Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/2518, 26. november 2025, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamist käsitlevad täiendavad menetlusnormid (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria

2025/2518

12.12.2025

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2025/2518,

26. november 2025,

millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamist käsitlevad täiendavad menetlusnormid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (3) on loodud detsentraliseeritud täitmise tagamise süsteem, mille eesmärk on tagada nimetatud määruse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumite korral. Selliste juhtumite korral peavad järelevalveasutused detsentraliseeritud täitmise tagamise süsteemi kohaselt koostööd tegema, et saavutada konsensus. Kui järelevalveasutused konsensust saavutada ei suuda, on määrusega (EL) 2016/679 ette nähtud vaidluste lahendamine Euroopa Andmekaitsenõukogus (edaspidi „andmekaitsenõukogu“).

(2)

Selleks et tagada määruse (EL) 2016/679 artiklis 60 sätestatud koostöömehhanismi ja artiklis 65 sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi sujuv ja tulemuslik toimimine, on vaja kehtestada normid, mis käsitlevad seda, kuidas järelevalveasutused viivad menetlusi läbi isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumite korral ja andmekaitsenõukogu vaidluste lahendamisel, sealhulgas kaebuste käsitlemisel. Samuti on sel põhjusel vaja kehtestada normid, mis käsitlevad ärakuulamisõiguse kasutamist enne järelevalveasutuste või, olenevalt asjaoludest, andmekaitsenõukogu otsuste vastuvõtmist.

(3)

Seda küsimust reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel peab iga liikmesriik kooskõlas liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttega kehtestama üksikasjalikud haldus- ja kohtumenetluse normid, mille eesmärk on tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kõrgetasemeline kaitse. Järelevalveasutuste suhtes tuleks seetõttu kohaldada iga liikmesriigi menetlusõigust, kui käesoleva määrusega ei ole asjaomast küsimust ühtlustatud ja kui liikmesriigi sellised menetlusnormid ei takista liidu õiguse tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtete kohaldamist.

(4)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumite uurimine viiakse läbi hea halduse põhimõtet järgides, eelkõige, et uurimine viiakse läbi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul. Käesoleva määrusega sätestatakse seetõttu mõned horisontaalsed põhimõtted, mis on seotud määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamise menetlustega selliste juhtumite korral.

(5)

Kaebused on oluline teabeallikas andmekaitsenormide rikkumiste tuvastamiseks. Teave, mille kaebuse esitaja esitas kaebuses või oma seisukohtade väljendamisel, võib hõlmata argumente ja tõendeid, mis võivad aidata uurimist edasi viia. Isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumite korral on kaebuste käsitlemiseks vaja kehtestada selge ja tõhus menetlus, sest kaebust võib käsitleda muu järelevalveasutus kui see, kellele kaebus esitati.

(6)

Kaebust tuleks käsitada nõudena, mille andmesubjekt on kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 77 lõikega 1 või artikliga 80 järelevalveasutusele esitanud. Kaebuseks ei tule pidada pelgalt sellistest väidetavatest rikkumistest teatamist, mis ei ole seotud andmesubjekti isikuandmete töötlemisega, vastutavate töötlejate või volitatud töötlejate taotlusi nõu saamiseks ega vastutavate töötlejate, volitatud töötlejate või füüsiliste isikute üldisi taotlusi seoses määruse (EL) 2016/679 kohaldamisega.

(7)

Selleks et isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud kaebus oleks lubatav, peab see sisaldama kindlaksmääratud teavet. Sellise kaebuse lubatavuse tingimusena ei tohiks nõuda muud teavet peale käesolevas määruses sätestatu. Jätkuvalt kohaldatakse selle järelevalveasutuse, kellele kaebus on esitatud, suhtes kehtiva riigisisese õiguse kohast halduskorda ja lubatavusnõudeid, nagu keel, aegumistähtaeg, identifitseerimisvahendid, elektrooniline vorm, konkreetne vormistus ja allkirjastamisnõuded.

