EUROOPA KOHTU OTSUS (kümnes koda)
25. juuli 2018 ( *1 )
Eelotsusetaotlus – Ühine tollitariifistik – Kombineeritud nomenklatuur – Tariifne klassifitseerimine – Rubriigid 8703, 8704 ja 8705 – Matuseautod
Kohtuasjas C‑445/17,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Commissione tributaria regionale del Lazio (Lazio maakonna maksukohus, Itaalia) 13. juuli 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 24. juulil 2017, menetluses
Agenzia delle Dogane e dei Monopoli
versus
Pilato SpA,
EUROOPA KOHUS (kümnes koda),
koosseisus: koja president E. Levits, kohtunikud A. Borg Barthet (ettekandja) ja F. Biltgen,
kohtujurist: M. Wathelet,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
–
Pilato SpA, esindajad: avvocato G. Tardella ja R. Baggio,
–
Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato A. Collabolletta,
–
Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja F. Tomat,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1
Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 927/2012 (ELT 2012, L 304, lk 1) muudetud redaktsioonis) sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) rubriike 8703, 8704 ja 8705.
2
Taotlus on esitatud Pilato SpA ja Agenzia delle Dogane e dei Monopoli (Itaalia tolli- ja monopoliamet, edaspidi „tolliamet“) vahelises kohtuvaidluses matuseauto tariifse klassifitseerimise küsimuses.
Õiguslik raamistik
HS
3
Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon ([World Customs Organization,] edaspidi „WCO“) asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja WCO ning see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (edaspidi „HS-konventsioon“), mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).
4
Konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on harmoneeritud süsteemiga kooskõlas, ja kasutama kõiki harmoneeritud süsteemi rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega. Iga konventsiooniosaline kohustub kasutama HSi üldisi tõlgendamisreegleid ning märkusi jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta ning hoiduma muutmast jaotiste, gruppide ja alamrubriikide ulatust.
HSi selgitavad märkused
5
Rubriiki 8703 käsitlev HSi selgitav märkus on sõnastatud järgmiselt:
„Siia rubriiki kuuluvad mitut tüüpi mootorsõidukid (kaasa arvatud amfiibautod), mis on konstrueeritud inimeste veoks; siiski siia ei kuulu rubriigi 8702 mootorsõidukid; selle rubriigi transpordivahenditel võib olla igat tüüpi mootor (sisepõlemismootor, elektrimootor, gaasiturbiin jne).
Siia rubriiki kuuluvad ka kerged kolmerattalised sõidukid, näiteks:
–
need, millel on mootorratta mootor ja rattad jne, ja millel nende mehaanilise konstruktsiooni tõttu on tavaliste sõiduautode omadused, s.t auto tüüpi rooliajam või nii tagasikäik kui ka diferentsiaal;
–
T-kujulisele šassiile monteeritud, mille kahel tagumisel rattal on sõltumatud ülekanded eraldi akutoitega elektrimootorilt. Selliste transpordivahendite juhtimine toimub reeglina ühe tsentraalse juhtimiskangiga, mille abil juht võib transpordivahendit käivitada, kiirendada, pidurdada, peatada ja anda sellele tagasikäik, samuti suunata teda paremale ja vasakule, andes diferentsiaali pöördemomendi edasi vedavatele ratastele või pöörates esiratast.
Ülalkirjeldatud omadustega kolmerattalised sõidukid, kui need on kavandatud kaubaveoks, klassifitseeritakse rubriiki 8704.
Selle rubriigi sõidukid võivad olla ratastega või roomikutega.
Sellesse rubriiki kuuluvad:
1)
Sõiduautod (nt limusiinid, taksod, spordiautod ja võidusõiduautod).
2)
Spetsialiseeritud transpordivahendid nagu kiirabiautod, vangifurgoonid ja matuseautod.
[…]
4)
mootorsõidukid lumel sõitmiseks (nt mootorsaanid).
5)
golfiautod ja samalaadsed sõidukid.
6)
Torušassiiga neljarattalised mootorsõidukid, millel on sõiduauto juhtimissüsteem (nt Ackermani põhimõttel rajanev juhtimissüsteem).
