Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2631, 22. november 2023, Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria L

2023/2631

30.11.2023

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2631,

22. november 2023,

Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleminek kliimaneutraalsele, kestlikule, energia- ja ressursitõhusale ning õiglasele ringmajandusele on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime ja inimeste heaolu tagamisel keskse tähtsusega. 5. oktoobril 2016 kiitis liit heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) (3). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada ülemaailmset reageerimist kliimamuutuste ohule muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega. Liidu eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus on selle eesmärgiga kooskõlas.

(2)

Komisjon nägi oma 14. jaanuari 2020. aasta teatises „Kestliku Euroopa investeerimiskava. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“ ette keskkonnakestlike võlakirjade standardi loomise, et suurendada investeerimisvõimalusi ja lihtsustada selgete märgiste abil keskkonnakestlike investeeringute väljaselgitamist. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 11. detsembri 2020. aasta järeldustes komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut rohevõlakirjade standardi kohta. Oma 29. mai 2018. aasta resolutsioonis jätkusuutliku rahastamise kohta (4) ja 13. novembri 2020. aasta resolutsioonis kestliku Euroopa investeerimiskava ja selle kohta, kuidas rahastada rohelist kokkulepet, (5) rõhutas Euroopa Parlament vajadust Euroopa rohevõlakirjade standardi järele.

(3)

Keskkonnakestlikud võlakirjad on üks peamisi keskkonnakestliku tehnoloogia, energia- ja ressursitõhususe ning keskkonnakestliku transpordi- ja teadustaristuga seotud investeeringute rahastamise vahendeid. Selliseid võlakirju võivad emiteerida finants- ja mittefinantsettevõtjad ning mittekorporatiivsed üksused, näiteks avaliku sektori emitendid. Erinevates olemasolevates keskkonnakestlike võlakirjade algatustes ei sisaldu keskkonnakestliku majandustegevuse ühtset määratlust. See ei lase investoritel teha lihtsasti kindlaks võlakirju, millest saadav tulu on kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud keskkonnaeesmärkidega või aitab neid saavutada.

(4)

Euroopa Keskpank (EKP) võttis 8. juulil 2021 vastu kliimaalase tegevuskava, et võtta kliimamuutustega seotud kaalutlusi veelgi rohkem arvesse oma rahapoliitika raamistikus ja operatsioonides, mis hõlmavad avalikustamist, riskihindamist, tagatiste raamistikku ja ettevõtlussektori varade ostmist. Käesolev määrus võib selles osas olla kasulik.

(5)

Erinevad normid teabe avalikustamise, keskkonnakestlike võlakirjade väliste hindajate läbipaistvuse ja vastutuse ning keskkonnakestlike projektide rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kohta takistavad investoritel keskkonnakestlikke võlakirju kindlaks teha, usaldada ja võrrelda ning piiravad ka emitentide võimalusi kasutada keskkonnakestlikke võlakirju oma ärimudeli keskkonnakestlikumaks muutmiseks.

(6)

Olemasolevaid erinevusi ja ühiste normide puudumist arvestades on tõenäoline, et liikmesriigid võtavad kooskõla tagamiseks Pariisi kokkuleppe eesmärkidega vastu erinevad meetmed ja lähenemisviisid, mis omakorda avaldavad otsest negatiivset mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja tekitavad sellele takistusi ning on kahjulikud keskkonnakestlike võlakirjade emitentidele. Ärihuvidest lähtuvatel prioriteetidel rajanevate turutavade paralleelne areng viib erinevate tulemusteni, mis võib põhjustada turu killustumist ning süvendada veelgi siseturu toimimises esinevaid puudusi. Erinevad standardid ja turutavad teevad eri võlakirjade võrdlemise keeruliseks, loovad emitentidele ebavõrdsed turutingimused, tekitavad siseturul lisatõkkeid ning suurendavad rohepesu ja investeerimisotsuste moonutamise riske.

(7)

See, et puuduvad ühtsed keskkonnakestlike võlakirjade hindamise normid väliste hindajate jaoks ja et keskkonnakestlike tegevuste määratlused on erinevad, teeb investorite jaoks üha keerulisemaks liidus pakutavate võlakirjade tulemusliku võrdlemise nende keskkonnaeesmärkidega seoses. Keskkonnakestlike võlakirjade turg on olemuselt rahvusvaheline, sest turuosalised kauplevad võlakirjadega piiriüleselt ja kasutavad kolmandate riikide teenuseosutajate pakutavaid välise hindamise teenuseid samuti piiriüleselt. Liidu tasandil meetmete võtmisega saaks vähendada keskkonnakestlike võlakirjade ja võlakirjadega seotud välise hindamise teenuste siseturu killustumise riski ning aidata tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (6) kohaldamine selliste võlakirjade turul.

(8)

Seetõttu tuleks kehtestada ühtsed konkreetsed nõuded võlakirjadele, mille on emiteerinud finants- ja mittefinantsettevõtjad ning avaliku sektori emitendid, kes soovivad selliste võlakirjade jaoks kasutada nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“. Euroopa rohevõlakirjade kvaliteedinõuete sätestamine määruses peaks tagama selliste võlakirjade emiteerimise jaoks ühetaolised tingimused, kuna sellega hoitakse ära erinevate riiklike nõuete kehtestamine, mis võib juhtuda direktiivi ülevõtmise korral, ning see peaks samuti tagama selliste tingimuste vahetu kohaldatavuse asjaomaste võlakirjade emitentide suhtes. Emitendid, kes soovivad kasutada nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“, peaksid järgima kogu liidus samu norme, et suurendada turu tõhusust, vähendades erinevusi, millega ühtlasi väheneksid investorite kulud selliste võlakirjade hindamisele. Võrdlemise lihtsustamiseks ja rohepesu ärahoidmiseks tuleks vabatahtlikuks kasutamiseks töötada välja mallid nii keskkonnakestlikuna turustatavate kui ka kestlikkusega seotud võlakirjade jaoks.

(9)

Võlakirjaturul tähendavad kestlikkusega seotud võlakirjad mis tahes liiki võlainstrumente, mille finants- või struktuuriomadused varieeruvad sõltuvalt sellest, kas emitent saavutab eelnevalt kindlaks määratud kestlikkuse või keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimiseesmärgi. Kuna käesolev määrus hõlmab üksnes keskkonnakestlikkust, peaks kestlikkusega seotud võlakirjade mõiste sisaldama käesoleva määruse kohaldamisel üksnes võlakirju, mille finants- või struktuuriomadused varieeruvad sõltuvalt sellest, kas emitent saavutab eelnevalt kindlaks määratud keskkonnakestlikkuse eesmärgid.

(10)

Määruses (EL) 2020/852 eristatakse keskkonnakestliku tegevuse raames toetavaid tegevusi ja üleminekutegevusi, mis kvalifitseeruvad teatavatel tingimustel keskkonnakestlikuks. Sama eristus peaks kehtima ka Euroopa rohevõlakirju ning keskkonnakestlikuna turustatavaid ja kestlikkusega seotud võlakirju käsitleva teabe avalikustamisel koos eriliste läbipaistvusnõuetega tuumaenergia ja fossiilgaasiga seotud tegevuse puhul, kui selline tegevus on hõlmatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2139 (7).

(11)

Määruse (EL) 2020/852 kohaldamiseks ja selleks, et investoritel oleks selged, kvantitatiivsed, üksikasjalikud ja ühtsed määratlused, tuleks majandustegevuse keskkonnakestlikuks liigitamise üle otsustamisel kasutada nimetatud määruses sätestatud kriteeriume. Nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ kasutavatest võlakirjadest saadav tulu tuleks paigutada ainult sellisesse majandustegevusse, mis on kas keskkonnakestlik ja seetõttu kooskõlas määruses (EL) 2020/852 sätestatud keskkonnaeesmärkidega või mis aitab kaasa tegevuse muutmisele, nii et see tegevus vastab keskkonnakestlikkuse kriteeriumidele. Igal juhul peavad emitendid jaotama kogu oma Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu enne iga võlakirja lõpptähtaega ning neil peaks samal ajal olema lubatud arvata maha emiteerimiskulud, mis on otseselt seotud võlakirjade emiteerimisega. Nendest võlakirjadest saadavat tulu peaks olema võimalik kasutada sellise keskkonnakestliku tegevuse rahastamiseks nii otse, rahastades vara ja kulutusi, mis on seotud majandustegevusega, mis vastab määruses (EL) 2020/852 sätestatud keskkonnakestliku majandustegevuse kriteeriumidele (edaspidi „taksonoomianõuded“), kui ka teatavatel tingimustel kaudselt nimetatud kriteeriumidele vastava majandustegevuse rahastamiseks kasutatava finantsvara kaudu. Seega on vaja kindlaks määrata sellise vara ja selliste kulutuste kategooriad, mida võib rahastada Euroopa rohevõlakirjadest saadud tuluga.

(12)

Euroopa rohevõlakirjadest saadavat tulu tuleks kasutada sellise majandustegevuse rahastamiseks, millel on keskkonnale püsivalt positiivne mõju. Sellist püsivat positiivset mõju on võimalik saavutada mitmeti. Kuna põhivara on tavaliselt pikaajaline vara, on esimene võimalus kasutada Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu sellise materiaalse või immateriaalse põhivara rahastamiseks, mis ei ole finantsvara, tingimusel et selline põhivara on seotud taksonoomianõuetele vastava majandustegevusega. Kuna finantsvara saab kasutada ka sellise majandustegevuse rahastamiseks, millel on keskkonnale püsivalt positiivne mõju, on teine võimalus kasutada Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu finantsvara rahastamiseks, kui finantsvarast saadud tulu paigutatakse otse või kaudselt järgneva finantsvara kaudu taksonoomianõuetele vastavasse majandustegevusse. Seda finantsvara peaks olema võimalik paigutada järjest kuni kolme järgnevasse finantsvarasse ning emitendid peaksid tagama selle, et välistel hindajatel on võimalik tulu lõplikku jaotust tulemuslikult kontrollida. Kuna ka kodumajapidamiste varal võib olla keskkonnale kestev positiivne mõju, on kolmas võimalus Euroopa rohevõlakirjadest saadava tulu kasutamiseks rahastada kodumajapidamiste vara ja kulusid. Ning kuna kapitalikulusid ja teatavaid tegevuskulusid saab kasutada põhivara omandamiseks, uuendamiseks või hooldamiseks, on neljas Euroopa rohevõlakirjadest saadava tulu kasutamise võimalus sellise majandustegevusega seotud kapitali- ja tegevuskulude rahastamine, mis vastab taksonoomianõuetele või hakkab neile nõuetele vastama üsna varsti pärast asjaomase võlakirja emiteerimist, eeldusel et emitent on avaldanud majandustegevuse laiendamise kava, mis on kooskõlas määrusega (EL) 2020/852 (edaspidi „taksonoomiaga kooskõlas“), või lubada majandustegevuse taksonoomiaga kooskõlas olevaks muutumine vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 (8) I lisale (kapitalikulude kava). Lõpetuseks peaks emitentidel olema võimalik paigutada ühest või mitmest lunastamata Euroopa rohevõlakirjast saadud tulu põhivara või finantsvara portfelli (edaspidi „portfellipõhine lähenemisviis“), tingimusel et nad tõendavad tulu jaotusaruannetes, et nende portfellis sisalduva põhivara või finantsvara koguväärtus ületab nende lunastamata võlakirjade koguväärtuse.

(13)

Teatava majandustegevuse puhul, mille jaoks puuduvad määruse (EL) 2020/852 kohased kehtivad tehnilised sõelumiskriteeriumid, või teatava tegevuse puhul rahvusvahelise toetuse kontekstis, mis aitab kaasa selle määruse keskkonnaeesmärkide saavutamisele, tuleks ette näha teatav paindlikkus. Selline paindlikkus peaks olema mahuliselt ja kohaldamisalalt asjakohaselt piiratud, et säilitada Euroopa rohevõlakirjade väga suur ambitsioonikus. Emitent peaks tõendama, et majandustegevus aitab olulisel määral saavutada üht või mitut keskkonnaeesmärki, et see ei kahjusta märkimisväärselt ühtegi keskkonnaeesmärki ning et seda viiakse ellu kooskõlas minimaalsete kaitsemeetmetega. Selline tõendus tuleks lisada Euroopa rohevõlakirjade teabelehele ja seda peaks kinnitama väline hindaja, andes emiteerimiseelse hindamise aruandes positiivse arvamuse.

(14)

Et väiksematel ettevõtjatel oleks lihtsam Euroopa rohevõlakirju emiteerida, tuleks nõuet, et Euroopa rohevõlakirjadest saadav tulu tuleb paigutada keskkonnakestlikku majandustegevusse, kohaldada üksnes sellistest võlakirjadest saadud puhastulu suhtes. Puhastulu on kogu võlakirjadest saadud tulu ja võlakirja emiteerimisega otseselt seotud emissioonikulude (mille hulka kuuluvad emissiooni korraldavate finantsvahendajate kulud, nõustamiskulud, õigusabikulud, reitingukulud ja välise hindamisega seotud kulud) vahe. Euroopa rohevõlakirjade emitendid peaksid siiski saama teha otsuse paigutada brutotulu keskkonnakestlikusse majandustegevusse, sellest kulusid maha arvamata.

(15)

Liidu ja kolmandate riikide avaliku sektori emitendid on sageli keskkonnakestlikuna turustatavate võlakirjade emitendid ning seetõttu peaks neil olema lubatud emiteerida ka Euroopa rohevõlakirju. Liidu ja kolmandate riikide avaliku sektori emitentidel peaks olema lubatud emiteerida Euroopa rohevõlakirju, et rahastada avaliku sektori vara või kulusid, mis vastavad või eeldatavasti hakkavad vastama taksonoomianõuetele mõistlikult lühikese aja jooksul alates asjaomase võlakirja emiteerimisest, näiteks sellist vara või kulutusi, mis on seotud maksusoodustuste, subsiidiumide, vahetarbimise, valitsemissektorisiseste jooksvate siirete ja käimasoleva rahvusvahelise koostööga.

(16)

Teatavatel ettevõtjatel, kellel on vähemalt üks Euroopa rohevõlakiri bilansis passiva poolel, ei pruugi olla võimalik iga Euroopa rohevõlakirjaemissiooni puhul kindlaks teha, millisesse konkreetsesse nende bilansis olevasse varasse sellest võlakirjast saadud tulu on paigutatud. Sellisel juhul peaks ettevõtjatel olema lubatud avalikustada teave oma Euroopa rohevõlakirjade portfellist saadud koondtulude jaotamise kohta oma bilansis olevasse keskkonnakestlike varade portfelli. Sellised ettevõtjad peaksid siis näitama iga-aastases tulu jaotusaruandes, et asjaomane keskkonnakestlik vara vastab kohaldatavatele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Tagamaks, et kogu Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu paigutatakse keskkonnakestlikku majandustegevusse, peaksid ettevõtjad samuti näitama, et sellise keskkonnakestliku vara väärtus on veel saabumata lõpptähtajaga Euroopa rohevõlakirjade väärtusest suurem või sellega võrdne. Kui emitendid kasutavad portfellipõhist lähenemisviisi, ei tuleks kohaldada nõuet, et võlakirjadest saadud tulu tuleb paigutada ainult finantsvarasse, mis on loodud varem kui viie aasta möödumisel võlakirjade emiteerimisest. Et tagada esitatud teabe täielikkus ja ajakohasus, peaks väline hindaja hindama iga-aastaseid tulu jaotusaruandeid igal aastal, välja arvatud juhul, kui varaportfelli jaotamises ei ole toimunud muutusi. Väline hindaja peaks erilist tähelepanu pöörama sellisele varale, mida ei olnud eelmise aasta tulu jaotusaruandes.

(17)

Määruse (EL) 2020/852 kohaselt peavad liit ja liikmesriigid majandustegevuse keskkonnakestlikuks kvaliftseerimise taksonoomianõudeid kohaldama kõigi meetmete puhul, millega nähakse finantsturu osalistele või emitentidele ette nõuded seoses finantstoodete või äriühingute võlakirjadega, mida pakutakse kui keskkonnakestlikke. Seetõttu on loogiline, et määruse (EL) 2020/852 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides kehtestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid määrama, millist põhivara, kulutusi ja finantsvara võib rahastada Euroopa rohevõlakirjadest saadavast tulust. Kuna keskkonnakestlikkuse valdkonnas on oodata tehnilist arengut, on tõenäoline, et neid tehnilisi sõelumiskriteeriumeid aja jooksul uuesti läbi vaadatakse ja muudetakse. Sellistest muudatustest olenemata ning eesmärgiga tagada õiguskindlus emitentide ja investorite jaoks ja vältida, et tehniliste sõelumiskriteeriumide muutmine avaldaks negatiivset mõju juba emiteeritud Euroopa rohevõlakirjade hinnale, peaksid emitendid saama sellisest võlakirjast saadud tulu kasutamisel rahastamiskõlbliku põhivara või kulutuste rahastamiseks kohaldada neid tehnilisi sõelumiskriteeriume, mida kohaldati asjaomase Euroopa rohevõlakirja emiteerimise ajal. Kui kohaldatavaid tehnilisi sõelumiskriteeriume muudetakse, peaks emitent tagama selle, et kasutusele võtmata tulu ja kapitalikulude kavaga hõlmatud tulu, mis veel ei vasta taksonoomianõuetele, vastaks seitsme aasta jooksul muudetud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Kui emitent leiab, et võlakirjatulust rahastatava majandustegevuse puhul on risk, et see ei vasta seitsme aasta jooksul muudetud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, peaks emitendil olema lubatud avaldada kava selle kohta, kuidas viia majandustegevus kooskõlla muudetud tehniliste sõelumiskriteeriumidega ja leevendada nii palju kui võimalik negatiivseid tagajärgi. Kõnealune kava tuleks avaldada enne seitsmeaastase ajavahemiku lõppu, mis algab tehniliste sõelumiskriteeriumide muutmisest, ja selle peaks läbi vaatama väline hindaja. Portfellipõhise lähenemisviisi kohaselt peaksid emitendid lisama oma põhivara või finantsvara portfelli ainult sellise vara, mis on kooskõlas tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mida kohaldatakse mis tahes hetkel asjaomase tulu jaotusaruande avaldamisele eelnenud seitsme aasta jooksul. Seega, kui mõni Euroopa rohevõlakirjast rahastatav vara ei ole kooskõlas muudetud tehniliste sõelumiskriteeriumidega, peaks olema võimalik jätta see kuni seitsmeks aastaks rahastatavate varade hulka.

(18)

Ajavahemik, mis on vajalik vara muutmiseks selliselt, et sellega seotud majandustegevus oleks vastavuses taksonoomianõuetega, peaks olema kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2021/2178 sätestatud ajakavadega. Praegu nõutakse kõnealuse delegeeritud määrusega, et rahastamiskõlblikud kapitalikulud oleksid seotud majandustegevusega, mis vastab taksonoomianõuetele või peaks hakkama neile vastama viie aasta jooksul pärast Euroopa rohevõlakirja emiteerimist, välja arvatud siis, kui asjaomase majandustegevuse ja investeeringu erisuste tõttu on põhjendatud kuni kümneaastane üleminekuperiood. Emitent peaks lisama oma kapitalikulude kava kokkuvõtte oma prospekti, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1129, (9) ning esitama iga-aastastes tulu jaotusaruannetes ülevaate kava rakendamisel tehtud edusammude kohta. Kapitalikulude kavas esitatud ajakava lõpus peaks emitent saama väliselt hindajalt hinnangu võlakirjaga rahastatavate kulude taksonoomiaga kooskõlla viimise kohta. See määrus ei piira delegeeritud määruses (EL) 2021/2178 sätestatud nõuete kohaldamist.

(19)

Nõukogu järelduste (komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/1675 (10) loetletud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ja suure riskiga riikide muudetud ELi loetelu kohta) I lisas loetletud kolmandate riikide jurisdiktsioonidele ning nendes jurisdiktsioonides või riikides asutatud emitentidele ei tohiks anda luba kasutada nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“.

(20)

Liidu institutsioonid ja organid peaksid kestlikkuse eesmärkide, sealhulgas määruses (EL) 2020/852 osutatud eesmärkide täitmisel järgima liidu standardeid. Euroopa Parlament ja nõukogu julgustavad kasutama Euroopa rohevõlakirjade standardit kindlaksmääratud tulukasutusega võlakirjade emiteerimisel, mille eesmärk on keskkonnakestlikkus. Euroopa Investeerimispank kui maailma juhtiv rohevõlakirjade emitent järgib endale võetud kohustust viia oma rohevõlakirjade programm Euroopa rohevõlakirjade standardiga kooskõlla.

(21)

Investoritele tuleks anda kogu teave, mida neil on vaja Euroopa rohevõlakirjadest saadava tulu kasutamise hindamiseks ja selliste võlakirjade omavahel võrdlemiseks. Selleks tuleks sätestada konkreetsed ja standardsed avalikustamisnõuded, mis tagavad läbipaistvuse selles, kuidas emitent kavatseb paigutada võlakirjadest saadud tulu rahastamiskõlblikusse põhivarasse, kulutustesse ja finantsvarasse ning kuidas seda tulu tegelikult kasutatakse. Selline läbipaistvus on kõige paremini saavutatav Euroopa rohevõlakirjade teabelehtede ja tulu jaotusaruannetega. Euroopa rohevõlakirjade võrreldavuse parandamiseks ja asjakohase teabe leidmise lihtsustamiseks on vaja sätestada sellise teabe avalikustamise mallid.

(22)

Keskkonnakestlike võlakirjade või kestlikkusega seotud võlakirjade emitentidele kohaldatavate ühtsete standarditud teabe avalikustamise mallide puudumise tõttu liidu tasandil on sellistesse võlakirjadesse investeerijatel raske leida lihtsalt ja usaldusväärselt teavet, mida nad vajavad, ning võrrelda ja koondada andmeid selliste võlakirjade kohta. Eelkõige tekitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (11) kohaselt aru andvatele võlakirjainvestoritele haldusraskusi ja ebakindlust asjaolu, et emitentidel puudub ühtne metoodika võlakirjadest saadud tulu taksonoomianõuetega vastavusse viimisest aru andmiseks. Seepärast tuleks kehtestada avalikustamise mallid, mida selliste võlakirjade emitendid võivad otsustada teabe esitamiseks kasutada ja koos muude avalikustamisdokumentidega avaldada. Sellised mallid peaksid sisaldama teavet võlakirjadest saadud tulu jaotamise kohta taksonoomiaga kooskõlas olevasse tegevusse, tuues seejuures selgelt välja gaasi- ja tuumaenergiasse paigutatud tuluosa. Komisjon peaks töötama välja mallid vabatahtlikku emiteerimiseelset avalikustamist käsitlevate suuniste kujul, mis võib olla eeskujuks kestlikkusega seotud teabe edaspidiseks avalikustamiseks liidu õiguse alusel, ning delegeeritud õigusakti kujul perioodilise avalikustamise kohta. Selline avalikustamine peaks olema kooskõlas Euroopa rohevõlakirjade teabelehe ja tulu jaotusaruande asjakohaste osadega.

(23)

Investoritel peaks olema kulutõhus juurdepääs usaldusväärsele teabele Euroopa rohevõlakirjade kohta. Seetõttu peaksid Euroopa rohevõlakirjade emitendid tellima sõltumatult väliselt hindajalt võlakirjade teabelehe emiteerimiseelse hindamise ja iga-aastase Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu jaotusaruande emiteerimisjärgse hindamise.

(24)

Käesoleva määruse kohaste teenuste osutamisel peaks välistel hindajatel olema lubatud kasutada mitme projekti taksonoomiaga vastavusse viimise hindamisel juhuvalimi meetodit, mis on kooskõlas kindlustandvate teenuste parimate turutavadega, kui see on põhjendatud aluseks oleva tegevuse keerukuse ja ulatuse ning selle täiemahulise hindamise praktilise teostamatusega. Selline juhuvalim peaks võimaldama välistel hindajatel olla kindel, et sellised projektid, sealhulgas maksusoodustuste ja toetuste kaudu rahastatavad projektid, viiakse ellu kooskõlas käesoleva määruse lisades esitatud teabega. Sellise juhuvalimi puhul tuleks võtta arvesse andmekaitsemeetmeid, et tagada välise hindamise seisukohalt mitteasjakohaste isikuandmete ja muude tundlike andmete kaitse kõrgetasemeline tase.

(25)

Käesoleva määruse kohaste teenuste osutamisel peaksid välised hindajad esitama sõltumatu arvamuse selle kohta, kas emitendi tegevus on taksonoomianõuetega kooskõlas. Kvantitatiivsetele kriteeriumidele vastavuse hindamisel peaksid välised hindajad kontrollima, et kõik tulevikku suunatud hinnangud põhineksid mõistlikel eeldustel, andmata tulemustele garantiid. Kvalitatiivsetele kriteeriumidele vastavuse hindamisel peaksid välised hindajad kontrollima, kas on olemas asjakohased protsessid ja hoolsuskohustuse süsteemid, mille eesmärk on hinnata, maandada ja heastada riske ja muid probleeme, mis võivad nende kriteeriumidega seoses tekkida.

(26)

Läbipaistvuse suurendamiseks peaksid emitendid avalikustama ka oma võlakirjade keskkonnamõju, avaldades vähemalt korra võlakirja kehtivusaja jooksul ja pärast sellistest võlakirjadest saadud tulu täielikku jaotamist mõjuaruande. Et investorid saaksid kogu teabe, mis on asjakohane Euroopa rohevõlakirjade keskkonnamõju hindamiseks, peaksid mõjuaruannetes olema selgelt kirjas keskkonnamõju hindamiseks kasutatud parameetrid, metoodika ja eeldused. Euroopa rohevõlakirjade võrreldavuse parandamiseks ja asjakohase teabe leidmise lihtsustamiseks on vaja sätestada sellise teabe avalikustamise mallid. Mõjuaruannete õigsuse tagamiseks ja investorite kaitsmiseks rohepesu eest peaks emitentidel olema võimalik tellida mõjuaruanne sõltumatult väliselt hindajalt.