(8)

Kaebuse esitanud isiku kontaktandmed võivad hõlmata postiaadressi, elukohta ja e-posti aadressi, kui see on olemas. Kui kaebuse esitaja on füüsiline isik, kes ei saa kaebuse esitamise õigust kasutada ilma seadusliku esindaja abita, näiteks seetõttu, et ta on laps, või seetõttu, et tal on puue või haavatavus, ning peab seetõttu oma õigust kasutama teise isiku, näiteks vanema, eestkostja või pereliikme vahendusel, tingimusel et selline esindamine on riigisisese õiguse kohaselt lubatud, tuleb see asjaolu kaebuse esitamise ajal selgelt ära märkida.

(9)

Kui kaebuse esitab määruse (EL) 2016/679 artiklis 80 osutatud mittetulunduslik asutus, organisatsioon või ühendus, tuleks esitada tõend selle kohta, et see asutus, organisatsioon või ühendus on nõuetekohaselt asutatud kooskõlas liikmesriigi õigusega, samuti sellise asutuse, organisatsiooni või ühenduse nimi ja kontaktandmed ning tõend selle kohta, et selline asutus, organisatsioon või ühendus tegutseb andmesubjekti volituse alusel. Selline tõendamise kord ja menetlus määratakse kindlaks kooskõlas selle järelevalveasutuse, kellele kaebus on esitatud, asukohaliikmesriigi õigusega.

(10)

Kaebuse lubatavuse tingimuseks ei tohi seada nõuet, et kaebuse esitaja peab enne kaebuse esitamist võtma ühendust uurimisaluse isikuga. Kui kaebus on seotud andmesubjekti sellise õiguse kasutamisega, mis tugineb asjaolule, et asjaomane andmesubjekt esitab taotluse vastutavale töötlejale, tuleks see taotlus esitada vastutavale töötlejale enne kaebuse esitamist.

(11)

Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, peaks esialgses järelduses kindlaks tegema, kas kaebus on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega, millist järelevalveasutust peetakse kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikega 1 pädevaks tegutsema juhtiva järelevalveasutusena ja kas kõnealuse määruse artikli 56 lõige 2 kohaldub. Kui varajase lahendamise menetlust ei ole algatatud, peaks järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, edastama lubatavad kaebused järelevalveasutusele, kes on eeldatavalt pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena, ja teavitama sellest kaebuse esitajat. Kui järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, on selle lubatavuse kindlaks määranud, peaks selline kindlaksmääramine olema juhtivale järelevalveasutusele siduv.

(12)

Oluline on, et järelevalveasutused hõlbustaksid kaebuse esitajal kogu nõutava teabe esitamist, näiteks tehes kättesaadavaks vormid või elektroonilised vormid, võttes arvesse andmekaitsenõukogu asjakohaseid suuniseid. Järelevalveasutused võivad hõlbustada kaebuse esitamist kasutajasõbralikus elektroonilises vormingus ning pidades silmas puuetega inimeste vajadusi, tingimusel et kaebuse esitajalt nõutav teave vastab nõutavale kindlaksmääratud teabele. Kaebuse lubatavaks tunnistamiseks ei tohiks nõuda lisateavet.

(13)

Selleks et hõlbustada kaebuse käsitlemist, peaks järelevalveasutustel olema võimalik nõuda kaebuse esitajalt lisateavet. Kui osa kaebuse lubatavaks tunnistamiseks vajalikust teabest puudub, võiks järelevalveasutus, kellele kaebus esitatakse, võtta puuduva teabe saamiseks ühendust kaebuse esitajaga, kui see on teostatav. Kui kaebus ei ole lubatav, peaks järelevalveasutus selle vastuvõetamatuks tunnistama ja käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul kaebuse esitajat puuduvast teabest teavitama, et kaebuse esitajal oleks võimalik esitada lubatav kaebus.

(14)

Kui juhtival järelevalveasutusel on vaja pärast järelevalveasutuselt isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud lubatava kaebuse kättesaamist kaebuse esitajalt lisateavet saada, et kaebust oleks võimalik põhjalikult uurida, peaks järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, juhtivat järelevalveasutust abistama, sealhulgas kaebuse esitajaga ühendust võtma, et vajaduse korral nõutavat teavet küsida.

(15)

Kui juhtiv järelevalveasutus algatab kaebuse alusel uurimist, tuleks uurimisaluseid isikuid kaebuse esitamisest ja selle peamistest elementidest viivitamata teavitada. Juhtiv järelevalveasutus võib sellise teabe esitamise siiski edasi lükata nii kaua, kui on vajalik uurimise terviklikkuse kaitsmiseks ja uurimistoimingute tulemusliku läbiviimise võimaldamiseks.

