Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/590, 7. veebruar 2024, milles käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1005/2009

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria L

2024/590

20.2.2024

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/590,

7. veebruar 2024,

milles käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1005/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nagu on sätestatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises, käivitati Euroopa rohelise kokkuleppega liidu uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks. Sellega kinnitati veel kord komisjoni ambitsiooni muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks ja saastevabaks maailmajaoks ning seati eesmärk kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest, tagades samal ajal kaasava, ausa ja õiglase ülemineku, mille puhul ei jäeta kedagi kõrvale. Lisaks on liit võtnud kohustuse tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/591 (4) loodud kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi täielik rakendamine ning võtnud kohustuse järgida ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärke.

(2)

Osoonikiht kaitseb inimesi ja teisi elusolendeid Päikeselt lähtuva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Teaduslikult on tõestatud, et osoonikihti kahandavate ainete pidev heide kahjustab oluliselt osoonikihti ning kui sellega ei tegeleta, toob see kaasa märkimisväärse kahjuliku mõju inimeste tervisele, ökosüsteemidele ja biosfäärile ning ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.

(3)

Vastavalt nõukogu otsusele 88/540/EMÜ (5) sai liit osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni (6) ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli (7) (edaspidi „protokoll“) osaliseks. Protokoll ja selle osaliste hilisemad otsused moodustavad üleilmselt siduvate kontrollimeetmete kogumi osoonikihi kahanemise takistamiseks.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2009 (8) tagatakse muu hulgas, et liit järgib protokolli. Kõnealuse määruse hindamisel jõudis komisjon järeldusele, et selle määrusega kehtestatud kontrollimeetmed on üldiselt endiselt otstarbekohased, tõhusad ning aidanud olulisel määral kaasa stratosfääri osoonisisalduse taastumisele ja kliimasoojenemise pidurdamisele.

(5)

On kindlaid tõendeid selle kohta, et osoonikihti kahandavate ainete sisaldus atmosfääris väheneb ja stratosfääri osoonisisaldus taastub. Sellegipoolest on osoonikihi taastumine hiljutiste hinnangute kohaselt endiselt habras ning naasmist osooni kontsentratsiooni sellisele tasemele, nagu see oli enne 1980. aastat, ei oodata enne 21. sajandi keskpaika. Seetõttu on suurenenud ultraviolettkiirgus endiselt märkimisväärne oht tervisele ja keskkonnale. Võimalus osoonikihi taastumise edasiste viivituste oht ära hoida sõltub endiselt sellest, kas tagatakse, et olemasolevad kohustused täielikult täidetaks, tegutsetakse aktiivsemalt allesjäänud heiteallikate probleemi lahendamiseks, et heitkoguseid vähendada, ning võetakse vajalikud meetmed, et eelseisvad probleemid kiirelt ja tulemuslikult lahendada.

(6)

Enamik osoonikihti kahandavatest ainetest on suure globaalse soojendamise potentsiaaliga ja aitavad kaasa Maa temperatuuri tõusul. Võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) 2021. aasta eriaruande olulisi järeldusi, tuleks käesoleva määrusega tagada, et tehakse kõik võimalik osoonikihti kahandavate ainete heite vähendamiseks. Heite vähendamine aitab saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (9) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) eesmärki hoida üleilmne temperatuuri tõus sel sajandil tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C.

(7)

Selleks et suurendada teadlikkust osoonikihti kahandavate ainete globaalse soojendamise potentsiaalist, tuleks käesolevas määruses lisaks nende ainete osoonikihi kahandamise potentsiaalile esitada ka nende globaalse soojendamise potentsiaal.

(8)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2009 ja varasemate liidu õigusaktidega kehtestati protokollis nõutust rangemad kontrollimeetmed, millega nähakse ette rangemad impordi- ja ekspordireeglid.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohaselt on osoonikihti kahandavate ainete tootmine ja turule laskmine peaaegu kõigi kasutusviiside jaoks järk-järgult lõpetatud. Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete turule laskmine on samuti keelatud, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui selliste ainete kasutamine on veel lubatud. Isegi pärast osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist on teatavatel tingimustel vaja jätkuvalt lubada erandeid teatavate kasutusalade puhul, kus alternatiivid ei ole veel kättesaadavad.

(10)

Osoonikihti kahandavate ainete toodang liidus oli 2021. aastal suurem kui eelnenud kümne aasta jooksul ja kasvas 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 27 %. Euroopa Keskkonnaameti aruande „Ozone-Depleting substances 2022“ (Osoonikihti kahandavad ained 2022) kohaselt on 90 % sellest toodangu suurenemisest tingitud nende ainete kasutamisest lähteainena. Lähteainena kasutamine suurenes 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 11 %. Kuigi erandid osoonikihti kahandavatele ainetele, mida kasutatakse lähteainena keemiatööstuses teatavate kaupade, sealhulgas farmaatsiatoodete tootmisel, on õigustatud, võttes arvesse heitkoguste vähesust ja toimivate alternatiivsete võimaluste puudumist, on oluline korrapäraselt hinnata alternatiivide kättesaadavust ja tegelikku heitetaset, mis kaasneb osoonikihti kahandavate ainete lähteainena kasutamise praeguste viisidega. Komisjon peaks kohasel juhul võtma vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada keemiatööstuse selliste tootmisprotsesside loetelu, mille puhul on keelatud I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete kasutamine lähteainena. Delegeeritud õigusaktides tuleks arvesse võtta tehniliselt ja majanduslikult teostatavate alternatiivide kättesaadavust, tuginedes protokolli alusel tehtud tehnilistele hindamistele, eelkõige protokolli kohaste hindamiskogude koostatud nelja aasta aruannetele ja muudele tehnilistele aruannetele, mis sisaldavad hinnanguid olemasolevate alternatiivide kohta lähteainena kasutamisele ja lähteainena kasutamise praeguse praktikaga kaasneva heitetaseme kohta ning mis annavad piisava aluse, et otsustada, kas keelata konkreetne lähteainena kasutamise viis. Kui sellised protokolli alusel tehtud hindamised ei ole kättesaadavad, peaks komisjon tegema oma hindamise tehniliste andmete põhjal, mis käsitlevad praegusi lähteainena kasutamise viise, nendega kaasnevaid heitkoguseid ja nende mõju osoonikihile ja kliimale ning tehniliselt ja majanduslikult teostatavate alternatiivide kättesaadavust, ning võtma kohasel juhul ja selle hindamise põhjal vastu delegeeritud õigusakti, et kehtestada keemiatööstuse selliste tootmisprotsesside loetelu, mille puhul on keelatud kasutada I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid lähteainena. Loetelu võib ajakohastada, võttes arvesse protokolli kohaste hindamiskogude koostatud nelja aasta aruannete tulemusi või komisjoni enda hindamist.

(11)

Võttes arvesse, et oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel kasutatakse osoonikihti kahandavate ainete väikesi koguseid, tuleb sellega seoses kehtestada proportsionaalne kontrollimeede. Määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohane registreerimiskohustus tuleks asendada nõudega säilitada andmed, et ennetada ebaseaduslikku kasutamist ja jälgida alternatiivide väljaarendamist.

(12)

Haloonide turule laskmine ja kasutamine peaks olema lubatud üksnes kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks, mille kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta alternatiivsete ainete või tehnoloogia kättesaadavust ja rahvusvaheliste standardite suundumusi.

(13)

Protokolli alusel loodud haloonide tehniliste võimaluste komitee märkis, et kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks ette nähtud varem kasutatud haloonide varud ei pruugi olla piisavad, et rahuldada üleilmseid vajadusi alates 2030. aastast. Selleks et vältida uute haloonide tootmist tulevaste vajaduste rahuldamiseks, on oluline võtta meetmeid, millega suurendatakse seadmetest kokkukogutud haloonide varude kättesaadavust, ja näha ette nende varude piisav seire.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohaselt lõppes 18. märtsil 2011 erand kõigi metüülbromiidi kriitilise tähtsusega kasutusotstarvete, sealhulgas karantiinirakenduste ja transpordieelse käitluse suhtes. Protokoll sisaldab sätteid, mida kohaldatakse kasutamisele hädaolukorras. Neid sätteid ei ole liidus seni kohaldatud. Seetõttu on ebatõenäoline, et mõnel liidus tegutseval osalisel tuleks neid sätteid kohaldada. Kuna tulevasi hädaolukordi ei saa siiski välistada ning pidades silmas eesmärki viia käesolev määrus protokolliga kooskõlla, tuleks säilitada võimalus teha erand hädaolukordades, nimelt teatavate taimekahjurite leviku või ootamatu haiguspuhangu korral, kui selline kasutamine hädaolukorras on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1107/2009 (10) ning (EL) nr 528/2012 (11). Sellistel juhtudel tuleks täpsustada heite minimeerimise meetmed, nagu praktiliselt läbilaskmatu kile kasutamine mulla töötlemisel.

(15)

Üha enam tuntakse muret mõju pärast, mida mõned II lisas loetletud osoonikihti kahandavad ained, mida protokolli alusel ei kontrollita, võivad avaldada üleilmsele heitele, sealhulgas diklorometaani kontsentratsiooni kasvu pärast atmosfääris, mis võib põhjustada viivitusi stratosfääri osoonisisalduse taastumisel. 2021. aastal oli liidus nende osoonikihti kahandavate ainete tootmine tonnides ligikaudu neli korda suurem kui protokolli alusel kontrollitavate osoonikihti kahandavate ainete tootmine. Osoonikihi kahandamise potentsiaali alusel arvutatud tonnides väljendatuna toodeti neid aineid siiski ligikaudu neli korda vähem kui I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid. Oluline on võtta täiendavaid piiramismeetmeid ning parandada seiret, sealhulgas sätetega, mis käsitlevad protokolli alusel kontrollitavate osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumist või hävitamist, lekete kõrvaldamist ja tahtmatu keskkonda heitmise vältimist.

(16)

Käesolevas määruses sätestatud piirangud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete ja seadmete suhtes peaksid hõlmama ka neil ainetel põhinevaid tooteid ja seadmeid, et vältida nendest piirangutest kõrvalehoidmist.

(17)

Oluline on tagada, et osoonikihti kahandavaid aineid lubatakse liidus taasväärtustamise eesmärgil turule lasta. Samuti tuleks lubada osoonikihti kahandavaid aineid ning neid aineid sisaldavaid või neil ainetel põhinevaid tooteid ja seadmeid turule lasta selleks, et hävitada need protokolliosaliste heakskiidetud tehnoloogia abil või tehnoloogia abil, mida protokolliosalised ei ole heaks kiitnud, kuid mis vastab liidu ja riigisisesele õigusele.

(18)

Osoonikihti kahandavate ainete ühekordselt täidetavad mahutid tuleks keelata, kuna nende mahutite tühjendamisel jääb neisse paratamatult teatav kogus külmaainet, mis seejärel eraldub atmosfääri. Käesoleva määrusega tuleks keelata nende eksport, import, turule laskmine, edasine tarnimine või turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine, välja arvatud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel. Tagamaks, et osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavaid mahuteid korduvtäidetakse, mitte ei kõrvaldata kasutuselt, tuleks nende turule laskmisel nõuda ettevõtjatelt vastavusdeklaratsiooni esitamist, mis sisaldab tõendeid meetmete kohta, mis on võetud korduvtäidetavate mahutite tagastamiseks korduvtäitmise eesmärgil.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (12) on ette nähtud osoonikihti kahandavateks aineteks klassifitseeritud ainete märgistamine ja neid aineid sisaldavate segude märgistamine. Kuna lähteainena ja tootmise abiainena kasutamiseks ning oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel toodetud osoonikihti kahandavate ainete vabasse ringlusse laskmine on lubatud, tuleks neid aineid eristada ainetest, mida toodetakse muuks otstarbeks.

(20)

Fluoroklorosüsivesinikke sisaldavate toodete ja seadmete eksporti peaks olema võimalik erandkorras lubada juhul, kui võib olla kasulikum, et nende toodete ja seadmete loomulik olelusring lõpeb kolmandas riigis kui et need liidus kasutuselt kõrvaldada ja hävitada.

(21)

Võttes arvesse, et mõne osoonikihti kahandava aine tootmisprotsess võib põhjustada kõrvalsaadusena fluoritud kasvuhoonegaasi (trifluorometaani) heidet, tuleks sellise osoonikihti kahandava aine turule laskmise tingimusena sellised kõrvalsaadused hävitada või edasiseks kasutamiseks kokku koguda. Tootjatelt ja importijatelt tuleks nõuda, et nad dokumenteeriksid leevendusmeetmed, mis on võetud selleks, et vältida tootmisprotsessi käigus trifluorometaani heidet, ning et nad esitaksid tõendid selle kõrvalsaaduste hävitamise või edasiseks kasutamiseks kokkukogumise kohta, kasutades parimat võimalikku tehnikat. Osoonikihti kahandava aine turule laskmisel tuleks esitada vastavusdeklaratsioon.

(22)

Tollikontrolli hõlbustamiseks on oluline täpsustada teavet, mis tuleb esitada liikmesriikide tollile (edaspidi „toll“) käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete, toodete ja seadmete impordi ja ekspordi korral, samuti tolli ja asjakohasel juhul turujärelevalveasutuste ülesandeid nende ainete, toodete ja seadmete impordi- ja ekspordikeeldude ja -piirangute rakendamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020, (13) milles on sätestatud liidu turule sisenevate toodete turujärelevalve ja kontrolli reeglid, kehtib käesoleva määrusega hõlmatud ainete, toodete ja seadmete kohta, kui puuduvad erisätted turujärelevalve ja täitmise tagamise konkreetsete aspektide täpsemaks reguleerimiseks. Kui käesoleva määrusega kehtestatakse erisätted, näiteks tollikontrolli kohta, on kõnealused erisätted ülimuslikud ja täiendavad määrusega (EL) 2019/1020 sätestatud reegleid. Keskkonnakaitse tagamiseks peaks käesolev määrus kehtima kõigi selliste osoonikihti kahandavate ainete tarneviiside kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, sealhulgas määruse (EL) 2019/1020 artiklis 6 osutatud kaugmüügi suhtes.

(23)

Et ära hoida ebaseaduslikku kaubandust käesoleva määrusega hõlmatud keelatud ainete, toodete ja seadmetega, peaksid käesolevas määruses kehtestatud keelud ja kauplemislitsentsi andmise nõuded hõlmama mitte ainult kaupade sissetoomist liidu tolliterritooriumile vabasse ringlusse lubamiseks, vaid ka ajutist ladustamist ja kõiki muid liidu tolliõiguse alusel kehtestatud tolliprotseduure. Ajutiselt ladustatud kauba puhul tuleks lubada litsentsi andmist lihtsustada, et vältida käitajate ja tolli tarbetut koormamist.