Selles rubriigis tähistatakse terminiga „universaalid“ sõidukeid, kus on kuni üheksa istekohta (koos juhiga) ja mille sisemust võib ümberehituseta kasutada nii inimeste kui kaupade veoks.
Mootorsõidukite klassifitseerimise sellesse rubriiki määravad teatud tunnused, mis näitavad, et sõidukid on ette nähtud pigem reisijate kui kaupade veoks (rubriik 8704). Nimetatud tunnused on abiks selliste mootorsõidukite klassifitseerimisel, mille täismass on harilikult väiksem kui 5 t ja millel on ühtne kinnine siseruum, mis koosneb kahest osast: üks juhi ja reisijate ning teine nii reisijate kui kauba veoks. Sellesse mootorsõidukite kategooriasse kuuluvad nn mitmeotstarbelised sõidukid (nt kaubikud, linnamaasturid (SUV), teatud pikapid). Rubriiki kuuluvate sõidukite ehitust iseloomustavad järgmised tunnused:
a)
iga reisija jaoks on alalised istmed koos turvaseadmetega (nt turvavööd või kinnituspunktid ja seadmed turvavööde paigaldamiseks) või juhi ja eessõitjate taga ruumis on alalised kinnituspunktid ja seadmed istmete ja turvaseadmete paigaldamiseks; sellised istmed võivad olla kinnitatud, kinnituspunktidest eemaldatavad, kokkupandavad või klappistmed;
b)
mõlemal küljepaneelil on tagaaknad;
c)
külgedel või taga on akendega liuguks, pöörduks või ülestõstetav uks või uksed.
d)
puudub alaline paneel või vahesein juhi ja eessõitjate ruumi ning tagumise, nii kaupade kui reisijate veoks kasutatava ruumi vahel;
e)
kogu sõidukis on reisijateruumidele omased mugavused ja siseviimistlus ning sisustus (nt põrandakatted, ventilatsioon, sisevalgustus, tuhatoosid).
Erisõidukid laadaplatsidel jm kasutamiseks, nt lõbustuspargi väikesed elektriautod, klassifitseeritakse rubriiki 9508.“
6
Rubriiki 8704 käsitlev HSi selgitav märkus on sõnastatud järgmiselt:
„[…] Siia rubriiki kuuluvad eelkõige:
Tavalised veoautod (madelautod) ja kaubikud (platvormiga, tendiga, kinnised jms); mis tahes postiveoautod ja -kaubikud, kolimisautod (madelautod); automaatsete tühjendusseadmetega veoautod (madelautod) (kallurid jms); paakautod (pumpadega või ilma); külmik- või termosveoautod (madelautod); mitmekordse põrandaga veoautod (madelautod) balloonpudelites happe, butaaniballoonide jms veoks; madalaraamilised laadurrambiga veoautod (madelautod) mahutite, tõste- või kaevamismehhanismide, elektritransformaatorite jms veoks; spetsiaalsed betoonisegu veoks ehitatudveoautod (madelautod), v.a rubriigi 8705 betoonisegamisveoautod (madelautod); prügiveokid seadmetega prügi laadimiseks, kokkusurumiseks, niisutamiseks jms või ilma.
Siia rubriiki kuuluvad ka kerged kolmerattalised sõidukid, näiteks:
–
need, millel on mootorratta mootor ja rattad jne, ja millel nende mehaanilise konstruktsiooni tõttu on tavaliste sõiduautode omadused, st auto tüüpi rooliajam või nii tagasikäik kui ka diferentsiaal;
–
T-kujulisele šassiile monteeritud, mille kahel tagumisel rattal on sõltumatud ülekanded eraldi akutoitega elektrimootorilt. Selliste transpordivahendite juhtimine toimub reeglina ühe tsentraalse juhtimiskangiga, mille abil juht võib transpordivahendit käivitada, kiirendada, pidurdada, peatada ja anda sellele tagasikäik, samuti suunata teda paremale ja vasakule, andes diferentsiaali pöördemomendi edasi vedavatele ratastele või pöörates esiratast.
Ülalkirjeldatud omadusega kolmerattalised sõidukid, kui need on kavandatud inimeste veoks, klassifitseeritakse rubriiki 8703.
