Kohtuasi C-65/03
Euroopa Ühenduste Komisjon
versus
Belgia Kuningriik
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – EÜ artiklid 12, 149 ja 150 – Teises liikmesriigis väljastatud keskharidust tõendavad dokumendid – Juurdepääs kõrgharidusele
Kohtuotsuse kokkuvõte
Ühenduse õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Diskrimineerimine kodakondsuse alusel – Juurdepääs kõrgharidusele – Erinevad tingimused teistes liikmesriikides väljastatud keskharidust tõendavate dokumentide omanikele – Vastuvõetamatus
(EÜ artiklid 12, 149 ja 150)
Liikmesriik, kes ei võta vajalikke meetmeid, et teistes liikmesriikides väljastatud keskharidust tõendavate dokumentide omanikel oleks juurdepääs kõrgharidusele samadel tingimustel kui asjaomases liikmesriigis väljastatud kõrgema keskhariduse tunnistuse (certificat d’enseignement secondaire supérieur, CESS) omanikel, on rikkunud EÜ artiklist 12 koostoimes EÜ artiklitega 149 ja 150 tulenevaid kohustusi.
(vt punkt 31 ja resolutiivosa)
EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
1. juuli 2004(*)
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – EÜ asutamislepingu artiklid 12, 149 ja 150 – Teises liikmesriigis väljastatud keskharidust tõendavad dokumendid – Kõrgharidusele juurdepääs
Kohtuasjas C-65/03,
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja D. Martin, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
hageja,
versus
Belgia Kuningriik, esindaja A. Snoecx,
kostja,
mille esemeks on tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik ei võtnud vajalikke meetmeid, et teistes liikmesriikides väljastatud keskharidust tõendavate dokumentide omanikel oleks juurdepääs Belgia prantsuskeelses kogukonnas (edaspidi „prantsuskeelne kogukond”) antavale kõrgharidusele samadel tingimustel kui certificat d’enseignement secondaire supérieur’i (kõrgema keskhariduse tunnistuse) (CESS) omanikel, siis on Belgia Kuningriik rikkunud EÜ artiklitest 12, 149 ja 150 tulenevaid kohustusi,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud R. Schintgen ja N. Colneric (ettekandja),
kohtujurist: C. Stix-Hackl,
kohtusekretär: R. Grass,
arvestades ettekandja-kohtuniku ettekannet,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust, mille järgi kohtuasi lahendatakse ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Euroopa Ühenduste Komisjon algatas hagiavaldusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 14. veebruaril 2003, EÜ artikli 226 alusel menetluse, milles paluti Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik ei võtnud vajalikke meetmeid, et teistes liikmesriikides väljastatud keskharidust tõendavate dokumentide omanikel oleks juurdepääs Belgia prantsuskeelses kogukonnas (edaspidi „prantsuskeelne kogukond”) antavale kõrgharidusele samadel tingimustel kui certificat d’enseignement secondaire supérieur’i (kõrgema keskhariduse tunnistuse) (edaspidi „CESS”) omanikel, siis on Belgia Kuningriik rikkunud EÜ artiklitest 12, 149 ja 150 tulenevaid kohustusi.
Õiguslik raamistik
Ühenduse õigusnormid
2 EÜ artikli 12 lõige 1 sätestab:
„Ilma et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.”
3 EÜ artikli 149 lõiked 1 ja 2 sätestavad:
„1. Ühendus aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.
2. Ühenduse tegevusega püütakse:
[…]
– ergutada õppijate ja õpetajate liikuvust, muu hulgas kaasa aidates diplomite ja õpiaja akadeemilisele tunnustamisele;
[…]”
4 EÜ artikkel 150 sätestab:
„1. Ühendus rakendab kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest.
2. Ühenduse tegevusega püütakse:
[…]
– soodustada kutseõppe kättesaadavust ning ergutada koolitajate ja koolitatavate ning eriti noorte liikuvust;
[…]”
Siseriiklikud õigusnormid
5 20. juuli 1971. aasta kuningliku dekreedi, mis määrab kindlaks välisriigis läbitud õpinguid tõendavate dokumentide ja tunnistuste tunnustamise tingimused ja korra (5. augusti 1971. aasta Moniteur belge, lk 9254, edaspidi „1971. aasta dekreet”), artikli 1 punkt b sätestab:
„19. märtsi 1971. aasta seaduse artiklis 1 sätestatud tunnustamise korra tulemuseks ei või mingil juhul olla see, et:
[…]
(b) dokumendi omanikule antakse õigus juurdepääsuks õpingutele, millele tal ei ole juurdepääsu riigis, kus haridust tõendav dokument või tunnistus on väljastatud.”