(24)

Protokolli kohaselt on osoonikihti kahandavate ainete impordi ja ekspordi litsentsisüsteem oluline nõue selleks, et selles valdkonnas kaubandust jälgida ja ebaseaduslikku tegevust ära hoida. Litsentsid peaksid olema piiratud kehtivusajaga, et ettevõtjad vaataksid alternatiivide kasutamise korrapäraste ajavahemike järel läbi. Selleks et tagada automaatne, reaalajas toimuv tollikontroll saadetise tasandil ning teabe elektrooniline vahetamine ja säilitamine kõigi käesoleva määrusega hõlmatud ja tollile esitatud ainete, toodete ja seadmete saadetiste kohta, on vaja ühendada osoonikihti kahandavate ainete elektrooniline litsentsisüsteem Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2399 (14) alusel loodud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga (edaspidi „ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“). Arvestades seda ühendamist ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga, oleks ebaproportsionaalne näha liidus ette veolitsentside süsteem.

(25)

Tagamaks, et käesoleva määrusega hõlmatud ained, tooted ja seadmed, mis on liidu turule ebaseaduslikult imporditud, ei sisene uuesti turule, peaksid liikmesriikide pädevad asutused need ained, tooted ja seadmed konfiskeerima või arestima kõrvaldamise eesmärgil. Igal juhul tuleks keelata reeksportida aineid, tooteid ja seadmeid, mis ei vasta käesolevale määrusele.

(26)

Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse alusel kontrolle tegevate tolliasutuste töötajatel või muudel riigisiseste õigusnormide kohaselt volitatud töötajatel on asjakohased vahendid ja teadmised, mis nad on saanud näiteks neile võimaldatud koolituselt, ning et nad on piisavalt varustatud, et lahendada käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete, toodete ja seadmetega ebaseadusliku kaubanduse juhtumeid. Liikmesriigid peaksid määrama tolliasutused või muud kohad, mis vastavad kõnealustele tingimustele ja on seetõttu volitatud tegema tollikontrolli impordi, ekspordi ja transiidi puhul.

(27)

Koostöö ja vajaliku teabe vahetamine kõigi käesoleva määruse rakendamises osalevate liikmesriikide pädevate asutuste, nimelt tolli, turujärelevalveasutuste, keskkonnaasutuste ja muude kontrolliülesandeid täitvate pädevate asutuste vahel, liikmesriikide vahel ja komisjoniga on äärmiselt oluline, et võidelda käesoleva määruse rikkumiste, eelkõige ebaseadusliku kaubanduse vastu. Kuna tolli riskiteabe vahetamine on konfidentsiaalne, tuleks selleks kasutada tolli riskijuhtimise süsteemi.

(28)

Komisjon peaks kasutama käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmisel ja selleks, et edendada pädevate asutuste ja komisjoni vahelist koostööd ja piisavat teabevahetust osoonikihti kahandavate ainete nõuetele vastavuse kontrolli ja nende ainetega ebaseadusliku kaubanduse korral komisjoni otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (15) asutatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) abi. OLAFil peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmise hõlbustamiseks.

(29)

Selleks et tagada protokolli järgimine, tuleks keelata osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete import protokolliga ühinemata riigist ja eksport sellisesse riiki.

(30)

Osoonikihti kahandavate ainete tahtlik heitmine atmosfääri, kui see on ebaseaduslik, on käesoleva määruse tõsine rikkumine ja tuleks sõnaselgelt keelata. Ettevõtjad peaksid võtma kõik võimalikud meetmed, et vähendada osoonikihti kahandavate ainete tahtmatut atmosfääri heitmist, võttes arvesse ka nende globaalse soojendamise potentsiaali. Seega on vaja kehtestada sätted, mis käsitlevad kasutatud, osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumist toodetest ja seadmetest ning selliste ainete lekete ärahoidmist. Et heidet võimalikult palju vähendada, tuleks kokkukogumise kohustust laiendada ka hooneomanikele ja töövõtjatele teatavate vahtmaterjalide eemaldamisel hoonetest.

(31)

Nõue koguda kokku osoonikihti kahandavaid aineid ehitusmaterjalis kasutatavast vahtplastist võib hoogustada innovatsiooni lammutamise, taasväärtustamise ja ringlussevõtu tehnoloogiate alal ning teadus- ja arendustegevust ning avaldada positiivset mõju tööhõivele, kuna kasutuselt kõrvaldamise protsess on töömahukas ja seda liiki jäätmete puhul on vaja suuremat töötlemisvõimsust. Seepärast on oluline teha kättesaadavaks asjakohased koolitusprogrammid, et rahuldada vajadust sobiva kvalifikatsiooniga füüsiliste isikute järele, kes vahtplastis sisalduvaid osoonikihti kahandavaid aineid kokku koguksid.

(32)

On vaja kehtestada õigusnormid II lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete kohta, mida protokolli alusel ei kontrollita, võttes arvesse liidus toodetud ja kasutatud koguseid ning nende ainete heite mõju stratosfääri osoonisisaldusele. On muid teadaolevaid probleeme sektorites, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, ent mis mõjutavad osoonikihi taastumist. Üks neist on dilämmastikoksiid, mis on osoonikihi kahandamise potentsiaali põhjal arvutatud heitkoguste järgi üks olulisemaid allesjäänud osoonikihti kahandavaid aineid. Dilämmastikoksiid moodustab suurema osa põllumajanduslikust tegevusest tulenevast inimtekkelisest heitest, mis kuulub valdkondade hulka, millega tegelemise on komisjon oma 20. mai 2020. aasta teatise „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ kohaselt eesmärgiks seadnud. Teine probleem on intensiivsed metsa- ja maastikupõlengud, mida on oluline ennetada, sest need võivad märkimisväärselt suurendada aerosoolide sattumist stratosfääri ja seega stratosfääri osoonisisaldust kahjustada.

(33)

Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile pädevate asutuste avastatud ebaseadusliku kaubanduse juhtumitest, sealhulgas määratud karistustest.

(34)

Haloonide kasutamist tuleks lubada üksnes käesolevas määruses sätestatud kriitilise tähtsusega otstarbeks. Liikmesriigid peaksid esitama aruande kriitilise tähtsusega otstarbeks kasutamise käigus paigaldatud, kasutatud või säilitatud haloonide koguste kohta, samuti nendest ainetest tuleneva heite vähendamiseks võetud piiramismeetmete ja alternatiivide kindlakstegemisel tehtud edusammude kohta. Seda teavet on vaja selleks, et teada saada liidus veel kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks saadaolevaid haloonide koguseid, ning samuti selleks, et jälgida selle valdkonna tehnoloogia arengut, et teha kindlaks, millal ei ole haloon teatavatel kasutusaladel enam vajalik.

(35)

Protokolli kohaselt nõutakse aruannete esitamist osoonikihti kahandavate ainetega kauplemise kohta. Seepärast peaksid osoonikihti kahandavate ainete tootjad, importijad ja eksportijad esitama igal aastal aruande osoonikihti kahandavate ainetega kauplemise kohta. Samuti tuleks teatada kauplemisest selliste II loetletud osoonikihti kahandavate ainetega, mida protokolli alusel veel ei kontrollita, kui on vaja hinnata, kas teatavaid või kõiki I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete suhtes kohaldatavaid kontrollimeetmeid on vaja laiendada ka nendele ainetele.

(36)

Komisjon esitab liidu nimel osoonisekretariaadile igal aastal aruande protokolli alusel kontrollitud osoonikihti kahandavate ainete impordi ja ekspordi kohta. Kuigi selliste ainete tootmist ja hävitamist käsitleva aruandluse eest vastutavad liikmesriigid, peaks komisjon esitama nimetatud tegevuste kohta esialgsed andmed, et hõlbustada osoonisekretariaadil liidu tarbimise varajast arvutamist. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni käsitlevat klauslit laiendavate teadete puudumisel peaks komisjon jätkama aastaaruannete esitamist, tagades ühtlasi, et liikmesriikidele antakse piisavalt aega komisjoni esitatud esialgsete andmete läbivaatamiseks, et vältida vastuolusid.

(37)

Liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas keskkonnaasutused, turujärelevalveasutused ja toll, peaksid tegema kontrolle, kasutades riskipõhist käsitust, et tagada vastavus käesolevale määrusele. Selline käsitus on vajalik selleks, et kontrollida tegevust, mille puhul on käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete ebaseadusliku kaubanduse või keskkonda heitmise oht kõige suurem. Lisaks peaksid pädevad asutused tegema kontrolle, kui neil on tõendeid või muud asjakohast teavet võimalike rikkumiste kohta. Kui see on asjakohane, tuleks selline teave vajalikus mahus edastada tollile, et teha enne kontrolli riskianalüüs vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (16) artiklile 47. Kui pädevad asutused on tuvastanud käesoleva määruse rikkumise, on oluline tagada, et karistuste määramise järelkontrolli eest vastutavaid pädevaid asutusi teavitatakse, et nad saaksid vajaduse korral määrata asjakohase karistuse.

(38)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kui ettevõtjad rikuvad käesolevat määrust, kohaldatakse nende suhtes mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(39)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada normid, mis näevad ette ühe ja sama rikkumise eest kas kriminaal- või halduskaristuse või mõlemad. Kui liikmesriigid kohaldavad sama rikkumise eest nii kriminaal- kui ka halduskaristust, ei tohiks kõnealused karistused minna vastuollu õigusega mitte sattuda kohtu alla ega saada sama kuriteo eest karistada mitu korda (ne bis in idem) Euroopa Liidu Kohtu tõlgenduses.

(40)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et:

—

koostada loetelu, milles on nimetatud ettevõtjad, kes võivad kasutada osoonikihti kahandavaid aineid tootmise abiainetena, ning kindlaks määratud maksimumkogused, mida tarbitakse või kasutatakse toodete koostises, ja iga ettevõtja heite piirnormid;

—

määrata kindlaks sellised olulised laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks vajalikud kasutusotstarbed, mille jaoks on tootmine ja import teatava aja jooksul lubatud, ning täpsustada volitatud kasutajad;

—

teha erandeid lubatud kasutamise lõpptähtpäevadest ja kasutamise lõpetamise tähtpäevadest, mis on kehtestatud seoses haloonide kriitilise tähtsusega kasutusotstarvetega;

—

anda lube metüülbromiidi ajutiseks tootmiseks, turule laskmiseks, edasiseks tarnimiseks ja kasutamiseks hädaolukordades;

—

anda luba fluoroklorosüsivesinikke sisaldavate toodete ja seadmete ekspordiks;

—

kehtestada eeltäidetud seadmete vastavusdeklaratsiooni esitamise ja nõuetekohasuse tõendamise üksikasjalik kord;

—

määrata kindlaks tõendid, mis tuleb esitada osoonikihti kahandavate ainete tootmise käigus kõrvalsaadusena toodetud trifluorometaani hävitamise või edasiseks kasutamiseks kokkukogumise kohta;

—

kehtestada märgistamisnõuete vorm ja sisu;

—

anda lube kauplemiseks üksustega, mis ei ole protokolliga hõlmatud;

—

kehtestada vorming, milles liikmesriigid esitavad teavet haloonide kriitilise tähtsusega otstarbeks kasutamise ja ebaseadusliku kaubanduse kohta, ning

—

kehtestada vorming ja teabe esitamise vahendid ettevõtjate esitatava teabe jaoks, eelkõige haloonide tootmise, impordi, ekspordi, lähteainena kasutamise ja hävitamise kohta.

Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(41)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

—

tootmisprotsessid, mille puhul võib osoonikihti kahandavaid aineid kasutada tootmise abiainetena, ning selliseks kasutuseks lubatud maksimaalne kogus, sealhulgas nende heitkogused liidus;

—

selliste osoonikihti kahandavate ainete turule laskmise ja edasise turustamise tingimused, mis on ette nähtud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel;

—

V lisas kehtestatud tähtajad haloonide kriitilise tähtsusega kasutusotstarvetele;

—

osoonikihti kahandavate ainete litsentsisüsteemi toimimine;

—

lisameetmed, millega täpsustatakse, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kontrollide tegemisel arvesse võtma, ja lisameetmed, et teha seiret käesoleva määrusega hõlmatud ainete, toodete ja seadmete üle, mis on suunatud ajutisele ladustamisele ja kohaldatakse muid tolliprotseduure;

—

reeglid, mille kohaselt lubatakse vabasse ringlusse sellised tooted ja seadmed, mida imporditakse protokolliga hõlmamata üksustest või eksporditakse neisse üksustesse;

—

selliste toodete ja seadmete loetelu koostamine, mille puhul osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumine ja hävitamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, koos selleks kasutatava tehnoloogia kirjeldusega;

—

I ja II lisa muudatused;

—

osoonikihti kahandavate ainete globaalse soojendamise potentsiaali ja osoonikihi kahandamise potentsiaali ajakohastamine;

—

aruandlusnõuded liikmesriikidele haloonide kriitilise tähtsusega otstarbeks kasutamise ja ebaseadusliku kaubanduse kohta ning

—

aruandlusnõuded ettevõtjatele, eelkõige tootmise, impordi, ekspordi, lähteainetena kasutamise ja hävitamise kohta.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (18) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(42)

Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikide poolt reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (19) ning üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega komisjoni poolt reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, (20) eelkõige seoses andmetöötluse konfidentsiaalsuse ja turvalisusega, isikuandmete edastamisega komisjonilt liikmesriikidele, andmetöötluse seaduslikkusega ja andmesubjektide õigusega saada teavet ning pääseda juurde nende isikuandmetele ja neid andmeid parandada.

(43)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma ametlikud märkused 20. mail 2022.

