Kohtuasi C‑385/03
Hauptzollamt Hamburg-Jonas
versus
Käserei Champignon Hofmeister GmbH & Co. KG
(Bundesfinanzhof’i (Saksamaa) eelotsusetaotlus)
Eksporditoetused – Valeandmetega deklaratsioon – Mõiste „taotlus” – Sanktsioon – Tingimused
Kohtujurist C. Stix-Hackli ettepanek, esitatud 20. jaanuaril 2005
Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 14. aprill 2005
Kohtuotsuse kokkuvõte
Põllumajandus — Ühine turukorraldus — Eksporditoetus — Valeandmetel põhinev deklaratsioon — Sanktsioon — Neid andmeid muutev maksetaotlus toetuse saamiseks— Mõju puudumine
(Komisjoni määrus nr 3665/87, artikli 3 lõige 5, artikli 11 lõike 1 esimene ja teine lõik ning artikkel 47)
Määruse nr 3665/87, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, muudetud määrusega nr 2945/94, artikli 11 lõike 1 esimest ja teist lõiku tuleb tõlgendada selliselt, et selle määruse artikli 3 lõikes 5 nimetatud dokumendis, st ekspordideklaratsioonis või muus toetuse saamise õigust tõendavas ekspordidokumendis sisalduvad valeandmed, mis võivad põhjustada kohaldatavast suurema eksporditoetuse maksmise, toovad kaasa kõnealuses artiklis ette nähtud sanktsiooni kohaldamise. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui sama määruse artiklis 47 nimetatud maksetaotluse esitamisel on sõnaselgelt teatatud, et selles dokumendis loetletud teatud kaupade eest ei ole eksporditoetust taotletud.
(vt punkt 36 ja resolutiivosa)
EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
14. aprill 2005(*)
Eksporditoetused – Valeandmetega deklaratsioon – Mõiste „taotlus” – Sanktsioon – Tingimused
Kohtuasjas C-385/03,
mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Bundesfinanzhof’i (Saksamaa) 30. juuli 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. septembril 2003, menetluses
Hauptzollamt Hamburg-Jonas
versus
Käserei Champignon Hofmeister GmbH & Co. KG,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud N. Colneric, J. N. Cunha Rodrigues, E. Juhász (ettekandja) ja E. Levits,
kohtujurist: C. Stix-Hackl,
kohtusekretär: ametnik K. Sztranc,
arvestades kirjalikus menetluses ja 25. novembri 2004. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Hauptzollamt Hamburg-Jonas, esindaja: M. Blaesing,
– Käserei Champignon Hofmeister GmbH & Co. KG, esindajad: Rechtsanwalt U. Schrömbges ja Rechtsanwalt O. Wenzlaff,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: G. Braun,
olles 20. jaanuari 2005. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (EÜT L 351, lk 1), muudetud komisjoni 2. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 2945/94 (EÜT L 310, lk 57, edaspidi „määrus nr 3665/87”) artikli 11 lõike 1 esimese ja teise lõigu tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud kohtuvaidluses Käserei Champignon Hofmeister GmbH & Co. KG (edaspidi „Käserei”) v. Hauptzollamt Hamburg-Jonas (edaspidi „Hauptzollamt”), mille esemeks on määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud sanktsiooni kohaldamine nimetatud äriühingu suhtes.