6 Prantsuskeelse kogukonna valitsuse 3. aprilli 2003. aasta määrusega, millega muudeti 1971. aasta dekreeti (16. mai 2003. aasta Moniteur belge, lk 26867, edaspidi „3. aprilli 2003. aasta määrus 1971. aasta dekreedi muutmise kohta”), lisati 1971. aasta dekreedi artikli 1 punktile b järgmine lause: „Punkti b ei kohaldata haridust tõendavatele dokumentidele, mis on väljastatud Euroopa Liidu liikmesriigis.”
7 Prantsuskeelse kogukonna valitsuse 17. mai 1999. aasta määruse teatud välisriigi keskhariduse läbimist tõendavate dokumentide ja certificat homologuéd’enseignement secondaire supérieur’i (ametliku kõrgema keskhariduse tunnistuse) võrdsustamise kohta artikkel 2 (25. septembri 1999. aasta Moniteur belge, lk 36182, edaspidi „1999. aasta määrus”) sätestab:
„Luksemburgi uue süsteemi järgi alates 1993/1994. õppeaastast väljastatud ja järgnevas sõnastuses keskhariduse läbimist tõendavad dokumendid:
[…]
on võrdväärsed certificat homologué d’enseignement secondaire supérieur’iga.”
8 Prantsuskeelse kogukonna valitsuse 3. aprilli 2003. aasta määrusega, millega muudeti 1999. aasta määrust (15. mai 2003. aasta Moniteur belge, lk 26497, edaspidi „3. aprilli 2003. aasta määrus 1999. aasta määruse muutmise kohta”), tühistati 1999. aasta määruse artikkel 2.
Kohtueelne menetlus
9 Kuna 1971. aasta dekreet keskhariduse läbimist tõendavate dokumentide ja kvalifikatsioonide akadeemilise tunnustamise ja prantsuskeelses kogukonnas antava ülikooli ja teiste kõrgemate õppeasutuste õpingutele juurdepääsu kohta on vastuolus EÜ artiklitega 12, 149 ja 150, siis algatas komisjon rikkumise menetluse. Olles andnud Belgia Kuningriigile võimaluse esitada oma seisukoht, esitas komisjon 23. oktoobril 2001 põhjendatud arvamuse, kutsudes seda liikmesriiki võtma vajalikke meetmeid põhjendatud arvamuse järgimiseks kahekuulise tähtaja jooksul arvamuse kättesaamisest.
10 Prantsuskeelse kogukonna valitsus teavitas komisjoni, et valitsuse 20. detsembri 2001. aasta koosolekul otsustati põhjendatud arvamuses esitatud järeldustega nõustuda. Samuti teavitas ta komisjoni sellest, et asjaomase diskrimineerimise kõrvaldamiseks muudetakse kehtivaid õigusakte ning et nimetatud valitsuse otsuse täitmiseks vajalikud meetmed võetakse vastu enne 2001/2002. õppeaasta lõppu.
11 Kuna prantsuskeelne kogukond ei vastanud komisjoni kahele meeldetuletuskirjale, siis otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.
Hagi
Poolte argumendid
12 Komisjon tuletab meelde, et 13. veebruari 1985. aasta otsusest kohtuasjas 293/83: Gravier (EKL 1985, lk 593) tuleneb, et kutseõppe kättesaadavuse tingimused jäävad lepingu reguleerimisalasse. Euroopa Kohtu kohtupraktikast tuleneb samuti, et mõistet „kutseõpe” tuleb tõlgendada väga laialt. Peale selle tuleneb EÜ artiklist 149, et leping katab kõiki hariduse tasemeid ja liike.
13 Komisjon väidab, et teiste liikmesriikide kodanikud, kellel on teises liikmesriigis väljastatud keskhariduse läbimist tõendavad dokumendid ja kvalifikatsioonid ning kes soovivad juurdepääsu Belgia kõrgharidusele (arsti-, hambaarsti-, loomaarsti- ja agronoomiateaduse õpingud), peavad sooritama ja läbima sobivustesti, kui nad lisanõudena ei tõenda, et neid on päritoluriigis ülikooli teaduskonda vastu võetud ilma sisseastumiseksamiteta või muude vastuvõtu eritingimusteta.