(16)

Selleks et tagada määruse (EL) 2016/679 VII peatükis sätestatud koostöömehhanismi ja järjepidevuse mehhanismi tulemuslik toimimine, on oluline, et isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumid lahendataks aegsasti ning lähtudes lojaalsest ja tulemuslikust koostööst, mis on määruse (EL) 2016/679 artikli 60 aluseks. Juhtiv järelevalveasutus peaks oma pädevust teostama tihedas koostöös muude asjaomaste järelevalveasutustega. Samuti peaksid asjaomased järelevalveasutused osalema aktiivselt uurimise varases etapis, et püüda konsensust saavutada, kasutades täiel määral ära määruses (EL) 2016/679 sätestatud vahendid. Oluline on, et järelevalveasutuste koostöö põhineb avatud dialoogil, mis võimaldab asjaomastel järelevalveasutustel sisuliselt mõjutada uurimise käiku oma kogemuste ja seisukohtade jagamise teel juhtiva järelevalveasutusega, võttes nõuetekohaselt arvesse iga järelevalveasutuse kaalutlusruumi. Järelevalveasutused peaksid viima menetlusi läbi kiiresti ja tõhusalt ning tegema lojaalset ja tõhusat koostööd, sealhulgas pakkuma vajaduse korral tuge ja vastama taotlustele viivitamata.

(17)

Järelevalveasutused peaksid tegema kaebuse kohta otsuse mõistliku aja jooksul. Seetõttu kehtestatakse käesolevas määruses tähtajad. Mõistlik aeg sõltub iga juhtumi asjaoludest ja eelkõige selle kontekstist, juhtiva järelevalveasutuse eri menetlusetappidest, uurimisaluste isikute ja kaebuse esitaja käitumisest menetluse kestel ja juhtumi keerukusest. Selleks et andmesubjektide isikuandmete töötlemisega seotud põhiõigusi ja -vabadusi tulemuslikult kaitsta, on oluline, et kaebusi käsitletaks tõhusalt ja kiiresti. Olenevalt juhtumi asjaoludest võib kaebuse käsitlemiseks vajalik aeg olla käesolevas määruses sätestatud tähtajast lühem. Samuti võib juhtumi kiirele käsitlemisele kaasa aidata juhtiva järelevalveasutuse ja teiste järelevalveasutuste tõhus koostöö.

(18)

Kaebuse esitajal peaks olema võimalus suhelda üksnes selle järelevalveasutusega, kellele ta kaebuse esitas. See võimalus ei takista kaebuse esitajat suhtlemast otse teise järelevalveasutusega, sealhulgas juhtiva järelevalveasutusega.

(19)

Oluline on võtta arvesse töödeldud isikuandmeid ja andmesubjekti olukorda, näiteks kui kaebus on seotud laste isikuandmete töötlemisega.

(20)

Juhtiv järelevalveasutus peaks andma järelevalveasutusele, kellele kaebus esitati, vajalikku teavet uurimise käigu kohta, et kaebuse esitajale saaks anda ajakohastatud teavet.

(21)

Selleks et järelevalveasutused saaksid määruse (EL) 2016/679 rikkumised kiiresti lõpetada ja tagada kaebuse esitajatele kiire lahenduse, peaksid järelevalveasutused püüdma asjakohasel juhul lahendada kaebused varajase lahendamise menetluses kooskõlas käesoleva määrusega. Selleks peaks järelevalveasutus kindlaks tegema, kas kaebuses väidetud rikkumine on lõpetatud viisil, mille tõttu langeb kaebuse ese ära. Liikmesriigid ei ole kohustatud kehtestama riigisiseses õiguses uusi menetlusi, et võimaldada nende järelevalveasutustel lahendada kaebus varajase lahendamise menetluses.

(22)

Kaebus tuleks lahendada varajase lahendamise menetluses ainult juhul, kui kaebuse esitaja ei ole õigeaegselt esitanud vastuväidet järelduse kohta, et väidetav rikkumine on lõpetatud ja kaebuse ese on seetõttu ära langenud. Seepärast tuleks kaebuse varajast lahendamist kohaldada juhtudel, kus kaebuse esitaja on võimeline väljapakutud tulemust igakülgselt hindama.