Õiguslik raamistik
3 Määruse nr 2945/94, mis muutis määruse nr 3665/87 artiklit 11, esimene ja kolmas põhjendus on sõnastatud järgmiselt:
„[A]rvestades, et ühenduse eeskirjad sätestavad eksporditoetuse andmise ainult objektiivsete kriteeriumide põhjal, seda eelkõige eksporditava toote koguse, laadi ja omaduste ning tema geograafilise sihtkoha osas; kogemusi arvestades tuleks intensiivistada võitlust ühenduse eelarvele kahjuliku eeskirjade eiramise ja eelkõige pettuste vastu; selleks tuleks kehtestada sätted alusetult makstud summade sissenõudmiseks ja sanktsioonid, mis mõjutaksid eksportijaid ühenduse eeskirju täitma;
[…]
arvestades, et kui eksportija esitab valeandmeid, võib see vea avastamata jäämise korral kaasa tuua toetuse alusetu maksmise; ja et vea avastamise korral on põhjendatud eksportijale sanktsiooni määramine proportsionaalselt summaga, mis talle oleks vea avastamata jäämise korral alusetult makstud […]”. [Siin ja edaspidi on osundatud määrust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]
4 Määruse nr 3665/87 artiklis 3 on sätestatud:
„1. Ekspordipäev tähendab päeva, millal tolliasutus võtab vastu ekspordideklaratsiooni, milles teatatakse toetuse taotlemisest.
2. Ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeva alusel määratakse kindlaks:
a) kohaldatav toetusemäär, kui toetus ei ole eelnevalt kinnitatud;
b) toetusemäära võimalik korrigeerimine, kui toetusemäär on eelnevalt kinnitatud.
3. Muud toimingut, millel on samasugune õiguslik tähendus kui ekspordideklaratsiooni vastuvõtmisel, loetakse sellise vastuvõtmisega samaväärseks.
4. Ekspordipäeva kasutatakse eksporditava toote koguse, laadi ja omaduste kindlakstegemiseks.
5. Toetuse saamise õigust tõendav ekspordidokument sisaldab kogu toetussumma arvutamiseks vajaliku teabe, eelkõige:
a) eksporditoetuse nomenklatuurile vastav toodete kirjeldus;
b) toodete netomass või vajaduse korral kogus toetuse arvutamisel kasutatavates mõõtühikutes;
c) kui toetuse arvutamiseks vajalik, siis ka asjaomaste toodete koostis või viide sellele.
Kui käesolevas lõikes nimetatud dokument on ekspordideklaratsioon, peab see lisaks eespool nimetatud viidetele sisaldama ka viidet „toetuskoodile”.
6. Vastuvõtmise või muu samaväärse toimingu ajal paigutatakse tooted tollikontrolli alla, kuni nad lahkuvad ühenduse tolliterritooriumilt.”
5 Määruse nr 3665/87 artikli 11 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Kui leitakse, et eksportija on eksporditoetuse saamiseks taotlenud kohaldatavast suuremat toetust, vastab kõnealuse ekspordi toetus tegelikult eksporditud toodete suhtes kohaldatavale toetusele, mida vähendatakse:
a) poolega taotletud ja tegelikule ekspordile kohaldatava toetuse vahest;
b) taotletud ja tegelikule ekspordile kohaldatava toetuse kahekordse vahe võrra, kui eksportija esitas tahtlikult valeandmed.
Taotletud toetusena käsitatakse artikli 3 või artikli 25 lõike 2 kohaselt esitatud teabe alusel arvutatud summat. Kui toetusemäär erineb vastavalt sihtkohale, arvutatakse taotletud toetuse diferentseeritud osa, kasutades artikli 47 kohaselt esitatud andmeid.
Punktis a sätestatud sanktsioone ei kohaldata:
– vääramatu jõu korral,
– erandjuhtudel, kui pärast ekspordideklaratsiooni või maksedeklaratsiooni vastuvõtmist pädeva asutuse poolt ilmnevad eksportijast olenemata asjaolud ja saades nendest asjaoludest teada, teatab eksportija nendest viivitamatult ja artikli 47 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul pädevatele asutustele, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on juba kindlaks teinud, et taotletud toetus ei ole õiguspärane,
[…]”
6 Määruse nr 3665/87 artikli 25 lõikes 1 on sätestatud:
„Kui eksportija väljendab oma kavatsust tooted pärast töötlemist või ladustamist eksportida ja taotleda toetust vastavalt määruse (EMÜ) nr 565/80 artiklitele 4 ja 5, sõltub õigus toetust saada kõnealuste sätete alusel deklaratsiooni (edaspidi „maksedeklaratsioon”) esitamisest tolliasutusele.