(27)

Euroopa rohevõlakirjad, keskkonnakestlikuna turustatavad võlakirjad ja kestlikkusega seotud võlakirjad võivad aidata äriühingutel rahastada nende üleminekut kestlikkusele. Nende võlakirjade emitendid, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (12) kohaselt kohustus avaldada muud kui finantsteavet, peaksid teatama, kuidas ja mil määral suurendab võlakirja emiteerimine üksuse tasandil taksonoomiaga vastavusse viimise osakaalu, nagu on sätestatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 8. Selles avalduses võib näidata protsentuaalselt, kui palju taksonoomiaga kooskõlas olev käive võlakirjadest saadava tulu kasutamisel suureneb. Need emitendid, kellel on kohustus avaldada mis tahes kavad, mis neil võivad olla, et tagada oma ärimudeli ja -strateegia kokkusobivus kestlikule majandusele üleminekuga vastavalt direktiivile 2013/34/EL, ning need, kes avaldavad selliseid kavasid vabatahtlikult, peaksid avaldama, kuidas nende võlakirjast saadud tulu aitab kaasa selliste kavade rahastamisele ja rakendamisele. Sellised avaldused tuleks avalikustada Euroopa rohevõlakirjade teabelehes ja tulu jaotusaruandes või vabatahtlikel emiteerimiseelsetel ja -järgsetel perioodilistel avalikustamise vormidel või mõlemas dokumendis.

(28)

Avaliku sektori audiitorid on õigusaktiga loodud üksused, kelle kohustus on teha järelevalvet avaliku sektori kulutuste üle ja kellel on selleks vajalik asjatundlikkus ja õiguslikult tagatud sõltumatus. Seetõttu peaks Euroopa rohevõlakirju emiteerivatel avaliku sektori emitentidel olema lubatud tellida võlakirjadest saadud tulu jaotamise läbivaatamine avaliku sektori audiitoritelt lisaks välistele hindajatele, kes peaksid jääma vastutavaks võlakirjaga rahastatava majandustegevuse taksonoomiaga vastavusse viimise hindamise eest. Avaliku sektori audiitorite registreerimine ja järelevalve ei peaks toimuma käesoleva määruse alusel.

(29)

Nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ tuleks lubada kasutada ainult võlakirjade puhul, mille kohta emitent on avaldanud prospekti vastavalt määrusele (EL) 2017/1129, ning võlakirjade puhul, mis on hõlmatud kõnealuse määruse artikli 1 lõike 2 punktidega b ja d. Kõnealune määrus sisaldab vastutust käsitlevaid sätteid.

(30)

Euroopa rohevõlakirjade turu tõhususe tagamiseks peaksid emitendid avaldama enda emiteeritud Euroopa rohevõlakirjade andmed oma veebisaidil. Teabe usaldusväärsuse ja investorite usalduse tagamiseks peaksid emitendid avaldama ka emiteerimiseelse ja - järgse hindamise aruande ning, kui see on asjakohane, mõju hindamise aruanded, kapitalikulude kava ja lingi määrusega (EL) 2017/1129 nõutavale prospektile. Nende väljaannetega peaks olema võimalik tutvuda ning neis peaksid olema selgelt välja toodud avaldamiskuupäevad, mis võimaldavad kasutajal tuvastada eri hindamiste käigus tehtud muudatusi. Nendes dokumentides sisalduv teave tuleks koostada selle päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ametlikus keeles, kus võlakirja avalikult pakutakse või kus see on kauplemisele võetud, või alternatiivina rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles. Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on rahvusvahelises rahanduses üldkasutatav keel inglise keel, kuid see võib tulevikus muutuda.

(31)

Traditsiooniliste väärtpaberistamise tehingute puhul on võlakirjade emitent väärtpaberistamise eriotstarbeline üksus, mis on väärtpaberistamise tehingu algatajast õiguslikult eraldiseisev üksus. Väärtpaberistamise tehingu algataja on omakorda üksus, kes jaotab võlakirjadest saadud tulu majandustegevuse rahastamiseks. Euroopa rohevõlakirjade väärtpaberistamise turg, kus kõik aluspositsioonid on taksonoomiaga kooskõlas, seisaks praegu silmitsi märkimisväärsete kasvupiirangutega ja väärtpaberistamiseks sobivaid taksonoomiaga kooskõlas olevaid varasid oleks vähe. Seetõttu soovitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (13) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) oma aruandes „Kestliku väärtpaberistamise raamistiku väljatöötamine“ kindla kasutusotstarbe nõude kohaldamist väärtpaberistamise tehingu algataja, aga mitte väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja suhtes, kui tõhusat ja pragmaatilist lähenemisviisi üleminekuetapis. Selline lähenemisviis oleks asjakohane seni, kuni liidu majanduses luuakse piisav kogus taksonoomiaga kooskõlas olevat vara. Täidetavuse tagamiseks tuleks määruse (EL) 2017/1129 kohaselt avaldatud prospektis selgelt sätestada väärtpaberistamise tehingu algataja vastutus tulu tulevase kasutamise eest.

(32)

Konkreetseid avalikustamis- ja välistamisnõudeid tuleks kohaldada nimetusega „Euroopa rohevõlakirja“ või „EuGB“ tähistatud väärtpaberistamiste suhtes, et suurendada investorite usaldust ja tagada nende igakülgne teavitatus tehingu keskkonnaomadustest. Tuleks tagada piisav läbipaistvus investorite jaoks, kellel on alusvara keskkonnaomaduste osas erinevad eelistused. Kaitsemeetmed on vajalikud, et hoida ära olukorrad, kus väärtpaberistamise tehingu algataja valitud väärtpaberistatava vara hulgas on riskipositsioonid, millega rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1999 (14) määratletud fossiilkütuste uurimist, kaevandamist, tootmist, töötlemist, ladustamist, rafineerimist või turustamist, sealhulgas transporti, ja nendega kauplemist. Välistamisnõuetes tuleks siiski arvesse võtta väärtpaberistatud riskipositsioonide peamist eesmärki ning välja tuleks jätta riskipositsioonid, mille puhul seos fossiilkütustega on vaid marginaalne või juhuslik, näiteks gaasimahutiga ärihoone. Lisaks ei tohiks välistamisnõuded põhineda üksnes fossiilkütuste kasutamisel, näiteks autolaenude või eluasemelaenude puhul. Ka peaks väärtpaberistamise tehingu algataja avalikustama teabe taksonoomiakõlblikkuse, taksonoomiaga vastavusse viimise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise kohta seoses väärtpaberistatud riskipositsioonidest rahastatavate tegevustega. Avalikustamiseks tuleks teha kõik võimalik ja väärtpaberistamise tehingu algataja peaks andma endast parima, kasutades kättesaadavaid andmeid, näiteks algataja siseandmebaasis või IT-süsteemis kogutud andmeid. Väärtpaberistamise tehingu algatajatel palutakse teha see teave kättesaadavaks ka väärtpaberistamise registrite kaudu, mis on registreeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (15) asutatud Euroopa järelevalveasutuses (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2402 (16).

(33)

Selleks et kontrollida väärtpaberistamise tehingu algatajate ja väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate suhtes kohaldatavate erinõuete täitmist, on vaja pädevate asutuste poolset mõjusat järelevalvet. Määruse (EL) 2017/2402 kohaselt peavad liikmesriigid määrama ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad järelevalve eest selle üle, kas väärtpaberistamise tehingud on kooskõlas märgistusega „lihtne, läbipaistev ja standarditud“, mis hõlmab ka konkreetseid avalikustamis- ja välistamisnõudeid. Võttes arvesse kogemusi, mida kõnealused pädevad asutused on väärtpaberistamise tehingute läbivaatamisel saanud, on asjakohane, et nad teevad järelevalvet selle üle, kas väärtpaberistamise tehingu algatajad täidavad käesoleva määruse nõudeid. Võttes aga arvesse, et väärtpaberistamisse on kaasatud nii väärtpaberistamise tehingu algatajad kui ka väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad, tuleks nii väärtpaberistamise tehingu algataja kui ka väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja pädevatele asutustele anda käesolevas määruses sätestatud vastavad järelevalvevolitused ning nad peaksid tegema koostööd, et tagada mõjus ja piisav järelevalve.

(34)

Pädevad asutused peaksid tegema järelevalvet keskkonnakestlikuna turustatavate võlakirjade ja kestlikkusega seotud võlakirjade emitentide üle, kes otsustavad kasutada emissioonijärgseks perioodiliseks avalikustamiseks ühiseid malle, tagamaks, et kõik nendes mallides sisalduvad elemendid oleksid nõuetekohaselt avaldatud. Kui emitendid ei järgi käesolevat määrust, peaksid pädevad asutused selle asjaolu avalikustama.

(35)

Komisjon on esitanud ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele. Teave Euroopa rohevõlakirjade kohta on investoritele ja teistele finantsturu osalistele ning üldsusele väärtuslik. Seepärast peaksid käesolevas määruses osutatud avalikustamisdokumendid, sealhulgas Euroopa rohevõlakirjade teabeleht, tulu jaotusaruanne ja mõjuaruanne, kapitalikulude kava (kui see on asjakohane) ning keskkonnakestlikuna turustatavate võlakirjade ja kestlikkusega seotud võlakirjade vabatahtlikud avalikustamismallid, ning väliste hindajate tehtud hindamisaruanded olema avalikult ja vabalt kättesaadavad. Selline Euroopa ühtne juurdepääsupunkt võiks olla selle eesmärgi saavutamiseks sobiv mehhanism.

(36)

Et suurendada väliste hindajate metoodika läbipaistvust, tagada väliste hindajate piisava kvalifikatsiooni, kutsealase töökogemuse ja sõltumatuse olemasolu ning vähendada huvide konfliktide riski ja nii tagada piisav investorikaitse, peaksid Euroopa rohevõlakirjade emitendid kasutama ainult selliste väliste hindajate (sealhulgas kolmandate riikide hindajate) teenuseid, kes on registreeritud (ESMA) juures ja selle pideva järelevalve all.

(37)

Et muuta investorite jaoks läbipaistvamaks see, kuidas hinnatakse võlakirjadest saadud tulust rahastatava majandustegevuse kooskõla taksonoomiaga,, peaksid välised hindajad avalikustama kasutajatele emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruannete, ning kui see on kohaldatav, mõju hindamise aruannete hindamisel kasutatud metoodika ja olulisimad eeldused piisavalt üksikasjalikult, kaitstes ühtlasi piisavalt ärisaladusena käsitletavat teavet ja intellektuaalomandit.

(38)

Välistel hindajatel peaks olema kehtestatud oma usaldusväärse ühingujuhtimise kord, mis tagab nende tehtava emiteerimiseelse ja -järgse hindamise sõltumatuse, objektiivsuse ja kvaliteedi. Seetõttu peaks väliste hindajate kõrgemal juhtkonnal olema piisav asjatundlikkus finantsteenuste ja keskkonna valdkonnas ning ta peaks tagama, et välist hindamist teeb piisaval arvul vajalike teadmiste ja kogemustega töötajaid. Samal põhjusel peaks vastavuskontrolli funktsioonil olema võimalus anda oma tähelepanekutest teada välise hindaja järelevalve- või haldusorganile.

(39)

Nende sõltumatuse tagamiseks ning läbipaistvuse ja eetilise käitumise kõrgete standardite hoidmiseks peaksid välised hindajad järgima korralduslikke nõudeid ja käitumisreegleid, et maandada ja ära hoida tegelikke või võimalikke huvide konflikti olukordi või vältimatutel juhtudel lahendama neid sobivalt. Välistel hindajatel ei tohiks olla õigust teha välist hindamist huvide konflikti korral, mida ei saa nõuetekohaselt lahendada. Seetõttu peaksid välised hindajad kõik huvide konfliktid välistes hinnangutes läbipaistvalt avalikustama. Nad peaksid registreerima kõik olulised ohud, mis ähvardavad nende ning samuti nende töötajate, peamiste aktsionäride ja kõigi muude välise hindamise protsessi kaasatud isikute sõltumatust, ning selliste ohtude maandamiseks tarvitusele võetud meetmed.

(40)

Välised hindajad peaksid hindama ja dokumenteerima, kas kliendiga seoses on olemas tegelik või võimalik huvide konflikt, sealhulgas olukordades, kus välise hindaja ja hinnatava üksuse vahel on olulised isiklikud või finantssidemed.

(41)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 537/2014 (17) on keelatud osutada auditeeritavale üksusele auditiväliseid teenuseid, mis on seotud kõnealuse üksuse rahastamise, kapitalistruktuuri ja -jaotamisega ning investeerimisstrateegiaga seotud teenustega, välja arvatud finantsaruannetega seotud kindlustandvad teenused. Käesoleva määruse kohased välised hindamised ei tohiks piirata määruse (EL) nr 537/2014 kohaldamist.

(42)

On oluline, et pädevad asutused ei kohaldaks käesolevat määrust erinevalt. Ühtlasi on vaja vähendada väliste hindajate tehingu- ja tegevuskulusid, et suurendada investorite usaldust ja õiguskindlust. Seetõttu on sobiv anda ESMA-le üldpädevus väliste hindajate registreerimiseks ja pidevaks järelevalveks liidus. ESMA-le neis küsimustes ainupädevuse andmine peaks tagama võrdsed registreerimistingimused ja pideva järelevalve ning kaotama liikmesriikide vahelise õigusliku arbitraaži riski. Ühtlasi peaks selline ainupädevus optimeerima liidu tasandil järelevalveressursside jaotumist, muutes ESMA selle valdkonna kompetentsikeskuseks ja parandades järelevalve mõjusust.

(43)

ESMA peaks saama nõuda välja kogu teabe, mida tal tulemuslikuks järelevalveks vaja on. Seepärast peaks ta saama sellist teavet nõuda välistelt hindajatelt, välises hindamises osalevatelt isikutelt, seotud kolmandatelt isikutelt, kolmandatelt isikutelt, kellele välised hindajad on andnud edasi tegevusfunktsioonid, ning väliste hindajate või välise hindamisega muul moel tihedalt ja oluliselt seotud isikutelt.

(44)

Et ESMA saaks järelevalvet teha ning eelkõige kohustada väliseid hindajaid rikkumist lõpetama, esitama täielikku ja õiget teavet ning nõustuma uurimise või kohapealse kontrolliga, peaks ESMA saama määrata trahve või sunniraha.

(45)

Euroopa rohevõlakirjade emitentidel võib olla vaja kasutada kolmandate riikide väljaspool liitu asutatud väliste hindajate teenuseid. Seetõttu on vaja sätestada kolmandate riikide väliste hindajate jaoks samaväärsuse hindamisel, tunnustamisel või kinnitamisel põhinev kord, mille alusel võivad kolmandate riikide välised hindajad välise hindamise teenuseid osutada. Et kolmanda riigi välised hindajad saaksid oma teenuseid pakkuda ka samaväärsust kinnitava otsuse puudumise korral, on vaja sätestada kord, mille alusel ESMA selliseid kolmandas riigis asutatud väliseid hindajaid tunnustada saab.

(46)

Et kolmanda riigi välised hindajad saaksid Euroopa rohevõlakirjade emitentidele oma teenuseid pakkuda, tuleks kehtestada kinnitamise kord, mille kohaselt võivad liidus asutatud registreeritud välised hindajad kolmanda riigi välise hindaja teenused teatud tingimustel kinnitada. Väline hindaja, kes on kinnitanud kolmanda riigi välise hindaja osutatud teenused, peaks olema täiel määral vastutav selliste kinnitatud teenuste eest ja selle tagamise eest, et kolmanda riigi väline hindaja täidab käesolevat määrust.

(47)

Selleks et täita käesoleva määruse eesmärke, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses sellise teabe sisu, metoodika ja esitamisega, mis tuleb avalikustada vabatahtliku perioodilise emiteerimise järgse avalikustamise malle kasutades, ning seoses ESMA õiguse kasutamisega määrata trahve või sunniraha, sealhulgas sätetega, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid ja trahvide või sunniraha sissenõudmist, ning üksikasjalikke norme karistuste määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtaegadega ning ESMA tasu võtmise õiguse kasutamise korda, sealhulgas sätteid tasude liigi ja selle kohta, mille eest tasu tuleb maksta, tasu suuruse kohta, mis peaks olema proportsionaalne käibega, ning tasu maksmise viisi kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (18) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(48)

Poliitilisi valikuid mittekätkevate regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamine oleks tõhus ja asjakohane usaldada ESMA-le kui põhjalikke eriteadmisi evivale organile, kes esitaks need eelnõud komisjonile.

(49)

ESMA-le tuleks teha ülesandeks koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, kus on täpsemalt määratletud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse välise hindaja registreerimistaotlust, sealhulgas huvide konfliktide ohjamist, ja mida järgides esitab väline hindaja teavet, millele tuginedes teha kindlaks, mil määral ta täidab käesolevat määrust. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

(50)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (19).

(51)

ESMA-le tuleks teha ülesandeks koostada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks väliste hindajate registreerimiseks vajaliku teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -kord. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

(52)

Komisjon peaks vaatama käesoleva määruse kohaldamise läbi viis aastat pärast selle jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant, võttes aluseks määrusega (EL) 2020/852 asutatud kestliku rahanduse platvormi ja ESMA arvamused, kui need on asjakohased. Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon avaldama ka aruande, milles hinnatakse vajadust kestlikkusega seotud võlakirju reguleerida. Lisaks peaks komisjon 2024. aasta lõpuks ja seejärel iga kolme aasta tagant koostama aruande, mis põhineb määruse (EL) 2020/852 kohaste tehniliste sõelumiskriteeriumide läbivaatamisel.

(53)

Tagamaks, et selliste Euroopa rohevõlakirjade, mille kohta avaldatakse määruse (EL) 2017/1129 kohaselt prospekt, emitendid täidavad käesolevas määruses sätestatud avalikustamisnõudeid, peaksid päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel olema vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik teostada oma järelevalvevolitusi enne ja pärast Euroopa rohevõlakirjade emiteerimist. Pädevatelt asutustelt ei tohiks käesoleva määrusega antud järelevalvevolituste alusel nõuda, et nad kontrolliksid sellise teabe tõesust või täpsust, mida emitendid peavad käesoleva määruse alusel esitama, ega seda, kas emitendid täidavad tulu jaotamisega seotud kohustusi.

(54)

Kuna käesoleva määrusega luuakse raamistik, mis võimaldab määratleda riigi võlakohustus keskkonnakestlikuna, peaksid finantsettevõtjad avalikustama oma rohevarade suhtarvus keskkonnakestliku riigi võlakohustusega seotud riskipositsiooni, nagu on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2021/2178. Kõnealuse delegeeritud määruse läbivaatamisel enne 30. juunit 2024 tuleks hinnata riigi riskipositsioonide lisamist peamiste tulemusnäitajate lugejasse ja nimetajasse.

(55)

Selleks et hõlbustada väliste hindajate teenuste osutamist, tagades samal ajal ESMA-le piisava aja, et töötada välja väliste hindajate registreerimise ja järelevalve raamistik, tuleks käesoleva määruse kohaldamise esimese 18 kuu jooksul kohaldada üleminekuperioodi. Üleminekuperioodi ajal peaks välistel hindajatel olema võimalik osutada teenuseid, kui nad teavitavad ESMAt ja teevad kõik endast oleneva käesoleva määruse järgimiseks. Lisaks peaksid kolmandate riikide välised hindajad tagama, et neil on üleminekuperioodil liidus asutatud seaduslik esindaja. ESMA peaks seirama, kas välised hindajad järgivad käesolevat määrust, ja võtma seda arvesse, kui ta hindab, kas väline hindaja on täitnud registreerimisnõuded.

(56)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada ühtsete nõuete kohaldamine nimetuse „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ kasutamisel; kehtestada väliste hindajate jaoks lihtne registreerimissüsteem ja järelevalveraamistik, tehes väliste hindajate liidus registreerimise ja järelevalve ülesandeks ühele järelevalveasutusele; kehtestada järelevalve selliste Euroopa rohevõlakirjade emitentide üle, mille kohta tuleb määruse (EL) 2017/1129 kohaselt koostada prospekt, ning selleks, et näha ette vabatahtlikud emiteerimiseelse ja -järgse avalikustamise mallid keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjade puhul, selleks et suurendada läbipaistvust ja hõlbustada nende võlakirjade võrreldavust, eesmärgiga lihtsustada kapitali kaasamist keskkonnakestlikke eesmärke taotlevateks projektideks, aidates samal ajal kaasa turu terviklikkusele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(57)

Euroopa Parlament konsulteeris EKPga, kes esitas oma arvamuse 5. novembril 2021, (20)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses

a)

sätestatakse ühtsed nõuded võlakirjade emitentidele, kes soovivad liidus investoritele kättesaadavaks tehtud võlakirjade puhul kasutada nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“;

b)

kehtestatakse Euroopa rohevõlakirjade väliste hindajate registreerimise ja järelevalve süsteem ning

c)

nähakse ette vabatahtlikud avalikustamismallid liidus keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjade jaoks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„emitent“ – võlakirju emiteeriv üksus;

2)

„avaliku sektori emitent“ – määruse (EL) 2017/1129 artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud üksus;

3)

„taksonoomianõuded“ – määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud keskkonnakestliku majandustegevuse kriteeriumid;

4)

„reguleeritud turg“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (21) artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg;

5)

„keskkonnakestlikuna turustatav võlakiri“ – võlakiri, mille emitent võtab investorite ees kohustuse või esitab mis tahes vormis lepingueelse väite, et võlakirjadest saadud tulu paigutatakse majandustegevusse, mis aitab kaasa keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

6)

„kestlikkusega seotud võlakiri“ – võlakiri, mille finants- või struktuuriomadused varieeruvad sõltuvalt emitendi poolt eelnevalt kindlaks määratud keskkonnakestlikkuse eesmärkide saavutamisest;

7)

„päritoluliikmesriik“ – määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis m määratletud päritoluliikmesriik;

8)

„vastuvõttev liikmesriik“ – määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis n määratletud vastuvõttev liikmesriik;

9)

„finantsvara“ – võlainstrumendid või omakapitaliinstrumendid või nende kombinatsioon;

10)

„liidus investoritele kättesaadavaks tehtud“ –

a)

liidusisene avalik pakkumine või

b)

võlakirjade kauplemisele võtmine liidus asuvas kauplemiskohas;

11)

„avalik pakkumine“ – määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis d määratletud väärtpaberite avalik pakkumine;

12)

„kauplemiskoht“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskoht;

13)

„kapitalikulude kava“ – delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 I lisa punkti 1.1.2.2 alapunktis b ja punkti 1.1.3.2 alapunktis b sätestatud kapitalikulude kava;

14)

„emissioonikulud“ – võlakirjade emiteerimisega otseselt seotud kulud, sealhulgas erialase nõustamise, õigusteenuste, reitingute, välise hindamise, emissiooni tagamise ja pakkumisega seotud kulud;

15)

„tehnilised sõelumiskriteeriumid“ – tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

16)

„üleminekumajandustegevus“ – majandustegevus, mis on kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikega 2;

17)

„toetav majandustegevus“ – majandustegevus, mis on kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artikliga 16;

18)

„väärtpaberistamine“ – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberistamine;

19)

„väärtpaberistamise tehingu algataja“ – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 3 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja;

20)

„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja“ – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 2 määratletud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;

21)

„väärtpaberistatud riskipositsioon“ – väärtpaberistamises sisalduv riskipositsioon;

22)

„väärtpaberistamisvõlakiri“ – võlakiri, mille on emiteerinud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja kooskõlas II jaotise 3. peatükiga;

23)

„sünteetiline väärtpaberistamine“ määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 10 määratletud sünteetiline väärtpaberistamine;

24)

„fossiilkütus“ – määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 62 määratletud fossiilkütus.

II JAOTIS

NIMETUSE „EUROOPA ROHEVÕLAKIRI“ VÕI „EUGB“ KASUTAMISE NÕUDED

I peatükk

Võlakirjadega seotud nõuded

Artikkel 3

Nimetus „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“

Nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ kasutatakse üksnes selliste võlakirjade kohta, mis vastavad käesolevas jaotises sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu kasutamine

1.   Enne Euroopa rohevõlakirja tähtaega paigutatakse sellisest võlakirjast saadud tulu vastavalt taksonoomianõuetele täielikult ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest (edaspidi „järkjärguline lähenemisviis“):

a)

põhivara, mis ei ole finantsvara;

b)

delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 I lisa punktis 1.1.2.2. nimetatud kapitalikulud;

c)

delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 I lisa punktis 1.1.3.2. nimetatud tegevuskulud, mis tekkisid mitte varem kui kolm aastat enne Euroopa rohevõlakirja emiteerimist;

d)

mitte hiljem kui viis aastat pärast Euroopa rohevõlakirja emiteerimist loodud finantsvara;

e)

kodumajapidamiste vara ja kulud.

Erandina esimesest lõigust võivad emitendid enne selle tulu kasutusele võtmist arvata Euroopa rohevõlakirjast saadud tulust maha emiteerimiskulud.

2.   Erandina lõikest 1 võivad emitendid paigutada ühest või mitmest lunastamata Euroopa rohevõlakirjast saadud tulu põhivarast või finantsvarast koosnevasse portfelli vastavalt taksonoomianõuetele (edaspidi „portfellipõhine lähenemisviis“).

Kui emitendid paigutavad tulu vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule, tõendavad nad artiklis 11 osutatud tulu jaotusaruannetes, et nende portfelli kuuluva käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud vara või finantsvara väärtus kokku ületab nende lunastamata Euroopa rohevõlakirjadest koosneva portfelli koguväärtuse.

3.   Erandina lõikest 1 võib avaliku sektori või kolmanda riigi emitent, kelleks on riik, föderaalriigi puhul föderatsiooni liige või piirkondlik või munitsipaalüksus, ühtlasi kasutada tema poolt emiteeritud Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu maksusoodustusteks, subsiidiumideks, vahetarbimiseks, valitsemissektorisisesteks jooksvateks siireteks, jooksvaks rahvusvaheliseks koostööks või muud liiki avaliku sektori kulutusteks, tingimusel et tulu kasutatakse kooskõlas taksonoomianõuetega.

