Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2859, 13. detsember 2023, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria L

2023/2859

20.12.2023

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2859,

13. detsember 2023,

millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Hõlbus ja struktureeritud juurdepääs andmetele on oluline selleks, et otsustajad, kutselised ja jaeinvestorid, valitsusvälised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sotsiaal- ja keskkonnaorganisatsioonid ning muud majanduse ja ühiskonna sidusrühmad saaksid teha läbimõeldud, teadlikke ning keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt vastutustundlikke investeerimisotsuseid, mis aitavad kaasa turu tõhusale toimimisele. Usaldusväärsete ja süstematiseeritud teabeallikate tagamine on eriti oluline ka finantsturgude empiiriliste või teoreetiliste uuringutega tegelevatele teadlastele ja akadeemiliste ringkondade praktikutele. Avalikule teabele, sealhulgas vabatahtlikult esitatavale teabele lihtsama juurdepääsu tagamine on vajalik ka selleks, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kasvu-, nähtavus- ja innovatsioonivõimalusi. Ühtsete liidu andmeruumide kasutuselevõtt olulistes sektorites, sealhulgas finantssektoris, aitab tagada nendes sektorites hõlpsa juurdepääsu usaldusväärsetele teabeallikatele.

(2)

Komisjon tegi oma 24. septembri 2020. aasta teatises „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“ (edaspidi „kapitaliturgude liidu tegevuskava“) ettepaneku parandada üldsuse juurdepääsu üksuste finants- ja mittefinantsteabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) loomisega. Komisjoni 24. septembri 2020. aasta teatises ELi digirahanduse strateegia kohta (edaspidi „digirahanduse strateegia“) on üldjoontes sätestatud, kuidas liit saaks lähiaastatel edendada rahanduse digipööret, ja eelkõige kuidas edendada andmepõhist rahastamist. Seejärel seadis komisjon oma 6. juuli 2021. aasta teatises „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“ finantssüsteemi keskmesse kestliku rahanduse kui peamise vahendi, mille abil saavutada komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises sätestatud Euroopa rohelise kokkuleppe raames liidu majanduse rohepööre.

(3)

Et liidu majanduse rohepööre kestliku rahanduse kaudu õnnestuks, peab ettevõtjate kestlikkusega seotud teave olema investoritele hõlpsasti juurdepääsetav, et nad oleksid investeeringute kohta otsuste tegemisel paremini informeeritud. Selleks tuleb parandada üldsuse juurdepääsu selliste üksuste nagu äriühingute, ettevõtjate ja finantseerimisasutuste finants- ja mittefinantsteabele. Tõhus viis selle saavutamiseks liidu tasandil on luua keskne platvorm ESAP, mis annab elektroonilise avaliku juurdepääsu kogu asjakohasele teabele.

(4)

ESAP peaks võimaldama üldsusele hõlpsat keskset juurdepääsu üksusi ja nende tooteid käsitlevale teabele, mis on avalikustatud ja olulised finantsteenuste, kapitaliturgude, kestlikkuse ja mitmekesisuse seisukohast, kuid mille hulgast peaks olema välja jäetud turundusteave. Juurdepääs on vajalik, et rahuldada kasvavat nõudlust investeerimiseks sobilike ja mitmekesiste keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimise valdkonda kuuluvate finantstoodete järele ning suunata kapitali nendesse toodetesse. ESAP on kavandatud tulevikku suunatud platvormina, mis peaks võimaldama lisada finantsteenuste, kapitaliturgude, kestlikkuse ja mitmekesisusega seotud avalikku teavet tulenevalt tulevastest liidu seadusandlikest aktidest, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937.

(5)

Lisaks liidu õiguse alusel avalikustatavale teabele võivad investorid, turuosalised, nõustajad, akadeemilised ringkonnad ja laiem avalikkus olla huvitatud ka muust finantsteenuste, kapitaliturgude, kestlikkuse ja mitmekesisusega seotud teabest, kui üksus teeb selle teabe üldsusele juurdepääsetavaks. Iseäranis VKEd võivad soovida teha rohkem teavet üldsusele juurdepääsetavaks, et muutuda potentsiaalsetele investoritele nähtavamaks ning seeläbi suurendada ja mitmekesistada rahastamisvõimalusi. Samuti võivad turuosalised soovida esitada rohkem teavet kui on liidu õigusega ette nähtud. Seepärast peaks ESAP võimaldama juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude, kestlikkuse ja mitmekesisusega seotud teabele, mille on vabatahtlikult avalikustanud mõne liikmesriigi õigusega reguleeritud üksus, kui asjaomane üksus otsustab teha selle teabe ESAPi kaudu juurdepääsetavaks. Kõnealuse teabe võiks esitada vabatahtlikult, kui on tagatud ESAPi töökindlus ja tõhusus, kuid see toimub igal juhul pärast seda, kui komisjon on esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ESAPi rakendamise, toimimise ja tulemuslikkuse kohta. Vabatahtlikult esitatud teave peaks olema selgelt sellisena tuvastatav.

(6)

Vabatahtlikult esitatav teave peaks olema võimalikult ühtses vormingus ning sisu, väärtuse, kasulikkuse ja usaldusväärsuse poolest võrreldav kohustuslikult esitatava teabega. Selleks, et ESAPi kaudu vabatahtlikult juurdepääsetavaks tehtud teave oleks suurel määral võrreldav ja kasutatav, peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (3) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve, EBA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (4) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, EIOPA) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (5) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, ESMA) (keda nimetatakse koos „Euroopa järelevalveasutused“) töötama ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse esitatavale teabele lisatavad metaandmed, ja kui see on kohaldatav, kõnealuse teabe koostamiseks kasutatavad vormingud või mallid. Ühiskomitee peaks võtma arvesse ka asjakohastes valdkondlikes liidu seadusandlikes aktides sisalduvaid kehtivaid standardeid ja eelkõige otseselt VKEdele välja töötatud standardeid.

(7)

ESAPiga ei tohiks luua uusi sisu avalikustamise nõudeid, vaid selle aluseks peaksid olema kehtivad nõuded, mis on sätestatud käesoleva määruse lisas loetletud liidu seadusandlikes aktides. Oluline on vältida topeltaruandlust, et hoida ära üksustele, eelkõige VKEdele suurema haldus- ja finantskoormuse tekitamist.

(8)

ESAPisse peaks olema võimalik lisada ka varasemat teavet, et suurendada teabe kättesaadavust ja võrreldavust. Varasem teave peaks hõlmama teavet, mis on avalikustatud kõige varem viis aastat enne, kui on nõutav selle esitamine ESAPile. Tagamaks, et varasem teave on järjepidev ja täielik, peaks võimalus teha varasem teave ESAPi kaudu juurdepääsetavaks jääma selliste kogumisasutuste eesõiguseks, kes on liidu organid või asutused.

(9)

ESAPi loomise ajakava peaks olema ambitsioonikas ning vaheetappidega selle töökindluse ja tõhususe tagamiseks. Eelkõige tuleks anda piisavalt aega ESAPi tehniliseks rakendamiseks ja liikmesriikides teabe kogumise korra kehtestamiseks. ESAPi arendamise algetapp peaks kestma 12 kuud, et anda liikmesriikidele ja ESMA-le piisavalt aega IT-taristu loomiseks ja selle katsetamiseks piiratud teabevoogude kogumi põhjal. Seejärel tuleks ESAPi edasiarendamise käigus lisada aja jooksul järk-järgult uusi teabevooge ja funktsioone tempos, mis võimaldab arendada ESAPit kindlalt ja tõhusalt. ESAPi toimimist tuleks selle rakendamise ja toimimise käigus korrapäraselt hinnata, et võimaldada selle kasutajate vajadustele vastavaid kohandusi ja tagada selle tehniline tõhusus.