Mootorsõidukite klassifitseerimisel sellesse rubriiki määravad teatud tunnused, mis näitavad, et sõidukid on ette nähtud pigem kaupade kui reisijate veoks (rubriik 8703). Nimetatud tunnused on abiks selliste mootorsõidukite klassifitseerimisel, mille täismass on harilikult väiksem kui 5 t ja millel on eraldi kinnine tagumine osa või lahtine tagumine platvorm kaupade veoks, kuid millel võivad olla ka tagumised pinkistmed ilma turvavöödeta, kinnituspunktideta ja ilma reisijatele mõeldud mugavusteta. Istmed käänduvad tasapindselt vastu külgi, et tagumist platvormi saaks täielikult kasutada kaupade veoks. Sellesse mootorsõidukite kategooriasse kuuluvad nn mitmeotstarbelised sõidukid (nt kaubikud, pikapid ja teatud linnamaasturid (SUV)). Rubriiki kuuluvate sõidukite ehitust iseloomustavad järgmised tunnused
a)
juhi ja eessõitjate taga ruumis on pinkistmed ilma turvaseadmeteta (nt turvavööd või kinnituspunktid ja seadmed turvavööde paigaldamiseks) ja ilma reisijatele mõeldud mugavusteta. Sellised istmed on tavaliselt kokkupandavad või klappistmed, et tagumist põrandat (kaubikutel) või eraldi platvormi (pikapitel) saaks täielikult kasutada kaupade veoks;
b)
sõidukil on eraldi kabiin juhi ja reisijate jaoks ning eraldi avatud platvorm küljepaneelide ja allalastava tagaluugiga (pikapid);
c)
mõlemal küljepaneelil puuduvad tagaaknad; külgedel või taga on ilma akendeta liuguks, pöörduks või ülestõstetav uks või uksed kaupade peale- ja mahalaadimiseks (kaubikud);
d)
juhi ja eessõitjate ruumi ning tagumise ruumi vahel on alaline paneel või vahesein;
e)
lastiruumis puuduvad reisijateruumidele omased mugavused ja siseviimistlus ning sisustus (nt põrandakatted, ventilatsioon, sisevalgustus, tuhatoosid). […]“.
7
Rubriiki 8705 käsitlev HSi selgitav märkus on sõnastatud järgmiselt:
„Sellesse rubriiki kuulub rida mootorsõidukite tüüpe, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud ja varustatud mitmesuguste seadmetega, mis võimaldavad neil sooritada kindlaid mittetranspordialaseid funktsioone, st selle rubriigi mootorsõidukite põhieesmärgiks ei ole inimeste või kauba vedu.
Sellesse rubriiki kuuluvad:
1)
Tehnoabi veoautod (madelautod), mis on ette nähtud avariiseisundis transpordivahendite tõstmiseks ja pukseerimiseks, nad koosnevad kas põhjaga või põhjata veoauto-(madelauto-) šassiist, on varustatud selliste tõsteseadmetega nagu mittepöörlevad kraanad, pukid, plokid ja vintsid
2)
Autod-pumbad pumbaga, millel on harilikult ajam automootorilt (näiteks tuletõrjeautod).
3)
Veoautod (madelautod), mis on varustatud redelitega või tõsteplatvormidega rippjuhtmete, tänavavalgustuse jne remondiks; veoautod (madelautod) reguleeritava kronšteini ja platvormiga (operaatorikäru) filmi ja televisiooni töödeks
4)
Veoautod (madelautod), mida kasutatakse tänavate, rentslite, lennuväljade lennu- ja maandumisradade jne puhastamiseks (näiteks pühkimismasinad, pritsimismasinad, pritsimis-pühkimismasinad ja reoveekaevude tühjendajad).
5)
Sisseehitatud seadmetega lumesahad ja lumepuhurid; need on sõidukid, mis on konstrueeritud üksnes lumepuhastamiseks ja mis on tavaliselt varustatud turbiinidega, pöörlevate teradega jne, mille ajam on kas automootorilt või eraldi mootorilt.