(44)

Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on isikule liidu õigusest tulenevate õiguste kohtuliku kaitse tagamine liikmesriikide kohtute ülesanne. Lisaks kohustab Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 19 lõige 1 liikmesriike nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama, et üldsusel, sealhulgas füüsilistel ja juriidilistel isikutel, on juurdepääs õiguskaitsele kooskõlas kohustustega, mille liikmesriigid on võtnud 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (21) (edaspidi „Århusi konventsioon“) alusel.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tegeleda osoonikihi kahandamise probleemi lahendamisega ja seeläbi panustada stratosfääri osoonisisalduse taastumisse, kliimasoojenemise vähendamisse ja protokolli järgimise tagamisse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käsitletavate keskkonnaprobleemide piiriülese olemuse ning käesoleva määruse mõju tõttu liidusisesele ja -välisele kaubavahetusele paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Määruses (EÜ) nr 1005/2009 tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune määrus tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid osoonikihti kahandavate ainete tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise, ladustamise ja edasise tarnimise, samuti nende kasutamise, kokkukogumise, ringlussevõtu, taasväärtustamise ja hävitamise ja kõnealuste ainetega seotud teabe edastamise ning selliste toodete ja seadmete impordi, ekspordi, turule laskmise, edasise tarnimise ja kasutamise kohta, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse

a)

I ja II lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete ja nende isomeeride suhtes, mis esinevad kas eraldiseisva ainena või segudes ning

b)

selliste toodete ja seadmete ning nende osade suhtes, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või mis põhinevad neil ainetel.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„lähteaine“ – osoonikihti kahandav aine, mille algkoostis muutub keemilisel töötlemisel täielikult ning mille heide on ebaoluline;

2)

„tootmise abiained“ – osoonikihti kahandavad ained, mida kasutatakse keemilise tootmise abiainetena III lisas loetletud rakenduste puhul;

3)

„import“ – ainete, toodete ja seadmete sissetoomine liidu tolliterritooriumile, kui territooriumile laieneb ratifitseeritud osoonikihti kahandavate ainete 1987. aasta Montreali protokoll (edaspidi „protokoll“), sealhulgas ajutine ladustamine ja määruse (EL) nr 952/2013 artiklites 201 ja 210 osutatud tolliprotseduurid;

4)

„eksport“ – ainete, toodete ja seadmete väljaviimine liidu tolliterritooriumilt, kui territooriumile laieneb ratifitseeritud protokoll;

5)

„turule laskmine“ – tolli poolt liidus vabasse ringlusse lubamine või liidus esimest korda teisele isikule tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine või oma tarbeks toodetud ainete, toodete või seadmete kasutamine;

6)

„kasutamine“ – osoonikihti kahandavate ainete kasutamine toodete või seadmete tootmisel, hooldusel või teenindusel, sealhulgas korduvtäitmisel, või käesolevas määruses osutatud muus tegevuses ja muudes protsessides;

7)

„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab liidus osoonikihti kahandavaid aineid;

8)

„kokkukogumine“ – mahutitest, toodetest ja seadmetest pärit osoonikihti kahandavate ainete kogumine ja ladustamine hoolduse või teeninduse ajal või enne mahutite, toodete või seadmete kõrvaldamist;

9)

„ringlussevõtt“ – kokkukogutud osoonikihti kahandava aine korduskasutamine pärast põhilist puhastusprotsessi, sealhulgas filtreerimist ja kuivatamist;

10)

„taasväärtustamine“ – kokkukogutud osoonikihti kahandava aine taastöötlemine selleks loa saanud taasväärtustamisrajatistes, millel on asjakohased seadmed ja protseduurid selliste ainete taasväärtustamiseks ning kus on võimalik hinnata nõutava kvaliteedi taset ning seda kinnitada, et selle tööomadused oleksid samaväärsed varem kasutamata ainega, võttes arvesse selle kavandatavat kasutusala;

11)

„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb käesolevas määruses osutatud tegevusega;

12)

„mahuti“ – anum, mis on peamiselt ette nähtud osoonikihti kahandavate ainete vedamiseks või ladustamiseks;

13)

„tooted ja seadmed“ – kõik tooted ja seadmed, sealhulgas nende osad, välja arvatud osoonikihti kahandavate ainete vedamiseks või ladustamiseks kasutatavad mahutid;

14)

„varem kasutamata aine“ – aine, mida ei ole varem kasutatud;

15)

„kasutuselt kõrvaldamine“ – osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava toote või seadme käitamise või kasutamise püsiv lõpetamine, sealhulgas käitise lõplik seiskamine;

16)

„hävitamine“ – osoonikihti kahandava aine püsiv muundamine või lagundamine nii täielikult kui võimalik üheks või mitmeks püsivaks aineks, mis ei ole osoonikihti kahandav aine;

17)

„asukoht liidus“ – füüsilise isiku puhul tema alaline elukoht liidus ja juriidilise isiku puhul tema püsiv tegevuskoht liidus, nagu on osutatud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 32;

18)

„kihtvahtpaneel“ – kihiline konstruktsioon, mis koosneb vahtplastist ja selle ühe või mõlema külje külge kinnitatud jäigast materjalist, näiteks puidust või metallist kihtidest;

19)

„laminaatvahtplaat“ – vahtplaat, mis on kaetud õhukese mittejäigast materjalist, näiteks plastist kihiga.

II PEATÜKK

Keelud

Artikkel 4

Osoonikihti kahandavad ainetega seonduvad keelud

1.   I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete tootmine, turule laskmine, edasine tarnimine või liidus teisele isikule tasu eest või tasuta kättesaadavaks tegemine ja kasutamine on keelatud.

2.   I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete import ja eksport on keelatud.

Artikkel 5

Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmetega seonduvad keelud

1.   Tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel, on keelatud turule lasta, seejärel tarnida või liidus teisele isikule tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha.

2.   Tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel, on keelatud importida või eksportida. Kõnealust keeldu ei kohaldata isiklike esemete suhtes.

III PEATÜKK

Erandid keeldudest

Artikkel 6

Lähteained

1.   Erandina artikli 4 lõikest 1 võib I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid toota, turule lasta ja seejärel tarnida või teisele isikule liidus tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha selleks, et kasutada neid aineid tootmise lähteainetena.

2.   Asjakohasel juhul võtab komisjon kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust ja koostada selliste keemiatööstuse tootmisprotsesside loetelu, mille puhul on protokolli alusel tehtud tehniliste hindamiste, eelkõige protokolli kohaste hindamiskogude koostatud nelja aasta aruannete, milles hinnatakse praeguste lähteainena kasutamise viiside alternatiivide ja praeguste lähteainena kasutamise viisidega kaasneva heite taset, põhjal keelatud kasutada I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid lähteainena.

3.   Erandina lõikest 2, kui protokolli alusel tehtud tehnilised hindamised praeguste lähteainena kasutamise viiside alternatiivide ja praeguste lähteainena kasutamise viisidega kaasneva heite taseme kohta, mis annaks piisava aluse, et teha otsus lähteaine kasutamise viisi keelamise kohta, ei ole kättesaadavad, teeb komisjon 31. detsembriks 2027 oma hindamise, tuginedes teaduslikele soovitustele praeguste lähteainena kasutamise viiside kohta, ning võttes arvesse mõju osoonikihi kahandamise potentsiaali seisukohast ning täpsemate andmete kättesaadavust lähteainetest tuleneva kasvuhoonegaaside heite kohta, tehnoloogia arengut, mille tulemusel on tekkinud tehniliselt teostatavad alternatiivid, ning nende alternatiivide energiakasutust, tõhusust, majanduslikku teostatavust ja maksumust, ning võtab kõnealuse hindamise alusel asjakohasel juhul vastu lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktid.

4.   Lõike 2 kohaselt koostatud loetelu võib vajaduse korral ajakohastada, võttes arvesse protokolli kohaste hindamiskogude koostatud nelja aasta aruannete tulemusi või komisjoni enda hindamisi.

Artikkel 7

Tootmise abiained

1.   Erandina artikli 4 lõikest 1 võib I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid toota, turule lasta ja seejärel tarnida või teisele isikule tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha, et kasutada neid III lisas osutatud protsessides tootmise abiainena. Neid aineid võib kasutada tootmise abiainetena üksnes käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel.

2.   Lõikes 1 osutatud osoonikihti kahandavaid aineid tohib kasutada tootmise abiainena käitistes, mis olid olemas 1. septembril 1997, üksnes tingimusel, et osoonikihti kahandavate ainete heide nendest käitistest on ebaoluline, ja kui lõikes 3 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti.

3.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada selliste ettevõtjate loetelu, kellel on lubatud kasutada I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid tootmise abiainetena III lisas osutatud protsessides käesoleva artikli lõikes 2 osutatud käitistes, sätestades maksimaalsed kogused, mida võib kasutada tootmise abiainena kas toote koostises või kulumaterjalina, ning heite piirnormi iga asjaomase ettevõtja jaoks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, kui seda on vaja tehnilise arengu või protokolliosaliste otsuste tõttu.

Artikkel 8

Oluline kasutus laboris ja analüüside tegemisel

1.   Erandina artikli 4 lõikest 1 võib I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid toota, turule lasta ja seejärel tarnida või teisele isikule liidus tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel ning kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti.

2.   Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata sellised olulised kasutused laboris ja analüüside tegemisel, mille jaoks I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete tootmine ja import võib olla liidus lubatud, samuti erandi kehtimise ajavahemiku ning kasutajad, kelle puhul nimetatud olulised kasutused laboris ja analüüside tegemisel on lubatud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Ettevõtja, kes laseb liidus turule ja seejärel tarnib või teeb tasu eest või tasuta teisele isikule kättesaadavaks lõikes 1 osutatud osoonikihti kahandavaid aineid oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel, säilitab iga aine kohta järgmised andmed:

a)

nimetus;

b)

turule lastud või tarnitud kogus;

c)

kasutamise eesmärk;

d)

ostjate ja tarnijate loetelu.

4.   Ettevõtja, kes tegeleb lõikes 1 osutatud osoonikihti kahandavate ainete olulise kasutusega laboris ja analüüside tegemisel, säilitab iga aine kohta järgmised andmed:

a)

nimetus;

b)

tarnitud või kasutatud kogus;

c)

kasutamise eesmärk;

d)

tarnijate loetelu.

5.   Lõigetes 3 ja 4 osutatud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat ja need tehakse taotluse alusel kättesaadavaks asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele või komisjonile.

6.   Lõikes 1 osutatud osoonikihti kahandavaid aineid, mis on ette nähtud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel, lastakse turule ja seejärel tarnitakse või tehakse teisele isikule liidus tasu eest või tasuta kättesaadavaks üksnes IV lisas sätestatud tingimustel.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, kui seda on vaja tehnika arengu või protokolliosaliste tehtud otsuste tõttu.

Artikkel 9

Haloonide kriitilise tähtsusega kasutusotstarbed

1.   Erandina artikli 4 lõikest 1 tohib haloone turule lasta ja kasutada V lisas esitatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbel. Haloone võivad turule lasta ja seejärel tarnida või teisele isikule liidus tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha üksnes ettevõtjad, kellel on asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse luba säilitada haloone kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbel kasutatavaid haloone sisaldavad või neil haloonidel põhinevad tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid kõrvaldatakse kasutuselt V lisas sätestatud haloonide lubatud kasutamise lõpptähtpäevaks. Tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites sisalduvad haloonid kogutakse kokku vastavalt artikli 20 lõikele 5.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, kui tehniliselt ja majanduslikult teostatavad alternatiivid või tehnoloogia ei ole kõnealuses lisas loetletud kriitilise tähtsusega kasutusviiside jaoks kättesaadavad selles sätestatud tähtaegadeks või ei ole vastuvõetavad oma keskkonna- või tervisemõju tõttu või kui seda on vaja selleks, et tagada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine seoses haloonide kriitilise tähtsusega kasutusotstarvetega, mis on kehtestatud eelkõige protokolli, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega ja liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse alusel teha konkreetsel juhul ajaliselt piiratud erandeid V lisas sätestatud lubatud kasutamise lõpptähtpäevadest ja kasutamise lõpetamise tähtpäevadest, kui eranditaotluses on tõendatud, et selle konkreetse kasutusotstarbe jaoks ei ole tehniliselt ega majanduslikult teostatavat alternatiivi. Komisjon lisab kõnealustesse rakendusaktidesse aruandlusnõuded ja nõuab erandi kasutamise jälgimiseks vajalike täiendavate tõendite esitamist, sealhulgas tõendusmaterjali ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks kogutud haloonide koguste, lekkekontrolli tulemuste ja kasutamata haloonide varude koguste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Metüülbromiidi kasutamine hädaolukorras

1.   Hädaolukorras, mille on põhjustanud teatavate taimekahjurite levik või ootamatud haiguspuhangud, võib komisjon liikmesriigi pädeva asutuse taotluse alusel anda rakendusaktidega, ja olles sellest teavitanud osoonisekretariaati vastavalt protokolliosaliste otsusele IX/7, metüülbromiidi ajutise tootmise, turule laskmise ja kasutamise loa, tingimusel et metüülbromiidi turule laskmine ja kasutamine on lubatud vastavalt määrustele (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) nr 528/2012. Kogu kasutamata metüülbromiid hävitatakse.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktides määratakse kindlaks meetmed, mida tuleb võtta metüülbromiidi heite vähendamiseks kasutamise ajal, ning neid meetmeid kohaldatakse mitte kauem kui 120 päeva ja mitte rohkema kui 20 tonni metüülbromiidi suhtes. Komisjon lisab kõnealustesse rakendusaktidesse aruandlusnõuded ja nõuab metüülbromiidi kasutamise jälgimiseks vajalike täiendavate tõendite esitamist, sealhulgas tõendeid aine hävitamise kohta pärast erandi kehtivuse lõppu. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 11

Erandid seoses toodete ja seadmetega, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel

1.   Erandina artikli 5 lõikest 1 võib liidus turule lasta, seejärel tarnida või teisele isikule tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha tooteid ja seadmeid, mille puhul on vastavalt artiklile 8 või 9 lubatud kasutada vastavat osoonikihti kahandavat ainet.

2.   Haloone sisaldavad tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid, välja arvatud need, mida kasutatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega otstarbel, on keelatud ja need kõrvaldatakse kasutuselt.

3.   Tooted ja seadmed, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel, kõrvaldatakse olelusringi lõppedes kasutuselt.

Artikkel 12

Hävitamine ja taasväärtustamine

Erandina artikli 4 lõikest 1 ja artikli 5 lõikest 1 võib I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid ning tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel, liidus turule lasta, seejärel tarnida või tasu eest või tasuta teisele isikule kättesaadavaks teha hävitamiseks liidus vastavalt artikli 20 lõikele 6. I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid võib liidus turule lasta ka taasväärtustamiseks.

Artikkel 13

Import

1.   Erandina artikli 4 lõikest 2 ja artikli 5 lõikest 2 on lubatud järgmiste kaupade import:

a)

osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud kasutamiseks lähteainetena kooskõlas artikliga 6;

b)

osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud kasutamiseks tootmise abiainetena kooskõlas artikliga 7;

c)

osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel kooskõlas artikliga 8;

d)

osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud hävitamiseks artikli 20 lõikes 6 osutatud tehnoloogia abil;

e)

osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud artiklis 12 osutatud taasväärtustamiseks;

f)

metüülbromiid hädaolukorras kasutamiseks vastavalt artiklile 10;

g)

kokkukogutud, ringlussevõetud või taasväärtustatud haloonid tingimusel, et neid imporditakse üksnes artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks ettevõtja poolt, kes on saanud asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt loa säilitada haloone kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks;

h)

tooted ja seadmed, mis sisaldavad haloone või põhinevad haloonidel, artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks;

i)

tooted ja seadmed, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel ja mis on ette nähtud hävitamiseks, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 6 osutatud tehnoloogia abil;

j)

tooted ja seadmed, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel ja mis on ette nähtud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel, nagu on osutatud artiklis 8.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud impordi puhul tuleb tollile esitada kehtiv litsents, mille komisjon on väljastanud artikli 16 kohaselt, välja arvatud ajutise ladustamise korral.

Artikkel 14

Eksport

1.   Erandina artikli 4 lõikest 2 ja artikli 5 lõikest 2 on lubatud järgmiste kaupade eksport:

a)

osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud artiklis 8 osutatud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel;

b)

osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud kasutamiseks lähteainena kooskõlas artikliga 6;

c)

osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud kasutamiseks tootmise abiainetena kooskõlas artikliga 7;

d)

varem kasutamata või taasväärtustatud fluoroklorosüsivesinikud, kasutamiseks muul kui punktides a ja b osutatud otstarbel, välja arvatud hävitamiseks;

e)

kokkukogutud, ringlussevõetud või taasväärtustatud haloonid, mida ettevõtja, kellel on asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse luba säilitada haloone kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks, säilitab artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks;

f)

tooted ja seadmed, mis sisaldavad haloone või põhinevad haloonidel, artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks;

g)

tooted ja seadmed, mis sisaldavad artikli 13 lõike 1 punkti j alusel imporditud osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel.