(10)

ESAPi kaudu üldsusele juurdepääsetavaks tehtavat teavet peaksid koguma kogumisasutused, kes on määratud koguma teavet, mida üksused on kohustatud avalikustama, või kogumisasutused, kes on määratud koguma teavet, mille üksused esitavad vabatahtlikult. ESAPi täieliku ja kulutõhusa toimimise tagamiseks peaksid kogumisasutused tegema teabe ESAPile automaatselt kättesaadavaks ühtse rakendusliidese kaudu. Kogumisasutused peaksid võimalikult suures ulatuses tuginema liidu ja liikmesriikide tasandil olemas olevatele teabekogumismenetlustele ja -taristule, et edastada teave põhjendamatu viivituseta ESAPile. Ei tohiks olla kohustust teha teave ESAPi kaudu juurdepääsetavaks enne, kui see teave avalikustatakse kohaldatavate valdkondlike liidu seadusandlike aktide kohaselt. ESAPi kaudu teabe juurdepääsetavaks tegemiseks peaksid üksuste esitatud või kogumisasutuste endi loodud teavet säilitama kogumisasutused, välja arvatud juhul, kui liidu õiguse kohaselt on juba ette nähtud asjakohased alternatiivsed säilitamismehhanismid. Kogumisasutustelt ei tohiks nõuda uute säilitamismehhanismide loomist, kui teabe säilitamisel saab tugineda olemasolevatele liidu või liikmesriikide mehhanismidele. Liikmesriigid peaksid määrama vähemalt ühe kogumisasutuse, kes kogub üksuste poolt vabatahtlikult esitatavat teavet, ning see võib olla sama asutus, kes kogub üksuste poolt kohustuslikus korras esitatavat teavet.

(11)

Kulutõhusa toimimise saavutamiseks peaks kogumisasutustel olema võimalik delegeerida oma ülesanded kolmandale isikule. Delegeerimise suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid ja seda ei tohiks kasutada sellisel määral, et kogumisasutus muutub pelgalt n-ö variasutuseks. Delegeerida ei tohiks olla võimalik ülesannet teha kaalutlusotsus sellise teabe tagasilükkamiseks või eemaldamiseks, mis on ilmselgelt sobimatu, kuritahtlik või väljaspool käesoleva määruse kohaldamisala. See ei takista siiski volitatud isikul tagasilükkamise või eemaldamise toimingu tegemist kogumisasutuse asjakohase kaalutlusotsuse alusel.

(12)

Selleks, et ESAPi kaudu üldsusele juurdepääsetavaks tehtavat teavet saaks kasutada digitaalselt, peaksid üksused tegema kõnealuse teabe kättesaadavaks andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav, masinloetavas vormingus. Andmete väljavõttu võimaldav vorming ei nõua tingimata teabe struktureerimist nii, et see oleks masinloetav, samas kui masinloetav vorming on failivorming, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja selliste andmete sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja teha andmetest väljavõtteid. Mõlemad vormingud peaksid olema avatud, et neid oleks võimalik võimalikult laialdaselt kasutada. Avatud vormingut tuleks mõista nii, et see on platvormist sõltumatu ja tehakse üldsusele kättesaadavaks ilma selles sisalduva teabe taaskasutamist takistavate piiranguteta. Euroopa järelevalveasutused peaksid koostama ühiskomitee kaudu komisjonile esitamiseks rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, täpsustades masinloetavate ja andmete väljavõttu võimaldavate vormingute omadused ning võttes arvesse tehnoloogia ja standardite arengut. Tagamaks, et üksused esitavad teabe õiges vormingus, ja et lahendada üksuste kõikvõimalikke tehnilisi probleeme, peaksid kogumisasutused tegema automaatseid valideerimisi vastavalt käesolevale määrusele ja andmeid esitavaid üksusi vajaduse korral abistama.

(13)

Kogumisasutusele teavet ja metaandmeid esitavad üksused peaksid jääma vastutavaks teabe täpsuse ja täielikkuse eest keeles, milles see on esitatud, ning selle teabe ja metaandmete usaldusväärsuse eest. Vastavalt võimalikult väheste andmete kogumise ja andmekaitse põhimõtetele peaksid üksused tagama, et esitatav teave ei sisalda isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui need andmed moodustavad üksuste majandustegevust käsitleva teabe vajaliku osa, sealhulgas juhul, kui üksuse nimi langeb kokku omaniku nimega. Kui esitatav teave sisaldab isikuandmeid, peaksid üksused tagama, et nad saavad nimetatud isikuandmete avalikustamisel tugineda ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud töötlemise seaduslikest alustest (6).

(14)

ESMA eesmärk on kaitsta avalikku huvi, aidates kaasa finantssüsteemi stabiilsusele ja tulemuslikkusele liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate jaoks. Sellega seoses aitab ESMA eelkõige tagada finantsturgude usaldusväärsust, läbipaistvust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist. Muu hulgas on tema ülesanne parandada investorite kaitset. Seda arvestades tuleks ESMA-le anda ülesanne luua ESAP ja korraldada selle tööd.

(15)

Selleks, et võimaldada üksustel ja üldsusel teha kindlaks, kes on ESAPile teavet esitavad kogumisasutused, peaks ESMA avaldama oma veebisaidil kogumisasutuste loetelu ja seda ajakohastama. Kui loetellu on vaja muudatusi teha, tuleks need muudatused teha võimalikult lühikese aja jooksul.

(16)

ESAPi puhul võivad esineda konfidentsiaalsuse rikkumise, terviklikkuse ning ESAPi enda ja selles töödeldava teabe kättesaadavusega seotud riskid. Kõnealused riskid hõlmavad õnnetusi, vigu, tahtlikke rünnakuid ja loodusjõude ning neid tuleb käsitada operatsiooniriskidena. ESMA ja kogumisasutused peaksid rakendama asjakohaseid ja proportsionaalseid põhimõtteid, sealhulgas korrapäraseid kontrolle, tagamaks et ESAP kaitseb töödeldavat teavet ja toimib vastavalt rangeimatele asjakohastele normidele.

(17)

Andmete otsimise, leidmise, võtmise ja kasutamise hõlbustamiseks peaks ESMA tagama, et ESAP pakub mitmesuguseid funktsioone, sealhulgas otsingufunktsiooni, masintõlketeenust ja teabe väljavõtu võimalust ning nägemis- ja muude puuetega ning ligipääsuvajadustega isikutele mõeldud e-juurdepääsetavuselemente. Otsingufunktsiooni tuleks pakkuda kõigis liidu ametlikes keeltes ja see peaks põhinema vähemalt metaandmetel, mis esitatakse käesoleva määruse lisas loetletud liidu seadusandlike aktide kohaselt. ESAPi kasutajaliides ja otsingufunktsioon tuleks kavandada nii, et need oleksid võimalikult kasutusmugavad, võimaldaksid andmeid hästi võrrelda ning et need vastaksid paljude võimalike kasutajate, näiteks kutseliste ja jaeinvestorite, akadeemiliste asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vajadustele.