14 Komisjon väidab, et lisanõue prantsuskeelses kogukonnas antavale kõrgharidusele juurdepääsuks võib rohkem mõjutada teiste liikmesriikide kui Belgia kodanikke, kuna see puudutab ainult teises liikmesriigis väljastatud haridust tõendavate dokumentide omanikke.
15 Komisjon leiab, et see lisanõue, mis on kehtestatud küpsuseksamina (maturité) ja mis nähakse ette ainult teises liikmesriigis väljastatud haridust tõendavate dokumentide omanikele, on eespool mainitud kohtupraktika kohaselt juurdepääsu tingimus ülikooli- ja teiste kõrgemate õppeasutuste õpingutele.
16 Komisjon väidab, et see kord tekitab kahekordse diskrimineerimise teistes liikmesriikides väljastatud haridust tõendavate dokumentide omanike suhtes ja teiselt poolt teiste liikmesriikide kodanike vahel selle alusel, millises haridussüsteemis on nad keskhariduse läbimist tõendava kvalifikatsiooni saanud.
17 Kostja vastuses leiab Belgia valitsus, et võttes 3. aprillil 2003 vastu kaks määrust 1971. aasta dekreedi ja 1999. aasta määruse muutmise kohta, võttis valitsus vajalikud meetmed tagamaks, et teistes liikmesriikides väljastatud keskharidust tõendavate dokumentide omanikel oleks juurdepääs prantsuskeelses kogukonnas antavale kõrgharidusele samadel tingimustel kui CESS’i omanikel.
18 Repliigis väidab komisjon, et Belgia ametiasutuste poolt vastu võetud õigusaktide muudatused võtavad komisjoni nõudmisi arvesse ainult tuleviku osas. Samas on aga mitmeid õpilasi, kes on teises liikmesriigis väljastatud keskharidust tõendavate dokumentide omanikud ja kes soovivad juurdepääsu Belgia kõrgharidusele, pandud minevikus halvemasse olukorda komisjoni hagiavalduses välja toodud ühenduse õiguse rikkumise tõttu. Seega on Euroopa Kohtu otsus komisjoni hagiavalduse kohta ikkagi vajalik selleks, et tuvastada Belgia Kuningriigi vastutuse alus nende isikute suhtes. Lisaks sellele tõstatas hagiavaldus olulise õigusküsimuse, mille kohta soovib komisjon Euroopa Kohtu ametlikku seisukohta.
19 Komisjoni sõnul oleks nimetatud rikkumise lõpetamiseks piisanud ainult 1971. aasta dekreedi muutmisest ning ei oleks olnud vaja muuta 1999. aasta määrust, millega Luksemburgi keskhariduse läbimist tõendavad dokumendid tunnistati CESS’iga võrdväärseteks. Komisjon täpsustab, et kohtueelses menetluses ei toonud ta välja eraldiseisvat rikkumist Luksemburgi keskhariduse läbimist tõendavate dokumentide omanike olukorra suhtes. Viide sellele konkreetsele olukorrale tehti illustreerimaks seda, et teises liikmesriigis väljastatud haridust tõendava dokumendi omanike diskrimineerimisele lisandus veel ka teiste liikmesriikide kodanike vaheline diskrimineerimine selle alusel, millises liikmesriigis nad on keskharidust tõendava dokumendi saanud.
Euroopa Kohtu hinnang
20 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb kohustuse rikkumist hinnata vastavalt olukorrale, milline see on liikmesriigis põhjendatud arvamuses sätestatud tähtaja lõpul ning et Euroopa Kohus ei saa pärast seda tehtud muudatusi arvesse võtta (vt eelkõige 30. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-103/00: komisjon v. Kreeka, EKL 2002, lk I-1147, punkt 23, ja 20. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-296/01: komisjon v. Prantsusmaa, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 43).
21 Käesolevas asjas on 3. aprilli 2003. aasta määrus 1971. aasta dekreedi muutmise kohta vastu võetud pärast põhjendatud arvamuses sätestatud tähtpäeva.
22 Sellest tulenevalt ei saa seda meedet Euroopa Kohtu poolt käesoleva hagi raames arvesse võtta.
23 EÜ artikli 12 lõike 1 kohaselt, ilma et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.
24 Eeltoodust järeldub, et tuleb uurida, kas põhjendatud arvamuses sätestatud tähtaja lõpul kehtivad Belgia õigusnormid, mis puudutavad prantsuskeelses kogukonnas antavale kõrgharidusele juurdepääsu, on kooskõlas asutamislepingu selle sättega.