Liikmesriigid võivad maksedeklaratsioonile anda mõne muu nime.”
7 Andmed, mida maksedeklaratsioon peab sisaldama, on täpsustatud sama määruse artikli 25 lõikes 2.
8 Määruse nr 3665/87 artikli 47 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:
„1. Toetust makstakse ainult eksportija kirjaliku taotluse alusel ja selle maksab liikmesriik, kelle territooriumil ekspordideklaratsioon vastu võetakse.
Toetusetaotlused tehakse:
a) kirjalikult; milleks liikmesriigid võivad ette näha eraldi plangi; või
b) arvutivõrkude abil […].
2. Välja arvatud vääramatu jõu korral, tuleb toetuse maksmise või tagatisest vabastamisega seotud dokumendid esitada 12 kuu jooksul alates ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
9 Käserei esitas 29. juulil 1996 määruse nr 3665/87 artikli 3 alusel ekspordideklaratsiooni juustu kaubasaadetise kohta, mis koosnes eelkõige sulatatud juustust erinevate nomenklatuurikoodide all, mida kasutatakse eksporditoetuste andmiseks ühisturu korraldamisel.
10 Käserei esitas 12. augustil 1996 Hauptzollamt’ile taotluse selle kaubasaadetise eest eksporditoetuse avansiliseks maksmiseks. Nimetatud äriühing välistas maksetaotluse objekti hulgast selgesõnaliselt sulatatud juustu. Taotluse vormi lahtrid 4 ja 5, mis puudutasid sulatatud juustu, olid läbi kriipsutatud ja varustatud käsitsi kirjutatud märkusega. Maksetaotlusele lisatud kirjas teatas Käserei Hauptzollamt’ile, et ta selle kauba eest eksporditoetust ei taotle.
11 Hauptzollamt maksis läbikriipsutamata lahtrites näidatud kauba eest eksporditoetuse välja, kuid määras 26. märtsi 1997. aasta otsusega Käsereile sanktsiooni selle eest, et põhikohtuasjas käsitletavas ekspordideklaratsioonis märgitud sulatatud juust ei saa olla eksporditoetuse objektiks, kuna see sisaldab lisandina taimerasva. Järelikult ta leidis, et kõnealune äriühing taotles kohaldatavast suuremat eksporditoetust.
12 Käserei esitas selle otsuse peale vaide, mis jäeti rahuldamata. Seevastu Finanzgericht Hamburg rahuldas tema kaebuse, leides, et see äriühing ei taotlenud eksporditoetust vormi lahtrite 4 ja 5 osas, kuna ekspordideklaratsiooni esitamist ei saa lugeda kõnealuse taotluse esitamiseks, ja järelikult sanktsioonid ei olnud kohaldatavad.
13 Hauptzollamt esitas apellatsioonkaebuse Bundesfinanzhof’ile. See kohus leidis, et otsus põhikohtuasjas sõltub küsimusest, kas eksporditoetuse taotlemisena määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 mõttes tuleb käsitleda ekspordideklaratsiooni esitamist sama määruse artikli 3 kohaselt või hoopis kõnealuse määruse artikli 47 lõikes 1 sätestatud maksetaotluse esitamist.
14 Bundesfinanzhof leidis, et vastust sellele küsimusele ei saa selgelt tuletada määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 sõnastusest, otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas määruse nr 3665/87 […] artikli 11 lõike 1 esimest ja teist lõiku tuleb – pidades ühtlasi silmas proportsionaalsuse põhimõtet – tõlgendada selliselt, et ekspordideklaratsioonis esinevate teatud kaubaartiklite kohta käivad valeandmed, mis võiksid põhjustada kohaldatavast suurema toetuse maksmise, tingivad iseenesest eksporditoetuse karistusliku vähendamise kõnealuses artiklis sätestatud määral, kuigi siseriikliku õiguse alusel esitatava spetsiaalse maksetaotlusega on sõnaselgelt teatatud, et deklaratsiooni kõnealuste kaubaartiklite eest eksporditoetust ei taotleta?”