(18)

ESAPi kaudu üldsusele juurdepääsetava teabe kasutamine ja taaskasutamine võib parandada siseturu toimimist ja edendada selliste uute teenuste väljatöötamist, mis sellist teavet kombineerivad ja kasutavad. Seetõttu on vaja juhul, kui see on põhjendatud avaliku huvi eesmärgiga, lubada ESAPi kaudu juurdepääsetava teabe kasutamist ja taaskasutamist muul eesmärgil kui see, milleks teave koostati. Teabe niisuguse kasutamise ja taaskasutamise suhtes tuleks siiski kohaldada objektiivseid ja mittediskrimineerivaid tingimusi. Peale selle tuleks asjakohasel juhul kohaldada tingimusi, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 (7) tähenduses avatud standardlitsentsides sätestatud tingimustele, võimaldades igaühel andmetele ja sisule mis tahes eesmärgil vabalt juurde pääseda, neid kasutada, muuta ja jagada. Üksused, kes esitavad oma teabe kogumisasutusele, et teha see ESAPi kaudu juurdepääsetavaks, ei tohiks sui generis õiguse alusel piirata kõnealuse teabe kasutamist ega taaskasutamist regulatiivsetel ja mitteärilistel eesmärkidel, ilma et see piiraks autoriõigust ja muid sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist. ESMA ega kogumisasutused ei peaks vastutama ESAPi kaudu juurdepääsetavale teabele juurdepääsu, selle kasutamise või taaskasutamise eest, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimise leping) artiklis 340 sätestatud lepinguvälise vastutuse põhimõtete kohaldamist.

(19)

ESAPile kättesaadav teave tuleks teha üldsusele aegsasti juurdepääsetavaks. Seetõttu tuleks kogumisasutuste poolt ESAPile esitatav teave teha ESAPi kaudu juurdepääsetavaks põhjendamatu viivituseta ja igal juhul võimalikult lühikese aja jooksul. Teabe ühtse kvaliteedi tagamiseks peaksid kogumisasutused tegema automaatseid valideerimisi ja lükkama esitatud teabe tagasi, kui see ei vasta vajalikele nõuetele. Automaatne valideerimine ei tohiks olla seotud teabe sisuga. Lisaks automaatsele valideerimisele peaksid kogumisasutused teabe tagasi lükkama või selle eemaldama, kui nad näiteks pärast sidusrühmalt teabe saamist teevad kindlaks, et see ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse või et see sisaldab sisu, mis on ilmselgelt sobimatu või kuritahtlik. Kogumisasutused ei pea käsitsi ega automaatselt kontrollima, kas teave jääb käesoleva määruse kohaldamisalast väljapoole või on ilmselgelt sobimatu või kuritahtlik. Sisu eest peaksid vastutama üksused. Käesolev määrus ei mõjuta muid kohustusi, mis kogumisasutustel võivad olla muude liidu või riigisiseste sätete alusel.

(20)

ESAP peaks andma kasutajatele teabele juurdepääsu tasuta ja diskrimineerimata ning võimaldama ESAPi kaudu teavet otsida, sellele juurde pääseda ja teavet sealt alla laadida. Kuid selleks, et kaitsta ESMAt liigse finantskoormuse eest seoses kuludega, mis kaasnevad võimalike intensiivsete kasutajate vajaduste rahuldamisega, peaks ESMA-l olema lubatud teenida tulu. Seepärast tuleks lubada ESMA-l erandina üldpõhimõttest, et teave peaks olema juurdepääsetav tasuta, kehtestada tasu teatavate teenuste eest, sealhulgas teenuste eest, millega kaasnevad suured hooldus- või tugikulud väga suures mahus teabe otsimise ja allalaadimise tõttu või ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabele väga sagedase juurdepääsu tõttu, eriti juhul, kui sellist teavet kasutatakse ärilisel eesmärgil. Kehtestatud tasud ei tohiks siiski ületada ESMA-le kõnealuste teenuste osutamisel tekkivaid kulusid. Kogutud tasud tuleks eraldada ESAPi üldiseks toimimiseks. Teatavatelt kasutajatelt, sealhulgas akadeemilistelt ringkondadelt ja kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, ei tohiks tasusid nõuda. Tasude arvutamine peaks olema läbipaistev ja põhinema selgetel põhimõtetel.

(21)

Selleks, et edendada rahanduses andmepõhist innovatsiooni, aidata integreerida liidu kapitaliturge, suunata investeeringuid kestlikesse tegevustesse ning saavutada tõhusus tarbijate ja ettevõtjate jaoks, tuleks ESAPiga parandada juurdepääsu avalikule teabele, mis võib sisaldada isikuandmeid. ESAPiga tuleks siiski parandada juurdepääsu üksnes nendele isikuandmetele, mis sisalduvad juriidilise kohustuse alusel avalikustatud teabes, või kui teave on avalikustatud vabatahtlikult, siis sellistele isikuandmetele, mida töödeldakse seaduslikul alusel vastavalt määrusele (EL) 2016/679. Isikuandmete töötlemisel ESAPi kaudu teabe edastamise kontekstis peaksid ESMA kui ESAPi vastutav töötleja ja kogumisasutused tagama, et järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 (8). Andmeid esitavad üksused peaksid vastutama selle eest, et isikuandmete olemasolu esitatud teabes tehakse kindlaks ning et kõnealuseid isikuandmeid töödeldakse ühel määruses (EL) 2016/679 sätestatud töötlemise seaduslikest alustest. Teavet ja sellega seotud metaandmeid, milles täpsustatakse, et teave sisaldab isikuandmeid, ei tohiks kogumisasutused ega ESAP säilitada kauem kui vajalik ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse lisas loetletud liidu seadusandlikes aktides on sätestatud teisiti.

(22)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma ametlikud märkused 19. jaanuaril 2022.

(23)

Euroopa Keskpank esitas oma arvamuse 7. juunil 2022 (9).

(24)

Selleks, et tekitada üldsuses usaldust ESAPi vastu ja seda säilitada ning kaitsta iga üksust teabe põhjendamatu muutmise eest, peaksid kogumisasutused tagama andmete tervikluse ja üksuste poolt esitatud teabe allika usaldusväärsuse. Eelkõige peaksid kogumisasutused tagama üksuste poolt ESAPile kättesaadavaks ja selle kaudu juurdepääsetavaks tegemiseks esitatud teabe asjakohasel tasemel autentsuse, kättesaadavuse, tervikluse ja salgamatuse. Teabe salgamatus tähendab, et üksusele tuleks anda piisav kindlus selle kohta, et tema esitatud teave edastati ja et saajal on tõend üksuse identiteedi kohta. Nende tingimuste täitmiseks võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (10) määratletud kvalifitseeritud e-templit. Esitatud teabe kohustuslik atribuut peaks olema juriidilise isiku tunnus, kui see on olemas.

(25)

Selleks, et ESAPis sisalduv teave oleks ajas võrreldav, peaks kasutajatel olema juurdepääs ka varasemale teabele. Kui käesoleva määruse lisas loetletud liidu seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisiti, peaks ESAP andma teabele juurdepääsu mõistliku aja jooksul. Selleks peaks ESMA tagama, et isikuandmeid ei säilitata ega tehta ESAPi kaudu juurdepääsetavaks kauem kui on ette nähtud liidu õiguses ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates liidu seadusandlikes aktides on sätestatud teisiti.

(26)

Kogumisasutused peaksid teavitama ESMAt kõigist olulistest praktilistest raskustest, mis on kindlaks tehtud seoses nende ülesannete täitmisega. ESMA peaks tihedas koostöös EBA ja EIOPAga jälgima ESAPi toimimist ja avaldama selle kohta aastaaruande, et tagada võimalike probleemide läbipaistvus ja vajaduse korral asjakohaste meetmete võtmine. ESAPi toimimist käsitleva aastaaruande koostamine ESMA poolt tihedas koostöös EBA ja EIOPAga aitab samuti tagada pädevate asutuste kaasamise ja teiste sidusrühmadega konsulteerimise ajutise töökonna, rühma või komitee kaudu, mille ESMA asjakohasel juhul loob.