2.   Erandina artikli 5 lõikest 2 võib komisjon liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel rakendusaktidega lubada fluoroklorosüsivesinikke sisaldavate toodete ja seadmete eksporti, kui tõendatakse, et konkreetse toote majanduslikku väärtust ja eeldatavat allesjäänud kasutusiga arvestades koormaks ekspordi keelamine eksportijat ebaproportsionaalselt ja selline eksport on kooskõlas sihtriigi õigusaktidega. Enne eksporditaotluse rahuldamist kontrollib komisjon, kas sihtriigi õigusaktidega on tagatud, et selliseid tooteid ja seadmeid käideldakse pärast nende olelusringi lõppu asjakohasel viisil, et minimeerida osoonikihti kahandavate ainete keskkonda sattumist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Enne sellist eksporti teatab komisjon sellest sihtriigile.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ekspordi puhul tuleb tollile esitada kehtiv litsents, mille komisjon on väljastanud artikli 16 kohaselt, välja arvatud ajutisele ladustamisele järgneva reekspordi korral.

Artikkel 15

Erandite tingimused

1.   Osoonikihti kahandavate ainete ühekordselt täidetavate, tühjade või täielikult või osaliselt täidetud mahutite import, turule laskmine, edasine tarnimine või liidus teisele isikule tasu eest või tasuta kättesaadavaks tegemine, kasutamine või eksport on keelatud, välja arvatud artiklis 8 osutatud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel. Selliseid mahuteid võib ladustada või vedada üksnes järgnevaks kõrvaldamiseks.

Esimest lõiku kohaldatakse ühekordselt täidetavatele mahutitele, eelkõige

a)

mahutitele, mida ei saa korduvtäita, ilma et neid oleks selleks otstarbeks kohandatud, ja

b)

mahutitele, mida saab korduvtäita, kuid mis imporditakse või lastakse turule, ilma et oleks korraldatud nende tagastamine korduvtäitmiseks.

2.   Toll või turujärelevalveasutused arestivad, konfiskeerivad, kõrvaldavad turult või nõuavad turult tagasi kõik lõike 1 punktis a osutatud ühekordselt täidetavad mahutid nende hävitamise teel kõrvaldamise eesmärgil. Lõike 1 kohaselt keelatud ühekordselt täidetavate mahutite reeksport on keelatud.

3.   Ettevõtjad, kes lasevad turule osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavaid mahuteid, esitavad vastavusdeklaratsiooni, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et on olemas siduv kord kõnealuste mahutite tagastamiseks korduvtäitmise eesmärgil, eelkõige määrates kindlaks asjaomased osalised, nende kohustuslikud ülesanded ja asjakohase logistilise korra. Kõnealune kord muudetakse siduvaks turustajatele, kes turustavad osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavaid mahuteid lõppkasutajale.

Esimeses lõigus osutatud ettevõtjad säilitavad vastavusdeklaratsiooni vähemalt viis aastat pärast osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavate mahutite turule laskmist ning teevad kõnealuse deklaratsiooni asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile taotluse alusel kättesaadavaks. Tarnijad, kes tarnivad osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavaid mahuteid lõppkasutajatele, säilitavad tõendid esimeses lõigus osutatud siduva korra täitmise kohta vähemalt viis aastat pärast lõppkasutajale tarnimist ning teevad need tõendid asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile taotluse alusel kättesaadavaks.

Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata nõuded esimeses lõigus osutatud siduva korra jaoks oluliste elementide lisamiseks vastavusdeklaratsiooni. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Osoonikihti kahandavaid aineid on keelatud turule lasta, välja arvatud juhul, kui tootjad või importijad tõendavad liikmesriigi pädevale asutusele turule laskmisel, et osoonikihti kahandavate ainete tootmisprotsessi, sealhulgas nende ainete tootmise jaoks lähteaine valmistamise käigus kõrvalsaadusena toodetud trifluorometaan, on parimat võimalikku tehnikat kasutades hävitatud või edasiseks kasutamiseks kokku kogutud.

Kõnealuste tõendite esitamiseks koostavad tootjad ja importijad vastavusdeklaratsiooni, millele lisatakse täiendavad dokumendid,

a)

milles määratakse kindlaks turule lastavate osoonikihti kahandavate ainete päritolu;

b)

milles nimetatakse turule lastavate osoonikihti kahandavate ainete tootmise rajatis, sealhulgas selliste eelainete päritolurajatised, mis hõlmavad klorodifluorometaani (R-22) tootmist turule lastavate osoonikihti kahandavate ainete tootmise protsessi raames;

c)

milles tõendatakse päritolurajatistes sellise heite vähendamise tehnoloogia olemasolu ja toimimist, mis on samaväärne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel heaks kiidetud alusmetoodikaga AM0001 trifluorometaani jäätmevoogude põletamiseks, või tõendatakse kogumis- ja hävitamismeetodeid, millega tagati trifluorometaani heite hävitamine vastavalt protokolli nõuetele;

d)

mis sisaldavad muud lisateavet, mis hõlbustab osoonikihti kahandavate ainete jälgimist enne importimist.

Tootjad ja importijad säilitavad vastavusdeklaratsiooni ja täiendavaid dokumente vähemalt viis aastat pärast turule laskmist ning teevad need asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile taotluse alusel kättesaadavaks.

Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks teises lõigus osutatud vastavusdeklaratsiooni ja täiendavate dokumentidega seotud üksikasjaliku korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid, mis on toodetud või turule lastud artiklis 6 osutatud lähteainena, artiklis 7 osutatud tootmise abiainena, artiklis 8 osutatud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel või artiklis 12 osutatud hävitamiseks või taasväärtustamiseks, võib kasutada üksnes neil eesmärkidel.

Käesoleva määruse artiklites 6, 7, 8 ja 12 osutatud kasutuseks ettenähtud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad mahutid märgistatakse selge märkega, et ainet võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbel. Kui selliste ainete suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud märgistamisnõudeid, lisatakse selline märge kõnealuses määruses osutatud märgistusele.

Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata teises lõigus osutatud märgistuse vormi ja sellel kasutatava märke. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Ettevõtjad, kes toodavad, sealhulgas kõrvalsaadusena, lasevad turule, tarnivad teisele isikule liidus või võtavad teiselt isikult liidus vastu I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid, mis on ette nähtud kasutamiseks lähteainena, tootmise abiainena või mis on ette nähtud hävitamiseks või taasväärtustamiseks, ning ettevõtjad, kes hävitavad või taasväärtustavad neid aineid või kasutavad neid lähteainena või tootmise abiainena, peavad arvestust, mis sisaldab iga osoonikihti kahandava aine kohta vähemalt järgmist teavet, kui see on kohaldatav:

a)

osoonikihti kahandava aine või sellist ainet sisaldava segu nimetus;

b)

asjaomase kalendriaasta jooksul toodetud, imporditud, eksporditud, taasväärtustatud või hävitatud kogus;

c)

asjaomase kalendriaasta jooksul tarnitud ja vastuvõetud kogus üksikute tarnijate või vastuvõtjate kaupa;

d)

tarnijate või vastuvõtjate nimed ja kontaktandmed;

e)

asjaomase kalendriaasta jooksul kasutatud kogus ja tegeliku kasutuse täpsustus ning

f)

asjaomase kalendriaasta 1. jaanuaril ja 31. detsembril ladustatud kogus.

Ettevõtjad säilitavad esimeses lõigus osutatud andmeid vähemalt viis aastat pärast tootmist, turule laskmist, tarnimist või vastuvõtmist ning teevad need taotluse alusel kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele või komisjonile. Pädevad asutused ja komisjon tagavad kõnealustes andmetes sisalduva teabe konfidentsiaalsuse.

IV PEATÜKK

Kaubandus

Artikkel 16

Litsentsisüsteem

1.   Komisjon loob elektroonilise litsentsisüsteemi (edaspidi „litsentsisüsteem“) I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete jaoks ning tagab selle litsentsisüsteemi toimimise.

2.   Ettevõtjad, kes soovivad saada artikli 13 lõike 2 või artikli 14 lõike 3 kohaselt nõutavat litsentsi, esitavad taotluse litsentsisüsteemi kasutades. Enne taotluse esitamist peavad ettevõtjad olema litsentsisüsteemis nõuetekohaselt registreeritud. Samuti tagavad ettevõtjad, et enne artikli 24 kohase aruande esitamist on nad litsentsisüsteemis nõuetekohaselt registreeritud.

Litsentsitaotlused vaadatakse läbi 30 päeva jooksul. Litsentsid antakse VII lisas sätestatud reeglite ja korra kohaselt.

3.   Litsentse võib anda nii ettevõtjatele, kelle asukoht on liidus, kui ka ettevõtjatele, kelle asukoht on liidust väljaspool.

Ettevõtjad, kelle asukoht on väljaspool liitu, määravad ainuesindaja, kellel on asukoht liidus ja kes võtab täieliku vastutuse käesoleva määruse täitmise eest. Ainuesindaja võib olla sama, kes on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (22) artikli 8 kohaselt.

4.   Litsents on piiratud kehtivusajaga. Litsents kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni, kuni komisjon selle käesoleva artikli kohaselt peatab või kehtetuks tunnistab või kuni ettevõtja sellest loobub. Artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks ladustatud taaskasutatud, ringlussevõetud või taasväärtustatud haloonide impordi või ekspordi puhul ei tohi kehtivusaeg ületada V lisas sätestatud kriitilise tähtsusega kasutuse lõpptähtpäeva.

5.   Ettevõtja, kellel on litsents, teatab litsentsi kehtivusajal komisjonile põhjendamatu viivituseta kõigist muudatustest, mis võidakse litsentsi kehtivusajal teha VII lisa alusel esitatavates andmetes.

6.   Komisjon võib vajaduse korral nõuda lisateavet, et kinnitada selle teabe täpsust ja täielikkust, mille ettevõtjad on VII lisa kohaselt esitanud.

7.   Liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas toll või komisjon võivad nõuda tõendit imporditavate või eksporditavate ainete laadi või koostise kohta ning selle litsentsi koopiat, mille on andnud välja riik, kust ained imporditakse või kuhu need eksporditakse.

8.   Komisjon võib litsentsisüsteemis esitatud andmeid konkreetsetel juhtudel asjaomaste protokolliosaliste pädevate asutustega vajalikul määral jagada.

9.   Litsents peatatakse, kui on põhjendatud kahtlus, et mõnda käesolevas määruses sätestatud kohustust ei täideta. Litsents tunnistatakse kehtetuks, kui on tõendeid, et mõnda käesolevas määruses sätestatud kohustust ei täideta. Litsentsitaotlus lükatakse tagasi või litsents tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui on tõendeid selle kohta, et ettevõtja on käesoleva määruse kohase tegevusega seoses liidu tolliõigust või liidu keskkonnaõigust raskelt või korduvalt rikkunud.

Ettevõtjaid teavitatakse võimalikult kiiresti igast litsentsitaotluse tagasilükkamisest või litsentsi peatamisest või kehtetuks tunnistamisest, täpsustades tagasilükkamise, peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjused. Sellistest juhtumitest teavitatakse ka liikmesriike.

10.   Ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed, mis tagavad, et osoonikihti kahandavate ainete eksport

a)

ei kujuta endast ebaseadusliku kaubanduse juhtumit;

b)

ei takista protokollist tulenevate kohustuste täitmiseks sihtriigis võetud kontrollimeetmete rakendamist ega

c)

põhjusta punktis b osutatud riigi puhul protokollis sätestatud koguseliste piirnormide ületamist.

11.   Liikmesriikide pädevatel asutustel, sealhulgas tollil, on käesoleva määruse täitmise tagamise eesmärgil juurdepääs litsentsisüsteemile. Tolli juurdepääs litsentsisüsteemile tagatakse lõigetes 14 ja 15 osutatud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna (edaspidi „ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“) kaudu.

12.   Liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon tagavad litsentsisüsteemis sisalduva teabe konfidentsiaalsuse.

13.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, kui seda on vaja, et tagada litsentsisüsteemi sujuv toimimine, hõlbustada tollikontrollide tegemist või täita protokolli.

14.   Komisjon tagab litsentsisüsteemi ühendamise ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga määruse (EL) 2022/2399 alusel loodud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi abil.

15.   Liikmesriigid tagavad oma riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ühendamise ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemiga, et vahetada teavet litsentsisüsteemiga.

Artikkel 17

Kaubanduse kontroll

1.   Toll ja turujärelevalveasutused tagavad käesolevas määruses impordi ja ekspordi suhtes sätestatud keeldude ja muude piirangute täitmise.

2.   Impordi puhul on importijaks ettevõtja, kellel on käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohane litsents. Importija puudumise korral on kõnealuse litsentsiga ettevõtja tollideklaratsioonis märgitud deklarandiks, kes on muu eriprotseduuri kui transiidiloa omanik, välja arvatud juhul, kui toimub õiguste ja kohustuste üleminek määruse (EL) nr 952/2013 artikli 218 kohaselt, et deklarant saaks olla teine isik. Transiidiprotseduuri korral on kõnealuse litsentsiga ettevõtja protseduuri pidajaks.

Ekspordi puhul on tollideklaratsioonis märgitud eksportijaks ettevõtja, kellel on artikli 14 lõike 3 kohane litsents.

3.   Osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete impordi korral esitab importija või selle puudumise korral tollideklaratsioonis või ajutise ladustamise deklaratsioonis märgitud deklarant ning ekspordi puhul tollideklaratsioonis märgitud eksportija tollile tollideklaratsioonis vajaduse korral järgmise teabe:

a)

litsentsisüsteemi registreerimis- ja identifitseerimisnumber ning litsentsi number vastavalt artikli 13 lõikele 2 ja artikli 14 lõikele 3;

b)

ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number);

c)

osoonikihti kahandava(te) aine(te) netomass, ka siis, kui need sisalduvad toodetes ja seadmetes;

d)

netomass korrutatuna osoonikihti kahandava(te) aine(te) osoonikihi kahandamise potentsiaaliga, ka siis, kui aine sisaldub toodetes ja seadmetes;

e)

kaubakood, mille alla kaup klassifitseeritakse.

4.   Toll kontrollib eelkõige, kas impordi puhul on tollideklaratsioonis märgitud importijal või selle puudumisel deklarandil ja ekspordi puhul tollideklaratsioonis märgitud eksportijal kehtiv litsents vastavalt artikli 13 lõikele 2 ja artikli 14 lõikele 3.

5.   Vajaduse korral edastab toll ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu litsentsisüsteemile teabe kauba tollivormistuse kohta.

6.   Korduvtäidetavates mahutites olevate I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete importijad teevad vabasse ringlusse lubamisega seotud tollideklaratsiooni esitamise ajal tollile kättesaadavaks artikli 15 lõikes 3 osutatud vastavusdeklaratsiooni koos tõenditega, mis kinnitavad mahuti korduvtäitmise eesmärgil tagastamise korda.

7.   Haloonide importijad vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile g ja haloonide eksportijad vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile e teevad vabasse ringlusse lubamise või ekspordiga seotud tollideklaratsiooni esitamise ajal tollile kättesaadavaks artikli 13 lõike 1 punktis g ja artikli 14 lõike 1 punktis e loetletud aine laadi kinnitava sertifikaadi.