(23)

Kaebuse varajane lahendamine võib olla eriti kasulik selleks, et lahendada määruse (EL) 2016/679 III peatüki kohaste andmesubjekti õiguste rikkumist puudutavad kaebused kiiresti kaebuse esitajat rahuldaval viisil. Selline varajane lahendamine peaks võimaldama järelevalveasutusel, kellele kaebus esitati, või juhtival järelevalveasutusel vastutava töötlejaga peetud eelneva suhtluse põhjal ja tingimusel, et on saadud tõendid, kindlaks teha, et kaebuse ese on ära langenud.

(24)

Kaebuse varajane lahendamine varajase lahendamise menetluses ei tohiks piirata juhtiva järelevalveasutuse volituste kasutamist kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 samas sisulises küsimuses, näiteks kõnealuse määruse süsteemsete või korduvate rikkumiste korral.

(25)

Kui juhtiv järelevalveasutus, kellele kaebus edastati, on seisukohal, et kaebuse saab lahendada varajase lahendamise menetluses, tuleks teistele asjaomastele järelevalveasutustele esitada vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3 otsuse eelnõu, et võtta kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 7 vastu lõplik otsus, millega tehakse kindlaks, et väidetav rikkumine on lõpetatud ja juhtiv järelevalveasutus on kaebuse või selle osa lahendanud. Seega võiks esitatud otsuse eelnõu lihtsustada ja piirata seda teabega selle kohta, et kaebus on kas täielikult või osaliselt lahendatud varajase lahendamise menetluses, esitades otsuse põhjendused ja kaebuse lahendamise ulatuse ning kinnitades, et kaebuse ese on seetõttu ära langenud. Sellistel juhtudel peaks juhtiv järelevalveasutus esitama oma otsuse eelnõu otse teistele asjaomastele järelevalveasutustele, ilma et oleks vaja koostada ja levitada põhiküsimuste või esialgsete järelduste kokkuvõtet.

(26)

Kui juhtiv järelevalveasutus on kujundanud uurimise peamistes küsimustes esialgse seisukoha, peaks tal olema võimalik teha teiste asjaomaste järelevalveasutustega koostööd lihtsustatud koostöömenetluse raames. Lihtsustatud koostöömenetlust tuleks kohaldada igal üksikjuhul eraldi, tingimusel et juhtiv järelevalveasutus on seisukohal, et uurimise ulatuse suhtes ei ole põhjendatud kahtlust ning tuvastatud õiguslikud ja faktilised küsimused ei nõua sellise täiendava koostöö tegemist, mis on vajalik keeruka uurimise korral, eelkõige juhul, kui neid küsimusi on võimalik lahendada juhtumi asjaolude ja sarnastes juhtumites tehtud varasemate otsuste põhjal. Lisaks on oluline, et juhtiv järelevalveasutus võtab arvesse ka olemasolevat kohtupraktikat ja andmekaitsenõukogu vastu võetud suuniseid määruse (EL) 2016/679 väidetavate rikkumiste kohta, mida tuleb uurida, kui ta on seisukohal, et juhtumi peamistes elementides saavutatakse tõenäoliselt konsensus. Põhimõtteliselt ei kohaldata lihtsustatud koostöömenetlust juhul, kui juhtumis tõstatatakse süsteemseid või korduvaid probleeme mitmes liikmesriigis, kui juhtum puudutab üldist õigusküsimust seoses määruse (EL) 2016/679 tõlgendamise, kohaldamise või täitmise tagamisega, on seotud andmekaitse ja muude õigusvaldkondade läbipõimumisega, mõjutab paljusid andmesubjekte mitmes liikmesriigis või on seotud suure arvu kaebustega mitmes liikmesriigis või kui andmesubjektide õigustele ja vabadustele võib esineda suur oht.

(27)

Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb kohaldada lihtsustatud koostöömenetlust, peaks ta oma kavatsusest teavitama teisi asjaomaseid järelevalveasutusi ning esitama kogu asjakohase teabe juhtumi ja kaebuse asjaolude kohta, sealhulgas peamised asjakohased faktid ja väidetav rikkumine, mida tuleb uurida. Lihtsustatud koostöömenetluse kohaldamisel peaks juhtiv järelevalveasutus jätkama koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega ja esitama otsuse eelnõu käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul.