(27)

Võttes arvesse, kui oluline on komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav aruanne ESAPi rakendamise, toimimise ja tulemuslikkuse kohta seoses sellise delegeeritud õigusakti võimaliku vastuvõtmisega, millega lükatakse edasi sellise teabe lisamine ESAPisse, mille kogumisasutustele esitamist käesoleva määruse kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/2864 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2869 (12) kohaldamisel veel ei nõuta, on oluline, et komisjon kasutaks ESMA koostatud aastaaruandeid ESAPi toimimise kohta ning korraldaks asjakohaseid konsultatsioone kogumisasutuste ja asjaomaste eksperdirühmadega, eelkõige Euroopa väärtpaberikomitee eksperdirühmaga. Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuleks anda piisav võimalus komisjoni aruannet arutada, kui nad peavad seda asjakohaseks.

(28)

Selleks, et lükata vajaduse korral edasi sellise teatava teabe lisamine ESAPisse, mis tuleks teha ESAPi kaudu juurdepääsetavaks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kuupäevaga, millest alates tuleks kõnealune teave esitada ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(29)

Et tagada kogumisasutuste poolt saadud või koostatud ja ESAPile kättesaadavaks tehtud teabe sujuv töötlemine, on vaja sätestada teatavad selged ja üksikasjalikud nõuded, milles täpsustatakse kõnealuse teabe vorming ja metaandmed ning see, millised kogumisasutused peaksid seda koguma. Et tagada kogumisasutuste poolt ESAPile esitatud teabe kvaliteet, on vaja kindlaks määrata ka iga üksuste poolt kogumisasutustele esitatava teabeühiku automatiseeritud valideerimise tunnused, sealhulgas sellele teabele lisatava kvalifitseeritud e-templi tunnused, kui kogumisasutused seda nõuavad. ESAPi andmete kasutamise ja taaskasutamise tagamiseks tuleb kehtestada määratud avatud standardlitsentside loetelu. Et hõlbustada andmete kiiret otsimist, leidmist ja võtmist, tuleb kehtestada ka rakendusliidese ja rakendatavate metaandmete tunnused. Seoses tõhusate otsingufunktsioonidega tuleks rakendada ka täiendavaid nõudeid, nagu üksuse juriidilise isiku tunnus, üksuse esitatava teabe liigitus ja üksuse suurus kategooria järgi. Selleks peaksid Euroopa järelevalveasutused töötama ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu. Rakenduslike tehniliste standardite koostamisel peaksid Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee kaudu konsulteerima enne kogumisasutustega ning analüüsima eelkõige võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu. Lisaks peaks ESMA-l olema võimalik töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks selliste teatavate teenuste laad ja ulatus, mille eest võib tasu võtta, ning sellega seotud tasude struktuur. Kõnealune rakenduslike tehniliste standardite eelnõu võimaldaks üksuste teabele ülemaailmset ja koostalitlusvõimelist juurdepääsu. Kestlikkusteavet käsitlevate rakenduslike tehniliste standardite puhul peaksid Euroopa järelevalveasutused tegema ühiskomitee kaudu nende standardite eelnõu väljatöötamisel koostööd Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG). Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(30)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata kaasa liidu finantsteenuste ja kapitaliturgude integreerimisele, võimaldades hõlpsat keskset juurdepääsu avalikule teabele üksuste ja nende toodete kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

ESAP on uue kapitaliturgude liidu tegevuskava esimene meede ja digirahanduse strateegia konkreetne rakendus. ESAP on seega üleeuroopalist huvi pakkuv suur projekt digirahanduse valdkonnas. Seetõttu tuleks kooskõlas komisjoni talituste 25. novembri 2021. aasta töödokumendis esitatud summadega taotleda võimalikult palju rahalisi vahendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (14) loodud programmist „Digitaalne Euroopa“, eelkõige ESAPi arendamise varastes etappides. Need rahalised vahendid eraldatakse ESAPi arendamise varastes etappides komisjonile, tagamaks et ESMA on sellest tuleneva vara lõplik omanik. Kui programmist „Digitaalne Euroopa“ saadud rahalised vahendid on ära kasutatud, tuleks ESAPi rahastamisel järgida mudelit, mis on ette nähtud ESMA rahastamiseks kuni 31. detsembrini 2027. Kõnealuse rahastamismudeli alusel tehtavad pädevate asutuste osamaksed ei tohiks moodustada kokku rohkem kui 6 968 000 eurot. Rahaliste vahendite eraldamine liikmesriikide poolt ei sõltu siiski komisjoni talituste 25. novembri 2021. aasta töödokumendis esitatud kuluprognooside võimalikust ületamisest. ESAPi rahastamist pärast 2027. aasta detsembrit tuleks arutada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames asjakohase eelarvemenetluse käigus, kui hinnatakse, kas suurem panus liidu eelarvest oleks asjakohane,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa ühtne juurdepääsupunkt

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) loob hiljemalt 10. juuliks 2027 sellise Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) ja korraldab selle tegevust, mis pakub keskset elektroonilist juurdepääsu järgmisele teabele:

a)

teave, mis avalikustatakse vastavalt lisas loetletud liidu seadusandlikele aktidele või muudele õiguslikult siduvatele liidu õigusaktidele, millega nähakse ette keskne elektrooniline juurdepääs teabele ESAPi kaudu;

b)

teave, mille liikmesriigi õigusega reguleeritud üksus otsustab teha ESAPi kaudu vabatahtlikult juurdepääsetavaks kooskõlas artikli 3 lõikega 1 ning millele on osutatud lisas loetletud liidu seadusandlikes aktides või muudes õiguslikult siduvates liidu õigusaktides, millega sätestatakse keskne elektrooniline juurdepääs teabele ESAPi kaudu.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud teavet ei esitata kogumisasutusele eesmärgiga teha see ESAPile juurdepääsetavaks enne kuupäeva, mil hakatakse kohaldama nõuet esitada kõnealune teave vastavalt lisas loetletud liidu seadusandlikele aktidele või muudele õiguslikult siduvatele liidu õigusaktidele, millega sätestatakse keskne elektrooniline juurdepääs teabele ESAPi kaudu.

3.   Kogumisasutused, mis on liidu institutsioonid, organid või asutused, võivad teha ESAPile kättesaadavaks varasema teabe alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama nõuet esitada teave ESAPile, nagu on sätestatud lisas loetletud liidu seadusandlikes aktides või muudes õiguslikult siduvates liidu õigusaktides, millega nähakse ette keskne elektrooniline juurdepääs teabele ESAPi kaudu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„üksus“ – füüsiline või juriidiline isik, kes

a)

on kohustatud esitama artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud teabe kogumisasutusele või

b)

esitab teabe kogumisasutusele vabatahtlikult vastavalt artikli 1 lõike 1 punktile b, et see teave tehtaks ESAPi kaudu juurdepääsetavaks;

2)

„kogumisasutus“ – liidu organ või asutus või liikmesriigi organ, asutus või register, mis on sellisena määratud vastavalt artikli 1 lõike 1 punkti a kohastele liidu seadusandlikele aktidele või mille on sellisena määranud liikmesriik vastavalt artikli 3 lõikele 2;

3)

„andmete väljavõttu võimaldav vorming“ – avatud vorming, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 punktis 14, mida laialdaselt kasutatakse või mis on õigusaktidega nõutud ning mis võimaldab teha andmetest masinaga väljavõtteid ja on inimloetav;

4)

„masinloetav vorming“ – masinloetav vorming, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 punktis 13;

5)

„kvalifitseeritud e-tempel“ – kvalifitseeritud e-tempel, nagu on määratletud määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 27;

6)

„rakendusliides“ – funktsioonide, menetluste, määratluste ja protokollide kogum masinatevaheliseks sideks ja sujuvaks andmevahetuseks;

7)

„metaandmed“ – struktureeritud teave, mis hõlbustab teabeallika otsimist, kasutamist või haldamist, sealhulgas selle teabe allika kirjeldamise, selgitamise või asukoha kindlaksmääramise kaudu;

8)

„isikuandmed“ – isikuandmed, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1;

9)

„varasem teave“ – artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud teave, mis on avalikustatud kõige varem viis aastat enne kuupäeva, mil hakati kohaldama nõuet esitada see teave ESAPile;

10)

„ühiskomitee“ – määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 54, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklis 54 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 54 osutatud komitee.