Igat tüüpi vahetatavad lumesahad ja -puhurid siia rubriiki ei kuulu (rubriik 8430) sõltumata, kas nad on monteeritud sõidukile või mitte.
6)
Igat liiki pritsivad veoautod (madelautod) tõrva või liiva laiali paiskamiseks, põlluma-janduses kasutamiseks jne, kas nad on varustatud soojendusseadmetega või mitte.
7)
Autokraanad (madelautod), mis ei ole kaupade veoks, ja mis koosnevad autošassiist, millele on püsivalt kinnitatud kabiin ning pöördkraana. Siiski, iselaadivate seadmetega veoautod (madelautod) siia ei kuulu (rubriik 8704).
8)
Liikuvad puurtornid (need on veoautod (madelautod), mis on varustatud torniga, vintsidega ja teiste seadmetega puurimiseks jne). […]“.
KN
8
Määrusega nr 2658/87 kehtestatud KN tugineb HSile ning see kasutab HSi rubriike ja kuuekohalisi alamrubriike; ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alajaotisi.
9
Määruse nr 2658/87 – mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) – artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab Euroopa Komisjon igal aastal määruse vormis vastu KNi täieliku variandi koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest.
10
Põhikohtuasja asjaolude, mis ilmnesid 2013. aastal, suhtes kohaldatav KNi versioon on määratletud rakendusmääruses nr 927/2012.
11
KNi esimese osa I jao A-osas sisalduvates KNi klassifitseerimise üldreeglites on sätestatud:
„Kaupade klassifitseerimine [KNi] toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.
1.
Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.
[…]
6.
Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.“
12
KNi teine osa „Tollimaksude loend“ sisaldab muu hulgas XVII jaotist „Transpordivahendid“. Selles jaotises on 87. peatükk „Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud“, milles on KNi rubriigid 8703, 8704 ja 8705. Need sätted on sõnastatud järgmiselt:
„Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:
[…]
8704
Kaubaveoks kasutatavaid sõidukeid:
[…]
8705
Eriotstarbelised mootorsõidukid, v.a sõidukid põhiliselt reisijate- või kaubaveoks (nt tehnoabiautod, autokraanad, tuletõrjeautod, betoonisegamisautod, tänavapühkimis- ja tänavakastmisautod, liikuvad töökojad, röntgeniautod).
[…]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
13
Pilato esitas 20. augustil 2013 tolliametile siduva tariifiinformatsiooni taotluse diiselmootoriga matuseauto klassifitseerimiseks KNi alamrubriiki 87049000, s.o „[k]aubaveoks kasutatavate sõidukite“ hulka kuuluvaks.
14
Nimetatud taotluses kirjeldati sõidukit järgmiselt:
„Diiselmootoriga matuseauto. Selle mootorsõiduki iseloomulikud tunnused on:
1)
eraldi juhikabiin;
2)
kabiini ja tagaosa eraldav vahesein;
3)
tagaosas tõstetav uks, mille kaudu saab kirstu peale ja maha laadida;
4)
spetsiaalsed seadmed, mis võimaldavad kirstu ja teisi mahuteid peale laadida ja fikseerida;
5)
mootori töömaht 2143 cm3;
6)
sõiduki mõõtmed on järgmised: pikkus 5,990 m, laius 1,870 m“.
15
Tolliamet väljastas 2. detsembri 2013. aasta otsusega taotletud siduva tariifiinformatsiooni, millega klassifitseeriti vaadeldav matuseauto KNi alamrubriiki 87033290, mis kuulub rubriigi „[s]õiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod“ alla.
16
Pilato esitas 26. veebruaril 2014 kaebuse ning Commissione Tributaria Provinciale di Roma (Rooma provintsi maksukohus (Itaalia)) rahuldas selle 19. mail 2016. See kohus leidis eelkõige, et nimetatud matuseautol ei ole neid struktuurseid omadusi, mida on HSis nimetatud peamiselt reisijateveoks ette nähtud mootorsõidukite tunnustena, vaid talle on iseloomulikud hoopis struktuursed omadused, mida nimetatakse kaubaveoks ette nähtud mootorsõidukite tunnustena.