8.   Osoonikihti kahandavate ainete importijad teevad vabasse ringlusse lubamisega seotud tollideklaratsiooni esitamise ajal tollile kättesaadavaks artikli 15 lõikes 4 osutatud tõendid.

9.   Toll kontrollib käesolevas määruses sätestatud impordi- ja ekspordireeglite järgimist riskianalüüsil põhinevate kontrollide tegemisel tolli riskijuhtimissüsteemi raames ja kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 46. Kõnealuses riskianalüüsis võetakse eelkõige arvesse kogu kättesaadavat teavet osoonikihti kahandavate ainetega ebaseadusliku kaubanduse tõenäosuse kohta ja asjaomase ettevõtja varasema nõuete täitmise kohta.

10.   Käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete, toodete ja seadmete füüsilise tollikontrolli käigus kontrollib toll riskianalüüsi põhjal impordi ja ekspordi puhul eelkõige seda,

a)

kas esitatud kaubad vastavad litsentsis ja tollideklaratsioonis kirjeldatud kaupadele ning

b)

kas kaubad on enne vabasse ringlusse lubamist nõuetekohaselt märgistatud vastavalt artikli 15 lõikele 4.

Importija või eksportija teeb määruse (EL) nr 952/2013 artikli 15 kohase kontrolli käigus oma litsentsi tollile kättesaadavaks.

11.   Toll konfiskeerib või arestib käesoleva määrusega keelatud osoonikihti kahandavad ained, tooted ja seadmed nende kõrvaldamise eesmärgil määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 197 ja 198 kohaselt või teavitab pädevaid asutusi, et tagada selliste ainete, toodete ja seadmete konfiskeerimine ja arestimine nende kõrvaldamise eesmärgil. Vastavalt määruse (EL) 2019/1020 artiklile 16 kõrvaldavad ka turujärelevalveasutused sellised ained, tooted ja seadmed turult või võtavad need turult tagasi.

Käesoleva määrusega hõlmatud, kuid käesolevale määrusele mittevastavate osoonikihti kahandavate ainete, toodete ja seadmete reeksport on keelatud.

12.   Toll või turujärelevalveasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et ära hoida katseid importida või eksportida käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavaid aineid, tooteid ja seadmeid, mida ei olnud juba lubatud territooriumile sisse tuua või sealt välja viia.

13.   Liikmesriigid määravad või kiidavad heaks tolliasutused või muud kohad ning täpsustavad kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 135 ja 267 nende tolliasutuste ja kohtadeni viivad marsruudid käesoleva määruse I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete tollile esitamiseks nende sisenemisel liidu tolliterritooriumile või sealt väljumisel. Kontrolle teevad kooskõlas riigisiseste õigusnormidega tolliasutuse töötajad või muud volitatud isikud, kes on teadlikud käesoleva määrusega hõlmatud ebaseaduslike tegevuste ennetamisega seotud teemadest ja kellel on juurdepääs sobivatele seadmetele, et teha riskianalüüsil põhinevaid asjakohaseid füüsilisi kontrolle.

Üksnes esimeses lõigus osutatud määratud või heakskiidetud tolliasutused või muud kohad võivad algatada või lõpetada I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete või neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete transiidiprotseduuri.

Artikkel 18

Meetmed ebaseadusliku kaubanduse seireks

1.   Tuginedes osoonikihti kahandavate ainetega kaubanduse korrapärasele seirele ja osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete liikumisega seotud ebaseadusliku kaubanduse võimalike riskide hindamisele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et

a)

täiendada käesolevat määrust, täpsustades kriteeriumid, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad võtma arvesse artikli 26 kohaste kontrollide tegemisel, et teha kindlaks, kas ettevõtjad täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi;

b)

täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks nõuded, mida tuleb kontrollida, kui tehakse artikli 17 kohast selliste osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete seiret, mis on suunatud ajutisele ladustamisele, või tolliprotseduurile, sealhulgas tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile või transiidile läbi liidu tolliterritooriumi;

c)

muuta käesolevat määrust, lisades turule lastud selliste osoonikihti kahandavate ainete jälgimise meetodid osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete artiklite 13 ja 14 kohase impordi ja ekspordi seireks, mis on suunatud ajutisele ladustamisele või tolliprotseduurile.

2.   Lõike 1 alusel delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse kõnealuse lõike punktide a, b ja c alusel kehtestatava metoodika keskkonnakasu ja sotsiaal-majanduslikku mõju.

Artikkel 19

Kaubandus protokolliga ühinemata riikide, piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide ja territooriumidega

1.   I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete import riigist või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonist, kes ei ole nõustunud end siduma teatava protokolli alusel kontrollitava aine suhtes kohaldatavate protokolli sätetega, ning nende ainete, toodete ja seadmete eksport sellistesse riikidesse ja sellistesse organisatsioonidesse on keelatud.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades õigusnormid, mida kohaldatakse selliste toodete ja seadmete vabasse ringlusse lubamise ja ekspordi suhtes, mis on imporditud riigist või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonist lõike 1 tähenduses või eksporditud neisse ja mis on toodetud I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete abil, kuid mis ei sisalda aineid, mida saab kindlalt määratleda kõnealuses lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainetena, ning õigusnormid selliste toodete ja seadmete kindlakstegemise kohta. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse protokolliosaliste asjakohaseid otsuseid ning selliste toodete ja seadmete kindlaks tegemise õigusnormide osas protokolliosalistele korrapäraselt antud tehnilisi nõuandeid.

3.   Erandina lõikest 1 võib komisjon anda rakendusaktidega loa kaubanduseks riigiga või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooniga lõike 1 tähenduses, kui kaubeldakse I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmetega või mis on valmistatud ühe või mitme sellise aine abil, kui protokolliosaliste koosolekul on vastavalt protokolli artikli 4 lõikele 8 kindlaks tehtud, et asjaomane riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon vastab täielikult protokolli nõuetele ning on esitanud selle kohta protokolli artiklis 7 täpsustatud andmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Kui lõikes 2 osutatud protokolliosaliste otsusest ei tulene teisiti, kohaldatakse lõiget 1 iga protokolliga ühinemata territooriumi suhtes samal viisil, nagu selliseid otsuseid kohaldatakse iga riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes lõike 1 tähenduses.

5.   Kui protokolliga ühinemata territooriumi ametiasutused vastavad täielikult protokolli nõuetele ning on esitanud sellekohased protokolli artiklis 7 täpsustatud andmed, võib komisjon rakendusaktidega otsustada, et käesoleva artikli lõike 1 mõningaid või kõiki sätteid ei kohaldata kõnealuse territooriumi suhtes. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

V PEATÜKK

Heite piiramine

Artikkel 20

Kasutatud osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumine ja hävitamine

1.   Külmutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades, lahusteid sisaldavates seadmetes või tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites leiduvad osoonikihti kahandavad ained tuleb seadmete hoolduse või teeninduse ajal või enne seadmete lammutamist või kõrvaldamist hävitamiseks, ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks kokku koguda, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkukogumine on reguleeritud muude liidu õigusaktidega.

2.   Alates 1. jaanuarist 2025 tagavad hooneomanikud ja töövõtjad, et renoveerimise käigus selliseid remondi- või lammutustöid tehes, mis nõuavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainetega vahte sisaldavate vahtpaneelide eemaldamist, välditakse heidet nii palju kui võimalik, käideldes vahte või neis sisalduvaid aineid viisil, mis tagab kõnealuste ainete hävitamise. Kõnealuste ainete kokkukogumise korral võivad neid kokku koguda üksnes nõuetekohase kvalifikatsiooniga füüsilised isikud.

3.   Alates 1. jaanuarist 2025 tagavad hooneomanikud ja töövõtjad, et renoveerimise käigus selliseid remondi- või lammutustööd tehes, mis nõuavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainetega vahte sisaldavate õõnsustesse või konstruktsioonidesse paigaldatud laminaatvahtplaatide eemaldamist, välditakse heidet nii palju kui võimalik, käideldes vahte või neis sisalduvaid aineid viisil, mis tagab kõnealuste ainete hävitamise. Kõnealuste ainete kokkukogumise korral võivad neid kokku koguda üksnes nõuetekohase kvalifikatsiooniga füüsilised isikud.

Kui esimeses lõigus osutatud vahtude eemaldamine ei ole tehniliselt teostatav, koostab hooneomanik või töövõtja dokumendid, mis tõendavad, et eemaldamine ei ole konkreetsel juhul teostatav. Selliseid dokumente säilitatakse viis aastat ja need tehakse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile taotluse alusel kättesaadavaks.

4.   Tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites leiduvad haloonid tuleb seadmete hoolduse või teeninduse ajal või enne seadmete lammutamist või kasutuselt kõrvaldamist ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks kokku koguda.

Haloonide hävitamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui on olemas dokumenteeritud tõendid selle kohta, et kokkukogutud või ringlussevõetud aine puhtus ei võimalda tehniliselt selle aine taasväärtustamist ja edasist taaskasutamist. Sellistel juhtudel säilitavad haloone hävitavad ettevõtjad neid dokumente vähemalt viis aastat. Sellised dokumendid tehakse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile taotluse alusel kättesaadavaks.

5.   Muudes kui lõigetes 1–4 osutatud toodetes ja seadmetes sisalduvad osoonikihti kahandavad ained kogutakse kokku hävitamiseks, ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, või hävitatakse ilma eelneva kokkukogumiseta, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkukogumine on reguleeritud muude liidu õigusaktidega.

6.   I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid ning selliseid aineid sisaldavaid tooteid ja seadmeid hävitatakse üksnes protokolliosaliste poolt heakskiidetud hävitamistehnoloogia abil.

Muid osoonikihti kahandavaid aineid, mille hävitamistehnoloogiat ei ole heaks kiidetud, hävitatakse üksnes hävitamistehnoloogia abil, mis vastab jäätmeid käsitlevale liidu ja riigisisesele õigusele ning sellisest õigusest tulenevatele lisanõuetele.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, koostades sellistetoodete ja seadmete loetelu, mille puhul osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumist või toodete ja seadmete hävitamist ilma osoonikihti kahandavate ainete eelneva kokkukogumiseta peetakse tehniliselt ja majanduslikult teostatavaks, ning täpsustades vajaduse korral, millist tehnoloogiat tuleb kasutada.

8.   Liikmesriigid edendavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumist, ringlussevõttu, taasväärtustamist ja hävitamist ning kehtestavad sellega tegelevate töötajate jaoks kvalifikatsiooni miinimumnõuded.

Artikkel 21

Osoonikihti kahandavate ainete heide ja lekkekontroll

1.   Osoonikihti kahandavate ainete tahtlik atmosfääri heitmine, sealhulgas juhul, kui need sisalduvad toodetes ja seadmetes, on keelatud, kui nende keskkonda heitmine ei ole tehniliselt vajalik käesoleva määrusega lubatud kasutusotstarbeks.

2.   Ettevõtjad rakendavad kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida ja minimeerida osoonikihti kahandavate ainete tahtmatut keskkonda heitmist tootmise käigus, sealhulgas keskkonda heitmist nende tahtmatul tekkimisel muude kemikaalide tootmisel, seadmete tootmisprotsessis, kasutamise, ladustamise ja ühest mahutist või süsteemist teise viimise või vedamise käigus.

3.   Käitajad, kes käitavad külmutus- ja kliimaseadmeid või soojuspumpasid või tuletõrjesüsteeme, sealhulgas nende osi, mis sisaldavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid, tagavad, et kõnealuste paiksete seadmete või süsteemide lekkekindlust

a)

kontrollitakse vähemalt üks kord 12 kuu jooksul, kui need sisaldavad vedelikuna vähemalt 3 kg, kuid vähem kui 30 kg I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid, välja arvatud seadmed, mis on varustatud alla 6 kg I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate hermeetiliselt suletud süsteemidega ja sellele vastavalt märgistatud;

b)

kontrollitakse vähemalt üks kord kuue kuu jooksul, kui need sisaldavad vedelikuna vähemalt 30 kg, kuid vähem kui 300 kg I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid;

c)

kontrollitakse vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui need sisaldavad vedelikuna vähemalt 300 kg I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid.

4.   Käitajad, kes käitavad seadmeid või süsteeme, mis sisaldavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid, tagavad, et kõik avastatud lekked kõrvaldatakse põhjendamatu viivituseta, ilma et see piiraks kõnealuste osoonikihti kahandavate ainete kasutamise keeldu, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkukogumine on reguleeritud muude liidu õigusaktidega.

5.   Lõikes 4 osutatud käitajad säilitavad andmed lisatud haloonide ja I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete koguste ja liikide kohta ja kõnealuses lõikes osutatud seadmete ja süsteemide hoolduse ja teeninduse ajal või lõplikul kõrvaldamisel kokku kogutud koguste kohta. Nad säilitavad ka muu asjakohase teabe, sealhulgas teabe hooldus- või teenindustöid teinud ettevõtja kindlakstegemiseks, ning lekkekontrollide kuupäevad ja tulemused. Neid andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat ja need tehakse taotluse alusel kättesaadavaks liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile.

6.   Liikmesriigid kehtestavad lõigetes 3 ja 4 osutatud tegevusega tegelevate töötajate jaoks kvalifikatsiooni miinimumnõuded.

VI PEATÜKK

Osoonikihti kahandavate ainete loetelud ja aruandlus

Artikkel 22

Osoonikihti kahandavate ainete loetelu muudatused

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et lisada sellesse aineid, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, kuid mille kohta protokolli alusel loodud teadusliku hindamise komisjon või muu võrdväärselt tunnustatud asutus on leidnud, et neil on märkimisväärne osoonikihi kahandamise potentsiaal.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et lisada sellesse kõik ained, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ning mida eksporditakse, imporditakse, toodetakse või lastakse turule märkimisväärsetes kogustes, ning asjakohasel juhul määrata kindlaks võimalikud erandid II või IV peatükis sätestatud piirangutest.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks kõnealuste ainete globaalse soojendamise potentsiaali ja osoonikihi kahandamise potentsiaali osas, kui seda on vaja protokolli alusel loodud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma uute hindamisaruannete või teadusliku hindamise komisjoni uute aruannete põhjal, ning lisada kõnealustesse lisadesse nende ainete globaalse soojendamise potentsiaal, kui see on kättesaadav 20 aasta pikkusel ajaskaalal.

Artikkel 23

Liikmesriikide esitatavad aruanded

1.   Liikmesriigid esitavad 30. juuniks 2024 ja seejärel igal aastal komisjonile eelmise kalendriaasta kohta elektrooniliselt järgmise teabe:

a)

artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbel paigaldatud, kasutatud või säilitatud haloonide kogused, nende heite vähendamiseks võetud meetmed, hinnanguline heide ning edusammud adekvaatsete asendusainete hindamisel ja kasutuselevõtmisel;

b)

ebaseadusliku kaubanduse juhtumid, eelkõige need, mis avastati artikli 26 kohaselt tehtud kontrollide käigus, sealhulgas vajaduse korral artiklis 27 osutatud karistuste määramine.

2.   Komisjon võib vajaduse korral rakendusaktidega vastu võtta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe esitamise vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 1 muutmiseks, kui seda on vaja protokolliosaliste otsuste tõttu.