Artikkel 3

Teabe vabatahtlik esitamine

1.   Alates 10. jaanuarist 2030 võib üksus esitada artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud teabe üksuse registrijärgse asukoha liikmesriigi kogumisasutusele, et teha see ESAPi kaudu juurdepääsetavaks.

Kõnealuse teabe esitamisel kogumisasutusele peab üksus tegema järgmist:

a)

tagama, et teabele on lisatud metaandmed, milles täpsustatakse, et teave tehakse ESAPi kaudu juurdepääsetavaks vabatahtlikult;

b)

tagama, et teabele on lisatud metaandmed, milles täpsustatakse, kas teave sisaldab isikuandmeid;

c)

tagama, et teabele on lisatud metaandmed, mis on vajalikud artikli 7 lõikes 3 osutatud ESAPi otsingufunktsiooni toimimiseks;

d)

kasutama teabe esitamisel andmete väljavõttu võimaldavat vormingut;

e)

tagama, et esitatud teave kuulub artikli 1 lõike 1 punkti b kohaldamisalasse;

f)

tagama, et teabele ei lisata isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on nõutavad liidu või riigisisese õigusega või moodustavad üksuse majandustegevust käsitleva teabe vajaliku osa.

2.   Hiljemalt 9. jaanuariks 2030 määrab iga liikmesriik vähemalt ühe kogumisasutuse, kes kogub vabatahtlikult esitatavat teavet, ja teavitab sellest ESMAt.

3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks kõik järgmised üksikasjad:

a)

metaandmed, mis lisatakse lõike 1 kohaselt esitatavale teabele;

b)

asjakohasel juhul spetsiifilised vormingud või mallid, mida kasutatakse teabe esitamiseks vastavalt lõikele 1.

4.   Lõikes 3 osutatud rakenduslike tehniliste standardite väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse asjakohastes valdkondlikes liidu seadusandlikes aktides sisalduvaid kehtivaid standardeid, eelkõige otseselt VKEdele välja töötatud standardeid.

Euroopa järelevalveasutused esitavad rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 10. jaanuariks 2028.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Euroopa järelevalveasutused võtavad ühiskomitee kaudu vastu üksustele ette nähtud suunised, et tagada õigete metaandmete esitamine ja vabatahtlikult esitatavasse teabesse isikuandmete lisamise tingimuste täitmine.

5.   Kui lõikes 1 osutatud teave sisaldab isikuandmeid, tagavad üksused, et kõnealuseid andmeid töödeldakse ühel määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõikes 1 loetletud töötlemise seaduslikest alustest. Käesoleva määrusega ei looda õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks.

Artikkel 4

Kogumisasutuste loetelu

ESMA avaldab kogumisasutuste loetelu koos iga kogumisasutuse ühtse ressursilokaatoriga artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud veebiportaalis.

ESMA tagab, et loetelu ajakohastatakse ja teavitab komisjoni kõigist selle muudatustest.

Artikkel 5

Kogumisasutuste ülesanded ja üksuste kohustused

1.   Kogumisasutus teeb järgmist:

a)

kogub üksuste esitatud teavet;

b)

säilitab üksuste esitatud või kogumisasutuste endi loodud teavet ning tugineb teabe säilitamiseks olemasolevatele menetlustele ja taristule, kui see on asjakohane;

c)

kontrollib üksuste esitatud teavet tehniliselt automaatselt, et teha kindlaks, kas see vastab järgmistele nõuetele:

i)

see on esitatud andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või asjakohasel juhul masinloetavas vormingus, mis on kindlaks määratud mis tahes artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud liidu seadusandlikus aktis, mille kohaselt teave esitatakse;

ii)

käesoleva artikli lõike 10 punkti e ja asjakohasel juhul artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kindlaks määratud teabe metaandmed on kättesaadavad ja täielikud;

iii)

sellega on kaasas kvalifitseeritud e-tempel, kui see on nõutav;

d)

ei kehtesta ESAPi kaudu juurdepääsetava teabe kasutamise ja taaskasutamise suhtes muid tingimusi kui need, mis vastavad artiklis 9 osutatud avatud standardlitsentsides sätestatud tingimustele;

e)

rakendab rakendusliidest ja esitab ESAPile tasuta ja ettenähtud tähtaja jooksul teabe, selle teabe metaandmed ja kvalifitseeritud e-templi, kui see on nõutav;

f)

osutab teavet esitavatele üksustele abi seoses vähemalt esitamise, tagasilükkamise ja uuesti esitamise protsessiga, niivõrd kui see kuulub kogumisasutuse tehnilisesse pädevusse;

g)

tagab, et artikli 1 lõikes 1 osutatud teave jääb ESAPile kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks, kui artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud liidu seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti g kohaldamisel ning kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 võtavad kogumisasutused asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid tagamaks, et kui esitatud teabele lisatud metaandmed viitavad isikuandmetele, ei säilitata seda teavet ESAPile kättesaadavaks tegemise eesmärgil ega tehta ESAPi kaudu juurdepääsetavaks kauem kui viie aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud liidu seadusandlikes aktides on sätestatud teisiti.

2.   Kogumisasutused võivad üksuste esitatud teabe tagasi lükata, kui nad teevad kindlaks, et teave on ilmselgelt sobimatu, kuritahtlik või väljaspool artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe ulatust.

Kogumisasutused eemaldavad ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabe, mis nende hinnangul on ilmselgelt sobimatu, kuritahtlik või väljaspool artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe ulatust.

3.   Kogumisasutused lükkavad üksuste esitatud teabe tagasi, kui käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud automaatse valideerimise käigus selgub, et teave ei vasta kõnealuses punktis sätestatud nõuetele, või asjakohasel juhul artikli 10 lõike 2 kohaselt saadud teadete alusel.

4.   Kogumisasutused teavitavad üksusi teabe tagasilükkamisest või eemaldamisest ja selle põhjustest mõistliku aja jooksul.

5.   Kui kogumisasutus lükkab üksuse poolt artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt esitatud teabe tagasi või eemaldab selle, parandab see üksus teabe ja esitab selle põhjendamatu viivituseta uuesti. Kogumisasutus teavitab ESMAt, kui teave lükatakse tagasi, eemaldatakse või asendatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

Üksused võivad otsustada esitada teavet ainult üks kord ja ainult ühele kogumisasutusele. Teabe uuesti esitamise korral tuleb see esitada koos asjakohaste kaasnevate metaandmetega samale kogumisasutusele, kellele esitati esialgne teave.

6.   Üksused vastutavad selle eest, et kogumisasutustele esitatav teave on selle esitamise keeles täielik ja täpne, ning samuti sellega kaasnevate asjakohaste metaandmete eest. Eelkõige vastutavad üksused selle kindlakstegemise eest, kas kogumisasutusele esitatav teave sisaldab isikuandmeid, ja kaasnevate asjakohaste metaandmete eest, mis näitavad, kas teave sisaldab isikuandmeid.

7.   Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva teabe puhul ei kasuta kogumisasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/9/EÜ (15) artikli 7 lõikes 1 osutatud andmebaasi tegija õigust ega muud intellektuaalomandi õigust viisil, mis takistaks või piiraks andmebaasi sisu kasutamist ja taaskasutamist kooskõlas käesoleva määruse artikliga 9.