Artikkel 5

Paindlikkus Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu kasutamisel

1.   Erandina artikli 4 lõikest 1 võivad emitendid paigutada kuni 15 % Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulust majandustegevusse, mis vastab taksonoomianõuetele, välja arvatud tehnilised sõelumiskriteeriumid, tingimusel et asjaomased tegevused on:

a)

majandustegevused, mille kohta ei ole tehnilised sõelumiskriteeriumid Euroopa rohevõlakirja emiteerimise kuupäevaks jõustunud, või

b)

rahvusvahelise toetusega seotud tegevused, millest on teatatud kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniste, kriteeriumide ja aruandlustsüklitega, sealhulgas kliimarahastus, millest on komisjonile teatatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 19 lõikes 3, ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomiteele teatatud ametlik arenguabi.

2.   Kui emitent jaotab Euroopa rohevõlakirjast saadud tulu vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, kirjeldab ta artiklis 10 osutatud Euroopa rohevõlakirjade teabelehel asjaomaseid tegevusi ja sellise tegevuse rahastamiseks ette nähtud tulu hinnangulist protsentuaalset osakaalu nii kogusummas kui ka tegevuste lõikes.

3.   Kui emitent paigutab Euroopa rohevõlakirjast saadud tulu lõike 1 punktis a osutatud majandustegevusse, peab ta, kui see on asjakohane, tagama, et see tegevus vastaks delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa A, B, C ja D liites sätestatud „ei kahjusta oluliselt“ üldkriteeriumidele.

4.   Kui emitent paigutab Euroopa rohevõlakirjast saadud tulu lõike 1 punktis b osutatud tegevusse, peab ta tegema kõik endast oleneva, et see tegevus vastaks asjakohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Artikkel 6

Finantsvara

1.   Finantsvarast saadud tulu jaotatakse ainult artikli 4 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel, või kui see on kohaldatav, artikli 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärkidel.

2.   Finantsvarast saadud tulu võib jaotada muusse hilisemasse finantsvarasse, tingimusel et:

a)

järjestikuseid hilisemaid finantsvarasid ei ole rohkem kui kolm;

b)

viimasest järjestikusest finantsvarast saadud tulu jaotatakse artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b, c või e sätestatud kasutusviisideks, või kui see on kohaldatav, artikli 4 lõikes 3 sätestatud kasutusviisideks ning

c)

emitent tagab selle, et välistel hindajatel on võimalik tulu lõplikku jaotust tulemuslikult hinnata.

Artikkel 7

Kapitalikulude kavad

1.   Kui artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktides b ja c osutatud tulu kasutamine on seotud majandustegevusega, mis hakkab vastama taksonoomianõuetele, avaldab emitent kapitalikulude kava.

2.   Kapitalikulude kavas määratakse kindlaks tähtaeg, mis peab eelnema Euroopa rohevõlakirja lõpptähtajale ja mille jooksul peavad kõik Euroopa rohevõlakirjaga rahastatavad kapitali- ja tegevuskulud olema taksonoomiaga kooskõlas.

3.   Emitent peab 60 päeva jooksul pärast kapitalikulude kavas kindlaks määratud tähtaega saama väliselt hindajalt hinnangu kapitalikulude kavas sisalduvate ja Euroopa rohevõlakirjast saadud tuludest rahastatavate kapitali- ja tegevuskulude taksonoomiaga vastavusse viimise kohta.

Artikkel 8

Tehniliste sõelumiskriteeriumide ja omandatud õiguste säilitamine

1.   Kui emitendid jaotavad Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu artikli 4 lõigetes 1 ja 3 sätestatud eesmärkidel, tagavad nad, et:

a)

seda tulu jaotatakse kooskõlas võlakirja emiteerimise ajal kohaldatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega;

b)

kui tehnilisi sõelumiskriteeriume muudetakse pärast võlakirja emiteerimist, jaotatakse mitte hiljem kui seitsme aasta jooksul pärast muudetud kriteeriumide kohaldamise alguskuupäeva kooskõlas muudetud tehniliste sõelumiskriteeriumidega järgmist tulu:

i)

tulu, mida ei ole veel jaotatud, ning

ii)

tulu, mis on hõlmatud kapitalikulude kavaga vastavalt artiklile 7 ja mis veel ei vasta taksonoomianõuetele.

2.   Kui emitendid jaotavad tulu kooskõlas portfellipõhise lähenemisviisiga, lisavad emitendid oma portfelli ainult selle vara, mille aluseks olev majandustegevus on kooskõlas tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mida kohaldati mis tahes hetkel seitsme aasta jooksul enne tulu jaotusaruande avaldamise kuupäeva.

3.   Kui on oht, et lunastamata võlakirjast saadav tulu ei ole kooskõlas lõike 1 punkti b alapunktiga ii, koostab emitent kava selle kohta, kuidas viia see võimalikult ulatuslikult kooskõlla muudetud tehniliste sõelumiskriteeriumidega ja maandada nii palju kui võimalik negatiivseid tagajärgi, mis tulenevad täieliku kooskõla puudumisest muudetud tehniliste sõelumiskriteeriumidega, esitab selle välise hindamise tegemiseks välisele hindajale ja avaldab selle. Emitent avaldab selle kava enne lõike 1 punktis b sätestatud ajavahemiku lõppu.

4.   Kooskõla asjakohaste tehniliste sõelumiskriteeriumidega tõendatakse artiklis 11 osutatud tulu jaotusaruandes.

Artikkel 9

Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide välistamine

Käesoleva määruse artikli 44 lõikes 1 osutatud pädevad asutused ei kiida heaks prospekti, mille on välja andnud nõukogu järelduste (maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta) I lisas loetletud jurisdiktsioon, delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisas loetletud suure riskiga riik või nendes jurisdiktsioonides või riikides asutatud emitendid, kui prospektis osutatakse käesolevale määrusele või nimetustele „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“.

II peatükk

Läbipaistvuse ja välise hindamise nõuded

Artikkel 10

Euroopa rohevõlakirjade teabeleht ja emiteerimiseelne hindamine

1.   Enne Euroopa rohevõlakirja emiteerimist teevad emitendid järgmist:

a)

täidavad I lisas sätestatud Euroopa rohevõlakirjade teabelehe;

b)

tagavad, et väline hindaja on teinud täidetud Euroopa rohevõlakirjade teabelehe emiteerimiseelse hindamise ja andnud sellele positiivse arvamuse.

2.   Lõikes 1 osutatud Euroopa rohevõlakirjade teabeleht võib käsitleda rohkem kui ühte Euroopa rohevõlakirja emissiooni.

3.   Lõike 1 punktis b osutatud emiteerimiseelse hindamise aruanne sisaldab järgmist:

a)

hinnangut selle kohta, kas emitent on täitnud Euroopa rohevõlakirjade teabelehe vastavalt artiklitele 4–8 ja I lisale, ning

b)

IV lisas sätestatut.

Artikkel 11

Tulu jaotusaruanded ja nende emiteerimisjärgne hindamine

1.   Iga 12-kuulise perioodi jooksul kuni nende Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu täieliku kasutuselevõtmise kuupäevani, ning kui see on kohaldatav, kuni kapitalikulude kava lõpuleviimiseni koostavad Euroopa rohevõlakirjade emitendid Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu jaotusaruande, kasutades II lisas esitatud malli, ning näitavad, et Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu on alates võlakirja emiteerimise kuupäevast kuni aruandes osutatud perioodi lõpuni jaotatud kooskõlas artiklitega 4–8.

Esimene 12-kuuline periood algab emiteerimise kuupäeval.

Erandina teisest lõigust võivad emitendid määrata esimese aruandeperioodi lõppkuupäevaks emissiooni toimumise kalendriaasta või majandusaasta viimase päeva.

2.   Tulu jaotusaruanded sisaldavad, kui see on kohaldatav, teavet kapitalikulude kava rakendamisel tehtud edusammude kohta.

Emitendid avaldavad oma iga-aastastes tulu jaotusaruannetes iga sellise viivituse või kõrvalekaldumise põhjused, mis mõjutavad oluliselt kapitalikulude kava rakendamist.

3.   Tulu jaotusaruanne võib käsitleda rohkem kui ühte Euroopa rohevõlakirja emissiooni.

4.   Euroopa rohevõlakirjade emitendid lasevad välisel hindajal teha emiteerimisjärgse hindamise tulu jaotusaruande kohta, mis on koostatud pärast Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu täielikku jaotamist.

5.   Kui pärast tulu jaotusaruande avaldamist kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga d tehakse tulu jaotuse osas parandusi, muudavad asjaomased Euroopa rohevõlakirjade emitendid tulu jaotusaruannet ja lasevad välisel hindajal teha põhjendamatu viivituseta selle muudetud tulu jaotusaruande emiteerimisjärgse hindamise.

6.   Erandina lõikest 4 peab väline hindaja tegema emiteerimisjärgse hindamise kõigile tulu jaotusaruannetele, mille on koostanud emitendid, kes paigutavad ühest või enamast Euroopa rohevõlakirjast saadud tulu varaportfelli. Väline hindaja pöörab erilist tähelepanu sellisele varale, mida varem avaldatud tulu jaotusaruannetes ei kajastatud.

Sellist emiteerimisjärgset hindamist ei nõuta, kui tulu jaotusaruandega hõlmatud perioodi jooksul ei ole varaportfellis vara jaotuse osas toimunud muutusi ja ühtegi portfellis sisalduvat vara ega selle jaotust ei ole eelmise tulu jaotusaruandega hõlmatud perioodiga võrreldes muudetud. Sellisel juhul lisatakse vastavasse tulu jaotusaruandesse avaldus selle kohta, et emiteerimisjärgset hindamist ei ole tehtud selliste muudatuste puudumisest tulenevalt.

7.   Euroopa rohevõlakirjade emitendid tagavad, et käesoleva artikliga nõutavad iga-aastased tulu jaotusaruanded ja, kui see on kohaldatav, emiteerimisjärgse hindamise aruanded avalikustatakse 270 päeva jooksul pärast iga lõikes 1 osutatud 12-kuulise perioodi lõppu. Selle 270-päevase perioodi piires tagavad emitendid, et välisel hindajal on tulu jaotusaruande hindamiseks vähemalt 90 kalendripäeva.

8.   Käesoleva artikli lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud emiteerimisjärgse hindamise aruanne sisaldab alljärgnevat:

a)

välisele hindajale antud teabele tuginevat hinnangut selle kohta, kas emitent on jaotanud võlakirjadest saadud tulu kooskõlas artiklitega 4–8;

b)

välisele hindajale antud teabele tuginevat hinnangut selle kohta, kas emitent on jaotanud võlakirjadest saadud tulu nii, nagu on sätestatud artiklis 10 osutatud Euroopa rohevõlakirjade teabelehes;

c)

IV lisas sätestatut.

Artikkel 12

Euroopa rohevõlakirjade mõjuaruanne

1.   Pärast tulu täielikku jaotamist koostavad ja avalikustavad Euroopa rohevõlakirjade emitendid vähemalt korra nende võlakirjade kehtivusaja jooksul III lisas esitatud malli kasutades Euroopa rohevõlakirjade mõjuaruande võlakirjadest saadud tulu jaotamise keskkonnamõju kohta.

2.   Euroopa rohevõlakirjade mõjuaruanne võib olla seotud rohkem kui ühe Euroopa rohevõlakirjade emissiooniga.

3.   Euroopa rohevõlakirjade emitendid võivad tellida väliselt hindajalt mõjuaruande hindamise. Sellisele mõjuaruandele antav hinnang peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)

hinnangut selle kohta, kas võlakirja emiteerimine on kooskõlas emitendi laiema keskkonnastrateegiaga;

b)

hinnangut võlakirjadest saadud tulu eeldatava keskkonnamõju kohta;

c)

IV lisas sätestatut.

Artikkel 13

Avaliku sektori emitent

1.   Avaliku sektori emitent kasutab oma Euroopa rohevõlakirjade emiteerimisjärgse hindamise aruande saamiseks:

a)

välist hindajat või

b)

välist hindajat ja avaliku sektori audiitorit.

2.   Kui avaliku sektori emitent tellib emiteerimisjärgse hindamise väliselt hindajalt ja avaliku sektori audiitorilt, hindab avaliku sektori audiitor võlakirjadest saadud tulude jaotamist ja väline hindaja teeb kindlaks, kas võlakirja kaudu rahastatav majandustegevus on taksonoomianõuetega kooskõlas.

Artikkel 14

Euroopa rohevõlakirjade prospekt

1.   Emitent avaldab nimetuse „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ kasutamiseks määruse (EL) 2017/1129 kohase prospekti, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

võlakirjad on kogu prospektis määratletud kui „Euroopa rohevõlakirjad“ või „EuGB“;

b)

prospektis on märgitud, et Euroopa rohevõlakiri emiteeritakse kooskõlas käesoleva määrusega prospekti selles osas, mis sisaldab teavet tulu kasutamise kohta.

2.   Erandina lõikest 1 võib nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ kasutada määruse (EL) 2017/1129 artikli 1 lõike 2 punktidega b ja d hõlmatud võlakirjade puhul.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendatakse määruse (EL) 2017/1129 artikli 19 lõike 1 punktis c osutatud mõistet „korraldatud teave“ selliselt, et see hõlmab käesoleva määruse artiklis 10 nimetatud Euroopa rohevõlakirjade teabelehel olevat teavet.

4.   Kui prospekt avaldatakse vastavalt määrusele (EL) 2017/1129, peab see prospekt sisaldama kapitalikulude kava kokkuvõtet. Selles kokkuvõttes loetletakse emitendi ellu viidavad kõige olulisemad projektid, mõõdetuna osakaaluna kapitalikulude kavaga hõlmatud kapitalikulude kogusummast, ning täpsustatakse nende projektide liik, sektor, asukoht ja eeldatav lõpetamise aasta.

Artikkel 15

Emitendi veebisaidil avaldamine ning ESMA ja pädevate asutuste teavitamine

1.   Euroopa rohevõlakirjade emitendid avaldavad oma veebisaidil ja teevad kooskõlas määruse (EL) 2017/1129 artikli 21 lõigetega 3 ja 4 kuni on möödunud vähemalt 12 kuud kõnealuste võlakirjade lõpptähtajast tasuta kättesaadavaks järgmised andmed, sealhulgas kõik nende muudatused või parandused:

a)

enne võlakirja emiteerimist täidetud Euroopa rohevõlakirjade teabelehe, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 10;

b)

enne võlakirja emiteerimist käesoleva määruse artiklis 10 osutatud Euroopa rohevõlakirjade teabelehe emiteerimiseelse hindamise aruande;

c)

enne võlakirja emiteerimist lingi veebisaidile, kus saab prospektiga tutvuda juhul, kui prospekt on avaldatud määruse (EL) 2017/1129 kohaselt;

d)

põhjendamatu viivituseta pärast käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 kohast koostamist Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu jaotusaruanded;

e)

põhjendamatu viivituseta pärast kättesaamist käesoleva määruse artiklis 11 osutatud Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu jaotusaruannete emiteerimisjärgse hindamise aruanded;

f)

põhjendamatu viivituseta pärast käesoleva määruse artikli 12 kohast koostamist Euroopa rohevõlakirjade mõjuaruande;

g)

kapitalikulude kava, kui see on kohaldatav;

h)

käesoleva määruse artikli 12 lõikes 3 osutatud mõjuaruande, kui see on kohaldatav.

Erandina esimese lõigu punktist d, kui Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu jaotusaruande kohta tehakse emiteerimisjärgne hindamine, avaldatakse see tulu jaotusaruanne põhjendamatu viivituseta pärast emiteerimisjärgset hindamist.

2.   Lõike 1 esimese lõigu punktides a, d ja f osutatud dokumentides sisalduv teave esitatakse emitendi valikul kas rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles või:

a)

kui Euroopa rohevõlakirju pakutakse avalikkusele või need on võetud kauplemisele vaid ühes liikmesriigis, selle liikmesriigi pädeva asutuse aktsepteeritavas keeles;

b)

kui Euroopa rohevõlakirju pakutakse avalikkusele või need on võetud kauplemisele kahes või enamas liikmesriigis, nende liikmesriikide pädevate asutuste aktsepteeritavas keeles.

3.   Kui määruse (EL) 2017/1129 kohaselt tuleb esitada Euroopa rohevõlakirjade prospekt, esitatakse käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a, d ja f nimetatud dokumentides sisalduv teave erandina käesoleva artikli lõikest 2 prospekti keeles või keeltes.

4.   Emitendid teavitavad asjakohasel juhul artikli 44 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevaid asutusi iga käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud dokumendi avaldamisest põhjendamatu viivituseta pärast iga avaldamist.

5.   Emitendid annavad kõigi lõike 1 esimeses lõigus osutatud dokumentide avaldamisest teada ESMA-le 30 päeva jooksul pärast nende avaldamist.

III peatükk

Nimetuse „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ kasutamise tingimused väärtpaberistamisvõlakirjadele

Artikkel 16

Nimetuse „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ kohaldamine väärtpaberistamisvõlakirjadele

1.   Väärtpaberistamisvõlakirja puhul, millele on antud nimetus „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“:

a)

tõlgendatakse käesoleva määruse viiteid „emitendile“ viidetena „väärtpaberistamise tehingu algatajale“;

b)

artiklis 4 esitatud viiteid „tulule“ käsitatakse viidetena tulule, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on saanud väärtpaberistatud riskipositsiooni väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale müümisest.

2.   Erandina lõike 1 punktist a tõlgendatakse artiklites 9 ja 15, artikli 44 lõikes 3, artikli 45 lõikes 1, artiklis 48 ja artikli 49 lõikes 1 esinevaid viiteid „emitendile“ viidetena „väärtpaberistamise tehingu algatajale“ või „väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale“ ning artikli 14 lõikes 1 ja artikli 44 lõikes 1 esinevaid viiteid „emitendile“ viidetena „väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale“.

3.   Kui väärtpaberistatud riskipositsioone loovad mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)

iga väärtpaberistamise tehingu algataja täidab artiklites 4–8 sätestatud tulu kasutamise nõudeid proportsionaalselt tema osakaaluga väärtpaberistatud riskipositsioonide kogumis;

b)

väärtpaberistamise tehingu algatajad täidavad artiklites 10, 11, 12, 15, 18 ja 19 sätestatud nõudeid ühiselt, näidates selgelt, mil määral on iga väärtpaberistamise tehingu algataja vastavad nõuded täitnud;

c)

väärtpaberistamise tehingu algatajad täidavad artiklites 10 ja 11 sätestatud välise hindamise tellimise nõudeid ühiselt;

d)

kui mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat otsustavad taotleda artikli 12 lõikes 3 osutatud mõjuaruande läbivaatamist, täidavad nad selle nõudeid ühiselt.

Artikkel 17

Sünteetilise väärtpaberistamise eesmärgil emiteeritud võlakirjade välistamine

Sünteetilise väärtpaberistamise eesmärgil emiteeritud võlakirjade puhul ei ole õigust kasutada nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“.

Artikkel 18

Teatud väärtpaberistatud riskipositsioonide välistamine

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel ei hõlma väärtpaberistatud riskipositsioonid riskipositsioone, millega rahastatakse fossiilkütuste uurimist, kaevandamist, tootmist, töötlemist, ladustamist, rafineerimist või turustamist, sealhulgas transporti, ja nendega kauplemist.

2.   Riskipositsioonid, millega rahastatakse elektri tootmist fossiilkütustest, soojuse/jahutuse ja elektri koostootmist fossiilkütustest või soojuse/jahutuse tootmist fossiilkütustest, kui see tegevus vastab delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele, võib käesoleva määruse kohaldamisel lisada väärtpaberistatud riskipositsioonide kogumisse.

3.   Väärtpaberistamise tehingu algataja selgitab artiklis 10 osutatud Euroopa rohevõlakirjade teabelehel, mil määral on järgitud käesoleva artikli lõiget 1.

4.   Artiklis 44 osutatud pädeva asutuse taotluse alusel tõendab väärtpaberistamise tehingu algataja vastavust käesoleva artikli lõikele 1.

Artikkel 19

Täiendavad avalikustamisnõuded väärtpaberistamise puhul

1.   Nimetusega „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ tähistatud väärtpaberistamisvõlakirja puhul peab määruse (EL) 2017/1129 kohaselt avaldatud prospekt sisaldama avaldust selle kohta, et võlakiri on väärtpaberistamisvõlakiri ja väärtpaberistamise tehingu algataja vastutab prospektis võetud kohustuste täitmise eest seoses tulu kasutamisega.

2.   Selleks et tagada väärtpaberistatud riskipositsioonide keskkonnanäitajate läbipaistvus, esitatakse prospektis parimal võimalikul viisil ja kättesaadavate andmete alusel teave järgmiste aspektide kohta:

a)

selliste väärtpaberistatud riskipositsioonide osakaal väärtpaberistatud riskipositsioonide kogumis, millega rahastatakse majandustegevust, mis on taksonoomias käsitletud majandustegevus, nagu on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 artikli 1 punktis 5;

b)

taksonoomiaga kooskõlas olevate väärtpaberistatud riskipositsioonide osakaal käesoleva lõike punktis a osutatud taksonoomias käsitletud riskipositsioonide kogumis määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides loetletud asjakohase majandustegevuse kaupa;

c)

selliste väärtpaberistatud riskipositsioonide osakaal, mis ei vasta määruse (EL) 2020/852 artikli 3 punktis b osutatud „ei kahjusta oluliselt“ eesmärkidele, käesoleva lõike punktis a osutatud taksonoomias käsitletud riskipositsioonide kogumis, määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides loetletud asjakohase majandustegevuse kaupa.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt prospektis esitatud teave esitatakse ka artiklis 10 osutatud Euroopa rohevõlakirjade teabelehel ning väärtpaberistamise tehingu algataja poolt igal aastal tehtavate ajakohastuste alusel artiklis 11 osutatud Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu jaotusaruandes.

III JAOTIS

VABATAHTLIKUD AVALIKUSTAMISMALLID KESKKONNAKESTLIKUNA TURUSTATAVATE JA KESTLIKKUSEGA SEOTUD VÕLAKIRJADE JAOKS

Artikkel 20

Emiteerimiseelne avalikustamine keskkonnakestlikena turustatavate võlakirjade ja kestlikkusega seotud võlakirjade emitentide puhul

1.   Hiljemalt 21. detsembriks 2024 avaldab komisjon suunised, millega kehtestatakse keskkonnakestlikena turustatavate võlakirjade ja kestlikkusega seotud võlakirjade emitentidele vabatahtliku emiteerimiseelse avalikustamise mallid.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mallides esitatakse teave selle kohta, kas emitent kavatseb kasutada välist hindajat ja ühist malli artiklis 21 osutatud perioodiliseks avalikustamiseks.

3.   Keskkonnakestlikena turustatavate võlakirjade emitentide puhul peavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mallid lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabele sisaldama vähemalt järgmisi elemente, mis kajastavad emitendi kavatsust, tuginedes võlakirjade emiteerimise ajal kättesaadavatele andmetele:

a)

kui emitent on kohustatud avaldama kavad vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktile iii või artikli 29a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või kui emitent on need kavad vabatahtlikult avaldanud, siis kuidas kavatsetakse võlakirjadest saadud tuluga aidata kaasa nende kavade rakendamisele;

b)

kui emitent on kohustatud avalikustama teabe vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 8, siis kuidas võlakirjadest saadud tulu peaks andma oma panuse emitendi taksonoomiaga kooskõlas olevatele käibele, kapitalikuludele ja tegevuskuludele;

c)

võlakirjadest saadud tulu minimaalne osakaal, mida kasutatakse määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohastes keskkonnakestlikes tegevustes.

4.   Kestlikkusega seotud võlakirjade emitentide puhul peavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mallid lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabele sisaldama vähemalt järgmisi elemente, mis kajastavad emitendi kavatsust, tuginedes võlakirjade emiteerimise ajal kättesaadavatele andmetele:

a)

emitendi kehtestatud peamiste tulemusnäitajate põhjendus, ambitsioonikuse tase, olulisus ja arvutusmetoodika;

b)

kui emitent on kohustatud avaldama kavad vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktile iii või artikli 29a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või kui emitent on need kavad vabatahtlikult avaldanud, siis kuidas kavatsetakse võlakirjast saadud tuluga aidata kaasa nende kavade rakendamisele;

c)

asjakohasel juhul viis, kuidas võlakiri on seotud emitendi taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe, kapitalikulude ja tegevuskuludega, kohaldades delegeeritud määrust (EL) 2021/2178;

d)

võlakirjade struktuuri kirjeldus, sealhulgas kupongimaksete korrigeerimise mehhanism.

Artikkel 21

Perioodiline emiteerimisjärgne avalikustamine keskkonnakestlikena turustatavate võlakirjade ja kestlikkusega seotud võlakirjade emitentide puhul

1.   Keskkonnakestlikena turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjade emitendid võivad ühiste mallide abil avaldada perioodiliselt emiteerimisjärgset teavet.

Kui emitent avalikustab perioodiliselt emiteerimisjärgset teavet kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga, kohaldatakse kuni võlakirja lõpptähtajani artiklit 44.

2.   Keskkonnakestlikena turustatavate võlakirjade emitendi puhul sisaldavad lõikes 1 osutatud mallid vähemalt järgmisi elemente:

a)

kui emitent on kohustatud avaldama kavad vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või artikli 29a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või kui emitent on need kavad vabatahtlikult avaldanud, siis kuidas aidatakse võlakirjast saadud tuluga kaasa nende kavade rakendamisele;

b)

kui emitent on kohustatud avalikustama teabe vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 8, siis kuidas võlakirjadest saadud tulu peaks andma oma panuse emitendi taksonoomiaga kooskõlas olevatele käibele, kapitalikuludele ja tegevuskuludele;

c)

võlakirjadest saadud tulu minimaalne osakaal, mida kasutatakse määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohastes keskkonnakestlikes tegevustes.