17
Tolliamet esitas 13. jaanuaril 2017 Commissione tributaria regionale del Laziole (Lazio maakonna maksukohus, Itaalia) apellatsioonkaebuse. Ta väitis eelkõige, et HSi selgitavate märkuste kohaselt kuuluvad rubriiki 8703 ka „spetsialiseeritud transpordivahendid nagu kiirabiautod, vangifurgoonid ja matuseautod“.
18
See kohus rõhutas esiteks, et HSi selgitavates märkustes on rubriiki 8703 (sõidukid peamiselt reisijateveoks) kuuluvaks märgitud muu hulgas ka spetsialiseeritud transpordivahendid, näiteks kiirabiautod, vangifurgoonid, matuseautod ning „mitmeotstarbelised sõidukid“, millel „on ühtne kinnine siseruum, mis koosneb kahest osast: üks juhi ja reisijate ning teine nii reisijate kui kauba veoks“. Ta märkis seoses sellega, et vaatamata asjaolule, et matuseautosid on KNi rubriiki 8703 kuuluvate autode hulgas sõnaselgelt nimetatud, ei vasta nende sõidukite objektiivsed ja struktuursed omadused HSi selgitavates märkustes nimetatud omadustele. Matuseautodes ei ole nimelt ühtset kinnist siseruumi, mis koosneks juhi ja reisijate jaoks mõeldud osast ning nii reisijate kui kauba veoks mõeldud osast, kuna vastupidi on paigaldatud alaline hermeetiline vahesein (mida on vaja ka hügieenilis-sanitaarsetel põhjustel), mis eraldab esiosa, st juhikabiini, tagaosast.
19
Teisalt märgib nimetatud kohus, et KNi rubriiki 8704 käsitlevatest HSi selgitavatest märkustest tuleneb eelkõige, et sellesse rubriiki kuuluvatele eraldi kinnise tagumise osaga sõidukitele üldiselt iseloomulikud konstruktsioonilised omadused on eriti alaline paneel või vahesein kabiini ning tagumise ruumi vahel ning ilma tagaakendeta küljepaneelid. Need tunnused paistavad matuseautode iseloomulikele omadustele täielikult vastavat.
20
Sellest tulenevalt leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et see asjaolu, et HSis on KNi rubriigi 8703 all matuseautosid mainitud, on vastuolus seal kirjeldatud objektiivsete tunnustega, mis peavad mootorsõidukitel sellesse rubriiki klassifitseerimiseks olema. Kuna HSi selgitavad märkused ei ole siduvad, ei välista see matuseautode klassifitseerimist rubriiki 8704.
21
Neil asjaoludel otsustas Commissione tributaria regionale del Lazio (Lazio maakonna maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [KNi] rubriiki 8704 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka matuseautosid? Kui sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis kas matuseautod tuleks klassifitseerida [KNi] rubriiki 8705 või [KNi] rubriiki 8703?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
22
Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt, kas sellised matuseautod nagu see, mis on vaatluse all põhikohtuasjas, tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 8703 – reisijateveoks kasutatavate mootorsõidukitena; KNi rubriiki 8704 – kaubaveoks kasutatavate sõidukitena või KNi rubriiki 8705 – eriotstarbeliste mootorsõidukitena, v.a sõidukid põhiliselt reisijate- või kaubaveoks.
23
Selleks et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, tuleb esmalt rõhutada, et nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 11, näevad KNi klassifitseerimise üldreeglid ette, et kaupade klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ning vastavate jaotiste ja gruppide märkustest, ning et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil.
24
Teisalt tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt õiguskindluse ja kontrolli hõlbustamise huvides kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi üldiselt otsida nende kaupade objektiivsetest omadustest ja tunnustest, nagu need on määratletud KNi rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (12. juuni 2014. aasta kohtuotsus Lukoyl Neftohim Burgas, C‑330/13, EU:C:2014:1757, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).