Artikkel 24

Ettevõtjate esitatavad aruanded

1.   Iga ettevõtja esitab 31. märtsiks 2025 ja seejärel igal aastal komisjonile elektroonilise aruandlusvahendi kaudu eelmise kalendriaasta andmed vastavalt VI lisas osutatule iga osoonikihti kahandava aine kohta.

Liikmesriikidel on juurdepääs ka nende jurisdiktsiooni kuuluvate ettevõtjate elektroonilisele aruandlusvahendile.

Enne aruande esitamist registreeruvad ettevõtjad litsentsisüsteemis.

2.   Liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta neile käesoleva artikli kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsust.

3.   Vajaduse korral kehtestab komisjon rakendusaktidega VI lisas osutatud aruandluse vormi ja vahendid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks, kui seda on vaja protokolliosaliste otsuste tõttu.

VII PEATÜKK

Täitmise tagamine

Artikkel 25

Koostöö ja teabevahetus

1.   Kui see on käesoleva määruse järgimise tagamiseks vajalik, teevad iga liikmesriigi pädevad asutused, sealhulgas toll, turujärelevalveasutused, keskkonnaasutused ja muud kontrolliülesandeid täitvad pädevad asutused koostööd omavahel, teiste liikmesriikide pädevate asutustega, komisjoniga ja vajaduse korral kolmandate riikide haldusasutustega.

Kui tolli riskijuhtimissüsteemi nõuetekohase rakendamise tagamiseks on vaja teha koostööd tolliga, esitavad pädevad asutused tollile kogu vajaliku teabe vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2.

2.   Kui toll, turujärelevalveasutus või liikmesriigi muu pädev asutus avastab käesoleva määruse rikkumise, teavitab see pädev asutus keskkonnaasutust, või kui see ei ole asjakohane, muud asutust, kes vastutab artiklis 27 osutatud karistuste täitmisele pööramise eest.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel on tõhus juurdepääs käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikule teabele ja võimalus seda teavet omavahel vahetada. Selline teave hõlmab tolliga seotud andmeid, teavet omandi ja finantsseisundi, keskkonnaõiguse rikkumiste ning litsentsisüsteemis registreeritud andmete kohta.

Esimeses lõigus osutatud teave tehakse kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile, kui seda on vaja käesoleva määruse täitmise tagamiseks.

4.   Kui pädevad asutused avastavad käesoleva määruse rikkumise, mis võib mõjutada rohkem kui ühte liikmesriiki, teavitavad nad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Pädevad asutused teavitavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi eelkõige siis, kui nad avastavad turul asjaomase toote, mis ei vasta käesolevale määrusele, et võimaldada selle arestimist, konfiskeerimist, turult kõrvaldamist või turult tagasi võtmist kõrvaldamise eesmärgil.

Tolli riskiteabe vahetamiseks kasutatakse tolli riskijuhtimissüsteemi.

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97 (23) vahetab toll asjakohast teavet ka käesoleva määruse rikkumise kohta ning taotleb vajaduse korral abi teistelt liikmesriikidelt ja komisjonilt.

Artikkel 26

Kontrollikohustus

1.   Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad, kas ettevõtjad täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

2.   Kontrollimisel järgitakse riskipõhist käsitust, mille puhul võetakse eelkõige arvesse kohustuste varasemat täitmist, konkreetse toote käesolevale määrusele mittevastavuse ohtu ning muud asjakohast teavet, mis on saadud komisjonilt, tollilt, turujärelevalveasutustelt, keskkonnaasutustelt ja muudelt kontrolliülesandeid täitvatelt liikmesriikide asutustelt või kolmandate riikide pädevatelt asutustelt.

Liikmesriikide pädevad asutused teevad kontrolle ka siis, kui neil on tõendeid või muud asjakohast teavet, sealhulgas kolmandate isikute või komisjoni esitatud põhjendatud kahtluste alusel, käesoleva määruse võimaliku rikkumise kohta.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollid hõlmavad

a)

asjakohase sagedusega kontrollkäike ettevõtete tegevuskohtadesse ning asjakohaste dokumentide ja seadmete kontrollimist ning

b)

digiplatvormide kontrolle vastavalt käesolevale lõikele.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (24) kohaldamist, kontrollivad liikmesriikide pädevad asutused juhul, kui kõnealuse määruse III peatüki 4. jao kohaldamisalasse kuuluv digiplatvorm võimaldab sõlmida kauglepinguid osoonikihti kahandavaid ained või selliseid aineid sisaldavaid tooteid ja seadmeid pakkuvate ettevõtjatega, kas ettevõtja pakutavad osoonikihti kahandavad ained, tooted või seadmed vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Pädevad asutused teavitavad komisjoni ja määruse (EL) 2022/2065 artiklis 49 osutatud asjaomaseid pädevaid asutusi ning teevad nendega koostööd, et tagada kõnealuse määruse järgimine.

Kontrolle tehakse ettevõtjat ette hoiatamata, välja arvatud juhul, kui eelnev teavitamine on tõhusa kontrolli tagamiseks vajalik. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad osutavad pädevatele asutustele kogu vajalikku abi, et võimaldada kõnealustel asutustel teha käesolevas artiklis sätestatud kontrolle.

4.   Liikmesriikide pädevad asutused dokumenteerivad kontrollid ja märgivad dokumentidesse eelkõige kontrollide laadi ja tulemused ning mittevastavuse korral võetud meetmed. Kõikide kontrollide dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat.

5.   Teise liikmesriigi taotluse alusel võib liikmesriik ettevõtjaid kontrollida või algatada nende suhtes muu ametliku uurimise, kui neid kahtlustatakse käesoleva määrusega hõlmatud ainete, toodete või seadmete ebaseaduslikus veos ja kes tegutsevad kõnealuse liikmesriigi territooriumil. Taotlevat liikmesriiki teavitatakse kontrolli või uurimise tulemusest.

6.   Selleks et täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, on komisjonil õigus taotleda kogu vajalikku teavet liikmesriikide pädevatelt asutustelt ja ettevõtjatelt. Ettevõtjalt teabe taotlemisel saadab komisjon ühtlasi taotluse koopia selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil on ettevõtja asukoht.

7.   Komisjon võtab asjakohased meetmed küllaldase teabevahetuse ja koostöö soodustamiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning kõnealuste pädevate asutuste ja komisjoni vahel. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et kaitsta vastavalt käesoleva artikli kohaselt saadud teabe konfidentsiaalsust.

VIII PEATÜKK

Karistused, komiteemenetlus ja delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 27

Karistused

1.   Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/99/EÜ (25) tulenevaid liikmesriikide kohustusi, kehtestavad liikmesriigid käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende karistuste rakendamise tagamiseks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni enne 1. jaanuari 2026 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

2.   Karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning nende määramisel võetakse igakülgselt arvesse, kui see on kohaldatav, järgmist:

a)

rikkumise laad ja raskus;

b)

rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, võttes arvesse vajadust tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse;

c)

kas vastutaval ettevõtjal on käesoleva määruse varasemaid rikkumisi;

d)

vastutava ettevõtja finantsseisund.

3.   Karistused hõlmavad järgmist:

a)

haldustrahvid kooskõlas lõikega 4; liikmesriigid võivad teise võimalusena määrata ka kriminaalkaristusi, tingimusel et need on sama mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kui haldustrahvid;

b)

ebaseaduslikult saadud kauba konfiskeerimine või arestimine või turult kõrvaldamine või eemaldamine või oma valdusse võtmine liikmesriikide pädevate asutuste poolt;

c)

osoonikihti kahandavaid aineid või neid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi või turule laskmise ajutine keelamine raske rikkumise või korduvate rikkumiste korral.

4.   Lõike 3 punktis a osutatud haldustrahvid on proportsionaalsed keskkonnakahjuga, kui see on tekkinud, ja jätavad vastutavad isikud mõjusalt ilma rikkumistest tulenevast majanduslikust kasust. Korduvate rikkumiste korral haldustrahvi määr järk-järgult suureneb.

Osoonikihti kahandavate ainete või neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise korral on haldustrahvi maksimumsumma vähemalt viis korda suurem kui asjaomaste ainete või toodete ja seadmete turuväärtus. Kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, on haldustrahvi maksimumsumma vähemalt kaheksa korda suurem kui osoonikihti kahandavate ainete või toodete ja seadmete turuväärtus.

Artikkel 28

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab alaline osoonikihti kahandavate ainete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 29

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 7, artikli 9 lõikes 3, artikli 18 lõikes 1, artikli 19 lõikes 2, artikli 20 lõikes 7, artiklis 22, artikli 23 lõikes 3 ja artikli 24 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 11. märtsist 2024.

Artikli 16 lõikes 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 3. märtsist 2025.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 7, artikli 9 lõikes 3, artikli 16 lõikes 13, artikli 18 lõikes 1, artikli 19 lõikes 2, artikli 20 lõikes 7, artiklis 22, artikli 23 lõikes 3 ja artikli 24 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 4, artikli 8 lõike 7, artikli 9 lõike 3, artikli 16 lõike 13, artikli 18 lõike 1, artikli 19 lõike 2, artikli 20 lõike 7, artikli 22, artikli 23 lõike 3 ja artikli 24 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

IX PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 30

Läbivaatamine

1.   Komisjon avaldab 1. jaanuariks 2030 aruande käesoleva määruse mõju kohta. Aruanne sisaldab hinnangut osoonikihti kahandavate ainete alternatiivide kättesaadavuse kohta artiklitega 6–9 reguleeritud kasutusaladel.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 (26) artikli 10a alusel loodud kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu võib omal algatusel anda teaduslikke nõuandeid ja koostada aruandeid käesoleva määruse kooskõla kohta määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega ja Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu rahvusvaheliste kohustustega.

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Määrus (EÜ) nr 1005/2009 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Määruse (EÜ) nr 1005/2009 artiklit 18, nagu seda kohaldatakse 10. märtsil 2024, kohaldatakse jätkuvalt kuni 2. märtsini 2025.

3.   Määruse (EÜ) nr 1005/2009 artiklit 27, nagu seda kohaldatakse 10. märtsil 2024, kohaldatakse jätkuvalt 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 kestva aruandeperioodi suhtes.

4.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 32

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artikli 16 lõikeid 1, 2 ja 4–15, artikli 17 lõiget 5 ja VII lisa punkti 2 kohaldatakse alates 3. märtsist 2025 määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 osutatud vabasse ringlusse lubamise suhtes ja kõigi muude impordiprotseduuride ja ekspordi suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 7. veebruar 2024

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LAHBIB

(1)   ELT C 365, 23.9.2022, lk 50.

(2)  Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2024. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 29. jaanuari 2024. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).

(5)  Nõukogu 14. oktoobri 1988. aasta otsus 88/540/EMÜ, mis käsitleb osoonikihi kaitsmist käsitleva Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli sõlmimist (EÜT L 297, 31.10.1988, lk 8).

(6)   EÜT L 297, 31.10.1988, lk 10.

(7)   EÜT L 297, 31.10.1988, lk 21.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1).

(9)   ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2399, millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 (ELT L 317, 9.12.2022, lk 1).

(15)  Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(18)   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(21)   ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(23)  Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13 ).

I LISA

ARTIKLI 2 PUNKTIS A OSUTATUD OSOONIKIHTI KAHANDAVAD AINED  (1)

Rühm

Aine

Osoonikihi kahandamise potentsiaal (2)

Globaalse soojendamise potentsiaal (3)

I rühm

CFCl3

CFC-11

Fluorotriklorometaan

1,0

5 560

CF2Cl2

CFC-12

Difluorodiklorometaan

1,0

11 200

C2F3Cl3

CFC-113

Trifluorotrikloroetaan

0,8

6 520

C2F4Cl2

CFC-114

Tetrafluorodikloroetaan

1,0

9 430

C2F5Cl

CFC-115

Pentafluorokloroetaan

0,6

9 600

II rühm

CF3Cl

CFC-13

Trifluoroklorometaan

1,0

16 200

C2FCl5

CFC-111

Fluoropentakloroetaan

1,0

 (*1)

C2F2Cl4

CFC-112

Difluorotetrakloroetaan

1,0

4 620

C3FCl7

CFC-211

Fluoroheptakloropropaan

1,0

 (*1)

C3F2Cl6

CFC-212

Difluoroheksakloropropaan

1,0

 (*1)

C3F3Cl5

CFC-213

Trifluoropentakloropropaan

1,0

 (*1)

C3F4Cl4

CFC-214

Tetrafluorotetrakloropropaan

1,0

 (*1)

C3F5Cl3

CFC-215

Pentafluorotrikloropropaan

1,0

 (*1)

C3F6Cl2

CFC-216

Heksafluorodikloropropaan

1,0

 (*1)

C3F7Cl

CFC-217

Heptafluorokloropropaan

1,0

 (*1)

III rühm

CF2BrCl

Haloon-1211

Bromodifluoroklorometaan

3,0

1 930

CF3Br

Haloon-1301

Bromotrifluorometaan

10,0

7 200

C2F4Br2

Haloon-2402

Dibromotetrafluoroetaan

6,0

2 170

 

CBr2 F2

Haloon-1202

Dibromodifluorometaan

1,25

216

IV rühm

CCl4

CTC

Tetraklorometaan (süsiniktetrakloriid)

1,1

2 200

V rühm

C2H3Cl3  (4)

1,1,1-TCA

1,1,1-trikloroetaan (metüülkloroform)

0,1

161

VI rühm

C2H3Cl3

Metüülbromiid

Bromometaan

0,6

2,43

VII rühm

C2H3Cl3

HBFC-21 B2

Dibromofluorometaan

1,00

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-22 B1

Bromodifluorometaan

0,74

380

C2H3Cl3

HBFC-31 B1

Bromofluorometaan

0,73

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-121 B4

Tetrabromofluoroetaan

0,8

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-122 B3

Tribromodifluoroetaan

1,8

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-123 B2

Dibromotrifluoroetaan

1,6

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-124 B1

Bromotetrafluoroetaan

1,2

201

C2H3Cl3

HBFC-131 B3

Tribromofluoroetaan

1,1

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-132 B2

Dibromodifluoroetaan

1,5

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-133 B1

Bromotrifluoroetaan

1,6

177

C2H3Cl3

HBFC-141 B2

Dibromofluoroetaan

1,7

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-142 B1

Bromodifluoroetaan

1,1

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-151 B1

Bromofluoroetaan

0,1

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-221 B6

Heksabromofluoropropaan

1,5

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-222 B5

Pentabromodifluoropropaan

1,9

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-223 B4

Tetrabromotrifluoropropaan

1,8

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-224 B3

Tribromotetrafluoropropaan

2,2

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-225 B2

Dibromopentafluoropropaan

2,0

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-226 B1

Bromoheksafluoropropaan

3,3

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-231 B5

Pentabromofluoropropaan

1,9

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-232 B4

Tetrabromodifluoropropaan

2,1

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-233 B3

Tribromotrifluoropropaan

5,6

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-234 B2

Dibromotetrafluoropropaan

7,5

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-235 B1

Bromopentafluoropropaan

1,4

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-241 B4

Tetrabromofluoropropaan

1,9

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-242 B3

Tribromodifluoropropaan

3,1

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-243 B2

Dibromotrifluoropropaan

2,5

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-244 B1

Bromotetrafluoropropaan

4,4

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-251 B1

Tribromofluoropropaan

0,3

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-252 B2

Dibromodifluoropropaan

1,0

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-253 B1

Bromotrifluoropropaan

0,8

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-261 B2

Dibromofluoropropaan

0,4

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-262 B1

Bromodifluoropropaan

0,8

 (*1)