8.   Kogumisasutus võib delegeerida lõike 1 punktides a, b, c, e, f ja g ning lõigetes 3 ja 4 osutatud ülesanded juriidilisele isikule, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, või liidu organile või asutusele (edaspidi „volitatud isik“). Ülesannete delegeerimine toimub kirjaliku lepingu vormis, milles täpsustatakse delegeeritavad ülesanded ja nende täitmise tingimused (edaspidi „delegeerimisleping“).

Delegeerimislepingus kindlaks määratud tingimustega tagatakse, et

a)

volitatud isikul ei ole huvide konflikti;

b)

volitatud isik ei kasuta saadud teavet nõuetevastaselt või konkurentsivastasel viisil või muul eesmärgil kui see, mis on sätestatud delegeerimislepingus;

c)

volitatud isik tagab teabe kaitse vastavalt artiklile 6 seoses delegeeritud ülesannetega;

d)

volitatud isik teavitab kogumisasutust korrapäraselt delegeeritud ülesannete üldisest täitmisest;

e)

volitatud isik teavitab kogumisasutust põhjendamatu viivituseta delegeeritud ülesande täitmata jätmisest.

Kogumisasutus vastutab kõigi ülesannete eest, mille ta delegeerib, sealhulgas ESMA-le kogu sellise teabe kättesaadavaks tegemise eest, mida ESMA vajab seoses delegeeritud ülesandega.

Kogumisasutuse vastutust ei mõjuta asjaolu, et kogumisasutus on delegeerinud ülesanded kolmandale isikule. Kogumisasutus ei delegeeri oma ülesandeid sellisel määral, et teda ei saa enam käsitada kogumisasutusena.

Kogumisasutus tagab, et ülesannete delegeerimist teostatakse kulutõhusal viisil ning et delegeerimist kasutatakse nii palju kui võimalik selleks, et võimaldada olemasolevate kogumismenetluste ja -taristu jätkuvat kohaldamist ESAPi eesmärkidel.

Kogumisasutus teavitab ESMAt igast tema poolt sõlmitavast delegeerimislepingust.

9.   Kogumisasutused tagavad üksuste poolt ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tegemiseks esitatud teabe asjakohasel tasemel autentsuse, kättesaadavuse, tervikluse ja salgamatuse. Kõnealuste tasemete tagamiseks võivad liikmesriigid lubada kogumisasutustel nõuda, et üksuste poolt ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tegemiseks esitatud teabega oleks kaasas kvalifitseeritud e-tempel.

10.   Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmised üksikasjad:

a)

käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud tehnilise automaatse valideerimise kord igat liiki teabe puhul, mille üksused on esitanud;

b)

käesoleva artikli lõike 1 punkti c alapunktis iii ja käesoleva artikli lõikes 9 osutatud kvalifitseeritud e-templi omadused;

c)

käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud avatud standardlitsentsid;

d)

käesoleva artikli lõike 1 punkti e kohaselt rakendatava rakendusliidese omadused;

e)

artikli 7 lõikes 3 osutatud ESAPi otsingufunktsiooni jaoks vajalike metaandmete, käesoleva artikli lõikes 6 osutatud metaandmete ja mis tahes muude ESAPi toimimiseks vajalike metaandmete omadused;

f)

käesoleva artikli lõike 1 punktis e osutatud tähtajad;

g)

käesoleva artikli lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud andmete väljavõttu võimaldavate ja masinloetavate vormingutena aktsepteeritavate vormingute soovituslik loetelu ja omadused.

11.   Lõikes 10 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse asjakohastes valdkondlikes liidu seadusandlikes aktides sisalduvaid kehtivaid standardeid, eelkõige otseselt VKEdele välja töötatud standardeid.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 10. septembriks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

12.   Kogumisasutus, mis on liidu institutsioon, organ või asutus, kes teeb vastavalt artikli 1 lõikele 3 ESAPile kättesaadavaks varasema teabe, teeb järgmist:

a)

koostab selle teabe andmete väljavõttu võimaldavas vormingus;

b)

lisab sellele teabele metaandmed, millega täpsustatakse järgmist:

i)

üksuse nimed;

ii)

teabe liik vastavalt artikli 7 lõike 4 punktile c;

iii)

kui see on olemas, üksuse juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks tehtud vastavalt artikli 7 lõike 4 punktile b;

c)

täpsustab, et tegemist on varasema teabega.

Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist g ei tehta varasemat teavet ESAPi kaudu juurdepääsetavaks kauem kui viis aastat.

Artikkel 6

Küberturvalisus

ESMA kehtestab ESAPi jaoks mõjusa ja proportsionaalse infoturbepoliitika ning tagab ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabe asjakohasel tasemel autentsuse, kättesaadavuse, tervikluse ja salgamatuse ning isikuandmete kaitse. ESMA võib ESAPi infoturbepoliitika ja küberturvalisuse olukorra korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse rahvusvahelisi ja liidu küberturvalisuse arengusuundumusi ja viimaseid sündmusi.

Artikkel 7

ESAPi funktsioonid

1.   ESMA tagab, et ESAPil on vähemalt järgmised funktsioonid:

a)

kasutusmugava kasutajaliidesega veebiportaal, milles võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsuvajadusi, et tagada ESAPi kaudu juurdepääs teabele kõigis liidu ametlikes keeltes;

b)

rakendusliides, mis võimaldab hõlpsat juurdepääsu teabele ESAPi kaudu;

c)

otsingufunktsioon kõigis liidu ametlikes keeltes;

d)

infovaataja;

e)

masintõlketeenus võetud teabe jaoks;

f)

allalaadimisteenus, sealhulgas suurte andmehulkade allalaadimiseks;

g)

teavitusteenus, millega teavitatakse kasutajaid ESAPisse lisatud uuest teabest;

h)

artikli 1 lõike 1 punkti b kohaselt vabatahtlikult esitatud teabe esitamine sellisel viisil, et

i)

seda saab selgelt eristada artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt kohustuslikult esitatud teabest;

ii)

kui see on kohaldatav, teavitatakse kasutajaid sellest, et teave ei pruugi vastata kõigile artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt kohustuslikult esitatavale teabele seatud nõuetele ning et seda aja jooksul tingimata ei ajakohastata.

2.   ESMA tagab, et ESAP pakub lõike 1 punktides e ja g osutatud funktsioone hiljemalt 10. juuliks 2028. ESMA tagab, et ESAP pakub lõike 1 punktis h osutatud funktsioone hiljemalt 9. jaanuariks 2030.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud otsingufunktsioon võimaldab otsingut järgmiste metaandmete alusel:

a)

teabe esitanud üksuse ja selle füüsilise või juriidilise isiku nimed, kellega teave on seotud;

b)

teabe esitanud üksuse ja selle juriidilise isiku juriidilise isiku tunnus, kellega teave on seotud, kui see on olemas;

c)

üksuse esitatud teabe liik, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 1, ja täpsustus, kas selline teave esitati kohustuslikus korras vastavalt artikli 1 lõike 1 punktile a või vabatahtlikult vastavalt kõnealuse lõike punktile b;

d)

kuupäev ja kellaaeg, mil üksus kogumisasutusele teabe esitas;

e)

kuupäev või ajavahemik, mille kohta teave esitatakse;

f)

teavet esitanud üksuse ja selle juriidilise isiku suuruse kategooria, kellega teave on seotud;

g)

riik, kus asub selle juriidilise isiku registrijärgne asukoht, kellega teave on seotud;

h)

selle füüsilise või juriidilise isiku majandustegevuse sektor(id), kellega teave on seotud;

i)

teabe kogumise eest vastutav kogumisasutus;

j)

keel, milles teave esitati.