3.   Kestlikkusega seotud võlakirjade emitentide puhul peavad lõikes 1 osutatud mallid sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

a)

emitendi kehtestatud peamiste tulemusnäitajate põhjendus, ambitsioonikuse tase, olulisus ja arvutusmetoodika;

b)

kui emitent on kohustatud avaldama kavad vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktile iii või artikli 29a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või kui emitent on need kavad vabatahtlikult avaldanud, siis kuidas kavatsetakse võlakirjast saadud tuluga aidata kaasa nende kavade rakendamisele;

c)

asjakohasel juhul viis, kuidas võlakirjast saadud tulu on seotud emitendi taksonoomiaga kooskõlas olevate käibe, kapitalikulude ja tegevuskuludega, kohaldades delegeeritud määrust (EL) 2021/2178;

d)

võlakirjade struktuuri kirjeldus, sealhulgas kupongimaksete korrigeerimise mehhanism.

4.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 68 hiljemalt 21. detsembriks 2024 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles kehtestatakse käesoleva määruse lõigetes 2 ja 3 osutatud mallides avaldatava teabe sisu, metoodika ja esitusviis.

Kõnealuse delegeeritud õigusakti koostamisel võtab komisjon arvesse teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektide kohta, mis tuleb avalikustada muude asjakohaste õigusaktide, sealhulgas määruse (EL) 2017/1129 alusel, et vältida kattuvaid avalikustamisi emitentide puhul.

Kõnealuse delegeeritud õigusakti koostamisel võtab komisjon arvesse ka nende finantsturu osaliste teabevajadusi, kelle suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2019/2088 sätestatud avalikustamisnõudeid.

IV JAOTIS

EUROOPA ROHEVÕLAKIRJADE VÄLISED HINDAJAD

I peatükk

Euroopa rohevõlakirjade välise hindamise tingimused

Artikkel 22

Registreerimine

1.   Euroopa rohevõlakirjade välised hindajad peavad enne tegevuse alustamist olema ESMAs registreeritud.

2.   ESMAs registreeritud välised hindajad peavad alati vastama artikli 23 lõikes 2 sätestatud registreerimistingimustele.

3.   Käesoleva määruse IV ja V jaotist ei kohaldata avaliku sektori audiitorite suhtes.

Artikkel 23

Euroopa rohevõlakirjade välise hindajana registreerimise taotlemine

1.   Euroopa rohevõlakirjade välise hindajana registreerimise taotlus peab sisaldama alljärgnevat:

a)

taotleja täisnimi, tema liidus asuva registrijärgse asukoha aadress, taotleja veebisait ja olemasolu korral juriidilise isiku tunnus (LEI);

b)

kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;

c)

taotleja õiguslik vorm;

d)

taotleja omandistruktuur;

e)

taotleja kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete nimed ja elulood, milles on välja toodud vähemalt kvalifikatsioonitasemed, töökogemus ja väljaõpe;

f)

analüütikute, töötajate ja teiste hindamises otseselt osalevate isikute arv ning nende teadmised, kogemused ja väljaõpe, mis on saadud välise hinnangu andmise või sarnaste teenuste osutamise käigus nii enne taotleja juurde tööle asumist kui ka seal töötamise ajal;

g)

menetluste ja metoodika kirjeldus, mida taotleja rakendab hindamiste koostamisel;

h)

ühingujuhtimise struktuurid ning põhimõtted ja kord, mida taotleja rakendab artiklis 35 osutatud tegelike või võimalike huvide konfliktide läbipaistval moel kindlakstegemisel, kõrvaldamisel või ohjamisel ja läbipaistval viisil avalikustamisel;

i)

kui see on kohaldatav, siis dokumendid ja teave välise hindaja käesoleva määrusega hõlmatud tegevuse edasiandmist puudutava kehtiva või kavandatud korra kohta, sealhulgas teave funktsioonid üle võtnud üksuste kohta;

j)

kui see on kohaldatav, siis teave taotleja muu tegevuste kohta.

2.   ESMA registreerib taotleja välise hindajana ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

taotleja kõrgemal juhtkonnal ja juhatuse liikmetel on:

i)

piisavalt hea maine;

ii)

piisavad oskused tagamaks, et taotleja suudab täita välistelt hindajatelt käesoleva määruse kohaselt nõutavaid ülesandeid;

iii)

piisav kutsekvalifikatsioon;

iv)

asjakohane kogemus sellistes tegevustes nagu kvaliteedi tagamine, kvaliteedikontroll, emiteerimiseelse ja -järgse ning mõjuaruande hindamise aruanded, teise osapoole kooskõlla viimise arvamuste esitamine või finantsteenused;

b)

analüütikute, töötajate ja teiste taotleja hindamistegevusega otseselt seotud isikute arv ning nende teadmiste, kogemuste ja väljaõppe tase on piisav, et taotleja saaks täita ülesandeid, mida nõutakse välistelt hindajatelt käesoleva määruse kohaselt;

c)

taotleja sisekord, mida rakendatakse käesoleva jaotise II peatüki järgimise tagamiseks, on sobiv ja tulemuslik.

Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimuste hindamisel võib ESMA arvesse võtta seda, kas taotleja, kes on osutanud teenuseid vastavalt artiklitele 69 ja 70, on teinud kõik endast oleneva artiklite 24–38 järgimiseks. Selleks võib ESMA nõuda taotlejalt vajaliku teabe esitamist.

3.   ESMA hindab taotluse täielikkust 20 tööpäeva jooksul pärast selle saamist.

Kui taotlus ei ole täielik, annab ESMA sellest taotlejale teada ja määrab tähtpäeva, milleks taotleja peab esitama lisateabe.

Kui taotlus on täielik, annab ESMA sellest taotlejale teada.

4.   ESMA registreerib taotleja või keeldub tema registreerimisest 45 tööpäeva jooksul pärast täieliku taotluse saamist.

ESMA võib esimeses lõigus osutatud ajavahemikku pikendada 15 tööpäeva võrra, kui taotleja kavatseb teatud välise hindamistegevuse edasi anda.

5.   ESMA annab taotlejale asjaomase taotleja välise hindajana registreerimisest või sellest keeldumisest kirjalikult teada. Taotleja registreerimise või sellest keeldumise otsus peab olema põhjendatud ning jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

6.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõike 2 esimese lõigu punktides a ja b osutatud kriteeriumid.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

7.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -kord.

Rakenduslike tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse digitaalseid registreerimisviise.

ESMA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 24

Registreerimise seisukohalt olulised muudatused

1.   Väline hindaja teavitab ESMAt kõigist olulistest muudatustest artikli 23 lõike 1 kohaselt esitatud teabes enne nende muudatuste tegemist.

Kui ESMA-l on selliste oluliste muudatuste suhtes vastuväiteid, teavitab ta sellest välist hindajat 45 tööpäeva jooksul pärast asjaomastest muudatustest teada saamist ja põhjendab oma vastuväiteid. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud muudatusi ei tehta, kui ESMA esitab neile nimetatud ajavahemiku jooksul vastuväiteid.

2.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -kord.

Rakenduslike tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse digitaalseid registreerimisviise.

ESMA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 25

Kasutatavad keeled

Taotleja esitab artiklis 23 osutatud registreerimistaotluse ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles. ESMA ning taotleja ja tema töötajate vahelise muu suhtluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1 (22).

II peatükk

Juhtimisega seotud organisatsioonilised nõuded, protsessid ja dokumentatsioon

Artikkel 26

Üldpõhimõtted

1.   Välised hindajad kasutavad käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks sobivaid süsteeme, ressursse ja korda.

2.   Välised hindajad seiravad ja hindavad vähemalt korra aastas oma käesoleva määruse kohaselt kehtestatud süsteemide, ressursside ja korra piisavust ja tulemuslikkust ning võtavad asjakohaseid meetmeid sellekohaste puuduste kõrvaldamiseks.

3.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks väliste hindajate lõigete 1 ja 2 kohaste süsteemide, ressursside ja korra sobivuse, piisavuse ja tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 27

Kõrgem juhtkond ja juhatuse liikmed

1.   Välise hindaja kõrgem juhtkond ja juhatuse liikmed tagavad vastavalt järgmise või teevad selle üle järelevalvet:

a)

välise hindaja kindel ja usaldusväärne juhtimine;

b)

hindamistegevuste sõltumatus;

c)

kõikide tegelike või võimalike huvide konfliktide nõuetekohane kindlakstegemine, kõrvaldamine või ohjamine ja avalikustamine läbipaistval moel;

d)

välise hindaja pidev vastavus käesolevale määrusele.

2.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks välise hindaja lõike 1 punktis a osutatud kindla ja usaldusväärse juhtimise ning lõike 1 punktis c osutatud huvide konfliktide ohjamise hindamise kriteeriumid.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 28

Väliste hindajate analüütikud ja töötajad ning teised väliste hindajate hindamistegevuses otseselt osalevad isikud

1.   Välised hindajad tagavad, et nende analüütikutel ja töötajatel ning kõigil teistel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid nad kasutavad või kontrollivad ja kes osalevad otseselt hindamistegevuses, on neile määratud töökohustuste täitmiseks vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe.

2.   Välised hindajad tagavad, et lõikes 1 osutatud isikutel ei ole lubatud algatada hinnatava üksuse, seotud kolmanda isikuga või hinnatava üksuse üle otsest või kaudset kontrolli omava isikuga tasude või maksete teemalisi läbirääkimisi ega sellistel läbirääkimistel osaleda.

3.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud isikute teadmiste, kogemuste ja väljaõppe asjakohasuse hindamise kriteeriumid.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 29

Vastavuskontrolli funktsioon

1.   Välised hindajad loovad käesoleva määruse kohase tegevuse jaoks alalise, sõltumatu ja mõjusa vastavuskontrolli funktsiooni ja haldavad seda.

2.   Välised hindajad tagavad, et vastavuskontrolli funktsioon vastab järgmistele nõuetele:

a)

sellel on volitus oma kohustusi täita korrektselt ja sõltumatult;

b)

sellel on vajalikud ressursid ja asjatundlikkus ning juurdepääs kogu asjakohasele teabele;

c)

see ei hinda ega seira enda tegevust;

d)

see ei saa välise hindaja äritulemustest olenevat tasu.

3.   Vastavuskontrolli funktsiooni tähelepanekud tehakse kättesaadavaks järelevalveorganile või välise hindaja haldusorganile.

4.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas vastavuskontrolli funktsiooni täitjal on olemas oma kohustuste korrektseks ja sõltumatuks täitmiseks volitused, nagu on osutatud lõike 2 punktis a, ning kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas vastavuskontrolli funktsiooni täitjal on vajalikud ressursid ja asjatundlikkus ning juurdepääs kogu asjaomasele teabele, nagu osutatud lõike 2 punktis b.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 30

Sisemised põhimõtted ja kord

1.   Välised hindajad võtavad vastu organisatsioonisisese hoolsuskohustuse põhimõtted ja korra, mis tagavad, et nende ärihuvid ei kahjusta hindamistegevuse sõltumatust ega korrektsust, ja rakendavad neid.

2.   Välised hindajad võtavad vastu usaldusväärse haldus- ja raamatupidamiskorra, sisekontrollimehhanismid ning infotöötlussüsteemide tulemusliku kontrolli ja kaitsmise korra ning rakendavad neid.

3.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud haldus- ja raamatupidamiskorra, sisekontrollimehhanismide ning infotöötlussüsteemide usaldusväärsuse ning tulemusliku kontrolli ja kaitsmise korra hindamise kriteeriumid.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 31

Hindamisel kasutatav hindamismetoodika ja teave

1.   Välised hindajad võtavad vastu ja rakendavad meetmeid tagamaks, et nende hindamiste käigus esitatakse arvamus, mis põhineb kogu neile kättesaadava teabe põhjalikul analüüsil ning et nende metoodika kohaselt on see nende analüüsi jaoks asjakohane.

2.   Välised hindajad teevad üldsusele kättesaadavaks oma peamised arutluskäigud, mida nad on kasutanud iga hindamise käigus järeldusteni jõudmiseks.

3.   Välised hindajad kasutavad hindamisel piisavalt kvaliteetset ja usaldusväärsetest allikatest pärinevat teavet.

4.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõikes 3 osutatud teabe kvaliteedi piisavuse ja allikate usaldusväärsuse hindamise kriteeriumid.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 32

Hindamismetoodika ja selle kohaldamise vead

1.   Välised hindajad, kes saavad teadlikuks oma metoodika või selle kohaldamise vigadest, millel on hindamisele oluline mõju, teavitavad nendest vigadest viivitamata ESMAt ja mõjutatud Euroopa rohevõlakirjade emitente ja selgitavad neid.

2.   Välised hindajad parandavad vead aegsasti ja avalikustavad lõikes 1 osutatud vead võimalikult kiiresti oma veebisaidil ja asjakohasel juhul koos muudetud ja parandatud hindamise aruannetega. Muudetud dokumentides märgitakse muudatuste põhjused.

Artikkel 33

Tegevuse edasiandmine

1.   Välised hindajad, kes annavad oma hindamistegevuse edasi kolmandast isikust teenuseosutajatele, tagavad, et sellistel kolmandast isikust teenuseosutajatel on sellise hindamise usaldusväärseks ja professionaalseks tegemiseks vajalikud võimed ja suutlikkus. Samuti tagavad need välised hindajad, et tegevuse edasiandmine ei kahjusta oluliselt nende sisekontrolli kvaliteeti ega takista ESMA-l teha nende väliste hindajate suhtes järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle.

2.   Välised hindajad ei anna edasi kogu oma hindamistegevust ega oma vastavuskontrolli funktsiooni.

3.   Välised hindajad teavitavad ESMAt neist hindamistegevustest, mille nad kavatsevad edasi anda, muu hulgas täpsustades igaks selliseks tegevuseks vajalike inim- ja tehniliste ressursside taseme, ning edasiandmise põhjustest.

4.   Välised hindajad, kes annavad edasi hindamistegevused, tagavad, et edasiandmine ei vähenda ega kahjusta välise hindaja kõrgema juhtkonna või juhtorgani liikmete võimet täita oma funktsiooni või rolli.

5.   Välised hindajad tagavad, et kolmandast isikust teenuseosutajad teevad edasiantud hindamistegevusega seoses ESMAga koostööd ja täidavad selle kõiki järelevalvenõudeid.

6.   Välised hindajad jäävad edasiantud hindamistegevuse eest vastutavaks ja võtavad vastu meetmed, et tagada alljärgnev:

a)

selle hindamine, kas kolmandast isikust teenuseosutaja viib edasiantud hindamistegevusi läbi tulemuslikult ning kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktide ja regulatiivsete nõuetega ning tegeleb nõuetekohaselt tuvastatud puuduste kõrvaldamisega;

b)

edasiantud hindamistegevustega seotud võimalike riskide tuvastamine;

c)

edasiantud hindamistegevuste asjakohane perioodiline seire;

d)

edasiantud hindamistegevustega seotud piisav kontrollikord, sealhulgas edasiantud hindamistegevuste ja kolmandast isikust teenuseosutajaga seotud võimalike sisemiste riskide mõjus järelevalve;

e)

edasiantud hindamistegevuste asjakohane talitluspidevus.

Esimese lõigu punkti e kohaldamisel hangivad välised hindajad teavet kolmandast isikust teenuseosutaja talitluspidevuse tagamise korra kohta, hindavad selle kvaliteeti ja nõuavad vajaduse korral selle täiustamist.

7.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kriteeriumid,

a)

mille abil hinnata kolmandast isikust teenuseosutajate usaldusväärseks ja professionaalseks hindamistegevuseks vajalikke võimeid ja suutlikkust ning

b)

mille abil tagada, et hindamistegevuste läbiviimine ei kahjusta oluliselt väliste hindajate sisekontrolli kvaliteeti ega takista ESMA-l teha väliste hindajate suhtes järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 34

Andmete säilitamise nõuded

1.   Välised hindajad säilitavad asjakohased andmed järgmise kohta:

a)

hindamiste kindlaksmääramises ja heakskiitmises osalevate isikute nimed ning hindamiste heakskiitmise otsuste kuupäev;

b)

dokumendid, mis käsitlevad kehtestatud korda ja metoodikat, mida välised hindajad kasutavad hindamiste läbiviimiseks ja hindamisaruannete koostamiseks;

c)

sisedokumendid, sealhulgas mitteavalik teave ja töödokumendid, mille alusel koostati avaldatud hindamisaruanded;

d)

andmed väliste hindajate poolt käesoleva määruse täitmiseks kehtestatud korra ja rakendatud meetmete kohta;

e)

koopiad hindamistegevusega seotud organisatsioonisisesest ja -välisest suhtlusest, sealhulgas hindamistegevusega seotud e-suhtlusest, mille saaja või saatja on väline hindaja ja tema töötajad;

f)

dokumendid, mis sisaldavad artikli 35 lõikes 2 osutatud lepingueelset hindamist.

2.   Lõikes 1 osutatud andmeid ja dokumente säilitatakse kuni vähemalt viis aastat on möödunud asjaomase võlakirja lõpptähtajast ja need tehakse ESMA-le kättesaadavaks tema taotluse alusel.

3.   Kui ESMA on välise hindaja registreerimise vastavalt artikli 59 lõikele 1 kehtetuks tunnistanud, tagab asjaomane väline hindaja, et andmeid ja dokumente säilitatakse veel viis aastat. Andmeid ja dokumente, milles on esitatud välise hindaja ja Euroopa rohevõlakirjade emitendi hindamisteenuste osutamise lepingu kohased vastavad õigused ja kohustused, säilitatakse kogu asjaomase emitendiga kehtiva suhte jooksul.

Artikkel 35

Huvide konfliktid ja teabe konfidentsiaalsus

1.   Välised hindajad teevad kindlaks, kõrvaldavad või ohjavad ning avalikustavad läbipaistval viisil oma hindamisaruannetes kõik tegelikud või võimalikud huvide konfliktid, mis on seotud vähemalt ühega järgnevast:

a)

nende analüütikute või töötajatega;

b)

aktsionäridega, kellele kuulub vähemalt 10 % väliste hindajate kapitalist või hääleõigustest või äriühingust, millel on õigus kontrollida väliseid hindajaid või kellel on nende üle valitsev mõju;

c)

välise hindajaga lepingulises suhtes oleva ja hindamistegevustes otseselt osaleva isikuga;

d)

hindamise aruandeid heakskiitvate isikutega.

2.   Enne emitendiga teenuste osutamiseks lepingu sõlmimist viib väline hindaja läbi lepingueelse hindamise selle kohta, kas esineb tegelik või võimalik huvide konflikt, ning dokumenteerib selle hinnangu. Väline hindaja ajakohastab lepingueelset hinnangut ja sellega seotud dokumente, kui pärast välise hindaja ja emitendi vahelise lepingu sõlmimist ilmneb huvide konflikti riski oluline muutus.

Väline hindaja ei väljasta hindamisaruannet, kui ta tuvastab tegeliku huvide konflikti ja väline hindaja ei ole võimeline rakendama meetmeid selle huvide konflikti kõrvaldamiseks või ohjamiseks.

3.   Tasud, mida välised hindajad küsivad hindamisteenuste eest, ei tohi oleneda hindamise tulemusest ega ühestki teisest tehtud töö tulemusest.

4.   Välise hindaja analüütikute, töötajate ning teiste välise hindajaga lepingulises suhtes olevate ja hindamistegevustes otseselt osalevate isikute suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

5.   Väline hindaja tagab, et tema analüütikud ja töötajad ning teised temaga lepingulises suhtes olevad ja hindamises otseselt osalevad füüsilised isikud täidavad järgmisi nõudeid:

a)

võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kaitsta välise hindaja valduses olevat vara ja andmeid kelmuse või pettuse, varguse ja väärkasutuse eest, võttes arvesse nende äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning nende hindamistegevuse laadi ja ulatust;

b)

ei avalda teavet hindamiste ega võimalike tulevaste hindamiste kohta ühelegi teisele isikule peale väliselt hindajalt asjaomase hindamise tellinud emitentide;

c)

ei kasuta ega jaga konfidentsiaalset teavet muuks otstarbeks kui hindamistegevus.

Artikkel 36

Muude teenuste osutamine

Välised hindajad, kes osutavad peale hindamise ka muid teenuseid, tagavad, et sellised muud teenused ei tekita Euroopa rohevõlakirjade hindamisega seoses huvide konflikte. Sellised välised hindajad avaldavad hindamisaruannetes oma muud teenused, mida nad on hinnatud üksusele või seotud kolmandale isikule osutanud.

III peatükk

Hindamisaruanded

Artikkel 37

Viited ESMA-le või muudele pädevatele asutustele

Hindamisaruandes ei või välised hindajad viidata ESMA-le ega ühelegi pädevale asutusele viisil, mis laseks järeldada või arvata, et ESMA või mõni pädev asutus on asjaomase aruande või välise hindaja hindamistegevuse kinnitanud või heaks kiitnud.

Artikkel 38

Hindamisaruannete avaldamine

1.   Välised hindajad avaldavad ja teevad oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks järgmise:

a)

oma tehtud emiteerimiseelse hindamise aruanded mõistliku aja jooksul enne asjaomase võlakirja emiteerimist;

b)

oma tehtud emiteerimisjärgse hindamise aruanded viivitamata pärast seda, kui väline hindaja on tulu jaotusaruande hindamise lõpule viinud;

c)

oma tehtud mõjuaruande hindamise aruanded viivitamata pärast seda, kui väline hindaja on mõjuaruande hindamise lõpule viinud.

2.   Hindamisaruanded jäävad välise hindaja veebisaidil üldsusele kättesaadavaks vähemalt asjaomase võlakirja lõpptähtajani.

3.   Välised hindajad, kes otsustavad hindamise teenuste osutamise lõpetada, põhjendavad seda otsust oma veebisaidil kohe pärast selle langetamist.

IV peatükk

Teenuste osutamine kolmanda riigi väliste hindajate poolt

Artikkel 39

Üldsätted

1.   Kolmanda riigi väline hindaja võib osutada Euroopa rohevõlakirjade emitentidele käesoleva määruse kohaselt oma teenuseid, kui asjaomane kolmanda riigi väline hindaja on registreeritud kolmanda riigi väliste hindajate registris, mida ESMA peab kooskõlas artikliga 67.

2.   ESMA kannab vastavalt lõikele 1 registrisse kolmanda riigi välise hindaja, kes on esitanud taotluse välise hindamise teenuste osutamiseks kõikjal liidus kooskõlas käesoleva määrusega (edaspidi „registreerimist taotlev kolmanda riigi väline hindaja“), üksnes juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

komisjon on võtnud vastu artikli 40 lõike 1 kohase otsuse;

b)

registreerimist taotlev kolmanda riigi väline hindaja on registreeritud või saanud loa osutada liidus osutatavaid välise hindamise teenuseid ning tema suhtes kohaldatakse mõjusat järelevalvet ja täitmise tagamise meetmeid, tagades täieliku vastavuse asjaomases kolmandas riigis kohaldatavatele nõuetele;

c)

sisse on seatud artikli 40 lõike 3 kohane koostöökord.

3.   Kui kolmanda riigi väline hindaja on registreeritud vastavalt käesolevale artiklile, ei kehtestata kolmanda riigi välisele hindajale käesoleva määrusega hõlmatud küsimustega seoses lisanõudeid.

4.   Registreerimist taotlev kolmanda riigi väline hindaja esitab oma taotluse ESMA-le, kasutades artikli 23 lõikes 7 osutatud vorme ja malle pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu artikli 40 lõikes 1 osutatud otsuse seoses kolmanda riigiga, kus asjaomane registreerimist taotlev kolmanda riigi väline hindaja on registreeritud või kus ta on saanud tegevusloa.

5.   Registreerimist taotlev kolmanda riigi väline hindaja esitab ESMA-le kogu tema registreerimiseks vajaliku teabe.

6.   ESMA hindab 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas taotlus on täielik.

Kui taotlus ei ole täielik, teavitab ESMA sellest registreerimist taotlevat kolmanda riigi välist hindajat ning määrab tähtpäeva, milleks registreerimist taotlev kolmanda riigi väline hindaja peab esitama lisateabe.

Kui taotlus on täielik, teavitab ESMA sellest registreerimist taotlevat kolmanda riigi välist hindajat.

7.   ESMA registreerib registreerimist taotleva kolmanda riigi välise hindaja või keeldub tema registreerimisest 45 tööpäeva jooksul pärast täieliku taotluse laekumist.

ESMA võib esimeses lõigus osutatud ajavahemikku pikendada 15 tööpäeva võrra, kui registreerimist taotlev kolmanda riigi väline hindaja kavatseb teatud välise hindamistegevuse edasi anda.

8.   ESMA teavitab registreerimist taotlevat kolmanda riigi välist hindajat kirjalikult asjaomase registreerimist taotleva kolmanda riigi välise hindaja registreerimisest või tema registreerimisest keeldumisest. Selline otsus registreerimist taotleva kolmanda riigi välise hindaja registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta peab olema põhjendatud ning see jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

9.   Kolmanda riigi välised hindajad annavad enne liidus asutatud Euroopa rohevõlakirjade emitentidele teenuste osutamisega alustamist võimaluse esitada kõik nende teenustega seotud vaidlused lahendamiseks liikmesriigi kohtule või liikmesriigis asuvale vahekohtule.

Artikkel 40

Samaväärsust kinnitav otsus

1.   Komisjon võib kolmanda riigi kohta võtta vastu otsuse, kus sedastab, et asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik tagab järgmist:

a)

selles kolmandas riigis registreeritud või tegevusloa saanud välised hindajad täidavad selliseid õiguslikult siduvaid organisatsioonilisi ja äritegevusnõudeid, millel on käesolevas määruses ja käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusmeetmetes sätestatud nõuetega samaväärne mõju;

b)

selle kolmanda riigi õigusraamistikuga on ette nähtud mõjus samaväärne süsteem asjaomase kolmanda riigi õiguse kohaselt registreeritud või tegevusloa saanud väliste hindajate tunnustamiseks.

2.   Komisjon võib pidada kolmanda riigi organisatsiooniliste ja äritegevusnõuete raamistiku mõju käesoleva määruse nõuetega samaväärseks, kui selle raames kohaldatakse välise hindamise teenuseid osutavate üksuste suhtes järgmisi nõudeid:

a)

registreerimis- või tegevusloanõue ning pidev mõjus järelevalve ja täitmise tagamine;

b)

asjakohased sisekontrollifunktsioonidega seotud organisatsioonilised nõuded;

c)

asjakohased äritegevuse reeglid.