C2H3Cl3

HBFC-271 B1

Bromofluoropropaan

0,7

 (*1)

VIII rühm

CHFCl2

HCFC-21 (5)

Fluorodiklorometaan

0,040

160

CHF2Cl

HCFC-22 (4)

Difluoroklorometaan

0,055

1 960

CH2FCl

HCFC-31

Fluoroklorometaan

0,020

79,4

C2HFCl4

HCFC-121

Fluorotetrakloroetaan

0,040

58,3

C2HF2Cl3

HCFC-122

Difluorotrikloroetaan

0,080

56,4

C2HF3Cl2

HCFC-123 (4)

Trifluorodikloroetaan

0,020

90,4

C2HF4Cl

HCFC-124 (4)

Tetrafluorokloroetaan

0,022

597

C2H2FCl3

HCFC-131

Fluorotrikloroetaan

0,050

30  (6)

C2H2F2Cl2

HCFC-132

Difluorodikloroetaan

0,050

122

C2H2F3Cl

HCFC-133

Trifluorokloroetaan

0,060

275  (5)

C2H3FCl2

HCFC-141

Fluorodikloroetaan

0,070

46,6

CH3CFCl2

HCFC-141b (4)

1-fluoro-1,1-dikloroetaan

0,110

860

C2H3F2Cl

HCFC-142

Difluorokloroetaan

0,070

175  (5)

CH3CF2Cl

HCFC-142b (4)

1,1-difluoro-1-kloroetaan

0,065

2 300

C2H4FCl

HCFC-151

Fluorokloroetaan

0,005

10  (5)

C3HFCl6

HCFC-221

Fluoroheksakloropropaan

0,070

110  (5)

C3HF2Cl5

HCFC-222

Difluoropentakloropropaan

0,090

500  (5)

C3HF3Cl4

HCFC-223

Trifluorotetrakloropropaan

0,080

695  (5)

C3HF4Cl3

HCFC-224

Tetrafluorotrikloropropaan

0,090

1 090  (5)

C3HF5Cl2

HCFC-225

Pentafluorodikloropropaan

0,070

1 560  (5)

CF3CF2CHCl2

HCFC-225ca (4)

1,1,1,2,2-pentafluoro–3,3-dikloropropaan

0,025

137

CF2ClCF2CHClF

HCFC-225cb (4)

1,1,2,2,3-pentafluoro–1,3-dikloropropaan

0,033

568

C3HF6Cl

HCFC-226

Heksafluorokloropropaan

0,100

2 455  (5)

C3H2FCl5

HCFC-231

Fluoropentakloropropaan

0,090

350  (5)

C3H2F2Cl4

HCFC-232

Difluorotetrakloropropaan

0,100

690  (5)

C3H2F3Cl3

HCFC-233

Trifluorotrikloropropaan

0,230

1 495  (5)

C3H2F4Cl2

HCFC-234

Tetrafluorodikloropropaan

0,280

3 490  (5)

C3H2F5Cl

HCFC-235

Pentafluorokloropropaan

0,520

5 320  (5)

C3H3FCl4

HCFC-241

Fluorotetrakloropropaan

0,090

450  (5)

C3H3F2Cl3

HCFC-242

Difluorotrikloropropaan

0,130

1 025  (5)

C3H3F3Cl2

HCFC-243

Trifluorodikloropropaan

0,120

2 060  (5)

C3H3F4Cl

HCFC-244

Tetrafluorokloropropaan

0,140

3 360  (5)

C3H4FCl3

HCFC-251

Fluorotrikloropropaan

0,010

70  (5)

C3H4F2Cl2

HCFC-252

Difluorodikloropropaan

0,040

275  (5)

C3H4F3Cl

HCFC-253

Trifluorokloropropaan

0,030

665  (5)

C3H5FCl2

HCFC-261

Fluorodikloropropaan

0,020

84  (5)

C3H5F2Cl

HCFC-262

Difluorokloropropaan

0,020

227  (5)

C3H6FCl

HCFC-271

Fluorokloropropaan

0,030

340  (5)

IX rühm

CH2BrCl

BCM

Bromoklorometaan

0,12

4,74

(1)  Käesolev lisa hõlmab osoonikihti kahandavaid aineid ja nende isomeere. Artikli 2 punkti a kohaselt käsitatakse käesolevas lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid segusid käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainetena.

(2)  Need osoonikihi kahandamise potentsiaali väljendavad arvud põhinevad praegu olemasolevatel teadmistel ning need vaadatakse korrapäraselt läbi ja parandatakse protokolliosaliste otsustest lähtuvalt.

(3)  Aluseks on võetud kuuenda hindamisaruande 7. peatükk: Maa energiatasakaal, kliimaalane tagasiside ja kliimatundlikkus – valitsustevahelise kliimamuutuste rühma vastu võetud täiendav materjal.

(*1)  Vaikeväärtus, andmed globaalse soojendamise potentsiaali kohta ei ole veel kättesaadavad.

(4)  Selle valemiga ei peeta silmas 1,1,2-trikloroetaani.

(5)  Tähistab protokolli kohaselt majanduslikult kõige tasuvamat ainet.

(6)  Scientific Assessment of Ozone Depletion, 2018; Scientific Assessment of Ozone Depletion: 2018; Appendix A (Osoonikihi kahanemise teaduslik hinnang, A lisa): Summary of Abundances, Lifetimes, Ozone Depletion Potentials (ODPs), Radiative Efficiencies (REs), Global Warming Potentials (GWPs), and Global Temperature change Potentials (GTPs).

II LISA

ARTIKLI 2 PUNKTIS A OSUTATUD OSOONIKIHTI KAHANDAVAD AINED, MIDA PROTOKOLLI ALUSEL EI KONTROLLITA  (1)

Aine

Osoonikihi kahandamise potentsiaal (2)

Globaalse soojendamise potentsiaal (3)

C3H7Br

1-bromopropaan (n-propüülbromiid)

0,02 –0,10

0,052

C2H5Br

Bromoetaan (etüülbromiid)

0,1 –0,2

0,487

CF3I

Trifluorojodometaan (trifluorometüüljodiid)

0,01 –0,02

 (*1)

CH3Cl

Klorometaan (metüülkloriid)

0,02

5,54

C3H2BrF3

2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een (2-BTP)

 (4)

 (*1)

CH2Cl2

Diklorometaan (DCM)

on olemas (5)

11,2

C2Cl4

Tetrakloroeteen (perkloroetüleen (PCE))

0,006 –0,007  (4)

 (*1)

(1)  Käesolev lisa hõlmab osoonikihti kahandavaid aineid ja nende isomeere. Artikli 2 punkti a kohaselt käsitatakse käesolevas lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid segusid käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainetena.

(2)  Need osoonikihi kahandamise potentsiaali väljendavad arvud põhinevad praegu olemasolevatel teadmistel ning need vaadatakse korrapäraselt läbi ja parandatakse protokolliosaliste otsustest lähtuvalt.

(3)  Aluseks on võetud kuuenda hindamisaruande 7. peatükk: Maa energiatasakaal, kliimaalane tagasiside ja kliimatundlikkus – valitsustevahelise kliimamuutuste rühma vastu võetud täiendav materjal.

(*1)  Vaikeväärtus, andmed globaalse soojendamise potentsiaali kohta ei ole veel kättesaadavad.

(4)  Scientific Assessment of Ozone Depletion, 2018; Scientific Assessment of Ozone Depletion: 2018; Appendix A (Osoonikihi kahanemise teaduslik hinnang, A lisa): Summary of Abundances, Lifetimes, Ozone Depletion Potentials (ODPs), Radiative Efficiencies (REs), Global Warming Potentials (GWPs), and Global Temperature change Potentials (GTPs).

(5)  Uued osoonikihti kahandavad ained, millest protokolliosalised on teatanud: otsused XIII/5, X/8 ja IX/24 (ajakohastatud mais 2012). https://ozone.unep.org/resources?term_node_tid_depth%5B883%5D=883

III LISA

TOOTMISE ABIAINED

Artiklis 7 osutatud tootmisprotsessid on järgmised:

a)

tetraklorometaani kasutamine lämmastiktrikloriidi elimineerimiseks kloori ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) tootmisel;

b)

tetraklorometaani kasutamine kloorkummi valmistamisel;

c)

tetraklorometaani kasutamine polüfenüleentereftaalamiidi valmistamisel;

d)

CFC-12 kasutamine Z-perfluoropolüeetrite ja difunktsionaalsete derivaatide perfluoropolüeeterpolüperoksiidlähteainete fotokeemilisel sünteesimisel;

e)

tetraklorometaani kasutamine tsüklodiimi tootmisel.

Liidus tootmise abiainetena kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete maksimaalne kogus ei tohi ületada 921 tonni aastas. Liidus tootmise abiainete kasutamisel heitena eralduvate osoonikihti kahandavate ainete maksimaalne kogus ei tohi ületada 15 tonni aastas.

IV LISA

ARTIKLI 8 LÕIKES 6 OSUTATUD OLULISEKS KASUTUSEKS LABORIS JA ANALÜÜSIDE TEGEMISEL ETTENÄHTUD, OSOONIKIHTI KAHANDAVATE AINETE TURULE LASKMISE JA SEEJÄREL TARNIMISE VÕI KÄTTESAADAVAKS TEGEMISE TINGIMUSED

1.   

Oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel ettenähtud osoonikihti kahandavate ainete puhtusaste on järgmine:

Aine

%

CTC (analüüsipuhas)

99,5

1,1,1-trikloroetaan

99,0

CFC 11

99,5

CFC 13

99,5

CFC 12

99,5

CFC 113

99,5

CFC 114

99,5

Muud osoonikihti kahandavad ained keemispunktiga üle 20 °C

99,5

Muud osoonikihti kahandavad ained keemispunktiga alla 20 °C

99,0

Neid osoonikihti kahandavaid aineid tohivad tootjad, müügiesindajad või turustajad edaspidi segada teiste protokolli alusel kontrollitavate või muude ainetega, nagu on tavaks olulisel kasutamisel laboris või analüüside tegemisel.

2.   

Punktis 1 osutatud osoonikihti kahandavaid aineid ja neid aineid sisaldavaid segusid tarnitakse ainult taassuletavates mahutites või kuni 3dm3 suurustes kõrgsurveballoonides või 10 cm3 suurustes või väiksemates klaasampullides, mis on selgelt tähistatud osoonikihti kahandavate ainetena, need on ette nähtud ainult oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel ning nendel on märge, et kasutatud ja ülemäärased kogused tuleb kokku koguda ja ringlusse võtta, kui see on otstarbekas. Kui ringlussevõtt ei ole otstarbekas, tuleb materjal hävitada.

3.   

Punktis 1 osutatud osoonikihti kahandavate ainete kasutatud osa või ülejäägid ja neid aineid sisaldavad segud kogutakse kokku ja võetakse ringlusse, kui see on otstarbekas. Kui ringlussevõtt ei ole otstarbekas, tuleb kõnealused ained ja neid aineid sisaldavad segud hävitada.

V LISA

ARTIKLI 9 LÕIKES 1 OSUTATUD HALOONIDE KRIITILISE TÄHTSUSEGA KASUTUSOTSTARBED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäev“ – kuupäev, pärast mida ei tohi haloone asjaomasel kasutusotstarbel uute seadmete ja rajatiste tulekustutites või tuletõrjesüsteemides kasutada;

2)

„uued seadmed“ – seadmed, mille puhul ei ole haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäevaks toimunud kumbagi nimetatud sündmust:

a)

asjakohase riigihanke- või arenduslepingu allkirjastamine;

b)

tüübikinnituse või tüübisertifikaadi taotluse esitamine asjaomasele reguleerivale asutusele; õhusõidukite puhul tähendab tüübisertifikaadi taotluse esitamine uue õhusõidukitüübi sertifitseerimise taotluse esitamist;

3)

„uued rajatised“ – rajatised, mille puhul ei ole haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäevaks toimunud kumbagi nimetatud sündmust:

a)

asjakohase arenduslepingu allkirjastamine;

b)

planeeringu heakskiitmise taotluse esitamine asjaomasele reguleerivale asutusele;

4)

„haloonide lubatud kasutamise lõpptähtpäev“ – kuupäev, pärast mida haloone asjaomasel kasutusotstarbel enam ei kasutata ning mille saabumiseks haloone sisaldavad tulekustutid ja tuletõrjesüsteemid kõrvaldatakse kasutuselt;

5)

„tuleohutuks muutmine“ – kergestisüttivas või plahvatusohtlikus keskkonnas põlemise tekkimise ennetamine sellesse pidurdava või lahjendava aine lisamisega;

6)

„tavaliselt mehitatud ruum“ – kaitstud ruum, kus inimesed peavad kohal olema kogu aeg või enamiku ajast, et tagada seadme või rajatise tulemuslik toimimine; sõjaväe rakenduste puhul loetakse tavaliselt mehitatud ruumiks ruumi, kus inimesed peavad kohal olema lahinguolukorras;

7)

„tavaliselt mehitamata ruum“ – kaitstud ruum, mida kasutatakse ainult piiratud ajavahemikul, eelkõige hooldustööde tegemiseks, ning kus inimeste pidev kohalolek ei ole seadme ega rajatise tulemusliku toimimise tagamiseks vajalik.

HALOONIDE KRIITILISE TÄHTSUSEGA KASUTUSOTSTARBED

Kasutamine

Haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäev

(ettenähtud aasta 31. detsember)

Haloonide lubatud kasutamise lõpptähtpäev

(ettenähtud aasta 31. detsember)

Seadme või rajatise liik

Otstarve

Tulekustuti tüüp

Halooni tüüp

1.

Sõjaväe maismaasõidukitel

1.1.

Mootoriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2010

2035

1.2.

Meeskonnaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2402

2011

2040

2.

Sõjaväe pealveelaevadel

2.1.

Tavaliselt mehitatud masinaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2402

2010

2040

2.2.

Tavaliselt mehitamata masinaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2010

2035

2.3.

Tavaliselt mehitamata elektriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2010

2030

 

2.4.

Juhtimiskeskuste kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2030

2.5.

Kütusepumbaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2030

2.6.

Kergestisüttivate vedelike laoruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2010

2030

3.

Sõjaväe allveelaevadel

3.1.

Masinaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

3.2.

Juhtimiskeskuste kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

3.3.

Diiselgeneraatoriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

3.4.

Elektriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

4.

Õhusõidukites

4.1.

Tavaliselt mehitamata lastiruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2024

2040

4.2.

Salongide ja meeskonnaruumide kaitseks

Käsitulekustuti

1211

2402

2014

2025

4.3.

Mootorigondlite ja abijõuallikate kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2014

2040

4.4.

Kütusepaakide tuleohutuks muutmiseks

Paikne süsteem

1301

2402

2011

2040

4.5.

Kuivruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2011

2040

5.