(28)

Kui järelevalveasutus peab kindlaksmääratud tähtaja jooksul tegema teatavaid menetlustoiminguid, on selle tähtaja eesmärk tagada menetluse edenemine ja lõpetamine mõistliku aja jooksul. Kõnealune tähtaeg ei takista järelevalveasutustel teha vajalikke menetlustoiminguid pärast selle möödumist. Seetõttu on vaja tagada, et menetlustoiminguid, mis tehakse pärast asjaomase tähtaegaja möödumist, ei saa käsitada põhjusena, mille tõttu asjaomane menetlustoiming või lõplik otsus on õigusvastane või tühine.

(29)

Juhtival järelevalveasutusel peaks olema võimalik otsuse eelnõu esitamise tähtaega pikendada. Pikendamine peaks olema võimalik ainult erandkorras juhtumi keerukuse tõttu. Teisi asjaomaseid järelevalveasutusi tuleks teavitada ja neil peaks olema võimalik esitada pikendamise kohta vastuväiteid, mida juhtiv järelevalveasutus peaks arvesse võtma, kui ta teeb otsuse tähtaja pikendamise ja kohaldataval juhul pikendamise kestuse kohta.

(30)

Kui juhtiv järelevalveasutus pikendab otsuse eelnõu esitamise tähtaega, peaks teistel asjaomastel järelevalveasutustel olema võimalik teavitada juhtivat järelevalveasutust oma hinnangust, et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks tuleb tegutseda. Kui juhtivat järelevalveasutust on sellisest hinnangust teavitatud ja ta jätab otsuse eelnõu pikendatud tähtaja jooksul esitamata, tuleks eeldada, et täidetud on määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikes 1 osutatud kiire tegutsemise tingimused. Sellest hoolimata on järelevalveasutustel võimalik kohaldada kiirmenetlust määruse (EL) 2016/679 artiklis 66 sätestatud tingimustel.

(31)

Selleks et tagada menetluse tõhus läbiviimine ilma liikmesriikide menetlusautonoomiat piiramata, on soovitatav, et õiguskaitsevahendid, mida saab kasutada järelevalveasutuste menetlustoimingute suhtes, oleksid kättesaadavad üksnes koos lõpliku otsuse puhul kasutatava õiguskaitsevahendiga, välja arvatud juhul, kui menetlustoiming iseenesest mõjutab pöördumatult uurimisaluse isiku või kaebuse esitaja õigusi, sõltumata lõplikust otsusest.

(32)

Eriti oluline on, et järelevalveasutused saavutaksid juhtumi peamistes aspektides konsensuse võimalikult varakult ning enne määruse (EL) 2016/679 artiklis 60 osutatud otsuse eelnõu vastuvõtmist.

(33)

Olulisel kohal on asjakohase teabe vahetamine juhtiva järelevalveasutuse ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste vahel, et toetada tulemuslikku ja lojaalset koostööd. See teabevahetus ja kindlaksmääratud teabe õigeaegne esitamine juhtiva järelevalveasutuse poolt on kogu uurimise vältel toimuv pidev protsess ning nõutavad dokumendid ja üksikasjad võivad olenevalt juhtumi keerukusest erineda. Sõltuvalt uurimise etapist ja juhtumi asjaoludest võib asjakohane teave muu hulgas hõlmata vastutava töötleja või andmesubjekti vahel seoses kaebuse või uurimisega toimunud kirjavahetust, auditi või kontrolli ettevalmistavaid dokumente või juhtiva järelevalveasutuse poolt uurimise konkreetse etapi tulemusel tehtud esialgset tehnilist või õiguslikku hinnangut.