25
Lisaks võib objektiivne klassifitseerimise kriteerium olla ka toote kasutuseesmärk, juhul kui see on nimetatud tootele omane ja seda saab hinnata selle kauba objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus Van Landeghem, C‑486/06, EU:C:2007:762, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
26
Lõpuks tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt aitavad komisjoni poolt väljatöötatud KNi selgitavad märkused ning WCO poolt väljatöötatud HSi selgitavad märkused oluliselt kaasa erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent ei ole siiski õiguslikult siduvad. Lisaks on WCO kaupade HSi klassifitseerimise arvamused, kuigi need ei ole õiguslikult siduvad, kauba KNi klassifitseerimisel suunisteks, mis aitavad oluliselt kaasa KNi erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisele (6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus Van Landeghem, C‑486/06, EU:C:2007:762, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
27
Pilato väidab, et matuseautod tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 8704, kuna neil on sarnased tunnused HSi selgitavates märkustes kaupade veoks ette nähtud sõidukite suhtes mainitule, samas kui Itaalia valitsus ja komisjon leiavad, et need tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 8703.
28
KNi rubriikide 8703, 8704 ja 8705 enda sõnastusest tuleneb, et neist esimene hõlmab isikuteveoks kasutatavaid transpordivahendeid üldiselt, teises on silmas peetud kaubaveoks kasutatavaid transpordivahendeid ning kolmas käsitleb eriotstarbelisi mootorsõidukeid, mis põhimõtteliselt ei ole sõidukid reisijate- või kaubaveoks.
29
Lisaks, rubriigi 8703 sõnastuse – „Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks“ – kohaselt on nende sõidukite klassifitseerimise seisukohast otsustava tähtsusega nende peamine kasutuseesmärk. Sõna conçu kasutamine (eesti keeles väljendatud käändelõpuga ‑ks) tähendab, et otsustav on sõiduki peamine kasutuseesmärk, mis peab tulenema sõiduki olemusest; seda toetab ka käesoleva kohtuotsuse punktis 25 viidatud väljakujunenud kohtupraktika. Põhikohtuasjas käsitletavate sõidukite kasutuseesmärgi määravad nende sõidukite üldine välimus ja kõik need tunnused, mis määravad nende põhiolemuse (6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus Van Landeghem, C‑486/06, EU:C:2007:762, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).
30
Käesoleval juhul, arvestades põhikohtuasjas vaadeldavat mootorsõidukit, mida on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 14, on matuseauto spetsiaalselt ehitatud ja varustatud selleks, et vedada kirste, mis sisaldavad surnukehi. Seoses sellega, nagu märgivad Itaalia valitsus ja komisjon, ei saa inimkeha, isegi kui see on elutu, samastada kaupadega, millega võib sellisena teostada kaubandustehinguid. Matuseautod on seega peamiselt mõeldud reisijateveoks.
31
Selline tõlgendus on kooskõlas KNi rubriiki 8703 käsitleva HSi selgitava märkuse tervikliku analüüsiga.
32
Selle selgitava märkuse viiendas lõigus on nimelt sõnaselgelt viidatud, et „[s]ellesse rubriiki kuuluvad: […] [s]petsialiseeritud transpordivahendid nagu kiirabiautod, vangifurgoonid ja matuseautod“. Alles selle selgitava märkuse seitsmendas lõigus on märgitud, et „[m]ootorsõidukite klassifitseerimise sellesse rubriiki määravad teatud tunnused, mis näitavad, et sõidukid on ette nähtud pigem reisijate kui kaupade veoks“ ja et „[s]ellesse mootorsõidukite kategooriasse kuuluvad nn mitmeotstarbelised sõidukid“. Selles lõigus on seejärel loetletud rida sõidukite ehitust iseloomustavaid tunnuseid, mis sellesse rubriiki kuuluvatel mootorsõidukitel on.
33
Nimetatud selgitavast märkusest tuleneb, et selles on viidatud esiteks sõnaselgelt KNi rubriiki 8703 kuuluvatele mootorsõidukitele ilma muude täpsustusteta. Teiseks, nagu selle sõnastusest nähtub, on selles kirjeldatud neid omadusi, mis võimaldavad kindlaks teha mootorsõidukeid, mille klassifitseerimine tekitab kahtlusi, ja seda märkides, et need mootorsõidukid on mõeldud peamiselt reisijateveoks. Kolmandaks on selles selgitavas märkuses loetletud neid ehitust iseloomustavaid tunnuseid, mis peamiselt reisijateveoks mõeldud mootorsõidukitel on.