Eelotsuse küsimus
Euroopa Kohtule esitatud märkused
15 Käserei hinnangul mitte ekspordideklaratsioon vaid hoopis määruse nr 3665/87 artikli 47 lõikes 1 ette nähtud maksetaotlus on käsitatav eksporditoetuse taotlusena kõnealuse määruse artikli 11 lõike 1 mõttes. Sellest tulenevalt ta leiab, et nimetatud artikli 11 lõikes 1 sätestatud sanktsioonid ei ole kohaldatavad juhul, kui eksporditoetust puudutavad valeandmed sisalduvad üksnes ekspordideklaratsioonis.
16 Käserei rõhutab, et määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu kohaselt on sanktsioon ette nähtud juhul, kui eksportija on eksporditoetuse saamiseks taotlenud kohaldatavast suuremat toetust. Selles sättes ei ole täpsustatud, milles see taotlus seisneb. Käserei leiab, et sellise täpsustuse puudumisel on otsustav tähtsus kõnealuse määruse artiklis 47 sätestatud toetusetaotlusel.
17 Käserei selgitab, et nimetatud artikli 47 lõike 1 sõnastuse kohaselt makstakse toetust ainult eksportija kirjaliku taotluse alusel ja liikmesriigid võivad selleks ette näha eraldi plangi. Saksa õiguses on selline plank kehtestatud 24. mai 1996. aasta Ausfuhrerstattungsverordnung’i (eksporditoetuste määrus) §-ga 15 (BGB1. 1996 I, lk 766). Selle määrusega kehtestatud plangil on avalduse esitajale sõnaselgelt osutatud, et ta taotleb eksporditoetust kõigi taotluses loetletud kaupade eest. Ekspordideklaratsioon on selgelt eristatud maksetaotlusest ja Saksa õiguse kohaselt taotleb eksportija sõnaselgelt eksporditoetust alles nimetatud taotluse esitamisega. Käserei selgitas kohtuistungil, et ekspordideklaratsioon tähendab Saksa õiguskorras ainult kavatsuse deklareerimist ega too kaasa toetuse maksmise menetluse algatamist Saksa pädeva tolliasutuse poolt.
18 Komisjoni hinnangul on määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud taotlus eksporditoetuse saamiseks esitatud ekspordideklaratsiooni esitamisega vastavalt selle määruse artiklile 3. Ta rõhutab selles osas, et kõnealuse artikli 11 lõike 1 kohaselt „[t]aotletud toetusena käsitatakse [sama määruse] artikli 3 või artikli 25 lõike 2 kohaselt esitatud teabe alusel arvutatud summat”.
19 Komisjon tugineb ühtlasi määruse nr 3665/87 eesmärgile. Ta väidab, et Finanzgericht Hamburgi tõlgenduse toetamine kahjustaks tugevalt määruse preventiivset toimet. Ta leiab, et ekspordideklaratsiooni vastuvõtmine tähendab seda, et kaubad lähevad tolliasutuste järelevalve alla ja neid kontrollitakse. Kontroll oleks ebaoluline ja selle preventiivne toime muutuks olematuks, kui sanktsioon ei põhineks ekspordideklaratsioonis sisalduvatel andmetel, vaid maksetaotlusel, mille võib esitada palju hiljem. Finanzgericht Hamburgi tõlgendus võib viia olukorrani, kus eksportija esitab valeandmeid sisaldava ekspordideklaratsiooni ja alles hiljem, kui ta on kindel, et vigu ei avastata, esitab spetsiaalse toetusetaotluse.
Euroopa Kohtu vastus
20 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas dokument, millega seoses kohaldatakse määruse nr 3665/87 artikli 11 lõikes 1 ette nähtud sanktsiooni, on selle määruse artiklis 3 sätestatud ekspordideklaratsioon või sama määruse artikli 47 lõikes 1 nimetatud spetsiaalne maksetaotlus.