Maismaal asuvates riigi julgeoleku seisukohalt olulistes juhtimis- ja siderajatistes

Tavaliselt mehitatud ruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2402

2010

2025

VI LISA

ARTIKLIS 24 OSUTATUD ARUANDLUS

1.   

Käesolevas lisas tähendab „toodang“ osoonikihti kahandavate ainete tahtlikult või tahtmatult toodetud kogust, sealhulgas kõrvalsaadusena toodetud kogus, välja arvatud juhul, kui nimetatud kõrvalsaadus hävitatakse tootmisprotsessi käigus või vastavalt dokumenteeritud menetlusele kooskõlas käesoleva määruse ja jäätmeid käsitlevate liidu ning liikmesriikide õigusega; toodang ei hõlma ringlussevõetud või taasväärtustatud koguseid.

2.   

Iga tootja esitab iga osoonikihti kahandava aine kohta eraldi järgmised andmed:

a)

kogutoodang;

b)

liidus turule lastud või tootja omaenda tarbeks kasutatud toodang, kusjuures toodangu andmed esitatakse eraldi lähteainete, tootmise abiainete ning muude kasutusviiside lõikes;

c)

toodang, mis oli ette nähtud liidus oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel;

d)

toodang, mis oli ette nähtud teise protokolliosalise vajaduste rahuldamiseks oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel;

e)

ringlussevõetud, taasväärtustatud või hävitatud kogused ning hävitamiseks kasutatud tehnoloogia, sealhulgas kõrvalsaadusena toodetud ja hävitatud kogused, nagu on osutatud punktis 1;

f)

kõik aruandlusperioodi alguses ja lõpus olemasolevad varud;

g)

ostud liidu muudelt ettevõtjatelt ja igasugune müük liidu muudele ettevõtjatele;

h)

kõik heited, sealhulgas need, mis on seotud tootmise, kõrvaltootmise, säilitamise ja vedamisega, sealhulgas ülekanne ühest mahutist teise.

3.   

Iga importija esitab iga osoonikihti kahandava aine kohta eraldi järgmised andmed:

a)

vabasse ringlusse lubatud kogused, kusjuures eraldi esitatakse andmed toodangu kohta, mis on imporditud kasutamiseks lähteainena ja tootmise abiainena, oluliseks kasutuseks laboris või analüüside tegemisel ning hävitamiseks; osoonikihti kahandavaid aineid hävitamiseks importinud importija teatab ka iga aine tegeliku lõppsihtkoha või -kohad ja esitab sihtkohtade lõikes iga aine koguse, samuti ainete hävitamisega tegeleva käitise nime ja aadressi, kuhu aine üle anti;

b)

muude tolliprotseduuride alusel imporditud kogused, märkides eraldi tolliprotseduuri ja ettenähtud kasutused;

c)

ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks imporditud kasutatud ainete kogused;

d)

kõik aruandlusperioodi alguses ja lõpus olemasolevad varud;

e)

ostud liidu muudelt ettevõtjatelt ja igasugune müük liidu muudele ettevõtjatele;

f)

päritoluriik.

4.   

Iga eksportija esitab iga osoonikihti kahandava aine kohta eraldi järgmised andmed:

a)

kõik eksporditud kõnealuste ainete kogused, näidates eraldi andmed igasse sihtriiki eksporditud koguste ning nende koguste kohta, mis eksporditi kasutamiseks lähteaine ja tootmise abiainena, oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel ning kasutamiseks kriitilise tähtsusega kasutusotstarbel;

b)

kõik aruandlusperioodi alguses ja lõpus olemasolevad varud;

c)

ostud liidu muudelt ettevõtjatelt ja igasugune müük liidu muudele ettevõtjatele;

d)

sihtriik.

5.   

Iga ettevõtja, kes tegeleb osoonikihti kahandavate ainete hävitamisega, kuid ei ole hõlmatud käesoleva lisa punkti 2 alapunktiga e, esitab iga aine kohta eraldi järgmised andmed:

a)

kõik hävitatud kogused, täpsustades eraldi kõik toodetes ja seadmetes sisaldunud kogused ning kõik kõrvalsaadusena tekkinud ja hävitatud kogused tootjate või importijate esitatud teabe alusel, kui see on kättesaadav;

b)

kõik aruandlusperioodi alguses ja lõpus olemasolevad varud, sealhulgas toodetes ja seadmetes sisalduvad kogused, mis ootavad hävitamist;

c)

hävitamiseks kasutatav tehnoloogia;

d)

kõik heited, sealhulgas hävitamise, vedamise ja säilitamisega, sealhulgas ühest mahutist teise ülekandmisega seotud heited.

Iga ettevõtja, kes tegeleb I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete hävitamisega, kuid ei ole hõlmatud käesoleva lisa punkti 2 alapunktiga e, edastab lisaks andmed kõigi ostude kohta liidu muudelt ettevõtjatelt ja kõigi müükide kohta liidu muudele ettevõtjatele.

6.   

Iga ettevõtja, kes kasutab osoonikihti kahandavaid aineid lähteainena või tootmise abiainena, esitab iga aine kohta eraldi järgmised andmed:

a)

kõik lähteaine või tootmise abiainena kasutatavate ainete kogused;

b)

kõik aruandlusperioodi alguses ja lõpus olemasolevad varud;

c)

lähteainena kasutamise liigid ja protsessid ja kõik heited, sealhulgas transpordi ja säilitamisega, sealhulgas ühest mahutist teise üleviimisega seotud heited.

Iga ettevõtja, kes kasutab I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid lähteainena või tootmise abiainena, edastab lisaks andmed kõigi ostude kohta liidu muudelt ettevõtjatelt ja kõigi müükide kohta liidu muudele ettevõtjatele.

VII LISA

LITSENTSISÜSTEEM

1.   

Ettevõtjad esitavad komisjonile artiklis 16 osutatud litsentsisüsteemis registreerimiseks järgmise teabe:

a)

ettevõtja kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, ametlikes dokumentides esitatud nimi ja täielik aadress, sealhulgas artikli 16 lõike 3 teises lõigus osutatud ainuesindaja andmed, kui see on kohaldatav;

b)

ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number);

c)

ettevõtja kontaktisiku täielik nimi ja e-posti aadress, sealhulgas artikli 16 lõike 3 teises lõigus osutatud ainuesindaja andmed, kui see on kohaldatav;

d)

ettevõtja äritegevuse kirjeldus, sealhulgas see, kas ettevõtja on osoonikihti kahandavate ainete importija või nende ainete eksportija;

e)

ettevõtja registreerimiskavatsuse kirjalik kinnitus, millega kinnitatakse litsentsisüsteemis esitatud teabe õigsust ja täpsust ning mille on allkirjastanud ettevõtja tegelik tulusaaja või töötaja, kellel on õigus teha ettevõtja nimel õiguslikult siduvaid avaldusi, ning artikli 16 lõike 3 teises lõigus osutatud ettevõtja ainuesindaja, kui see on kohaldatav;

f)

muu teave, mida on vaja ettevõtja juriidilise või finantsvormi kindlakstegemiseks või äritegevuse kirjeldamiseks.

2.   

Artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 3 kohaselt nõutava litsentsi taotlemiseks esitavad ettevõtjad komisjonile litsentsisüsteemis kasutatavas elektroonilises vormingus järgmise teabe:

a)

osoonikihti kahandavate ainete impordi või ekspordi korral iga niisuguse aine kirjeldus, sealhulgas:

i)

aine nimetus ja kasutusotstarve;

ii)

kauba tariifse klassifitseerimise number Euroopa Liidu integreeritud tariifistikus (TARIC);

iii)

kas aine esineb segus;

b)

osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete ekspordi või impordi korral:

i)

toote ja seadme tüüp ja kasutusotstarve;

ii)

aine nimetus;

iii)

kauba tariifse klassifitseerimise number TARICis;

c)

I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete või toodete ja seadmete hävitamiseks impordi puhul rajatise nimi ja aadress, kus hävitamine toimub;

d)

muu teave, mida peetakse vajalikuks, et tagada käesoleva määruse kohaste impordi- ja ekspordireeglite nõuetekohane rakendamine kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega.

VIII LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1005/2009

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikli 3 punkt 1

–

Artikli 3 punkt 2

–

Artikli 3 punkt 3

–

Artikli 3 punkt 4

–

Artikli 3 punkt 5

–

Artikli 3 punkt 6

–

Artikli 3 punkt 7

–

Artikli 3 punkt 8

–

Artikli 3 punkt 9

–

Artikli 3 punkt 10

–

Artikli 3 punkt 11

Artikli 3 punkt 1

Artikli 3 punkt 12

Artikli 3 punkt 2

Artikli 3 punkt 13

Artikli 3 punkt 7

Artikli 3 punkt 14

VI lisa punkt 1

Artikli 3 punkt 15

–

Artikli 3 punkt 16

–

Artikli 3 punkt 17

–

Artikli 3 punkt 18

Artikli 3 punkt 3

Artikli 3 punkt 19

Artikli 3 punkt 4

Artikli 3 punkt 20

Artikli 3 punkt 5

Artikli 3 punkt 21

Artikli 3 punkt 6

Artikli 3 punkt 22

–

Artikli 3 punkt 23

Artikli 3 punkt 8

Artikli 3 punkt 24

Artikli 3 punkt 9

Artikli 3 punkt 25

Artikli 3 punkt 10

Artikli 3 punkt 26

Artikli 3 punkt 11

Artikli 3 punkt 27

–

Artikli 3 punkt 28

–

Artikli 3 punkt 29

–

Artikli 3 punkt 30

Artikli 3 punkt 14

Artikli 3 punkt 31

Artikli 3 punkt 13

Artikkel 4

Artikli 4 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 15 lõike 1 esimene lõik

Artikli 5 lõige 3

–

Artikli 6 lõige 1

Artikli 5 lõige 1 ja artikli 11 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 7 lõige 1

Artikkel 6

Artikli 7 lõige 2

Artikli 15 lõige 5

Artikli 8 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 7 lõige 2

Artikli 8 lõige 3

Artikli 15 lõige 5

Artikli 8 lõike 4 esimene lõik

Artikli 7 lõige 3

Artikli 8 lõike 4 teine ja kolmas lõik

III lisa

Artikli 8 lõige 5

Artikli 7 lõige 4

Artikkel 9

Artikkel 12

Artikli 10 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

Artikli 10 lõike 3 esimene ja teine lõik

Artikli 15 lõige 5

Artikli 10 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 8 lõige 6

Artikli 10 lõiked 4–8

–

Artikkel 11

–

Artikli 12 lõige 1

–

Artikli 12 lõige 2

–

Artikli 12 lõige 3

Artikli 10 lõiked 1 ja 2

Artikli 13 lõige 1

Artikli 9 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 9 lõige 3

Artikli 13 lõige 3

Artikli 9 lõige 2

Artikli 13 lõige 4

Artikli 9 lõige 4

Artikkel 14

–

Artikli 15 lõige 1

Artikli 4 lõige 2 ja artikli 5 lõige 2

Artikli 15 lõike 2 punktid a–d

Artikli 13 lõike 1 punktid a–d

Artikli 15 lõike 2 punkt e

–

Artikli 15 lõike 2 punkti f esimene osalause

Artikli 13 punkt f

Artikli 15 lõike 2 punkti f teine ja kolmas osalause

–

Artikli 15 lõike 2 punkt g

Artikli 13 lõike 1 punkt g

Artikli 15 lõike 2 punkt h

Artikli 13 lõike 1 punkt i

Artikli 15 lõike 2 punkt i

Artikli 13 lõike 1 punkt j

Artikli 15 lõike 2 punkt j

Artikli 13 lõike 1 punkt h

Artikli 15 lõike 2 punkt k

–

Artikli 15 lõige 3

Artikli 13 lõige 2

Artikkel 16

–

Artikli 17 lõige 1

Artikli 4 lõige 2 ja artikli 5 lõige 2

Artikli 17 lõike 2 punktid a, b ja c

Artikli 14 lõike 1 punktid a, b ja c

Artikli 17 lõike 2 punkt d

Artikli 14 lõike 1 punkt g

Artikli 17 lõike 2 punkt e

Artikli 14 lõike 1 punkt e

Artikli 17 lõike 2 punkt f

Artikli 14 lõike 1 punkt d

Artikli 17 lõike 2 punktid g ja h

–

Artikli 17 lõige 3

Artikli 14 lõige 2

Artikli 17 lõige 4

Artikli 14 lõige 3

Artikli 18 lõige 1

Artikli 16 lõige 1

Artikli 18 lõige 2

Artikli 16 lõige 2

Artikli 18 lõige 3

VII lisa punkt 2

Artikli 18 lõige 4

Artikli 16 lõige 5

Artikli 18 lõige 5

Artikli 16 lõige 7

Artikli 18 lõike 6 sissejuhatav osa

Artikli 16 lõige 8

Artikli 18 lõike 6 punktid a ja b

–

Artikli 18 lõige 7

–

Artikli 18 lõige 8

–

Artikli 18 lõige 9

Artikli 16 lõige 13

Artikkel 19

Artikkel 18

Artikkel 20

Artikkel 19

Artikkel 21

–

Artikli 22 lõige 1

Artikli 20 lõige 1

Artikli 22 lõige 2

Artikli 20 lõige 6

Artikli 22 lõige 3

–

Artikli 22 lõike 4 esimene lõik

Artikli 20 lõige 5

Artikli 22 lõike 4 teine lõik

Artikli 20 lõige 7

Artikli 22 lõike 5 esimene lõik

Artikli 20 lõige 8

Artikli 22 lõike 5 teine ja kolmas lõik

–

Artikli 23 lõige 1

Artikli 21 lõige 2

Artikli 23 lõige 2

Artikli 21 lõige 3

Artikli 23 lõige 3

Artikli 21 lõige 5

Artikli 23 lõike 4 esimese lõigu esimene lause

Artikli 21 lõige 6

Artikli 23 lõike 4 esimese lõigu teine lause ja teine lõik

–

Artikli 23 lõige 5

Artikli 21 lõige 2

Artikli 23 lõige 6

Artikli 21 lõige 2

Artikli 23 lõige 7

–

Artikli 24 lõige 1

–

Artikli 24 lõige 2

–

Artikli 24 lõige 3

Artikli 22 lõige 1

Artikkel 25

Artikkel 28

Artikkel 26

Artikkel 23

Artikli 27 lõige 1

Artikli 24 lõige 1

Artikli 27 lõiked 2–6

VI lisa

Artikli 27 lõige 7

–

Artikli 27 lõige 8

Artikli 24 lõige 2

Artikli 27 lõige 9

Artikli 24 lõige 3

Artikli 27 lõige 10

Artikli 24 lõige 4

Artikli 28 lõike 1 esimene lause

Artikli 26 lõige 1

Artikli 28 lõike 1 teine lause

Artikli 26 lõike 2 teine lõik

Artikli 28 lõige 2

–

Artikli 28 lõige 3

Artikli 25 lõige 6

Artikli 28 lõige 4

Artikli 26 lõige 7

Artikli 28 lõige 5

Artikli 26 lõige 5

Artikkel 29

Artikli 27 lõige 1

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 31

Artikkel 32

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

III lisa

IV lisa

–

V lisa

IV lisa

VI lisa

V lisa

VII lisa

–

VIII lisa

VIII lisa

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/590/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

Top

Full & Egal Universal Law Academy