34
Mootorsaanid või spetsiaalsed reisijateveoks mõeldud mootorsõidukid golfiväljakutel, millele on sõnaselgelt viidatud nimetatud selgitava märkuse viiendas lõigus – vastavalt selle punktides 1, 4 ja 5 –, kuuluvad niisiis KNi rubriiki 8703, isegi kui neil ei ole põhimõtteliselt külgedel või taga akendega liuguksi, pöörduksi või ülestõstetavaid uksi, kuna see omadus on nimetatud selgitava märkuse seitsmenda lõigu kohaselt selline ehitust iseloomustav tunnus, mis tavaliselt KNi rubriiki 8703 kuuluvatel, peamiselt reisijateveoks mõeldud mootorsõidukitel on.
35
See hinnang on üle kantav spetsialiseeritud transpordivahenditele, nagu kiirabiautod ja matuseautod, mida on mainitud KNi rubriiki 8703 käsitlevate HSi selgitavate märkuste viienda lõigu punktis 2, samas kui neil on üldiselt alaline vahesein juhikabiini ning tagumise, kanderaami või kirstu veoks kasutatava ruumi vahel – need on sellised omadused, mida peamiselt reisijateveoks kasutatavatel mootorsõidukitel selle selgitava märkuse seitsmenda lõigu kohaselt tavaliselt ei ole.
36
Neil asjaoludel viitab see tingimus, et nimetatud selgitavas märkuses ei ole esitatud ühtegi märget selle kohta, millised ehitust iseloomustavad tunnused selles loetletud spetsialiseeritud transpordivahenditel peavad olema, sellele, et matuseautod tuleks klassifitseerida KNi rubriiki 8703, ilma et neil peaks olema muid omadusi.
37
Seda järeldust ei sea kahtluse alla Pilato esitatud argumendid, mille kohaselt matuseautod tuleks klassifitseerida KNi rubriiki 8704 põhjendusel, et neil on sarnased omadused neile, mida HSi selgitavates märkustes on mainitud sellesse tariifirubriiki kuuluvate kaubaveoks ette nähtud mootorsõidukite suhtes.
38
Nimelt esiteks, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 32–36, see tingimus, et matuseautodel puuduvad loetletud KNi rubriiki 8703 käsitlevates HSi selgitavates märkustes loetletud ehitust iseloomustavad tunnused, ei ole nende tariifse klassifitseerimise seisukohast asjasse puutuv, kuna KNi rubriiki 8703 kuuluvad reisijateveoks mõeldud mootorsõidukid, isegi kui neil ei ole selliseid ehitust iseloomustavaid tunnuseid, mis nimetatud rubriiki kuuluvatel mootorsõidukitel tavaliselt on.
39
Teiseks tuleb sedastada, et teatavad ehitust iseloomustavad tunnused, mis kaubaveoks kasutatavatel sõidukitel üldiselt on ja mis on loetletud KNi rubriiki 8704 käsitlevate HSi selgitavate märkuste neljanda lõigu alapunktides a–e, matuseautosid ei puuduta. See kehtib eraldi küljepaneelide ja allalastava tagaluugiga avatud platvormi olemasolu kohta ning mõlemal küljepaneelil tagaakende puudumise kohta.
40
Lisaks ei saa selliseid matuseautosid, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, klassifitseerida KNi rubriiki 8705, milles viidatakse mootorsõidukitele, mis on „[e]riotstarbelised mootorsõidukid, v.a sõidukid põhiliselt reisijate- või kaubaveoks“. Nimelt, nagu nähtub sama sätte sõnastusest, ei ole sellesse rubriiki kuuluvate sõidukite peamine ülesanne ei isikute ega kaupade vedu.
41
Kõiki eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et sellised matuseautod nagu see, mis on vaatluse all põhikohtuasjas, tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 8703.
Kohtukulud
42
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 927/2012 muudetud redaktsioonis) I lisas sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et sellised matuseautod nagu see, mis on vaatluse all põhikohtuasjas, tuleb klassifitseerida kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 8703.
Allkirjad
( *1 ) Kohtumenetluse keel: itaalia.
Top