21 Tuleb märkida, et määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 esimene lõik näeb ette sanktsiooni kohaldamise ettevõtja suhtes, kes on taotlenud suuremat eksporditoetust kui see, millele tal on õigus. Sama määruse artikli 11 lõike 1 teine lõik sätestab, et taotletud toetusena käsitatakse selle määruse artikli 3 või artikli 25 lõike 2 kohaselt esitatud teabe alusel arvutatud summat. Selle teise lõigu teine lause näeb ette sama määruse artikli 47 kohaselt esitatud andmete kasutamist taotletud toetuse arvutamisel, „kui toetusemäär erineb vastavalt sihtkohale”.
22 Sellest järeldub, et kui toetusemäär ei ole diferentseeritud, tuleb taotletud toetuse summa määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 mõttes arvutada, tuginedes ainult kõnealuse määruse artiklile 3 või vajaduse korral artikli 25 lõikele 2. Ühtlasi järeldub sellest, et dokument või dokumendid, mis sisaldavad artiklis 3 või artikli 25 lõikes 2 sätestatud andmeid, mille alusel arvutatakse eksporditoetuse summa, on käsitatav taotlusena, mis valeandmete korral toob kaasa kõnealuse artikli 11 lõikes 1 ette nähtud sanktsiooni kohaldamise.
23 Kõnealuse määruse artikli 3 tõlgendamise osas tuleb rõhutada, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 38 märkis, et sellest artiklist ei tulene tingimata, et taotletud toetuse summa arvutatakse üksnes ekspordideklaratsioonis esitatud andmetest lähtudes. Eelkõige ei täpsusta kõnealuse artikli 3 lõige 5 dokumendi nimetust, mis eksporditoetuse saamiseks tuleb esitada. Seal on märgitud üksnes „toetuse saamise õigust tõendav ekspordidokument”. Lisaks näeb kõnealuse artikli 3 lõike 5 teine lõik ette juhtumi, „kui käesolevas lõikes nimetatud dokument on ekspordideklaratsioon”. Sellest järeldub, et dokument, mis eksporditoetuse saamiseks tuleb esitada, ei pea tingimata olema ekspordideklaratsioon.
24 Tegelikult on igal liikmesriigil õigus kehtestada oma siseriiklikus õiguses määruse nr 3665/87 artikli 3 rakendamiseks vajalikud plangid. Toetuse saamise õigust tõendav ekspordidokument võib esineda ühtse ekspordideklaratsiooni kujul, aga ka eraldi plankidel.
25 Milline ka ei oleks toetuse saamise õigust tõendava ekspordidokumendi nimetus siseriiklikus õiguses, määruse nr 3665/87 artikli 3 lõige 5 eeldab, et see dokument oleks esitatud „ekspordi” ajal ja mitte hiljem. Siit tulenevalt ei saa kõnealuseks dokumendiks olla sama määruse artikli 47 lõikes 1 nimetatud maksetaotlus, kuna selle võib esitada 12 kuu jooksul alates ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast, st alles pärast ekspordi toimumist.
26 Eelnev analüüs on kooskõlas määruse nr 3665/87 ülesehituse, mõtte ja eesmärkidega. Ülesehituse seisukohalt tuleb märkida, et see määrus sisaldab eksporditoetuse taotlemist käsitlevaid materiaalõiguslikke- ja menetlusnorme. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 48 ja 50 märkis, on kõnealuse määruse artiklites 3 ja 11 sätestatud materiaalõigusnormid, need paiknevad II jaotise 1. peatükis pealkirja all „Õigus saada toetust”. Seevastu sama määruse artikli 47 lõige 1, mis paikneb IV jaotises pealkirjaga „Toetuste maksmise kord”, sätestab üksnes haldusnõuded, mida eksportija peab eksporditoetuse saamiseks täitma. Selle suurus sõltub andmetest, mis sisalduvad toetuse saamise õigust tõendavas ekspordidokumendis ja mitte tehnilist laadi dokumendis, mille esitamine on küll eksporditoetuse maksmise eeltingimus, kuid mitte toetuse saamise õiguslik alus. Sellest järeldub, et vastavalt määruse nr 3665/87 ülesehitusele ja sellega loodud süsteemile esitatakse kõnealuse määruse artikli 11 lõike 1 mõttes taotlus eksporditoetuse saamiseks seonduvalt sama määruse artikli 3 või vajadusel artikli 25 lõike 2 kohaldamisega, mitte aga artikli 47 lõikes 1 sätestatud maksetaotluse esitamisega.