3.   Nende kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, kelle õigus- ja järelevalveraamistik on kooskõlas lõikega 1 tunnistatud reaalselt samaväärseks, seab ESMA sisse koostöökorra. Sellises korras määratakse kindlaks järgmine:

a)

ESMA ja asjaomase kolmanda riigi pädevate asutuste vahelise teabevahetuse mehhanism, sealhulgas juurdepääs kogu sellisele teabele kolmandas riigis registreeritud või tegevusloa saanud kolmanda riigi väliste hindajate kohta, mida ESMA taotleb;

b)

ESMA kiire teavitamise mehhanism juhuks, kui kolmanda riigi pädev asutus arvab, et kolmanda riigi väline hindaja, kelle üle see pädev asutus teeb järelevalvet ja kelle ESMA on registreerinud artiklis 67 osutatud registris, rikub oma registreerimise või tegevusloa tingimusi või kohaldatavat õigust;

c)

järelevalvetegevuse, sealhulgas asjakohasel juhul kohapealsete kontrollide koordineerimise kord.

4.   Kolmanda riigi välisel hindajal, kelle asukohariigi õigus- ja järelevalveraamistik on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 tunnistatud reaalselt samaväärseks ja kes on registreeritud artiklis 67 osutatud registris, on õigus osutada registreerimisega hõlmatud teenuseid Euroopa rohevõlakirjade emitentidele kõikjal liidus.

5.   Kolmanda riigi väline hindaja ei või enam kasutada artikli 39 kohaseid õigusi, kui komisjon on tühistanud oma käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse asjaomase kolmanda riigi kohta.

Artikkel 41

Kolmanda riigi välise hindaja registreerimise kehtetuks tunnistamine

1.   ESMA tunnistab kehtetuks kolmanda riigi välise hindaja registreerimise, kustutades selle välise hindaja artiklis 67 osutatud registrist, kui tal on põhjendatult ja dokumentidele tuginedes alust arvata, et käesoleva määruse kohaste teenuste osutamisel liidus kolmanda riigi väline hindaja:

a)

tegutseb viisil, mis on selgelt investorite huve või turgude korrakohast toimimist kahjustav, või

b)

on tõsiselt rikkunud tema suhtes asjaomases kolmandas riigis kehtivaid õigusnorme, millele tuginedes on komisjon võtnud vastu artikli 40 lõike 1 kohase otsuse.

2.   ESMA teeb lõike 1 kohase otsuse pärast seda, kui ta on:

a)

pöördunud selles küsimuses asjaomase kolmanda riigi järelevalveasutuse poole, kuid see järelevalveasutus ei ole võtnud meetmeid, mida on vaja investorite ja turgude korrapärase toimimise kaitsmiseks liidus, või ei ole suutnud tõendada, et asjaomane kolmanda riigi väline hindaja täidab temale selles kolmandas riigis kohaldatavaid nõudeid; ning

b)

teavitanud asjaomase kolmanda riigi järelevalveasutust oma kavatsusest kolmanda riigi välise hindaja registreerimine kehtetuks tunnistada vähemalt 30 päeva ette.

3.   ESMA teavitab lõike 1 kohaselt tehtud otsusest viivitamata komisjoni ning avaldab selle otsuse oma veebisaidil.

4.   Kolmanda riigi välise hindaja registreerimise kehtetuks tunnistamise korral hindab komisjon, kas tingimused, mille alusel artikli 40 lõike 1 kohane otsus vastu võeti, on asjaomase kolmanda riigi puhul endiselt täidetud.

Artikkel 42

Kolmanda riigi välise hindaja tunnustamine

1.   Kuni artikli 40 lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmiseni võib kolmanda riigi väline hindaja osutada oma teenuseid kooskõlas käesoleva määrusega, tingimusel et ESMA on asjaomast kolmanda riigi välist hindajat käesoleva artikli kohaselt tunnustanud.

2.   Kolmanda riigi väline hindaja, kes kavatseb saada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tunnustust (edaspidi „tunnustamist taotlev kolmanda riigi väline hindaja“), peab vastama artiklites 23–38 ja 54–56 sätestatud nõuetele.

3.   Tunnustamist taotleval kolmanda riigi välisel hindajal peab olema seaduslik esindaja, kelle alaline elukoht on liidus. See seaduslik esindaja:

a)

vastutab koos tunnustamist taotleva kolmanda riigi välise hindajaga selle tagamise eest, et tunnustamist taotlev kolmanda riigi väline hindaja osutab käesoleva määruse alusel teenuseid vastavalt lõikes 2 osutatud nõuetele, ning vastutab sellega seoses ESMA ees tunnustamist taotleva kolmanda riigi välise hindaja tegevuse eest liidus;

b)

tegutseb tunnustamist taotleva kolmanda riigi välise hindaja nimel peamise kontaktpunktina liidus ESMA ja teiste isikute jaoks seoses välise hindaja käesoleva määruse kohaste kohustustega, ning

c)

omab käesoleva lõike kohaste kohustuste täitmiseks piisavaid teadmisi, asjatundlikkust ja ressursse.

4.   ESMA-lt lõikes 1 osutatud tunnustuse saamise taotlus sisaldab kogu teavet, mida on ESMA-l vaja veendumaks, et tunnustamist taotlev kolmanda riigi väline hindaja on teinud kõik vajalikud korraldused, et täita lõigetes 2 ja 3 osutatud nõudeid, ja kui see on kohaldatav, märgitakse taotluses selles kolmandas riigis tunnustamist taotleva kolmanda riigi välise hindaja järelevalve eest vastutav pädev asutus.

5.   ESMA hindab 30 tööpäeva jooksul pärast tunnustamise taotluse saamist, kas taotlus on täielik.

Kui taotlus ei ole täielik, annab ESMA sellest asjaomasele tunnustamist taotlevale kolmanda riigi välisele hindajale teada ja määrab tähtpäeva, milleks tunnustamist taotlev kolmanda riigi väline hindaja peab esitama lisateabe.

Kui taotlus on täielik, annab ESMA sellest asjaomasele tunnustamist taotlevale kolmanda riigi välisele hindajale teada.

6.   ESMA kontrollib 45 tööpäeva jooksul pärast täieliku tunnustamise taotluse saamist, kas lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded on täidetud.

ESMA võib käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ajavahemikku pikendada 15 tööpäeva võrra, kui taotluse esitanud kolmanda riigi väline hindaja kavatseb teatud välise hindamistegevuse edasi anda.

7.   ESMA teavitab tunnustamist taotlevat kolmanda riigi välist hindajat oma otsusest tunnustada tunnustamist taotlevat kolmanda riigi välist hindajat kolmanda riigi välise hindajana või sellest keelduda. Tunnustamist taotleva kolmanda riigi välise hindaja tunnustamise või sellest keeldumise otsus peab sisaldama põhjendusi ja jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

8.   ESMA peatab või asjakohasel juhul tunnistab kehtetuks vastavalt lõikele 7 antud tunnustuse, kui tal on põhjendatult ja dokumentidele tuginedes alust arvata, et asjaomane kolmanda riigi väline hindaja tegutseb viisil, mis kahjustab tema teenuste kasutajate huve või turgude korrakohast toimimist, või on raskelt rikkunud käesolevat määrust või et kolmanda riigi väline hindaja on esitanud tunnustuse saamiseks valeandmeid või kasutanud muid ebaseaduslikke võtteid.

9.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõikes 4 osutatud taotluse vorm ja sisu.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 43

Kolmandas riigis osutatud käesoleva määruse kohaste teenuste kinnitamine

1.   Liidus asutatud väline hindaja, kes on registreeritud kooskõlas artikliga 23, võib taotleda ESMA-lt luba kolmanda riigi välise hindaja poolt liidus osutatavate teenuste jooksvaks kinnitamiseks, tingimusel et on täidetud järgmised tingimused:

a)

väline hindaja on kontrollinud ja suudab ESMA-le jooksvalt tõendada, et kolmanda riigi välise hindaja käesoleva määruse kohaste teenuste osutamine vastab nõuetele, mis on vähemalt niisama ranged kui käesolevas määruses sätestatud nõuded;

b)

välisel hindajal on vajalik erialane ettevalmistus, et seirata mõjusalt asjaomase kolmanda riigi välise hindaja tegevust käesoleva määruse kohaste teenuste osutamisel ning juhtida seonduvaid riske;

c)

kolmanda riigi välise hindaja teenuseid kasutatakse ühel järgmistest objektiivsetest põhjustest:

i)

aluseks olevate turgude või investeeringute eripära;

ii)

kolmanda riigi välise hindaja lähedus kolmanda riigi turgudele, emitentidele või investoritele;

iii)

kolmanda riigi välise hindaja asjatundlikkus seoses välise hindamise teenuste osutamise või konkreetsete turgude või investeeringutega.

2.   Väline hindaja, kes esitab lõikes 1 osutatud taotluse (edaspidi „kinnitav väline hindaja“), esitab kogu teabe, mida on ESMA-l vaja veendumaks, et taotluse esitamise ajal on täidetud kõik nimetatud lõikes osutatud tingimused.

3.   ESMA hindab 20 tööpäeva jooksul pärast lõike 1 kohase taotluse saamist, kas taotlus on täielik.

Kui taotlus ei ole täielik, annab ESMA sellest kinnitavale välisele hindajale teada ja määrab tähtpäeva, milleks kinnitav väline hindaja peab esitama lisateabe.

Kui taotlus on täielik, annab ESMA sellest kinnitavale välisele hindajale teada.

ESMA vaatab 45 tööpäeva jooksul pärast täieliku taotluse saamist selle läbi ning võtab vastu otsuse kinnitamise lubamise või sellest keeldumise kohta. ESMA annab kinnitavale välisele hindajale oma otsusest teada. Otsuses esitatakse põhjendused ja see jõustub viiendal tööpäeval pärast vastuvõtmist.

4.   Teenuseid, mida käesoleva määruse alusel osutab kolmanda riigi väline hindaja, kelle osutatud teenused on kinnitatud, käsitatakse kinnitava välise hindaja osutatud teenustena. Kinnitav väline hindaja ei kasuta kinnitamist kavatsusega hoiduda käesoleva määruse nõuete täitmisest.

5.   Kinnitav väline hindaja jääb täielikult vastutavaks kolmanda riigi välise hindaja, kelle osutatud teenused on kinnitatud, poolt käesoleva määruse alusel osutatud teenuste ja käesoleva määruse täitmise eest.

6.   Kui ESMA-l on põhjendatud alust arvata, et lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, on tal õigus nõuda, et kinnitav väline hindaja lõpetaks kinnituse andmise.

7.   Kinnitav väline hindaja avaldab artiklis 38 osutatud teabe oma veebisaidil.

8.   Kinnitav väline hindaja esitab ESMA-le igal aastal aruande eelneva 12 kuu jooksul heaks kinnitatud teenuste kohta.

V JAOTIS

PÄDEVATE ASUTUSTE JA ESMA TEHTAV JÄRELEVALVE

I peatükk

Pädevad asutused

Artikkel 44

Pädevate asutuste tehtav järelevalve

1.   Määruse (EL) 2017/1129 artikli 31 kohaselt määratud päritoluliikmesriigi pädev asutus teeb järelevalvet järgmise üle:

a)

Euroopa rohevõlakirjade emitentide üle seoses II jaotise 2. peatükist ning artiklitest 18 ja 19 tulenevate kohustuste täitmisega;

b)

emitentide üle, kes kasutavad nende mallide täitmiseks artiklis 21 sätestatud ühiseid malle.

2.   Määruse (EL) 2017/2402 artikli 29 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused teevad järelevalvet selle üle, kas väärtpaberistamise tehingu algatajad täidavad käesoleva määruse II jaotise 2. peatükist ning artiklitest 18 ja 19 tulenevaid kohustusi.

3.   Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ei tee pädevad asutused järelevalvet määruse (EL) 2017/1129 artikli 1 lõike 2 punktidega b ja d hõlmatud Euroopa rohevõlakirjade emitentide üle.

Artikkel 45

Pädevate asutuste volitused

1.   Käesoleva määruse kohaste tööülesannete täitmiseks peavad pädevatel asutustel olema kooskõlas riigisisese õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:

a)

nõuda emitentidelt artiklis 10 osutatud Euroopa rohevõlakirjade teabelehtede avaldamist või I lisas osutatud teabe lisamist kõnealustesse teabelehtedesse;

b)

nõuda emitentidelt hindamiste ja hindamisaruannete avaldamist;

c)

nõuda emitentidelt iga-aastaste tulu jaotusaruannete avaldamist või iga-aastastesse tulu jaotusaruannetesse II lisas osutatud teabe lisamist;

d)

nõuda emitentidelt mõjuaruande avalikustamist või mõjuaruandesse III lisas osutatud teabe lisamist;

e)

nõuda, et emitendid teavitaksid pädevat asutust avaldamisest vastavalt artikli 15 lõikele 4;

f)

juhul kui emitendid kasutavad artiklis 21 sätestatud ühiseid malle, nõuda neilt emitentidelt, et nad esitaksid oma perioodilises emiteerimisjärgses avalikustamises nimetatud artiklis osutatud elemendid;

g)

nõuda emitendi audiitoritelt ja kõrgemalt juhtkonnalt teabe ja dokumentide esitamist;

h)

peatada Euroopa rohevõlakirjade pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine korraga kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et emitent ei ole täitnud mõnda II jaotise 2. peatükist või artiklitest 18 või 19 tulenevat kohustust;

i)

keelata Euroopa rohevõlakirjade pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et emitent ei täida jätkuvalt mõnda II jaotise 2. peatükist või artiklitest 18 või 19 tulenevat kohustust;

j)

peatada korraga kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks reklaamimine või nõuda asjaomastelt Euroopa rohevõlakirjade emitentidelt või finantsvahendajatelt reklaamimise peatamist korraga kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et emitent ei ole täitnud mõnda II jaotise 2. peatükist või artiklitest 18 või 19 tulenevat kohustust;

k)

keelata reklaamimine või nõuda asjaomastelt Euroopa rohevõlakirjade emitentidelt või finantsvahendajatelt reklaamimise lõpetamist, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et emitent ei täida jätkuvalt mõnda II jaotise 2. peatüki või artiklitest 18 või 19 tulenevat kohustust;

l)

avalikustada asjaolu, et Euroopa rohevõlakirjade emitent ei täida käesolevat määrust, ning nõuda emitendilt selle teabe avaldamist oma veebisaidil;

m)

keelata emitendil emiteerida Euroopa rohevõlakirju ajavahemikus, mis ei ületa ühte aastat, juhul kui emitent on korduvalt ja tõsiselt rikkunud II jaotise 2. peatüki või artiklite 18 või 19 sätteid;

n)

avalikustada pärast kolme kuu möödumist käesoleva lõigu punktis l osutatud nõude esitamist asjaolu, et Euroopa rohevõlakirjade emitent ei vasta nimetuse „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ kasutamise osas enam artiklile 3, ning nõuda, et emitent avaldaks selle teabe oma veebisaidil;

o)

teha kohapealset kontrolli või korraldada uurimist muudes kohtades kui füüsilise isiku eluruumid ja siseneda sel eesmärgil ruumidesse, et saada juurdepääs dokumentidele ja muudele mis tahes kujul andmetele, kui on mõistlik alus kahtlustada, et kontrolli või uurimise esemega seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla olulised käesoleva määruse rikkumise tõendamiseks.

Kui see on riigisisese õiguse kohaselt vajalik, võib pädev asutus paluda asjaomasel õigusasutusel otsustada esimeses lõigus osutatud volituste kasutamise üle.

2.   Pädevad asutused täidavad lõikes 1 osutatud ülesandeid ja volitusi ühel järgmisel viisil:

a)

vahetult;

b)

koostöös teiste asutustega;

c)

omal vastutusel, delegeerides küsimuse punktis b osutatud asutustele;

d)

suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

3.   Liikmesriigid tagavad sobivate meetmete kehtestamise, nii et pädevatel asutustel oleks kõik nende tööülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

4.   Kui isik teeb käesoleva määruse kohaselt teabe pädevale asutusele kättesaadavaks, siis ei loeta seda lepingu ega õigus- või haldusnormidega kehtestatud teabe avaldamise piirangute rikkumiseks ning ta ei kanna sellise teabe pädevale asutusele kättesaadavaks tegemise eest mingit vastutust.

Artikkel 46

Pädevate asutuste vaheline koostöö

1.   Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamisel omavahel koostööd. Nad vahetavad põhjendamatu viivituseta teavet ning teevad uurimise, järelevalve ning täitmise tagamise raames koostööd.

Kui liikmesriigid on otsustanud artikli 49 lõike 5 kohaselt kehtestada käesoleva määruse rikkumise eest kriminaalkaristused, tagavad nad asjakohaste meetmete kehtestamise, nii et pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused suhelda oma jurisdiktsiooni piires õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva määruse väidetavate rikkumiste asjus algatatud kriminaaluurimiste või kohtumenetluste kohta, ning esitada see teave teistele pädevatele asutustele, et täita oma kohustust teha käesoleva määruse kohaldamisel üksteisega koostööd.

2.   Pädev asutus võib keelduda teabe esitamisest või uurimisega seoses koostöö tegemisest üksnes järgmistel erandlikel asjaoludel:

a)

kui taotluse rahuldamine kahjustaks tõenäoliselt tema enda uurimistegevust, õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamist või kriminaaluurimist;

b)

kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on selle pädeva asutuse liikmesriigi asjaomased asutused juba algatanud kohtumenetluse;

c)

kui pädeva asutuse liikmesriigis on punktis b viidatud isikute suhtes seoses sama tegevusega juba tehtud lõplik kohtuotsus.

3.   Pädevad asutused võivad kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse teha kohapealne kontroll või uurimine, võib ta kasutada ühte järgmistest võimalustest:

a)

teha kohapealse kontrolli või uurimise ise;

b)

lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c)

lubada taotluse esitanud pädeval asutusel endal teha kohapealse kontrolli või uurimise;

d)

määrata kohapealset kontrolli või uurimist tegema audiitorid või eksperdid;

e)

jagada teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.

4.   Väärtpaberistamisvõlakirja puhul, kui artikli 44 lõikes 2 osutatud pädev asutus leiab või tal on põhjust uskuda, et II jaotise 2. peatüki või artikli 18 või 19 kohast kohustust ei ole täidetud, teavitab ta oma järeldustest piisavalt üksikasjalikult selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle üksuse või üksuste puhul täitmata jätmist kahtlustatakse. Kõnealuse teabe saamisel võtab rikkumises kahtlustatava üksuse liikmesriigi pädev asutus 15 tööpäeva jooksul kõik vajalikud meetmed tuvastatud mittevastavuse kõrvaldamiseks ja teavitab teist asjaomast pädevat asutust. Kui artikli 44 lõikes 2 osutatud pädev asutus on seoses tegevuse või tegevusetuse menetluse või sisuga teisest pädevast asutusest erineval arvamusel, teatab ta kõikidele teistele asjaga seotud pädevatele asutustele viivitamata oma eriarvamusest.

5.   Pädevad asutused võivad pöörduda ESMA poole juhtudel, kus koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib ESMA sellistel juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega.

6.   ESMA võib välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks teave, mida lõike 1 kohaselt vahetatakse.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

7.   ESMA võib välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud koostöö ja teabevahetuse standardvormid, -mallid ja -kord.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 47

Ametisaladus

1.   Kogu käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste vahel vahetatav teave, mis puudutab äri- või töötingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, on konfidentsiaalne ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladust, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib seda teavet teise pädeva asutusega vahetades, et seda võib avaldada, või kui avalikustamine on vajalik tulenevalt kohtumenetlusest.

2.   Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõigile isikutele, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või kolmanda isiku heaks, kellele pädev asutus on oma volitusi delegeerinud. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei tohi avalikustada ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud liidu või liikmesriigi õigusega.

Artikkel 48

Kaitsemeetmed

1.   Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et Euroopa rohevõlakirjade emitent on toime pannud õigusnormide rikkumise või et kõnealune emitent on rikkunud käesolevat määrust, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja ESMA-le.

2.   Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata jätkab Euroopa rohevõlakirja emitent käesoleva määruse rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja ESMA teavitamist kõik asjakohased meetmed investorite kaitsmiseks ning teatab neist põhjendamatu viivituseta komisjonile ja ESMA-le.

3.   Kui pädev asutus teise pädeva asutuse poolt vastavalt lõikele 2 võetud meetmega ei nõustu, võib ta pöörduda selles küsimuses ESMA poole. ESMA võib tegutseda kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustega.

Artikkel 49

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1.   Ilma et see piiraks artikli 45 kohaseid pädevate asutuste järelevalve- ja uurimisvolitusi ning liikmesriikide õigust sätestada ja määrata kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele kooskõlas riigisisese õigusega õiguse määrata halduskaristusi ja võtta muid asjakohaseid haldusmeetmeid, mis on mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kõnealuseid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid kohaldatakse järgmiste õigusrikkumiste eest:

a)

II jaotise 2. peatükist või artiklitest 18, 19 või 21 tulenevate kohustuste rikkumine emitentide poolt;

b)

artikli 45 lõike 1 kohase uurimise, kontrolli või nõude täitmata jätmine või koostööst keeldumine.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada lõikes 1 osutatud norme pädevate asutuste volituste kohta määrata halduskaristusi ja võtta muid asjakohaseid haldusmeetmeid, kui nimetatud lõike punktis a või b osutatud rikkumiste eest kohaldatakse hiljemalt 21. detsembriks 2024 juba kriminaalkaristusi nende riigisisese õiguse kohaselt. Kui liikmesriigid on nii otsustanud, teavitavad nad komisjoni ja ESMAt üksikasjalikult oma asjaomastest kriminaalõiguse normidest.

3.   Liikmesriigid teevad lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusnormid komisjonile ja ESMA-le üksikasjalikult teatavaks hiljemalt 21. detsembriks 2024. Nad teavitavad komisjoni ja ESMAt viivitamata kõigist nende õigusnormide hilisematest muudatustest.

4.   Liikmesriigid tagavad kooskõlas riigisisese õigusega, et pädevatel asutustel on lõike 1 punktis a osutatud rikkumiste eest õigus kohaldada järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

a)

artikli 45 lõike 1 punkti l kohane avalik teadaanne, milles märgitakse rikkumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad;

b)

ettekirjutus, milles nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkumisena käsitatava tegevuse;

c)

ettekirjutus, millega keelatakse vastutaval füüsilisel või juriidilisel isikul emiteerida Euroopa rohevõlakirju ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte aastat;

d)

maksimaalne haldustrahv, mis on vähemalt kaks korda suurem kui rikkumisega saadud tulu või välditud kahju, kui sellise tulu või kahju suurust on võimalik kindlaks teha;

e)

juriidilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 500 000 eurot ja liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 20. detsembri 2023 seisuga või 0,5 % selle juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt kõige värskemale finantsaruandele, mille juhtorgan on kinnitanud;

f)

füüsilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 50 000 eurot ja liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 20. detsembri 2023 seisuga.

Kui esimese lõigu punktis e käsitletud juhul on juriidiline isik emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL, siis on asjakohane aastane kogukäive raamatupidamise valdkonnas kohaldatava liidu õiguse kohane aastane kogukäive või vastav tululiik kõige värskema konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima tasandi emaettevõtja juhtorgan.

5.   Liikmesriigid võivad kehtestada lisakaristusi või -meetmeid ja käesolevas määruses sätestatust suuremaid haldustrahve.

Artikkel 50

Järelevalvevolituste ja karistuste määramise volituste kasutamine

1.   Pädevad asutused võtavad halduskaristuse ja muu haldusmeetme liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

a)

rikkumise raskus ja kestus;

b)

rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

c)

rikkumise eest vastutava isiku finantsseisund, mida vastutava juriidilise isiku puhul näitab kogukäive ning vastutava füüsilise isiku puhul aastane sissetulek ja netovara;

d)

rikkumise mõju investorite huvidele;

e)

rikkumise eest vastutava isiku poolt rikkumise tulemusena saadud tulu või välditud kahju suurus või kolmandale isikule rikkumisega tekitatud kahju suurus, niivõrd kui neid saab kindlaks määrata;

f)

rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada asjaomase isiku teenitud tulu või välditud kahju summa tagasinõudmine;

g)

käesoleva määruse rikkumised, mille vastutav isik on varem toime pannud;

h)

kõik meetmed, mida rikkumise eest vastutav isik on pärast rikkumist võtnud, et ära hoida rikkumise kordumist.

2.   Kui pädevad asutused kasutavad oma volitusi määrata artikli 49 alusel halduskaristusi ja võtta muid haldusmeetmeid, teevad nad tihedat koostööd selle tagamiseks, et nende järelevalve- ja uurimisvolituste teostamine ning nende määratavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed on mõjusad ja asjakohased. Nad koordineerivad oma tegevust, et vältida järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisel ning halduskaristuste määramisel ja muude haldusmeetmete võtmisel piiriüleste juhtumite korral tegevuse dubleerimist ja kattumist.

Artikkel 51

Kaebuse esitamise õigus

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule.

Artikkel 52

Otsuste avaldamine

1.   Pädevad asutused avaldavad käesoleva määruse rikkumise eest halduskaristuse määramise või muu haldusmeetme võtmise otsuse oma ametlikul veebisaidil kohe pärast seda, kui otsuse adressaati on otsusest teavitatud. Avaldatakse teave rikkumise liigi ja laadi kohta ning rikkumise eest vastutava isiku nimi. Kõnealune kohustus ei kehti otsuste suhtes, millega võetakse uurivat laadi meetmeid.