25 Nagu Euroopa Kohus on juba eelmainitud kohtuasja Gravier otsuse punktis 25 leidnud, jäävad kutseõppe kättesaadavuse tingimused lepingu reguleerimisalasse (vt samuti 2. veebruari 1988. aasta otsus kohtuasjas 24/86: Blaizot, EKL 1988, lk 379, punkt 11; 27. septembri 1988. aasta otsus kohtuasjas 42/87: komisjon v. Belgia, EKL 1988, lk 5445, punkt 7, ja 7. juuli 1992. aasta otsus kohtuasjas C‑295/90: parlament v. nõukogu, EKL 1992, lk I‑4193, punkt 15). Selles osas näeb EÜ artikli 149 lõike 2 teine taane sõnaselgelt ette, et ühenduse tegevusega püütakse ergutada õppijate ja õpetajate liikuvust, muu hulgas kaasa aidates diplomite ja õpiaja akadeemilisele tunnustamisele. Peale selle sätestab EÜ artikli 150 lõike 2 kolmas taane, et ühenduse tegevusega püütakse soodustada kutseõppe kättesaadavust ning ergutada koolitajate ja koolitatavate ning eriti noorte liikuvust.
26 Asutamisleping ei näe kutseõppele juurdepääsu suhtes ette erisätteid, mida peaks EÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses esmajärjekorras arvesse võtma.
27 EÜ artikli 12 lõige 1 on seega kohaldatav tingimustele, mille liikmesriigid on kindlaks määranud kõrgharidusele juurdepääsuks.
28 Euroopa Kohtu kohtupraktikast tuleneb, et võrdse kohtlemise põhimõte, mille erijuht on EÜ artikli 12 lõike 1 kohaselt kodakondsuse alusel igasuguse diskrimineerimise keeld, keelab mitte ainult otsese diskrimineerimise kodakondsuse alusel, vaid ka kaudse diskrimineerimise, mis teistel eristamisalustel viib sama tulemuseni (vt eelkõige 5. detsembri 1989. aasta otsus kohtuasjas C-3/88: komisjon v. Itaalia, EKL 1989, lk 4035, punkt 8, ja 16. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-388/01: komisjon v. Itaalia, EKL 2003, lk I‑721, punkt 13).
29 Käesolevas asjas vaatluse all olevad õigusaktid jätavad muus liikmesriigis kui Belgias väljastatud keskharidust tõendavate dokumentide omanikud ebasoodsasse olukorda, kuna neil ei ole juurdepääsu prantsuskeelses kogukonnas antavale kõrgharidusele samadel tingimustel kui CESS’i või võrdväärse Luksemburgi keskhariduse läbimist tõendava dokumendi omanikel. Kohaldatud eristamisalus jätab ebasoodsasse olukorda esmajärjekorras teiste liikmesriikide kodanikud.
30 Belgia Kuningriik ei esita ühtegi argumenti selle eristamisaluse õigustamiseks.
31 Seega tuleb sedastada, et kuna Belgia Kuningriik ei võtnud vajalikke meetmeid, et teistes liikmesriikides väljastatud keskharidust tõendavate dokumentide omanikel oleks juurdepääs Belgia prantsuskeelses kogukonnas antavale kõrgharidusele samadel tingimustel kui CESS’i omanikel, siis on Belgia Kuningriik rikkunud EÜ artiklist 12 koostoimes EÜ artiklitega 149 ja 150 tulenevaid kohustusi.
Kohtukulud
32 Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud kandma kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon esitas nõude mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt ning et kohtuotsus on tehtud viimase kahjuks, mõistetakse kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
EUROOPA KOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Kuna Belgia Kuningriik ei võtnud vajalikke meetmeid, et teistes liikmesriikides väljastatud keskharidust tõendavate dokumentide omanikel oleks juurdepääs Belgia prantsuskeelses kogukonnas antavale kõrgharidusele samadel tingimustel kui certificat d’enseignementsecondaire supérieur’i (kõrgema keskhariduse tunnistuse) (CESS) omanikel, siis on Belgia Kuningriik rikkunud EÜ artiklist 12 koostoimes EÜ artiklitega 149 ja 150 tulenevaid kohustusi.
2. Mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.
Rosas
Schintgen
Colneric
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 1. juulil 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär
Kolmanda koja esimees
R. Grass
A. Rosas
* Kohtumenetluse keel: prantsuse.
Top