4.   Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmised üksikasjad:

a)

lõike 1 punktis b osutatud rakendusliidese omadused;

b)

lõike 3 punktis b osutatud juriidilise isiku tunnus;

c)

teabe liik, nagu on osutatud lõike 3 punktis c;

d)

lõike 3 punktis f osutatud üksuste suuruse kategooriad;

e)

lõike 3 punktis h osutatud majandustegevuse sektorite kirjeldus.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 10. septembriks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 8

Juurdepääs teabele ESAPi kaudu

1.   Läbipaistvuse ja liidu kapitaliturgude sujuva toimimise edendamiseks tagab ESMA, et ESAPi kaudu võimaldatakse juurdepääs teabele ilma diskrimineerimiseta ning et kasutajatel on ESAPi kaudu teabele otsene ja kohene tasuta juurdepääs.

2.   ESMA nõuab siiski tasu teatavate teenuste eest, millega kaasnevad suured hooldus- ja tugikulud või mis hõlmavad suures mahus teabe otsimist ja allalaadimist. Need tasud ei tohi ületada asjaomaste teenuste osutamisel ESMA-le tekkivaid otseseid kulusid. Nende teenuste eest kogutud tasud eraldatakse ESAPi üldiseks toimimiseks.

3.   ESMA võib nõuda, et nende teenuste kasutajad, mille eest ESMA võtab tasu, nagu on osutatud lõikes 2, täidaksid digitaalse deklaratsiooni.

4.   Olenemata lõikest 2 võimaldab ESMA järgmistele üksustele otsest ja kohest tasuta juurdepääsu teabele ESAPi kaudu määral, mis on kõnealustele üksustele vajalik nende vastavate ülesannete, volituste ja kohustuste täitmiseks:

a)

liidu institutsioon, organ või asutus;

b)

pädev asutus, mille liikmesriik on määranud liidu seadusandlike aktide alusel;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (16) artiklis 4 määratletud Euroopa statistikasüsteemi liige;

d)

Euroopa Keskpankade Süsteemi liige;

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (17) artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused;

f)

liikmesriigi valitsusasutus, organ või asutus;

g)

haridus- ja koolitusasutused, mille ainus eesmärk on teadustegevus, akadeemilised ringkonnad, uudisteorganisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid, kui juurdepääs teabele on nende ülesannete täitmiseks vajalik;

h)

üksused, kes esitavad teavet ja kasutavad ESAPis sisalduvat teavet oma regulatiivsete kohustuste täitmiseks.

5.   Lõike 2 kohaldamisel töötab ESMA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks selliste teatavate teenuste laad ja ulatus, mille eest võib tasu võtta, ning sellega seotud tasude struktuur.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

6.   ESMA avaldab ESAPi veebisaidil tasude struktuuri, asjakohasel juhul mahu künnised ja tasu määrad ja teeb need kergesti juurdepääsetavaks. ESMA vaatab mahu künnised ja tasu määrad igal aastal läbi.

Artikkel 9

ESAPi kaudu juurdepääsetava teabe kasutamine ja taaskasutamine

1.   ESMA ega kogumisasutused ei vastuta üksuste poolt kogumisasutustele esitatud ja ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabele juurdepääsu, selle kasutamise ega taaskasutamise eest.

2.   ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud isikuandmeid kasutatakse ja taaskasutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Taaskasutatavaid isikuandmeid ei säilitata kauem kui vajalik ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud liidu seadusandlikes aktides on sätestatud teisiti.

3.   ESMA tagab, et ESAPi kaudu juurdepääsetava teabe kasutamine ja taaskasutamine ei sõltu ühestki tingimusest, välja arvatud juhul, kui need tingimused vastavad järgmistele nõuetele:

a)

need on objektiivsed ja mittediskrimineerivad;

b)

need on põhjendatud avaliku huvi eesmärgiga;

c)

asjakohasel juhul, mis oleneb teabe liigist, vastavad need tingimustele, mis on sätestatud avatud standardlitsentsides direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 lõike 5 tähenduses ning võimaldavad kõigil seda teavet vabalt kasutada, muuta ja jagada mis tahes eesmärgil.

4.   Üksused, kes esitavad oma teabe avaldamiseks, ei piira ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabe kasutamist ja taaskasutamist regulatiivsetel ja mitteärilistel eesmärkidel sui generis õiguse alusel, millele on osutatud direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1.

Artikkel 10

Teabe kvaliteet

1.   ESMA teeb automaatseid valideerimisi, et kontrollida, kas kogu kogumisasutuste poolt ESAPile esitatud teave vastab artikli 5 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele.

Kui kogumisasutuse esitatud teabe esitas üksus, võib ESMA teha automaatseid valideerimisi valimi alusel. Sellised automaatsed valideerimised ei tohi erineda kogumisasutuste poolt artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt tehtavatest valideerimistest.

2.   ESMA rakendab asjakohaseid tehnilisi protsesse, et teavitada kogumisasutust automaatselt juhtudel, kui esitatud teave ei vasta artikli 5 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele. Kui kõnealuseid nõudeid ei täideta, vastutavad teabe eest üksused. Kogumisasutus teavitab teabe tagasilükkamise korral üksust ja esitab tagasilükkamise põhjused vastavalt artikli 5 lõikele 4.

3.   ESMA võib täiendavalt kontrollida andmete kvaliteeti, terviklust ja päritolutõendeid. Nende kontrollide tulemuste põhjal võib ESMA teavitada kogumisasutusi tuvastatud puudustest ja peatada teabe ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tegemise.

Artikkel 11

ESMA ülesanded

1.   ESMA teeb tihedas koostöös EBA ja EIOPAga järgmist:

a)

tagab, et kogumisasutuste esitatud teave tehakse pärast seda, kui üksused on selle esitanud, ESAPi kaudu põhjendamatu viivituseta juurdepääsetavaks;

b)

pakub kogumisasutustele tugiteenuseid;

c)

tagab, et ESAP on igas kuus juurdepääsetav vähemalt 97 % ajast, mille alla ei kuulu korraline hooldus, sisu uuendused ja lehekülgede ajakohastamine, mille puhul tuleb kasutajaid selgelt teavitada ESAPi pakutavate teenuste katkemise tõenäolisest kestusest;

d)

konsulteerib asjakohasel juhul kogumisasutustega, et käsitleda ühiseid küsimusi ja ühiseid käitumispõhimõtteid ning eelkõige arutada

i)

ESAPi igapäevase haldamise küsimusi;

ii)

kvaliteedipoliitika ning asjakohasel juhul ESMA ja kogumisasutuste vaheliste teenustaseme kokkulepete väljatöötamist ja rakendamist;

iii)

ESAPi rahastamistingimusi, sealhulgas olukordi, mil võib tasusid nõuda ja kuidas neid tasusid arvutatakse;

iv)

küberturvalisusega seotud olemasolevaid ja potentsiaalseid ohtusid;

v)

ESAPi rakendamist ja toimimist seoses ülesannete delegeerimisega vastavalt artikli 5 lõikele 8;

e)

jälgib ESAPi rakendamist ja toimimist ning esitab selle kohta komisjonile igal aastal aruande, nagu on kindlaks määratud artiklis 12.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tagab ESMA asjakohasel juhul ajutise töökonna, rühma või komitee loomise kaudu konsulteerimise ekspertide ja asjaomaste sidusrühmadega, et saada nõu ja tuge ESAPi tehnilisel rakendamisel. Lisaks võib ESMA konsulteerida määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade koguga.