2.   Kui pädev asutus, olles hinnanud andmete avaldamise proportsionaalsust igal üksikjuhul eraldi, leiab, et juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime või isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne, või kui selline avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis peab ta tegutsema ühel järgneval viisil:

a)

lükkab halduskaristuse määramist või muu haldusmeetme võtmist käsitleva otsuse avaldamise edasi seni, kuni mitteavaldamise põhjused langevad ära;

b)

avaldab halduskaristuse määramist või muu haldusmeetme võtmist käsitleva otsuse anonüümitud andmetega kooskõlas riigisisese õigusega, kui anonüümitud avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete mõjusa kaitse;

c)

jätab halduskaristuse määramist või muu haldusmeetme võtmist käsitleva otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalused ei ole piisavad tagamaks, et:

i)

finantsturgude stabiilsust ei seata ohtu või

ii)

otsuse avaldamine on proportsionaalne vähemoluliseks peetavate meetmete puhul.

Kui tehakse otsus avaldada halduskaristus või muu haldusmeede anonüümitud andmetega, nagu on osutatud esimese lõigu punktis b, võib asjaomaste andmete avaldamise mõistliku aja võrra edasi lükata, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul langevad andmete anonüümitud kujul avaldamise põhjused ära.

3.   Kui halduskaristuse määramise või muu haldusmeetme võtmise otsuse peale esitatakse kaebus asjaomasele kohtule või haldusasutusele, avaldavad artikli 44 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused viivitamata oma ametlikul veebisaidil ka sellekohase teabe ning kogu edasise teabe esitatud kaebuse tulemuste kohta. Samuti avaldatakse otsused varasema halduskaristuse määramise või muu haldusmeetme võtmise otsuse tühistamise kohta.

4.   Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud andmed on nende ametlikul veebisaidil kättesaadavad vähemalt viis aastat pärast avaldamist. Avaldatud teabe hulgas esinevaid isikuandmeid, mis peavad olema piiratud sellega, mis on vajalik konkreetse juhtumi seisukohalt, hoitakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil üksnes nii kaua, kui see on vajalik kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega.

Artikkel 53

Halduskaristustest ja muudest haldusmeetmetest ESMA-le teatamine

1.   Pädevad asutused esitavad ESMA-le igal aastal koondteabe kõigi artikli 49 kohaselt määratud halduskaristuste ja muude võetud haldusmeetmete kohta. ESMA avaldab selle teabe aastaaruandes.

2.   Kui liikmesriigid on kooskõlas artikli 49 lõikega 5 otsustanud kehtestada kõnealuses lõikes osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused ESMA-le kord aastas anonüümitud koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja määratud kriminaalkaristuste kohta. ESMA avaldab andmed määratud kriminaalkaristuste kohta aastaaruandes.

3.   Pädev asutus, kes avalikustab halduskaristused, muud haldusmeetmed või kriminaalkaristused, teatab neist samal ajal ka ESMA-le.

4.   Pädevad asutused teavitavad ESMAt kõikidest määratud, kuid artikli 52 lõike 2 esimese lõigu punkti c kohaselt avaldamata jäetud halduskaristustest või muudest haldusmeetmetest, sealhulgas nendega seotud kaebustest ning nende lahendamise tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused saavad teavet määratud kriminaalkaristuste ja nendega seotud lõplike kohtuotsuste kohta ning et nad esitavad selle teabe ESMA-le. ESMA peab talle teatatud karistuste keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahel teabe vahetamise eesmärgil. Kõnealusele andmebaasile on ligipääs ainult pädevatel asutustel ja seda ajakohastatakse pädevate asutuste esitatud teabe alusel.

II peatükk

ESMA

Artikkel 54

Teabetaotlused

1.   ESMA võib lihttaotluse või otsusega nõuda kogu tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku teabe esitamist järgmistelt isikutelt:

a)

välise hindaja tegevust reaalselt läbi viivad isikud;

b)

välise hindaja järelevalve-, juht- või haldusorgani liikmed;

c)

välise hindaja kõrgema juhtkonna liikmed;

d)

välise hindaja hindamistegevuses otseselt osalevad isikud;

e)

nende üksuste esindajad ja töötajad, kellele väline hindaja on teatavad funktsioonid artikli 33 kohaselt edasi andnud;

f)

muul moel välise hindaja juhtimisega tihedalt ja oluliselt seotud isikud, sealhulgas aktsionärid, kellele kuulub vähemalt 10 % välise hindaja kapitalist või hääleõigustest või äriühingust, millel on õigus kontrollida välist hindajat või kellel on tema üle valitsev mõju;

g)

isikud, kes käituvad või esinevad välise hindajana, kuigi pole sellena registreeritud, ning isikud, kes täidavad sellise isiku nimel punktides a–f osutatud funktsioone.

2.   Kui ESMA saadab teabe saamiseks lihttaotluse vastavalt lõikele 1, siis ta:

a)

viitab käesolevale artiklile kui teabetaotluse õiguslikule alusele;

b)

nimetab teabetaotluse otstarbe;

c)

täpsustab, millist teavet taotletakse;

d)

määrab tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

e)

teavitab isikut, kellelt teavet taotletakse, et ta ei ole kohustatud seda andma, kuid et taotlusele vabatahtlikult vastates peab antav teave olema õige ega tohi olla eksitav, ning

f)

märgib artiklis 60 sätestatud trahvisumma, mis võidakse määrata, kui esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3.   Kui ESMA taotleb teavet otsusega vastavalt lõikele 1, siis ta:

a)

viitab käesolevale artiklile kui teabetaotluse õiguslikule alusele;

b)

nimetab teabetaotluse otstarbe;

c)

täpsustab, millist teavet taotletakse;

d)

määrab tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

e)

märgib artiklis 61 sätestatud sunniraha summa, mida kohaldatakse, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

f)

märgib artiklis 60 sätestatud trahvisumma, mida kohaldatakse, kui esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad;

g)

teavitab õigusest esitada otsuse peale edasikaebus apellatsiooninõukogule kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 58 ja 59 ning õigusest esitada otsus läbivaatamiseks Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa Kohus“) kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 60 ja 61.

4.   Taotletud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või juriidilise isiku staatuseta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse alusel volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

5.   ESMA edastab lõikes 1 osutatud lihttaotluse või oma otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on sellise taotluse või otsuse adressaadiks olevate isikute elu- või asukoht.

Artikkel 55

Üldised uurimised

1.   Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks võib ESMA korraldada artikli 54 lõikes 1 osutatud isikute suhtes vajalikke uurimisi. Selleks antakse ESMA ametnikele ja muudele tema poolt volitatud isikutele õigus:

a)

kontrollida kõiki dokumente, andmeid, tegevuskordi ja muid isiku ülesannete täitmisega seonduvaid materjale, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;

b)

teha või saada sellistest dokumentidest, andmetest, tegevuskordadest ja muudest materjalidest kinnitatud ärakirju või väljavõtteid;

c)

kutsuda artikli 54 lõikes 1 osutatud isikuid, nende esindajaid või töötajaid enda juurde, et küsida neilt suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastused;

d)

küsitleda uurimise esemega seotud teabe kogumiseks kõiki teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku;

e)

nõuda telefoni- ja andmeside andmeid.

2.   ESMA ametnikud ja teised temalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud uurimiseks volituse saanud isikud esitavad oma volituste kasutamisel kirjaliku volituse, milles on kirjas uurimise ese ja eesmärk. Volituses märgitakse ka artiklis 61 sätestatud sunniraha summa, mida kohaldatakse, kui nõutud dokumente, andmeid, tegevuskordi ja muid materjale või vastuseid artikli 54 lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või kui need esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 60 sätestatud trahvisumma, mis määratakse, kui artikli 54 lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused osutuvad ebaõigeks või eksitavaks.

3.   Artikli 54 lõikes 1 osutatud isikud alluvad ESMA otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise ese ja eesmärk, artiklis 61 sätestatud sunniraha, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt kasutada olevad õiguskaitsevahendid ja õigus lasta otsus Euroopa Kohtul läbi vaadata.

4.   ESMA teavitab uurimiskoha liikmesriigi artikli 44 kohast pädevat asutust uurimise toimumisest ja volitatud isikutest mõistliku aja jooksul enne uurimist. ESMA taotluse korral osutavad asjaomase pädeva asutuse ametnikud nimetatud volitatud isikutele abi nende tööülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti uurimises osaleda.

5.   Kui lõike 1 punktis e osutatud telefoni- ja andmeside andmete taotlemiseks on pädeval asutusel riigisisese õiguse kohaselt vaja saada õigusasutuse luba, taotleb ESMA sellist luba. ESMA võib sellist luba taotleda ka ettevaatusabinõuna.

6.   Lõikes 5 osutatud loataotluse saamise korral kontrollib liikmesriigi õigusasutus ESMA otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks uurimise eseme seisukohast meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi õigusasutus küsida ESMA-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige selle kohta, mis annab ESMA-le alust kahtlustada käesoleva määruse rikkumist, ning kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku rikkumises osalemise laadi kohta, kelle suhtes sunnimeetmeid kohaldatakse. Liikmesriigi õigusasutus ei kontrolli siiski uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks ESMA toimikus sisalduv teave. ESMA otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus järgides määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlust.

Artikkel 56

Kohapealsed kontrollid

1.   Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks võib ESMA teha artikli 54 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute äriruumides, maal ja kinnisasjal kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle. Kui see on tingitud kontrolli nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib ESMA teha kohapealse kontrolli ette teatamata.

2.   Ametnikud ja muud isikud, keda ESMA on volitanud kohapealseid kontrolle tegema, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse, maale ja kinnisasjale, kelle kohta ESMA on teinud uurimisotsuse, ning nimetatud ametnikel ja isikutel on kõik artikli 55 lõikes 1 osutatud õigused. Neil on samuti õigus äriruume, kinnisasju ning raamatupidamis- ja muid dokumente kontrolli ajaks ja kontrolli tegemiseks vajalikus ulatuses pitseerida.

3.   Ametnikud ja muud isikud, keda ESMA on volitanud kohapealset kontrolli tegema, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 61 sätestatud sunniraha, mis määratakse juhul, kui asjaomased isikud kontrollile ei allu. ESMA annab selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus kontroll tehakse, kontrollist aegsasti ette teada.

4.   Artikli 54 lõikes 1 osutatud isikud peavad ESMA otsusega ette nähtud kohapealsele kontrollile alluma. Otsuses märgitakse kontrolli sisu ja eesmärk ning selle alustamise kuupäev ning teavitatakse artiklis 61 sätestatud sunnirahast, määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahenditest ja õigusest otsus Euroopa Kohtus vaidlustada. ESMA võtab otsuse vastu pärast selle liikmesriigi pädeva asutusega konsulteerimist, kus kontroll tehakse.

5.   Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontroll tehakse, osutavad ESMA taotluse korral ESMA volitatud ametnikele ja muudele ESMA volitatud isikutele aktiivselt abi. Selleks on neil lõikes 2 sätestatud volitused. Kõnealuse pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse korral ka kohapealsete kontrollide juures viibida.

6.   ESMA võib nõuda, et selle liikmesriigi pädevad asutused, kus kontroll tehakse, teeksid ESMA nimel kindlaid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 55 lõikes 1 sätestatule. Selleks on pädevatel asutustel samad käesolevas artiklis ja artikli 55 lõikes 1 sätestatud õigused nagu ESMA-l.

7.   Kui ESMA ametnikud ja teised kaasasolevad ESMA volitatud isikud teevad kindlaks, et isik käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kontrolliga ei nõustu, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt abi, et nimetatud ametnikud ja isikud saaksid kohapealset kontrolli teha.

8.   Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abi osutamiseks on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotleb ESMA sellist luba. ESMA võib sellist luba taotleda ka ettevaatusabinõuna.

9.   Lõikes 8 osutatud loa taotlemise korral kontrollib liikmesriigi õigusasutus ESMA otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi õigusasutus küsida ESMA-lt üksikasjalikke selgitusi eelkõige selle kohta, miks ESMA kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kelle suhtes sunnimeetmeid kohaldatakse. Liikmesriigi õigusasutus ei kontrolli siiski uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks ESMA toimikus sisalduv teave. ESMA otsuse seaduslikkust kontrollib ainult Euroopa Kohus, järgides määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlust.

Artikkel 57

Artiklites 54, 55 ja 56 osutatud volituste kasutamine

ESMA-le, selle ametnikele või teistele ESMA volitatud isikutele artiklitega 54, 55 ja 56 antud volitusi ei tohi kasutada selleks, et nõuda kutsesaladusega hõlmatud andmete või dokumentide avaldamist.

Artikkel 58

Teabevahetus

1.   Artiklis 44 osutatud pädevad asutused, ESMA ja muud asjaomased asutused annavad üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.   Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise käigus konfidentsiaalset teavet saavad artiklis 44 nimetatud pädevad asutused, ESMA, muud asjaomased asutused ja teised organid ning füüsilised ja juriidilised isikud kasutavad sellist teavet üksnes oma ülesannete täitmiseks.

Artikkel 59

ESMA järelevalvemeetmed

1.   Kui ESMA leiab artikli 63 lõike 8 kohaselt, et isik on toime pannud mõne artikli 60 lõikes 1 loetletud rikkumistest, võtab ta vastu otsuse võtta üks või mitu järgmistest meetmetest:

a)

välise hindaja registreerimise kehtetuks tunnistamine;

b)

kolmanda riigi välise hindaja tunnustamise kehtetuks tunnistamine;

c)

välisel hindajal ajutiselt käesoleva määruse kohaste tegevustega tegelemise keelamine kõikjal liidus, kuni rikkumine on lõpetatud;

d)

kolmanda riigi välise hindaja registreerimise kehtivuse peatamine;

e)

isikult rikkumise lõpetamise nõudmine;

f)

artikli 60 kohase trahvi määramine;

g)

artikli 61 kohase sunniraha määramine;

h)

avaliku teadaande avaldamine.

2.   ESMA tunnistab välise hindaja registreerimise või tunnustamise kehtetuks järgmistel juhtudel:

a)

väline hindaja on registreerimisest või tunnustamisest sõnaselgelt loobunud või ei ole registreerimist või tunnustamist 36 kuu jooksul pärast tema registreerimist või tunnustamist kasutanud;

b)

väline hindaja on registreeritud või teda on tunnustatud valeandmete alusel või muul ebaseaduslikul viisil;

c)

väline hindaja ei vasta enam tingimustele, mille alusel ta registreeriti või teda tunnustati.

Kui ESMA tunnistab välise hindaja registreerimise või tunnustamise kehtetuks, esitab ta oma otsuses täieliku põhjenduse.

Kehtetuks tunnistamine jõustub kohe.

3.   Lõike 1 kohaldamisel võtab ESMA arvesse rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a)

rikkumise kestus ja sagedus;

b)

kas rikkumine on tinginud finantskuriteo, seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

c)

kas rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu;

d)

rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

e)

rikkumise eest vastutava isiku finantsseisund, mida vastutava juriidilise isiku puhul näitab kogukäive ning vastutava füüsilise isiku puhul näitavad aastane sissetulek ja netovara;

f)

rikkumise mõju investorite huvidele;

g)

rikkumise eest vastutava isiku poolt rikkumise tulemusena saadud tulu või ärahoitud kahju suurus või kolmandale isikule tekitatud kahju suurus, kuivõrd neid saab kindlaks määrata;

h)

rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha ESMAga koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada asjaomase isiku teenitud tulu või välditud kahju summa tagasinõudmine;

i)

käesoleva määruse rikkumised, mille vastutav isik on varem toime pannud;

j)

meetmed, mida rikkumise eest vastutav isik on pärast rikkumist võtnud, et rikkumise kordumist ära hoida.

4.   ESMA teavitab põhjendamatu viivituseta rikkumise eest vastutavat isikut lõike 1 alusel võetud meetmetest ning teatab neist liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. ESMA avalikustab need meetmed kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast oma veebisaidil.

Esimeses lõigus osutatud avalikustamine hõlmab järgmist:

a)

avaldus selle kohta, et rikkumise eest vastutaval isikul on õigus otsus edasi kaevata;

b)

asjakohasel juhul avaldus, milles kinnitatakse, et edasikaebus on esitatud, ja täpsustatakse, et edasikaebus otsuse täitmist ei peata;

c)

avaldus selle kohta, et ESMA apellatsiooninõukogu võib otsuse kohaldamise vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3 peatada.

Artikkel 60

Trahvid

1.   ESMA võtab kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 trahvi määramise kohta vastu otsuse, kui ta leiab kooskõlas artikli 63 lõikega 8, et väline hindaja või artikli 54 lõikes 1 osutatud isik on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud ühe või mitu järgmistest rikkumistest:

a)

artikli 24 lõike 1 või IV jaotise 2. ja 3. peatüki sätete rikkumine;

b)

välise hindajana registreerimise taotlemisel valeandmete esitamine või registreerimise saamine muul ebaseaduslikul viisil;

c)

artikli 54 kohasele teabe taotlemise otsusele vastuseks teabe esitamata jätmine või teabetaotlusele või taotlemise otsusele vastuseks ebaõige või eksitava teabe esitamine;

d)

artikli 55 lõike 1 punkti a, b, c või e kohase uurimise takistamine või sellele mitteallumine;

e)

artikli 56 nõuete täitmata jätmine, jättes esitamata uurimise eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide selgitused või esitades ebakorrektsed või eksitavad selgitused;

f)

välise hindajana tegutsema hakkamine või välise hindajana esinemine, ilma end välise hindajana registreerimata.

Rikkumine loetakse tahtlikuks, kui ESMA teeb kindlaks objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et isik on rikkumise toime pannud tahtlikult tegutsedes.

2.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on lõikes 1 osutatud trahvi miinimumsumma 20 000 eurot. Maksimumsumma on 200 000 eurot.

Trahvi suuruse kindlaksmääramisel vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 võtab ESMA arvesse artikli 59 lõikes 3 sätestatud kriteeriume.

3.   Kui lõikes 1 loetletud rikkumiste hulka kuuluva rikkumise toime pannud isik on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu, on trahvisumma vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

4.   Kui mõni tegu või tegevusetus hõlmab mitut rikkumist, määrab ESMA üheainsa trahvi. See trahv on selle tegevuse või tegevusetuse eest määratavatest trahvidest suurim.

Artikkel 61

Sunniraha

1.   ESMA määrab oma otsusega sunniraha, et sundida:

a)

isikut rikkumist lõpetama kooskõlas otsusega, mis on tehtud vastavalt artikli 59 lõike 1 punktile e;

b)

artikli 54 lõikes 1 osutatud isikut:

i)

esitama artikli 54 kohaselt tehtud otsusega nõutud täielikku teavet;

ii)

alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, tegevuskorra või muu nõutava materjali ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on artikli 55 kohase otsusega algatatud uurimise käigus esitatud, või

iii)

alluma artikli 56 kohaselt tehtud otsusega ette nähtud kohapealsele kontrollile.

2.   Sunniraha määratakse iga viivitatud päeva eest.

3.   Sunniraha summa on 3 % eelnenud majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul 2 % eelnenud kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. See summa arvutatakse alates sunniraha määramise otsuses nimetatud kuupäevast.

4.   Sunniraha määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates ESMA otsuse teatavakstegemisest. Pärast selle ajavahemiku möödumist vaatab ESMA meetme läbi.

Artikkel 62

Trahvide ja sunniraha avalikustamine, laad, täitmisele pööramine ning trahvidest ja sunnirahast laekunud tulu jaotamine

1.   ESMA avalikustab kõik artiklite 60 ja 61 kohaselt määratud trahvid ja sunnirahad, välja arvatud juhul, kui avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalselt suure kahju. Avalikustatud teave ei tohi sisaldada isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (23) tähenduses.

2.   Artiklite 60 ja 61 kohaselt määratud trahvid ja sunniraha peavad olema haldusõiguslikud meetmed.

3.   Artiklite 60 ja 61 kohaselt määratud trahvid ja sunniraha peavad olema täitmisele pööratavad.

Trahvide ja sunniraha täitmisele pööramiseks kohaldab ESMA selle liikmesriigi või kolmanda riigi tsiviilkohtumenetluse norme, kus trahv või sunniraha täitmisele pööratakse.

4.   Trahvide ja sunniraha summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

5.   Kui ESMA otsustab uurimist lõpetades trahvi või sunniraha mitte määrata, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi ning põhjendab oma otsust.

Artikkel 63

Järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetlusnormid

1.   Kui ESMA leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on arvestatavaid märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutavad endast üht või mitut artikli 60 lõikes 1 loetletud rikkumistest, määrab ESMA oma töötajate hulgast juhtumi uurimiseks sõltumatu uurija. Uurija ei tohi olla ega olla olnud seotud asjaomase välise hindaja otsese või kaudse järelevalve ega registreerimisega ja ta täidab oma ülesandeid ESMA järelevalvenõukogust sõltumatult.

2.   Uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimisaluste isikute esitatud seisukohti, ning esitab ESMA järelevalvenõukogule oma uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

3.   Oma ülesannete täitmiseks võib uurija kasutada õigust nõuda kooskõlas artikliga 54 teavet ning teha artikli 55 ja 56 kohaseid uurimisi ja kohapealseid kontrolle. Nimetatud õiguste kasutamisel järgib uurija artikli 57 nõudeid.

4.   Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele ESMA poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

5.   Uurimise lõpetamisel ja enne ESMA järelevalvenõukogule uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist annab uurija uurimisalustele isikutele võimaluse esitada uuritavates küsimustes oma seisukoht. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta uurimisalustel isikutel on olnud võimalus esitada oma seisukoht.

6.   Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute kaitseõigus.

7.   Oma uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel ESMA järelevalvenõukogule teavitab uurija toimiku esitamisest ka uurimisaluseid isikuid. Uurimisalustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ametisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei laiene kolmandaid isikuid mõjutavale konfidentsiaalsele teabele.

8.   Uurija uurimistulemusi kajastava toimiku alusel, ja kui asjaomased isikud seda taotlevad, otsustab ESMA pärast nende isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 64, kas uurimisalused isikud on ühe või mitu artikli 60 lõikes 1 loetletud rikkumistest toime pannud, ning võtab rikkumise korral vastavalt artiklile 59 järelevalvemeetme ja määrab vastavalt artiklile 60 trahvi.

9.   Uurija ei osale ESMA järelevalvenõukogu aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil selle otsustusprotsessi.

10.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 68 hiljemalt 21. detsembriks 2024 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse ESMA trahvide ja sunniraha määramise õiguse kasutamise kord, sealhulgas kaitseõigust käsitlevad sätted, ajalised sätted, trahvide ja sunniraha sissenõudmist käsitlevad sätted ning üksikasjalikud normid karistuste määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtaegade kohta.

11.   ESMA annab asjad kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele liikmesriigi ametiasutustele, kui ta jõuab järeldusele, et on arvestatavaid märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutavad endast kuriteokoosseisu. Ühtlasi hoidub ESMA trahvide ja sunniraha määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik riigisisese õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses varem õigeks või süüdi mõistetud (res judicata).

Artikkel 64

Nende isikute ärakuulamine, kelle suhtes kohaldatakse artiklite 59, 60 ja 61 kohaseid otsuseid

1.   Enne otsuse tegemist vastavalt artiklitele 59, 60 ja 61 annab ESMA isikutele, kelle suhtes asjaomast otsust kohaldatakse, võimaluse esitada ESMA uurimistulemuste kohta oma seisukoht. ESMA otsused põhinevad üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta neil isikutel on olnud võimalus esitada oma seisukoht.

2.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata, kui vastavalt artiklile 59 tuleb kiiresti meetmeid võtta, et hoida ära finantssüsteemile märkimisväärse ja peatse kahju tekkimine. Sellisel juhul võib ESMA võtta vastu esialgse otsuse ning annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist oma seisukoht.

3.   Asjaomase menetluse ajal tagatakse täielikult nende isikute kaitseõigus, kelle suhtes kohaldatakse ESMA otsust. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda ESMA toimikuga, tingimusel et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ametisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele ega ESMA ettevalmistavatele sisedokumentidele.

Artikkel 65

Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Kohtul on täielik pädevus vaadata ESMA poolt käesoleva määruse kohaselt tehtud trahvi ja sunniraha määramise otsuseid läbi. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või sunniraha tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 66

Registreerimis-, tunnustamis- ja järelevalvetasu

1.   ESMA küsib välistelt hindajatelt nende registreerimise, tunnustamise ja järelevalvega seotud kulude ja muude käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel ESMA-l tekkida võivate kulude katteks tasu.

2.   Nende tasude summa, mida ESMA taotlevatelt välistelt hindajatelt, registreeritud välistelt hindajatelt ja tunnustatud välistelt hindajatelt kooskõlas käesoleva määrusega küsib, katab halduskulud, mis ESMA-l kõigi väliste hindajate registreerimise ja järelevalvega seotud tegevuse käigus tekivad. Tasu peab aga samal ajal olema asjaomase välise hindaja käibega proportsionaalne.

Erandina esimesest lõigust võib välised hindajad, kelle aastakäive on teatavast summast väiksem, tasu maksmise kohustusest vabastada, nagu on täpsustatud komisjoni poolt lõike 3 kohaselt vastu võetavas delegeeritud õigusaktis.

3.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 68 hiljemalt 21. detsembriks 2024 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakti, milles määratakse eelkõige kindlaks tasu liik, see, mille eest tasu tuleb maksta, tasumäär ja tasu maksmise viis.

Delegeeritud õigusakti koostamisel määrab komisjon kontserni tasandil kindlaks väliste hindajate aastakäibe künnise, millest allpool tasu ei võeta, ning täpsustab ka viisi, kuidas aastakäive selle künnise kohaldamisel arvutatakse.