27 Määruse nr 3665/87 eesmärgi osas tuleneb määruse nr 2945/94 esimesest põhjendusest, et eesmärk on võidelda eksporditoetuste valdkonnas ilmnenud eeskirjade eiramise ja pettuste vastu (vt 11. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C210/00: Käserei Champignon Hofmeister, EKL 2002, lk I-6453, punkt 60). Tõlgendus, mille kohaselt oleks võimalik esitada kehtivat toetusetaotlust juba eksporditud kaupade kohta, kahjustaks seda eesmärki, kuna pädevad asutused ei saaks neid kaupu enam füüsiliselt kontrollida, kuid kontrolli läbiviimine on vajalik määruse nr 3665/87 eesmärkide saavutamiseks. Seega ei saa nõustuda seisukohaga, et selle määruse artikli 47 lõikes 1 nimetatud toetusetaotlus, mille võib esitada 12 kuu jooksul alates ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast, võiks olla käsitletav eksporditoetuse saamiseks taotluse esitamisena sama määruse artikli 11 lõike 1 mõttes.
28 Nende kaupade füüsiline kontroll, mille eest on taotletud eksporditoetust, on oluline vahend võitlemaks eeskirjade eiramise ja pettuste vastu eksporditoetuste valdkonnas. Selles osas tuleb tõdeda, et kontrolli eesmärkide täielikuks tagamiseks on nõutav kontrolli läbiviimine pärast eksporditoetuse saamiseks siduva taotluse esitamist eksportija poolt. Nagu komisjon oma kirjalikes märkustes selgitas, on määruse nr 3665/87 artikli 11 lõikes 1 ette nähtud sanktsioonide preventiivne eesmärk suures osas minetatud, kui eksporditoetuse taotluse esitamine oleks võimalik pärast kauba kontrollimist. Eksportija saaks oma eksporditoetuse taotluse kohandada võimaliku kontrolli tulemuste järgi.
29 Sellest järeldub, et eksporditoetuse taotluste kontrollimise menetlust tuleb käsitleda määruses nr 3665/87 sätestatud eksporditoetuste maksmise korra lahutamatu osana. Eksporditoetuse taotlusena käsitatava dokumendi määratlemisel tuleb seega arvesse võtta mitte eksporditoetuse maksmist käsitlev dokument, vaid see dokument, mis käivitab eksporditoetuse taotluse kontrollimise süsteemi.
30 Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib proportsionaalsuse põhimõttele viidates, kas määruse nr 3665/87 artikli 11 lõikes 1 ette nähtud sanktsiooni kohaldamist võiks pidada ebaproportsionaalseks, kui eksportija ei ole esitanud taotlust eksporditoetuse saamiseks ning pädevad asutused ei ole talle seda maksnud.
31 Selles osas tuleb esmalt meenutada, et Euroopa Kohus on eespool viidatud Käserei Champignon Hofmeister kohtuotsuse punktides 59–68 juba kinnitanud sanktsiooni proportsionaalset iseloomu. Kõnealuses punktis 68 leidis Euroopa Kohus, et määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a ette nähtud sanktsioon ei riku proportsionaalsuse põhimõtet, kuna seda ei saa pidada sobimatuks ühenduse õigusnormidega taotletavate eesmärkide saavutamisel, st võitluses eeskirjade eiramise ja pettuste vastu, samuti ei lähe see kaugemale, kui nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.