3.   Välja arvatud juhul, kui see on vajalik kogumisasutuste esitatud teabele juurdepääsu hõlbustamiseks ja käesoleva määruse nõuete rakendamiseks, ei talleta ESMA isikuandmeid sisaldavat teavet, välja arvatud automaatseks, vahepealseks ja ajutiseks töötlemiseks. ESMA võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et ESAPi kaudu töödeldakse isikuandmeid kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ning et isikuandmeid sisaldavat teavet ei säilitata ega tehta kättesaadavaks kauem, kui on sätestatud artikli 5 lõike 1 punktis g.

4.   ESMA tagab, et isikuandmete töötlemine on kooskõlas liidu institutsioonides, organites ja asutustes töödeldavate isikuandmete kaitse õigusraamistikuga.

Artikkel 12

ESAPi rakendamise ja toimimise jälgimine

1.   ESMA jälgib tihedas koostöös EBA ja EIOPAga ESAPi toimimist vähemalt lõikes 2 sätestatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate alusel ning avaldab ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ESAPi toimimise kohta aastaaruande.

2.   Lõikes 1 osutatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad on järgmised:

a)

külastajate, otsingute ja allalaadimiste arv;

b)

vaadatud ja allalaaditud teabe liigid protsentides;

c)

artikli 8 lõikes 2 osutatud tasud ja ESMA nõutud summad;

d)

vaatamise või allalaadimiseni viivate otsingute osakaal teabe liigi ja juurdepääsu kaupa;

e)

ESAPi kaudu juurdepääsetava masinloetava teabe hulk ja osakaal ning masinloetavate vaatamiste ja allalaadimiste arv ja osakaal;

f)

artikli 10 lõikes 2 osutatud automaatse valideerimise alusel esitatud teadete osakaal;

g)

mis tahes oluline rike või intsident, mis mõjutab ESAPi toimimist või üldist tööd;

h)

hinnang ESAPis sisalduva teabe juurdepääsetavuse, kvaliteedi, kasutatavuse, usaldusväärsuse ja õigeaegsuse kohta;

i)

hinnang selle kohta, kas ESAP täidab oma eesmärke, võttes arvesse selle kasutamise arengut ja teabevooge liidus;

j)

lõppkasutaja rahulolu hinnang;

k)

võrdlus kolmandate riikide sarnaste süsteemidega.

3.   Enne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruande esitamist konsulteerib ESMA käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt moodustatud ajutise töökonna, rühma või komiteega ning võib konsulteerida määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade koguga.

Artikkel 13

Läbivaatamine

1.   Komisjon esitab tihedas koostöös ESMAga ja võttes arvesse artiklis 12 osutatud aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 10. jaanuariks 2029 aruande ESAPi rakendamise, toimimise ja tulemuslikkuse kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud aruandes käsitletakse järgmist:

a)

tehnilised probleemid, millega üksused ja kogumisasutused ESAPi rakendamisel kokku puutuvad;

b)

ESAPi jaoks teabe kogumise ja edastamise süsteemi tulemuslikkus;

c)

ESAPi tegevuskerksus IKT-riskide suhtes ja ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabe usaldusväärsus, sealhulgas kvalifitseeritud e-templite abil;

d)

üksuste ja kogumisasutuste kantud kulud, sealhulgas hinnang selle kohta, kas kogumisasutused, mis on pädevad asutused, on oma järelevalvetasusid ESAPiga seotud kulude tõttu suurendanud;

e)

kulud, mida ESMA on kandnud ESAPi tegevuse korraldajana, ja ESAPi rahastamiskava;

f)

ESAPi mõju avalikule juurdepääsule üksuste poolt esitatavale teabele finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkuse valdkonnas;

g)

ESAPi mõju üksuste nähtavusele piiriüleste investorite jaoks, sealhulgas VKEde nähtavusele;

h)

ESAPi mõju liidu eraõiguslike andmepakkujate turupositsioonile;

i)

ESAPi koostalitlusvõime sarnaste ülemaailmsete platvormidega;

j)

ESAPi rakendamine ja toimimine seoses ülesannete delegeerimisega vastavalt artikli 5 lõikele 8.

3.   Võttes arvesse lisaväärtust, tehnilisi probleeme ja eeldatavaid kulusid, peab lõikes 1 osutatud aruanne sisaldama kulude-tulude analüüsi seoses sellise käesoleva määruse kohaldamisalasse võimaliku asjakohase teabe lisamisega tulevikus, mis ei ole aruande koostamise ajal ESAPi kaudu veel juurdepääsetav, mistõttu tekib andmelünk.

Aruanne sisaldab ka soovitusi ESAPi edasise arendamise kohta.

4.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse käesoleva lõike teises lõigus osutatud liidu seadusandlikke akte, et lükata edasi sellise teabe lisamine ESAPisse, mille esitamist ESAPile artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt veel ei nõuta või mille esitamine ei ole lubatud, maksimaalselt 36 kuu võrra, kui komisjon jõuab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandes järeldusele, et on tõendeid tõsiste ja ulatuslike raskuste kohta seoses käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b loetletud elementidega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud liidu seadusandlike aktide hulka kuuluvad järgmised seadusandlikud aktid:

—

määrus (EL) nr 575/2013 (artikkel 434b);

—

määrus (EL) nr 537/2014 (artikkel 13a);

—

määrus (EL) nr 600/2014 (artikkel 23a);

—

määrus (EL) 2015/760 (artikkel 25a);

—

määrus (EL) 2015/2365 (artikkel 32a);

—

määrus (EL) 2017/1131 (artikkel 37a);

—

määrus (EL) 2019/2033 (artikkel 46a);

—

määrus (EL) 2023/1114 (artikkel 110a);

—

määrus (EL) 2023/2631 (artikkel 15a);

—

direktiiv 2002/87/EÜ (artikkel 30b);

—

direktiiv 2004/25/EÜ (artikkel 16a);

—

direktiiv 2006/43/EÜ (artikkel 20a);

—

direktiiv 2007/36/EÜ (artikkel 14c);

—

direktiiv 2009/138/EÜ (artikkel 304b);

—

direktiiv 2011/61/EL (artikkel 69b);

—

direktiiv 2013/36/EL (artikkel 116a);

—

direktiiv 2014/59/EL (artikkel 128a);

—

direktiiv 2014/65/EL (artikkel 87a);

—

direktiiv (EL) 2016/97 (artikkel 40a);

—

direktiiv (EL) 2016/2341 (artikkel 63a);

—

direktiiv (EL) 2019/2034 (artikkel 44a);

—

direktiiv (EL) 2019/2162 (artikkel 29a).

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 13 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile 12 kuuks alates artikli 13 lõikes 1 osutatud aruande avaldamisest.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. detsember 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NAVARRO RÍOS

(1)   ELT C 290, 29.7.2022, lk 58.

(2)  Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. novembri 2023. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(9)   ELT C 307, 12.8.2022, lk 3.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2864, millega muudetakse teatavaid direktiive seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega (ELT L, 2023/2864, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2864/oj).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2869, millega muudetakse teatavaid määrusi seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega (ELT L, 2023/2869, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2869/oj).

(13)   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

LISA

Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punkti a kohaste liidu seadusandlike aktide loetelu

A OSA —   MÄÄRUSED

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77).

7.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

8.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberitega finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

12.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

13.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

14.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).

15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.7.2019, lk 1).

16.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

17.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

18.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40).

19.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2631 Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega (ELT L, 2023/2631, 30.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2631/oj).

B OSA –   DIREKTIIVID

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ, ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12).

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17).

6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

7.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

8.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 1060/2009/EL ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

12.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

13.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

14.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).

16.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29).

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2859/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

Top

Full & Egal Universal Law Academy