4.   Enne lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kõnealuses lõikes osutatud tasude küsimuses ESMAga.

Artikkel 67

ESMA väliste hindajate, sealhulgas kolmandate riikide väliste hindajate register

1.   ESMA peab oma veebisaidil avalikku registrit, kuhu kantakse alljärgnev:

a)

vastavalt artiklile 23 registreeritud välised hindajad;

b)

välised hindajad, kellele on vastavalt artiklile 59 seatud ajutine tegutsemiskeeld;

c)

välised hindajad, kelle registreerimine on vastavalt artiklile 59 kehtetuks tunnistatud;

d)

artikli 39 kohaselt liidus teenuseid osutada võivad kolmanda riigi välised hindajad;

e)

kolmanda riigi välised hindajad, keda on tunnustatud vastavalt artiklile 42;

f)

vastavalt artiklile 23 registreeritud välised hindajad, kes kinnitavad kolmanda riigi väliste hindajate osutatud teenuseid kooskõlas artikliga 43;

g)

kolmanda riigi välised hindajad, kelle registreerimine on kehtetuks tunnistatud ja kes artikli 39 kohaseid õigusi enam ei kasuta, kui komisjon on asjaomase kolmanda riigi kohta artikli 40 lõike 1 alusel tehtud otsuse kehtetuks tunnistanud;

h)

kolmanda riigi välised hindajad, kelle tunnustamine on peatatud või kehtetuks tunnistatud;

i)

vastavalt artiklile 23 registreeritud välised hindajad, kellel ei ole enam õigust kinnitada kolmanda riigi väliste hindajate osutatud teenuseid kooskõlas artikliga 43.

2.   Register sisaldab väliste hindajate kontaktandmeid, veebisaidi aadressi ja nende väliste hindajate kohta tehtud ESMA otsuste jõustumise kuupäevi.

3.   Kolmanda riigi väliste hindajate puhul sisaldab register ka teavet nende osutatavate teenuste kohta ning kolmandas riigis nende järelevalve eest vastutava pädeva asutuse kontaktandmeid.

VI JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 68

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 21 lõikes 4, artikli 63 lõikes 10 ja artikli 66 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajavahemikuks alates 20. detsembrist 2023.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 21 lõikes 4, artikli 63 lõikes 10 ja artikli 66 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 21 lõike 4, artikli 63 lõike 10 ja artikli 66 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 69

Väliseid hindajaid käsitlevad üleminekusätted

1.   Väline hindaja, kes kavatseb kooskõlas käesoleva määrusega alates 21. detsembrist 2024 kuni 21. juunini 2026 teenuseid osutada, hakkab neid teenuseid osutama alles pärast seda, kui on ESMAt sellest teavitanud ja esitanud artikli 23 lõikes 1 osutatud teabe.

2.   Hiljemalt 21. juuniks 2026 teeb käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väline hindaja kõik endast oleneva, et täita artiklite 24–38 nõudeid, välja arvatud artikli 24 lõikes 2 osutatud rakendusaktides ning artikli 26 lõikes 3, artikli 27 lõikes 2, artikli 28 lõikes 3, artikli 29 lõikes 4, artikli 30 lõikes 3, artikli 31 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuded.

3.   Pärast 21. juunit 2026 hakkab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väline hindaja käesoleva määruse kohaselt teenuseid osutama alles pärast seda, kui ta on vastavalt artiklile 23 registreeritud, tingimusel et ta järgib artiklit 22 ja artikleid 24–38, mida on täiendatud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktidega.

Artikkel 70

Kolmanda riigi väliseid hindajaid käsitlevad üleminekusätted

1.   Kolmanda riigi väline hindaja, kes kavatseb kooskõlas käesoleva määrusega alates 21. detsembrist 2024 kuni 21. juunini 2026 teenuseid osutada, hakkab neid teenuseid osutama alles pärast seda, kui ta on ESMAt sellest teavitanud ja esitanud artikli 23 lõikes 1 osutatud teabe.

2.   Lõikes 1 osutatud kolmanda riigi väline hindaja:

a)

teeb kõik endast oleneva, et täita artiklite 24–38 nõudeid, välja arvatud artikli 24 lõikes 2 osutatud rakendusaktides ning artikli 26 lõikes 3, artikli 27 lõikes 2, artikli 28 lõikes 3, artikli 29 lõikes 4, artikli 30 lõikes 3, artikli 31 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuded;

b)

omab liidus asutatud esindajat, kes täidab artikli 42 lõike 3 nõudeid.

3.   ESMA võib igal ajal alates 21. detsembrist 2024 kuni 21. juunini 2026 nõuda kolmanda riigi väliselt hindajalt lõike 2 punktis b nõuete täitmist, kehtestades kooskõlas V jaotisega järelevalvemeetmed.

Artikkel 71

Läbivaatamine

1.   Hiljemalt 21. detsembriks 2028 ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon pärast ESMA ja määruse (EL) 2020/852 artikli 20 kohaselt loodud kestliku rahanduse platvormiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande. Kuivõrd see on võimalik, hinnatakse nimetatud aruandes vähemalt järgmist:

a)

Euroopa rohevõlakirjade standardi kasutuselevõtt eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt ning selle turuosa nii liidus kui ka kogu maailmas;

b)

käesoleva määruse mõju kestlikule majandusele üleminekule, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (24) sätestatud liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute puudujäägile ning erakapitali voogude ümbersuunamisele kestlikesse investeeringutesse;

c)

väliste hindajate turu toimimine ja järelevalve ESMA poolt;

d)

artikli 66 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide asjakohasus ning mõju välistele hindajatele ja ESMA eelarvele;

e)

keskkonnaväidete usaldusväärsus ja kuritarvitamisjuhtumid rohevõlakirjade turul;

f)

kestlikkusega seotud võlakirjade turu toimimine, sealhulgas asjaomaste väidete usaldusväärsus ja kvaliteet;

g)

vajadus tunnustada keskkonnakestliku majandustegevuse kindlaksmääramiseks kasutatavaid kolmanda riigi kriteeriume taksonoomianõuetega samaväärsetena, tingimusel et samaväärsete eesmärkide tagamiseks on kehtestatud spetsiaalsed kaitsemeetmed, et anda luba Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu jaotamiseks kooskõlas selliste kolmanda riigi kriteeriumidega;

h)

artikli 5 praktiline mõju Euroopa rohevõlakirjade kasutamisele, nende tulu kasutamise keskkonnakvaliteet ning selgitus, miks kõnealuses artiklis sätestatud paindlikkus ei takista üleminekut keskkonnakestliku tegevuse rahastamisele;

i)

käesoleva määruse III jaotise rakendamine, sealhulgas kõnealuses jaotises osutatud mallide kasutamine keskkonnakestlikena turustatavate võlakirjade või kestlikkusega seotud võlakirjade emitentide poolt, olenemata sellest, kas selliseid võlakirju turustatakse Euroopa Majanduspiirkonnas, nende mallide kasutuselevõtu analüüs, turu areng ja nende mallide kooskõla asjakohase liidu õigusega, sealhulgas määrusega (EL) 2019/2088.

2.   Lõikes 1 osutatud aruannetele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek, sealhulgas seoses keskkonnakestlikena turustatavate võlakirjade ja kestlikkusega seotud võlakirjade emitentide avaldatava teabega.

3.   Hiljemalt 21. detsembriks 2026 avaldab komisjon kestlikkusega seotud võlakirjade reguleerimise vajaduse kohta aruande ning lisab sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

4.   Komisjon avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2024 ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande, et teavitada Euroopa rohevõlakirjade emitente määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõike 5 kolmanda lõigu kohaselt tehtud läbivaatamisest, sealhulgas tehniliste sõelumiskriteeriumide vastavusest kõnealuse määruse artikli 10 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud varasemalt kehtinud nõudeid.

5.   Hiljemalt 21. detsembriks 2028 avaldab EBA tihedas koostöös ESMA ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (25) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA) (edaspidi koos „Euroopa järelevalveasutused“) aruande selle kohta, kas nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ on võimalik lubada kasutada ka sünteetilise väärtpaberistamise puhul.

6.   Hiljemalt 21. detsembriks 2029 võib komisjon lõikes 5 osutatud aruande põhjal esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Komisjoni aruandele võib asjakohasel juhul lisada seadusandliku ettepaneku.

7.   Hiljemalt 21. detsembriks 2028 ja seejärel asjakohasel juhul iga kolme aasta järel avaldavad Euroopa järelevalveasutused määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklis 54 osutatud ühiskomitee kaudu väärtpaberistamisvõlakirjade turu arengu kohta aruande. Aruandes hinnatakse muu hulgas, kas taksonoomiaga kooskõlas olevate varade maht on piisavalt palju suurenenud, et vaadata läbi tulu kasutamise normide kohaldamine selliste väärtpaberistamisvõlakirjade suhtes, mille emitendid soovivad kasutada nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“.

8.   Komisjon esitab lõikes 7 osutatud aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Komisjoni aruandele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek.

Artikkel 72

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 21. detsembrist 2024.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 kohaldatakse artiklit 20, artikli 21 lõiget 4, artikli 23 lõikeid 6 ja 7, artikli 24 lõiget 2, artikli 26 lõiget 3, artikli 27 lõiget 2, artikli 28 lõiget 3, artikli 29 lõiget 4, artikli 30 lõiget 3, artikli 31 lõiget 4, artikli 33 lõiget 7, artikli 42 lõiget 9, artikli 46 lõikeid 6 ja 7, artikli 49 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 63 lõiget 10, artikli 66 lõiget 3 ning artikleid 68, 69 ja 70 alates 20. detsembrist 2023.

4.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 kohaldatakse artiklit 40, artikli 42 lõikeid 1–8 ja artiklit 43 alates 21. juunist 2026.

5.   Liikmesriigid võtavad artiklite 45 ja 49 järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt 21. detsembriks 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 22. november 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NAVARRO RÍOS

(1)   ELT C 152, 6.4.2022, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. oktoobri 2023. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(4)   ELT C 76, 9.3.2020, lk 23.

(5)   ELT C 415, 13.10.2021, lk 22.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(7)  Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(8)  Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(10)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi (ELT L 254, 20.9.2016, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77).

(18)   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(20)   ELT C 27, 19.1.2022, lk 4.

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(22)  Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

I LISA

EUROOPA ROHEVÕLAKIRJADE TEABELEHT

Käesolevat dokumenti ei pea heaks kiitma ega kinnitama ESMA ega ükski teine pädev asutus.

1.   Üldine teave

—

[Euroopa rohevõlakirjade teabelehe avaldamise kuupäev]

—

[Emitendi juriidiline nimi]

—

[Kui see on olemas, siis emitendi juriidilise isiku tunnus (LEI)]

—

[Selle veebisaidi aadress, millelt investorid leiavad emitendi kontaktandmed]

—

[Kui see on olemas, siis nimi, mille emitent on võlakirja(de)le andnud]

—

[Kui see on olemas, siis võlakirja(de) rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood)]

—

[Kui see on teada, siis kavandatav emiteerimiskuupäev või -periood]

—

[Välise hindaja nimi ja kontaktandmed]

—

[Kui see on kohaldatav, siis võlakirjaprospekti kinnitanud pädeva asutuse nimi]

2.   Oluline teave

—

[Järgmine avaldus: „[Selle võlakirja puhul kasutatakse] [Nende võlakirjade puhul kasutatakse] kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2631 (1) nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“.“]

—

[Kui võlakirjadest saadud tulu on kavas kasutada kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 5, siis järgmine avaldus: „[Selle Euroopa rohevõlakirja puhul rakendatakse] [Nende Euroopa rohevõlakirjade puhul rakendatakse] paindlikkust, mis tähendab, et osaliselt võib kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (2) artikli 10 lõikes 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 või artikli 15 lõikes 2 sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega (edaspidi „tehnilised sõelumiskriteeriumid“) jääda saavutamata, nagu on täpsemalt kirjeldatud käesoleva teabelehe 4. punktis.“]

3.   Keskkonnastrateegia ja põhjendused

[Avaldus selle kohta, kas emitent kavatseb tellida käesoleva punkti kohaselt esitatud teabe kohta mõjuaruande läbivaatamise kaudu välise hinnangu]

Ülevaade

—

[Teave selle kohta, kuidas võlakiri (-kirjad) eeldatavasti aitab (aitavad) täita emitendi laiemat keskkonnastrateegiat, sealhulgas määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärkidega, mida võlakirja(de) abil püütakse saavutada]

Seos varade, käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude peamiste tulemusnäitajatega

—

[Kuivõrd see teave on emitendil emissiooni ajal olemas ja kui emitendi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2020/852 artiklit 8, siis kirjeldus selle kohta, kuidas ja mil määral (nt väljendatuna hinnangulise protsentuaalse muutusena eri aastate võrdluses) aitab võlakirjadest saadud tulu taksonoomiaga kooskõlas olevate varade, käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude puhul eeldatavasti kaasa emitendi peamiste tulemusnäitajate saavutamisele]

Seos üleminekukavadega

—

[Kui emitent on kohustatud avaldama kavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (3) artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või kui see on kohaldatav, artikli 29a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või kui emitent avaldab vabatahtlikult üleminekukavad:

—

viis, kuidas on võlakirjadest saadud tulu kavas kasutada kõnealuste kavade rahastamiseks ja elluviimiseks. Teabe võib esitada majandustegevuse tasandil või eraldi iga projekti kohta, ja

—

link veebisaidile, millel kõnealused kavad on avaldatud]

Väärtpaberistamine

[Kui see on väärtpaberistamise puhul kohaldatav, siis kirjeldus selle kohta, kuidas määruse (EL) 2023/2631 artikli 18 lõiget 1 järgitakse, ja nimetatud määruse artikli 19 lõikes 2 nõutud teave]

4.   Kuidas on võlakirjadest saadavat tulu kavas jaotada

[Allpool loetletud teave esitatakse vähemalt majandustegevuse tasandil, kuid eelistatavalt projekti või projektide rühma tasandil. Esitatavate üksikasjade hulka võib piirata, kui see on põhjendatud konfidentsiaalsuskokkulepete, konkurentsikaalutluste või aluseks olevate kvalifitseeruvate projektide suure arvu ja sarnaste kaalutlustega. Kui võlakirjadest saadud tulu kasutatakse kulutusteks, nagu on osutatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 4 lõikes 3, võib teabe esitada programmi tasandil.]

Kavandatav jaotamine taksonoomiaga kooskõlas olevaks majandustegevuseks

—

[Kas emitent kasutab tulu vastavalt järkjärgulisele või portfellipõhisele lähenemisviisile ja kas võlakiri (-kirjad) on väärtpaberistamisvõlakiri (-kirjad)]

—

[Võlakirjadest saadud tulu minimaalne osakaal, mida tuleb emitendi kavade kohaselt kasutada määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohaselt keskkonnasäästlikuks tegevuseks, vastavalt tulu kasutamise aruande metoodikale (osakaal peab olema vähemalt 85 %)]: [XX] % võlakirjadest saadud tulust]

—

[Võimaluse korral teave selle kohta, kui suurt osa võlakirjadest saadud tulust kasutatakse rahastamiseks (emiteerimisaastal aastal või pärast emiteerimisaastat) ja refinantseerimiseks]

—

[Kui emitent on avaliku sektori emitent ja võlakirjadest saadud tulu on kavas jaotada maksusoodustusteks, nagu on sätestatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 4 lõikes 3, siis lubatavate maksusoodustuste tõttu saamata jääva tulu prognoositav suurus]

—

[Kui see on asjakohane, siis määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 osutatud sihiks seatud keskkonnaeesmärk/-eesmärgid]

—

[Iga majandustegevuse puhul, milleks tulu on kavas jaotada, teave majandustegevuse liigi, sektori ja NACE koodi kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (4) kehtestatud majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatoriga]

Kavandatav jaotamine taksonoomiaga kooskõlas olevaks spetsiifiliseks majandustegevuseks

—

[Kui võlakirjadest saadud tulu on kavas jaotada toetavaks või üleminekumajandustegevuseks, tuleb nimetada, millist toetava või üleminekumajandustegevuse liiki on kavas rahastada ning võimaluse korral iga toetava ja üleminekumajandustegevuse puhul tulu summa ja osakaal, mis on kavas asjaomast liiki tegevuse jaoks jaotada]

—

[Kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 3 kohaselt taksonoomiaga kooskõlas olevaks tuumaenergia ja fossiilgaasiga seotud tegevuseks jaotatava tulu summa ja osakaal]

Kavandatud jaotamine majandustegevuseks, mis ei ole tehniliste sõelumiskriteeriumidega kooskõlas

—

[Kui võlakirjadest saadud tulu on kavas jaotada kooskõlas määruse (EL) 2023/2631 artikliga 5, siis avaldus selle kohta, et osa võlakirjadest saadud [neto]tulust on kavas jaotada majandustegevuseks, mis ei ole tehniliste sõelumiskriteeriumidega kooskõlas. Emitent kirjeldab, milles kooskõla puudumine seisneb, nimetab asjaomased tegevused ja esitab võimaluse korral teabe selle kohta, mitu protsenti tulust on selliste tegevuste rahastamiseks kokku ja iga tegevuse puhul eraldi kavas eeldatavasti jaotada, sealhulgas esitatakse jaotus, milles kirjeldatakse, milliseid määruse (EL) 2023/2631 artikli 5 lõike 1 punkte kasutatakse. Ühtlasi esitatakse selgitus selle kohta, miks tehnilisi sõelumiskriteeriume kohaldada ei saa, ja selgitus selle kohta, kuidas kavatseb emitent tagada, et need tegevused vastavad määruse (EL) 2023/2631 artikli 5 lõigetele 3 ja 4 ning määruse (EL) 2020/852 artikli 3 punktidele a, b ja c.]

Protsess ja tulu jaotamise ajakava

[Eeldatav aeg võlakirjade emiteerimisest kuni võlakirjadest saadud tulu täieliku jaotamiseni]

[Selle protsessi kirjeldus, mille kohaselt emitent teeb kindlaks, kuidas on projektid kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumidega (edaspidi „taksonoomianõuded“)]

Emissioonikulud

[Kumulatiivsete emissioonikulude prognoositav summa, mis arvatakse tuludest maha, nagu on lubatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 4 lõikes 1, ning selle kohta esitatud selgitus]

5.   Võlakirjadest saadud tulu keskkonnamõju

[Võimaluse korral võlakirja(de)st saadava tulu eeldatava keskkonnamõju hinnang. Kui selline teave puudub, tuleb seda põhjendada.]

6.   Teave aruandluse kohta

[Link emitendi veebisaidile, nagu on nõutud määruse (EL) 2023/2631 artikli 15 lõikes 1]

[Kui see on kohaldatav, siis link emitendi asjakohastele aruannetele, näiteks konsolideeritud juhtimisaruandele või konsolideeritud kestlikkusaruandele]

Esimese aruandeperioodi alguskuupäev, kui see erineb emiteerimiskuupäevast, nagu on sätestatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 11 lõikes 1

—

[Teave selle kohta, kas tulu jaotusaruannetes on teave kasutatud summade ning eeldatava keskkonnamõju kohta esitatud projektide kaupa]

7.   Kapitalikulude kava

—

[Kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) 2023/2631 artiklis 7 osutatud kapitalikulude kava üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas peamised parameetrid, mida emitent kasutab, et määrata kindlaks asjakohase vara või tegevuse taksonoomianõuetega kooskõlla viimine kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku lõpuks]

8.   Muu asjakohane teave

[Väärtpaberistamisvõlakirja puhul tõlgendatakse käesolevas dokumendis kasutatud nimetust „emitent“ „väärtpaberistamise tehingu algatajana“ ja asjakohasel juhul asendatakse see nimetusega „väärtpaberistamise tehingu algataja“.]

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2631 Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega (ELT L, 2023/2631, 30.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2631/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

II LISA

IGA-AASTANE EUROOPA ROHEVÕLAKIRJADEST SAADUD TULU JAOTUSARUANNE

[Kui tulu jaotusaruannet muudetakse, peab see kajastuma ka pealkirjas]

Käesolevat dokumenti ei pea heaks kiitma ega kinnitama ESMA ega ükski teine pädev asutus.

1.   Üldine teave

—

[Võlakirja(de) või võlakirja(de) seeria(te) emiteerimise kuupäev]

—

[Tulu jaotusaruande avaldamise kuupäev]

—

[Iga-aastase tulu jaotusaruandega hõlmatud perioodi esimene ja viimane kuupäev: [kuupäev – kuupäev]]

—

[Emitendi juriidiline nimi]

—

[Kui see on olemas, siis emitendi juriidilise isiku tunnus (LEI)]

—

[Selle veebisaidi aadress, millelt investorid leiavad emitendi kontaktandmed]

—

[Kui see on olemas, siis nimi, mille emitent on võlakirja(de)le andnud]

—

[Kui see on olemas, siis võlakirja(de) ja selle/nende seeriate rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood)]

—

[Kui tulu jaotusaruande kohta on tehtud emiteerimisjärgne hindamine, siis välise hindaja nimi ja kontaktandmed]

—

[Kui see on kohaldatav, siis võlakirjaprospekti kinnitanud pädeva asutuse nimi]

2.   Oluline teave

[Järgmine avaldus: „[Selle võlakirja puhul kasutatakse] [Nende võlakirjade puhul kasutatakse] kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2631 (1) nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“.“]

[Kui võlakirjadest saadud tulu [on kavas kasutada] [on kasutatud] kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 5, siis järgmine avaldus: „[Selle Euroopa rohevõlakirja puhul rakendatakse] [Nende Euroopa rohevõlakirjade puhul rakendatakse] paindlikkust, mis tähendab, et osaliselt võib kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (2) artikli 10 lõikes 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 või artikli 15 lõikes 2 sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega (edaspidi „tehnilised sõelumiskriteeriumid“) jääda saavutamata, nagu on täpsemalt kirjeldatud käesoleva jaotusaruande 4. punktis.“]

3.   Keskkonnastrateegia ja põhjendused

Ülevaade

[Määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärgid, mida võlakirja(de) abil püütakse saavutada]

Seos varade, käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude peamiste tulemusnäitajatega

[Kui emitendi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2020/852 artiklit 8, siis kirjeldus selle kohta, kuidas ja mil määral (nt väljendatuna protsentuaalse muutusena eri aastate võrdluses) ja millistel finantsperioodidel aitab võlakirjadest saadud tulu taksonoomiaga kooskõlas olevate varade, käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude puhul kaasa emitendi peamiste tulemusnäitajate saavutamisele, võttes arvesse tabelis A esitatud kogusummasid, kui see on kohaldatav]

Seos üleminekukavaga

[Kui emitent on kohustatud avaldama kavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (3) artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või kui see on kohaldatav, artikli 29a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või kui emitent avaldab vabatahtlikult üleminekukavad:

—

viis, kuidas võlakirjadest saadud tuluga aidatakse neid kavasid rahastada ja ellu viia. Teabe võib esitada majandustegevuse tasandil või eraldi iga projekti kohta; ja

—

link veebisaidile, millel kõnealused kavad on avaldatud.]

Väärtpaberistamine

[Kui see on väärtpaberistamise puhul kohaldatav, määruse (EL) 2023/2631 artikli 19 lõikes 2 nõutud teave.]

4.   Võlakirjadest saadud tulu jaotamine

[Allpool loetletud teave esitatakse vähemalt majandustegevuse tasandil, kuid eelistatavalt projekti või projektide rühma tasandil. Esitatavate üksikasjade hulka võib piirata, kui see on põhjendatud konfidentsiaalsuskokkulepete, konkurentsikaalutluste või aluseks olevate kvalifitseeruvate projektide suure arvu ja sarnaste kaalutlustega. Kui võlakirjadest saadud tulu jaotatakse kulutusteks, nagu on osutatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 4 lõikes 3, võib teabe esitada programmi tasandil.]

Jaotamine taksonoomiaga kooskõlas olevaks majandustegevuseks

—

[Kas emitent jaotab tulu vastavalt järkjärgulisele või portfellipõhisele lähenemisviisile ja kas võlakiri (-kirjad) on väärtpaberistamisvõlakiri (-kirjad)]

—

[Kui see on kooskõlas määruse (EL) 2023/2631 artikli 11 lõikega 6 kohaldatav, siis avaldus selle kohta, et finants- ja/või põhivara portfelli koosseis ei ole eelmise tulu jaotusaruandega hõlmatud aastaga võrreldes muutunud]

—

[Kui tulude jaotamisel rakendatakse järkjärgulist lähenemisviisi, täidab emitent tabeli A, ja kui rakendatakse portfellipõhist lähenemisviisi, siis tabeli B. Esitatakse ka asjaomased kogusummad.]

—

[Kinnitus, et täidetakse määruse (EL) 2020/852 artikli 3 punkti c (minimaalsed kaitsemeetmed)]

—

[Kui emitent on avaliku sektori emitent ja võlakirjadest saadud tulu on kasutatud maksusoodustusteks, nagu on sätestatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 4 lõikes 3, siis lubatavate maksusoodustuste tõttu saamata jääva tulu prognoositav suurus]

Jaotamine taksonoomiaga kooskõlas olevaks spetsiifiliseks majandustegevuseks

—

[Kui võlakirjadest saadud tulu on jaotatud toetavaks või üleminekumajandustegevuseks, tuleb märkida, millist rahastatava toetava või üleminekumajandustegevuse liiki on kavas rahastada ning iga toetava ja üleminekumajandustegevuse puhul tulu summa ja osakaal, mida on asjaomast liiki tegevuse jaoks jaotatud]

—

[Kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 3 kohaselt taksonoomiaga kooskõlas oleva tuumaenergia ja fossiilgaasiga seotud tegevusega seotud varade kogus ja osakaal]

Jaotamine majandustegevuseks, mis ei ole tehniliste sõelumiskriteeriumidega kooskõlas

—

[Kui võlakirjadest saadud tulu on jaotatud kooskõlas määruse (EL) 2023/2631 artikliga 5, siis avaldus selle kohta, et osa võlakirjadest saadud [neto]tulust on jaotatud majandustegevuseks, mis ei ole tehniliste sõelumiskriteeriumidega kooskõlas. Emitent kirjeldab, milles kooskõla puudumine seisneb, nimetab asjaomased tegevused ja esitab teabe selle kohta, mitu protsenti tulust on jaotatud sellisteks tegevusteks kokku ja iga tegevuse puhul eraldi, sealhulgas esitatakse jaotus, milles kirjeldatakse, milliseid määruse (EL) 2023/2631 artikli 5 lõike 1 punkte kasutatakse. Ühtlasi esitatakse selgitus selle kohta, miks tehnilisi sõelumiskriteeriume kohaldada ei saa, ja selgitus selle kohta, kuidas on emitent taganud, et need tegevused vastavad määruse (EL) 2023/2631 artikli 5 lõigetele 3 ja 4 ning määruse (EL) 2020/852 artikli 3 punktidele a, b ja c.]