32 Järgnevalt tuleb osutada, et määrus nr 3665/87 näeb ette täpselt määratletud asjaolud, mida arvestades saab kohaldatavast suuremat toetust taotlev eksportija vältida määruse artikli 11 lõikes 1 sätestatud sanktsiooni kohaldamist. Nimetatud sätte kolmanda lõigu teise taande kohaselt ei kohaldata kõnealuseid sanktsioone „erandjuhtudel, kui pärast ekspordideklaratsiooni või maksedeklaratsiooni vastuvõtmist pädeva asutuse poolt ilmnevad eksportijast olenemata asjaolud ja saades nendest asjaoludest teada, teatab eksportija nendest viivitamatult ja artikli 47 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul pädevatele asutustele, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on juba kindlaks teinud, et taotletud toetus ei ole õiguspärane”.
33 Siiski tuleb täpsustada, et eksporditoetuse taotluse muutmine evib materiaalõiguslikku, mitte menetluslikku sisu. Selline muudatus tuleb pädevatele asutustele teatavaks teha erilise dokumendiga, milles on esitatud põhjendused, aga mitte lihtsal plangil, nagu määruse nr 3665/87 artikli 47 lõikes 1 sätestatud maksetaotlus.
34 Lõpuks tuleb rõhutada, et määruse nr 3665/87 sätetest ja eesmärgist tuleneb, et ühenduse seadusandja soovis näha määruse artikli 11 lõikes 1 sätestatud sanktsioonide kohaldamist mitte pärast seda, kui ühenduse eelarve on kandnud rahalisi kaotusi eksporditoetuse alusetu väljamaksmise tõttu, vaid varasemas staadiumis, kui eksportija esitab eksporditoetuse taotluses valeandmed, olgugi ettekavatsematult.
35 Määruse nr 2945/94 kolmandas põhjenduses on sätestatud, et „kui eksportija esitab valeandmeid, võib see vea avastamata jäämise korral kaasa tuua toetuse alusetu maksmise; ja et vea avastamise korral on põhjendatud eksportijale sanktsiooni määramine […]”. Järelikult selles osas ei oma tähtsust, et eksportija pärast ekspordideklaratsioonis sisalduvate valeandmete avastamist ei esitanud toetusetaotlust ega saanud vastavat eksporditoetust. Määrusega nr 3665/87 kehtestatud korra kohaselt ainuüksi võimalus, et valeandmed võivad kaasa tuua eksporditoetuse alusetu maksmise, on piisav alus määruse artikli 11 lõikes 1 sätestatud sanktsiooni kohaldamiseks.
36 Eeltoodud põhjendustest lähtudes tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 esimest ja teist lõiku tuleb tõlgendada selliselt, et selle määruse artikli 3 lõikes 5 nimetatud dokumendis, st ekspordideklaratsioonis või muus toetuse saamise õigust tõendavas ekspordidokumendis sisalduvad valeandmed, mis võivad põhjustada kohaldatavast suurema eksporditoetuse maksmise, toovad kaasa kõnealuses artiklis ette nähtud sanktsiooni kohaldamise. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui sama määruse artiklis 47 nimetatud maksetaotluse esitamisel on sõnaselgelt teatatud, et selles dokumendis loetletud teatud kaupade eest ei ole eksporditoetust taotletud.
Kohtukulud
37 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
Komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, muudetud komisjoni 2. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 2945/94, artikli 11 lõike 1 esimest ja teist lõiku tuleb tõlgendada selliselt, et selle määruse artikli 3 lõikes 5 nimetatud dokumendis, st ekspordideklaratsioonis või muus toetuse saamise õigust tõendavas ekspordidokumendis sisalduvad valeandmed, mis võivad põhjustada kohaldatavast suurema eksporditoetuse maksmise, toovad kaasa kõnealuses artiklis ette nähtud sanktsiooni kohaldamise. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui sama määruse artiklis 47 nimetatud maksetaotluse esitamisel on sõnaselgelt teatatud, et selles dokumendis loetletud teatud kaupade eest ei ole eksporditoetust taotletud.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: saksa.
Top