Emissioonikulud

—

[Kumulatiivsete emissioonikulude prognoositav summa, mis arvatakse tuludest maha, nagu on lubatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 4 lõikes 1, ning selle kohta esitatud selgitus]

5.   Võlakirjadest saadud tulu keskkonnamõju

[Selle aruandepunkti kohta ei ole vaja teavet esitada.]

6.   Teave aruandluse kohta

—

[Link emitendi veebisaidile, millele on osutatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 15 lõikes 1]

—

[Kui see on kohaldatav, siis link emitendi asjakohastele aruannetele, näiteks vastavalt direktiivile 2013/34/EL) konsolideeritud juhtimisaruandele või konsolideeritud kestlikkusaruandele]

7.   Kapitalikulude kava

—

[Kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) 2023/2631 artiklis 7 osutatud kapitalikulude kava rakendamisel tehtud edusammud ja projektide lõpuleviimise eeldatav kuupäev]

—

[Kui on esinenud viivitusi või kõrvalekaldeid, millel on kapitalikulude kava rakendamisele suur mõju, esitab emitent kooskõlas kõnealuse määruse artikli 11 lõikega 2 selle põhjused.]

—

[Kui see on kohaldatav, siis kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 3 osutatud kava]

8.   Muu asjakohane teave

[Väärtpaberistamisvõlakirja puhul tõlgendatakse käesolevas dokumendis kasutatud nimetust „emitent“ „väärtpaberistamise tehingu algatajana“ ja asjakohasel juhul asendatakse see nimetusega „väärtpaberistamise tehingu algataja“.]

Tabel A. Tulu käsitleva teabe taksonoomiaga kooskõlla viimine võlakirjade puhul, millest saadud tulu jaotamisel rakendatakse järkjärgulist lähenemisviisi

[Alltoodud tabelis loetletud teave esitatakse vähemalt majandustegevuse tasandil, kuid eelistatavalt projekti või projektide rühma tasandil. Esitatavate üksikasjade hulka võib piirata, kui see on põhjendatud konfidentsiaalsuskokkulepete, konkurentsikaalutluste või aluseks olevate kvalifitseeruvate projektide suure arvu ja sarnaste kaalutlustega. Kui võlakirjadest saadud tulu jaotatakse kulutusteks, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 3, võib teabe esitada programmi tasandil.]

Alltoodud tabelis esitatud teave hõlmab ajavahemikku alates asjaomase võlakirja emiteerimisest kuni aruandekuupäevani.

1.

Projekti nimi (või projektide rühma nimi või majandustegevuse nimetus), asukoht ja kirjeldus

1.1.

(iga projekti/projektide rühma/majandustegevuse kohta) [nimi või nimetus]

1.2.

[asukoht]

1.3.

[üldkirjeldus]

2.

Võlakirja(de)st saadud tulust kasutusele võetud summa

2.1.

[võlakirjadest saadud tulu, mis on eespool nimetatud projekti/projektide rühma/majandustegevuse jaoks kasutusele võetud alates emiteerimise kuupäevast]

2.2.

[võlakirjadest saadud tulu, mis on eespool nimetatud projekti/projektide rühma/majandustegevuse jaoks kasutusele võetud aruandeperioodil]

2.3.

see osakaal projektist, mida rahastatakse võlakirja(de)st

3.

Kogutulu osakaal, mida on kasutatud rahastamiseks (emiteerimisaastal aastal või pärast emiteerimisaastat) või refinantseerimiseks (varem)

3.1.

[real 2.1 esitatud summast rahastamiseks ja refinantseerimiseks kasutatud summa osakaal]

3.2.

[real 2.2 esitatud summast rahastamiseks ja refinantseerimiseks kasutatud summa osakaal]

4.

Võlakirja(de)st rahastatavate majandustegevuste liik ja sektor

4.1.

[võlakirja(de)st rahastatava projektiga seotud iga majandustegevuse kohta: liik/sektor]

4.2.

[võlakirja(de)st rahastatava projektiga seotud iga majandustegevuse kohta: kui see on kohaldatav, siis asjaomased NACE koodid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (4) kehtestatud majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatoriga]

5.

Võlakirja(de)st saadud tulust taksonoomiaga kooskõlas jaotatud summa

5.1.

[kogu võlakirjadest saadud tulust, mis on projekti jaoks jaotatud, alates emiteerimise kuupäevast taksonoomiaga kooskõlas olevaks tegevuseks kasutatud summa]

5.2.

[protsentuaalne osakaal real 2.1 esitatud summast]

5.3.

[võlakirjadest saadud tulust, mida on projekti jaoks aruandeperioodil jaotatud, aruandeperioodil taksonoomiaga kooskõlas olevaks tegevuseks kasutatud summa]

5.4.

[protsentuaalne osakaal real 2.2 esitatud summast]

6.

Keskkonnaeesmärgid ja tehnilised sõelumiskriteeriumid

6.1.

[sihiks seatud keskkonnaeesmärk (-eesmärgid), nagu on osutatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9]

6.2.

[teave selle kohta, milliseid määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte on tehniliste sõelumiskriteeriumide kindlaksmääramiseks kasutatud, ja nende õigusaktide kohaldamise kuupäevad]

6.3.

[teave metoodika ja eelduste kohta, mida on kasutatud peamiste mõjuparameetrite arvutamiseks vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ning võimalike täiendavate mõjuparameetrite arvutamiseks]

7.

Keskkonnakestlike varade ja kulude laad

7.1.

[summa, mille real 5.3 esitatud, aruandeperioodil kasutusele võetud summast moodustavad kapitalikulud]

7.2.

[summa, mille real 5.3 esitatud, aruandeperioodil kasutusele võetud summast moodustavad tegevuskulud]

7.3.

[summa, mille real 5.3 esitatud, aruandeperioodil kasutusele võetud summast moodustab põhivara]

7.4.

[summa, mille real 5.3 esitatud, aruandeperioodil kasutusele võetud summast moodustab finantsvara]

8.

Muu asjakohane teave

8.1.

[Muu asjakohane teave, näiteks asjakohased keskkonnatoime põhinäitajad, samuti lingid veebisaitidele, millel on asjakohane teave, ja lingid asjaomastele avalikele dokumentidele, mis sisaldavad üksikasjalikumat teavet, nagu näiteks ettevõtte veebisait, millel kirjeldatakse projekti, keskkonnakonsultandi aruanne]

Kogusummad:

Emiteerimisest alates

[aruandeperiood]

Kogusumma, mis on võlakirjadest saadud tulust emiteerimisest alates jaotatud: [X]

sellest summa kogusumma, mis on kogu võlakirjadest saadud tulust jaotatud emiteerimisest alates taksonoomiaga kooskõlas olevaks majandustegevuseks: [X]

Kogusumma, mis on aruandeperioodil võlakirjadest saadud tulust jaotatud: [X]

sellest summast kogusumma, mis on võlakirjadest saadud tulust jaotatud aruandeperioodil taksonoomiaga kooskõlas olevaks majandustegevuseks: [X]

sellest:

—

kogusumma, mis on aruandeperioodil võlakirjadest saadud tulust jaotatud taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikulude katmiseks: [X]

—

kogusumma, mis on võlakirjadest saadud tulust jaotatud aruandeperioodil taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuskulude katmiseks: [X]

—

kogusumma, mis on võlakirjadest saadud tulust jaotatud aruandeperioodil taksonoomiaga kooskõlas [muuks]: [X]

Tabel B. Tulu käsitleva teabe taksonoomiaga kooskõlla viimine (võlakirjade puhul, millest saadud tulu jaotamisel rakendatakse portfellipõhist lähenemisviisi)

[Alltoodud tabelis loetletud teave esitatakse vähemalt majandustegevuse tasandil, kuid eelistatavalt projekti või projektide rühma tasandil. Esitatavate üksikasjade hulka võib piirata, kui see on põhjendatud konfidentsiaalsuskokkulepete, konkurentsikaalutluste või aluseks olevate kvalifitseeruvate projektide suure arvu ja sarnaste kaalutlustega. Osa või kogu nõutava teabe võib esitada ilma tabelivormi kasutamata.]

Alltoodud tabelis ette nähtud teave tuleb esitada aruandeperioodi kohta.

Lunastamata Euroopa rohevõlakirjad

Keskkonnakestlike varade portfell

[Ülevaade kõigist lunastamata Euroopa rohevõlakirjadest koos nende individuaalse ja koondväärtusega

[Emitendi bilansis oleva rahastamiskõlbliku finantsvara ja määruse (EL) 2023/2631 artikli 4 lõikes 2 osutatud vara ülevaade, milles esitatakse:

1.

[Projekti nimi, asukoht ja üldkirjeldus]

2.

[Võimaluse korral teave tulu kohta, mis on võlakirjast saadud tulust kavas jaotada eespool nimetatud projekti jaoks]

3.

[Võimaluse korral teave 2. punktis esitatud summast rahastamiseks ja refinantseerimiseks kasutatava summa osakaalu kohta]

4.

[Võlakirjast rahastatava projektiga seotud iga majandustegevuse kohta: liik/sektor, ja kui see on kohaldatav, siis asjaomased NACE koodid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatoriga]

5.

[Võimaluse korral võlakirjast rahastatava projekti jaoks laekunud tulust summa, mida on kasutatud taksonoomiaga kooskõlas olevaks tegevuseks] [osakaal 2. punktis esitatud summast]

6.

[Sihiks seatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärk/-eesmärgid] [Teave selle kohta, milliseid määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte kasutatakse taksonoomia tehniliste sõelumiskriteeriumide kindlaksmääramiseks, ja nende õigusaktide kohaldamise kuupäevad] [Teave metoodika ja eelduste kohta, mida kasutatakse peamiste mõjunäitajate arvutamiseks kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega, ning võimalike täiendavate mõjunäitajate kohta]

7.

[Võimaluse korral punktis 5 osutatud summa jaotus vastavalt sellele, kas tulu on jaotatud põhivara või finantsvara jaoks]

8.

[Vajaduse korral projektiportfelli lisamine või sellest eemaldamine, kui portfelli on lisatud uusi Euroopa rohevõlakirju või kui portfellist on eemaldatud (lunastustähtajani jõudnud) Euroopa rohevõlakirju]

9.

[Võimaluse korral märkida uute projektide summa ja/või arv ning kõrvutada seda emiteerimise kalendriaastal emiteeritud uute Euroopa rohevõlakirjade summaga]

10.

[Muu asjakohane teave, näiteks asjakohased keskkonnatoime põhinäitajad, samuti lingid veebisaitidele, millel on asjakohane teave, ja lingid asjaomastele avalikele dokumentidele, mis sisaldavad üksikasjalikumat teavet]

Lunastamata Euroopa rohevõlakirjade portfelli koguväärtus:

Keskkonnakestlike varade portfelli koguväärtus:

Taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega seotud keskkonnakestlike varade portfelli koguväärtus:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023.aasta määrus (EL) 2023/2631 Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega (ELT L,2023/2631, 30.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2631/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

III LISA

EUROOPA ROHEVÕLAKIRJADE MÕJUARUANNE

[Kui mõjuaruannet muudetakse, peab see kajastuma ka pealkirjas]

Käesolevat dokumenti ei pea heaks kiitma ega kinnitama ESMA ega ükski teine pädev asutus.

1.   Üldine teave

—

[Mõjuaruande avaldamise kuupäev]

—

[Kui see on kohaldatav, siis muudetud mõjuaruande avaldamise kuupäev]

—

[Võlakirja(de) või võlakirja(de) seeria(te) emiteerimise kuupäev]

—

[Emitendi juriidiline nimi]

—

[Kui see on olemas, siis emitendi juriidilise isiku tunnus (LEI)]

—

[Selle veebisaidi aadress, millelt investorid leiavad emitendi kontaktandmed]

—

[Kui see on olemas, siis nimi, mille emitent on võlakirja(de)le andnud]

—

[Kui see on olemas, siis võlakirja(de) ja selle/nende seeriate rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood)]

—

[Kui mõjuaruannet on hinnanud väline hindaja, siis tema nimi ja kontaktandmed]

—

[Kui see on kohaldatav, siis võlakirjaprospekti kinnitanud pädeva asutuse nimi]

2.   Oluline teave

—

[Järgmine avaldus: „[Selle võlakirja puhul kasutatakse] [Nende võlakirjade puhul kasutatakse] kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2631 (1) nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“.“]

—

[Kui võlakirjadest saadud tulu on kasutatud kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 5, siis järgmine avaldus: „[Selle Euroopa rohevõlakirja puhul rakendatakse] [Nende Euroopa rohevõlakirjade puhul rakendatakse] paindlikkust, mis tähendab, et osaliselt võib kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (2) artikli 10 lõikes 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 või artikli 15 lõikes 2 sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega (edaspidi „tehnilised sõelumiskriteeriumid“) jääda saavutamata, nagu on täpsemalt kirjeldatud käesoleva mõjuaruande 4. punktis.“]

3.   Keskkonnastrateegia ja põhjendused

Ülevaade

—

[Teave viisi kohta, kuidas võlakiri või võlakirjad on aidanud täita emitendi laiemat keskkonnastrateegiat]

—

[Asjakohasel juhul selgitus emitendi laiemas keskkonnastrateegias pärast Euroopa rohevõlakirjade teabelehe avaldamist tehtud muudatuste kohta]

—

[määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärgid, mida võlakirja või võlakirjade abil püütakse saavutada]

Kapitalikulude ja tegevuskuludega seotud peamised tulemusnäitajad

—

[Kui emitendi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2020/852 artiklit 8, siis kirjeldus selle kohta, kuidas (nt väljendatuna protsentuaalse muutusena eri aastate võrdluses), mil määral ja millistel finantsperioodidel on võlakirjadest saadud tulu aidanud taksonoomiaga kooskõlas olevate varade, käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude puhul kaasa emitendi peamiste tulemusnäitajate saavutamisele]

Seos üleminekukavaga

—

[Kui emitent on kohustatud avaldama kavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (3) artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või kui see on kohaldatav, artikli 29a lõike 2 punkti a alapunktile iii, või kui emitent avaldab vabatahtlikult üleminekukavad:

—

viis, kuidas on võlakirjadest saadud tuluga aidatud neid kavasid rahastada ja ellu viia. Teabe võib esitada majandustegevuse tasandil esitatava koondteabena või eraldi iga projekti kohta; ja

—

link veebisaidile, millel kõnealused kavad on avaldatud.]

4.   Võlakirjadest saadud tulu jaotamine

[Allpool loetletud teave esitatakse vähemalt majandustegevuse tasandil, kuid soovitavalt projekti või projektide rühma tasandil. Esitatavate üksikasjade hulka võib piirata, kui see on põhjendatud konfidentsiaalsuskokkulepete, konkurentsikaalutluste või aluseks olevate kvalifitseeruvate projektide suure arvu ja sarnaste kaalutlustega. Kui võlakirjadest saadud tulu jaotatakse kulutusteks, nagu on osutatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 4 lõikes 3, võib teabe esitada programmi tasandil.]

Jaotamine taksonoomiaga kooskõlas olevaks spetsiifiliseks majandustegevuseks

[Võlakirjadest saadud tulu osakaal, mida on jaotatud määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohaselt keskkonnasäästlikuks tegevuseks, vastavalt määruse (EL) 2023/2631 II lisas sätestatud metoodikale]: [XX] % võlakirjadest saadud tulust]

[Kui võlakirjadest saadud tulu on kasutatud toetavaks või üleminekumajandustegevuseks, tuleb nimetada toetav või üleminekumajandustegevus ning võimaluse korral iga toetava ja üleminekumajandustegevuse puhul tulu summa ja osakaal, mida on asjaomast liiki tegevuse jaoks jaotatud]

[Kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 3 kohaselt taksonoomiaga kooskõlas oleva tuumaenergia ja fossiilgaasiga seotud tegevusega seotud varade kogus ja osakaal]

Jaotamine majandustegevuseks, mis ei ole tehniliste sõelumiskriteeriumidega kooskõlas

[Kui võlakirjadest saadud tulu on jaotatud kooskõlas määruse (EL) 2023/2631 artikliga 5, siis avaldus selle kohta, et osa võlakirjadest saadud [neto]tulust on kasutatud majandustegevuseks, mis ei ole tehniliste sõelumiskriteeriumidega kooskõlas. Emitent kirjeldab, milles kooskõla puudumine seisneb, nimetab asjaomased tegevused ja esitab teabe selle kohta, mitu protsenti tulust on jaotatud sellisteks tegevusteks kokku ja iga tegevuse puhul eraldi, sealhulgas esitatakse jaotus, milles kirjeldatakse, milliseid määruse (EL) 2023/2631… artikli 5 lõike 1 punkte on kasutatud. Ühtlasi esitatakse selgitus selle kohta, miks tehnilisi sõelumiskriteeriume kohaldada ei saanud, ja selgitus selle kohta, mil viisil on emitent taganud, et need tegevused vastavad määruse (EL) 2023/2631 artikli 5 lõigetele 3 ja 4 ning määruse (EL) 2020/852 artikli 3 punktidele a, b ja c.]

5.   Võlakirjadest saadud tulu keskkonnamõju

—

[Eeldatava positiivse ja negatiivse keskkonnamõju (koondmõju) hinnang]

—

[Teave projektide mõju hindamise metoodika ja eelduste kohta, kui asjaomase võlakirja Euroopa rohevõlakirja teabeleht seda teavet ei sisalda]

—

[Teave positiivse ja negatiivse keskkonnamõju kohta ning võimaluse korral projektide seonduvate mõjuparameetrite kohta. Kui see teave ei ole projekti tasandil kättesaadav, tuleb seda selgitada.]

—

[Kui emitent soovib selle lisada, siis teave selle kohta, kas ja kuidas projekt on aidanud saavutada muid võlakirja kestlikkusaspekte, sealhulgas kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaalseid aspekte, näiteks luues uusi töökohti, ümberõppevõimalusi ja kohalikku taristut kogukondadele, keda majandustegevuse üleminek kestlikkuse suunas mõjutab]

—

[Kui võlakirjadest saadud tulu kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2023/2631 artikliga 5, siis esitab emitent nende projektide ja tegevuste kohta selle teabe eraldi.]

6.   Teave aruandluse kohta

—

[Link emitendi veebisaidile, millele on osutatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 15 lõikes 1]

—

[Kui see on kohaldatav, siis link emitendi asjakohastele aruannetele, näiteks konsolideeritud juhtimisaruandele või konsolideeritud kestlikkusaruandele vastavalt direktiivile 2013/34/EL]

7.   Kapitalikulude kava

[Kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) 2023/2631 artiklis 7 osutatud kapitalikulude kava täitmisel tehtud edusammud]

8.   Muu asjakohane teave

[Väärtpaberistamisvõlakirja puhul tõlgendatakse käesolevas dokumendis kasutatud nimetust „emitent“ „väärtpaberistamise tehingu algatajana“ ja asjakohasel juhul asendatakse see nimetusega „väärtpaberistamise tehingu algataja“.]

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2631 Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega (ELT L, 2023/2631, 30.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2631/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

IV LISA

EMITEERIMISEELSE JA -JÄRGSE NING MÕJUARUANDE HINDAMISE ARUANDE SISU

Käesolev dokument ega selle sisu ei kuulu ESMA ega ühegi teise pädeva asutuse poolt heakskiitmisele ega kinnitamisele.

Pealkiri „Emiteerimiseelse hindamise aruanne“, „Emiteerimisjärgse hindamise aruanne“ või „Mõjuaruande hindamise aruanne“ peab olema selgesti nähtavalt esitatud dokumendi esilehe ülaosas.

1.   Üldine teave

—

[Hindamisaruande avaldamise kuupäev]

—

[Võlakirja(de) või võlakirja(de) seeria(te) emiteerimise kuupäev]

—

[Asjaomase Euroopa rohevõlakirjade teabelehe, ja kui see on kohaldatav, siis asjaomase tulu jaotusaruande või mõjuaruande avaldamise kuupäev]

—

[Emitendi juriidiline nimi]

—

[Kui see on olemas, emitendi juriidilise isiku tunnus (LEI)]

—

[Kui see on olemas, siis nimi, mille emitent on võlakirja(de)le andnud]

—

[Kui see on olemas, siis võlakirja(de) ja selle/nende seeriate rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood)]

—

[Välise hindaja nimi ja kontaktandmed, sealhulgas tema veebisaidi aadress]

—

[Asjaomase hindamise juhtivanalüütiku nimi ja ametinimetus]

—

[Hindamisaruande heakskiitmise eest peamiselt vastutava isiku nimi ja ametikoht]

—

[Kui see on asjakohane, siis hindamisaruande viimase ajakohastamise aeg ja ajakohastamise põhjuste üksikasjalik selgitus]

—

[Kui see on asjakohane, siis muud teenused, mida väline hindaja hinnatavale üksusele osutab, ning tegelike ja võimalike huvide konfliktide kirjeldus]

2.   Sissejuhatavad avaldused

[Emiteerimiseelse hindamise aruannete puhul: avaldus selle kohta, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2631 (1) I lisas sätestatud teabelehe kohaselt koostatud Euroopa rohevõlakirja teabelehte on hinnanud väline hindaja]

[Emiteerimisjärgse hindamise aruannete puhul: avaldus selle kohta, et määruse (EL) 2023/2631 II lisas sätestatud aruande kohaselt koostatud Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu jaotusaruannet on hinnanud väline hindaja]

[Mõjuaruande hindamise aruannete puhul: avaldus selle kohta, et määruse (EL) 2023/2631 III lisas sätestatud aruande kohaselt koostatud Euroopa rohevõlakirjade mõjuaruannet on hinnanud väline hindaja]

[Avaldus selle kohta, et käesolev hindamisaruanne kajastab välise hindaja sõltumatut arvamust ja sellele tuleks tugineda vaid teataval määral]

3.   Avaldused tulu kasutamise kooskõlla viimise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852  (2)

[See punkt tuleb täita ainult emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruande korral.]

[Avaldus Euroopa rohevõlakirja(de)st saadud tulu kasutamise kooskõlla viimise kohta määrusega (EL) 2020/852, tuginedes teabele, mille emitent on esitanud välisele hindajale:

—

kui sõltumatu hindaja arvamus on positiivne, siis avaldus selle kohta, et võlakiri vastab (võlakirjad vastavad) või eeldatavasti vastab (vastavad), kui see on asjakohane, tulu kasutamise osas määruse (EL) 2023/2631 nõuetele;

—

kui sõltumatu hindaja arvamus on negatiivne, siis avaldus selle kohta, et võlakiri (võlakirjad) ei vasta või eeldatavasti ei vasta, kui see on asjakohane, tulu kasutamise osas määruse (EL) 2023/2631 nõuetele ning et nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ tohib kasutada üksnes juhul, kui võlakiri esitatakse uuesti hindamiseks ja selle kohta saadakse positiivne arvamus.]

4.   Allikad, hindamismetoodika ja peamised eeldused

—

[Võimaluse korral hindamisaruande koostamiseks kasutatud allikad, sealhulgas mõõtmisandmete ja kasutatud metoodika lingid]

—

[Hindamismetoodika ja peamise eelduste selgitus]

—

[Selgitused kasutatud eelduste ja taksonoomianõuete kohta, kasutatud metoodika piirangute ja määramatuse kohta ning selgesõnaline avaldus selle kohta, kas välise hindaja arvates on emitendi või asjaomase kolmanda isiku esitatud teave hindamiseks piisavalt kvaliteetne, ning see, mil määral on väline hindaja püüdnud saadud teavet kontrollida]

5.   Hinnang ja arvamus

[Igal juhul emitendi poolt välisele hindajale esitatud teabe põhjal – asjakohasel juhul tuleb seda täpsustada]

[Emiteerimiseelse hindamise aruannete puhul:

—

üksikasjalik hinnang selle kohta, kas koostatud teabeleht on määruse (EL) 2023/2631 artiklitega 4–8 kooskõlas

—

välise hindaja arvamus eespool nimetatud hinnangu kohta

—

kui võlakirjadest saadud tulu on kavas jaotada kooskõlas määruse (EL) 2023/2631 artikliga 5, siis esitatakse selline hinnang ja arvamus eraldi punktis.]

[Emiteerimisjärgse hindamise aruannete puhul:

—

üksikasjalik hinnang selle kohta, kas emitent on jaotanud võlakirjadest saadud tulu kooskõlas määruse (EL) 2023/2631 artiklitega 4–7

—

hinnang selle kohta, kas emitent on kasutanud võlakirjadest saadud tulu selleks, milleks seda Euroopa rohevõlakirja teabelehe kohaselt kavatseti kasutada]

—

välise hindaja arvamus esimeses ja teises taandes osutatud kahe hinnangu kohta]

—

kapitalikulude kavaga hõlmatud vara või tegevuse puhul kava lõpuleviimisel antav hinnang selle kohta, kas asjaomane vara või asjaomane tegevus on taksonoomianõuetega kooskõlas

—

kui võlakirjadest saadud tulu jaotatakse kooskõlas määruse (EL) 2023/2631 artikliga 5, siis esitatakse hinnang ja arvamus eraldi punktis. Hinnangus märgitakse, kas kõik kõnealuse artikli asjakohased nõuded on täidetud.]

[Mõjuaruande hindamise aruannete puhul:

—

hinnang selle kohta, kas võlakirja emiteerimine on kooskõlas emitendi laiema keskkonnastrateegia ja põhjendustega

—

hinnang võlakirjadest saadud tulu eeldatava keskkonnamõju kohta

—

välise hindaja arvamus esimeses ja teises taandes osutatud hinnangute kohta]

6.   Muu teave

[Muu teave, mis on välise hindaja arvates tema hindamisaruande seisukohast vajalik]

[Väärtpaberistamisvõlakirja puhul tõlgendatakse käesolevas dokumendis kasutatud nimetust „emitent“ „väärtpaberistamise tehingu algatajana“ ja asjakohasel juhul asendatakse see nimetusega „väärtpaberistamise tehingu algataja“.]

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2631 Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega (ELT L, 2023/2631, 30.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2631/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2631/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

Top

Full & Egal Universal Law Academy