(34)

Kuigi juhtiv järelevalveasutus peaks esitama teistele asjaomastele järelevalveasutustele kogu asjakohase teabe viivitamata pärast teabe kättesaadavaks saamist, peaksid teised asjaomased järelevalveasutused samuti tegema ennetavalt kättesaadavaks kogu asjakohase teabe, mida peetakse kasulikuks juhtumi õiguslike ja faktiliste asjaolude hindamisel. Asjakohase teabe vahetamine peaks toetama järelevalveasutuste kiiret ja tulemuslikku koostööd ning seda saab teatavatel juhtudel toetada dokumentide kokkuvõtete, väljavõtete või koopiatega, et hõlbustada juhtumi kiiret mõistmist, võimaldades samal ajal esitada vajaduse korral lisateavet. Selleks et hõlbustada järelevalveasutuste vahelist tõhusat ja asjakohast teabevahetust, peaks andmekaitsenõukogul olema võimalik määrata kindlaks sellise teabe vahetamise kord ja nõuded.

(35)

Juhtiv järelevalveasutus peaks konkreetset juhtumit käsitleva asjakohase teabe osana esitama teistele asjaomastele järelevalveasutustele põhiküsimuste kokkuvõtte, milles ta esitab oma esialgse seisukoha uurimise peamiste küsimuste kohta. See kokkuvõte tuleks esitada piisavalt varases etapis, et võimaldada teiste asjaomaste järelevalveasutuste esitatud seisukohtade tulemuslikku arvessevõtmist, kuid samas sellises etapis, kus juhtival järelevalveasutusel on piisavalt teavet, et kujundada oma seisukohad juhtumi kohta, vajaduse korral esialgse analüüsi ja võimalike esialgsete uurimistoimingute abil. Põhiküsimuste kokkuvõte peaks kohaldataval juhul hõlmama ka võimalike parandusmeetmete esialgset kindlaksmääramist, kui juhtival järelevalveasutusel on meetmete küsimuses esialgse seisukoha kujundamiseks piisavalt teavet, eelkõige juhul, kui väidetava rikkumisega seotud määruse (EL) 2016/679 sätteid on võimalik kindlaks teha varases etapis.

(36)

Asjaomastel järelevalveasutustel peaks olema võimalik esitada märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte, sealhulgas mitmesuguste küsimuste kohta, nagu uurimise ulatus, väidetavate rikkumiste tuvastamine ning uurimise seisukohast oluliste faktiliste ja õiguslike küsimuste tuvastamine. Võttes arvesse asjaolu, et uurimise ulatus määrab ära küsimused, mida juhtiv järelevalveasutus peab uurima, peaksid järelevalveasutused püüdma saavutada uurimise ulatuse suhtes võimalikult varakult konsensuse.

(37)

Juhtiva järelevalveasutuse ja kõigi teiste asjaomaste järelevalveasutuste vahelise tulemusliku kaasava koostöö huvides on oluline, et põhiküsimuste kokkuvõte ja asjaomaste järelevalveasutuste märkused oleksid lühidad ning sõnastatud piisavalt selgelt ja täpselt, et need oleksid kõigile järelevalveasutustele kergesti arusaadavad. Õiguslikud argumendid tuleks rühmitada, viidates põhiküsimuste kokkuvõtte sellele osale, millega need on seotud. Põhiküsimuste kokkuvõtet ja asjaomaste järelevalveasutuste märkusi võib täiendada lisadokumentidega. Siiski ei saa järelevalveasutuse märkustes üksnes täiendavatele dokumentidele tehtud viidetega asendada puuduvaid olulisi õiguslikke või faktilisi argumente, mis peavad nendes märkustes sisalduma. Põhilised õiguslikud ja faktilised asjaolud, millele sellistes dokumentides tuginetakse, peavad vähemalt kokkuvõtlikult, sidusalt ja arusaadavalt nähtuma märkustest.

(38)

Järelevalveasutustel peaks olema võimalik kasutada kõiki vahendeid, mis on vajalikud lojaalse ja tulemusliku koostöö vaimus konsensuse saavutamiseks. Kui juhtiva järelevalveasutuse ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste vahel esineb lahkarvamusi kaebusepõhise uurimise ulatuse kohta, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 nende sätete kohta, mille väidetavat rikkumist uuritakse, või kui asjaomaste järelevalveasutuste märkused on seotud keerukate õiguslike või faktiliste asjaolude hindamise olulise muudatuse või võimalike parandusmeetmete esialgse kindlaksmääramisega, võivad asjaomased järelevalveasutused kasutada määruse (EL) 2016/679 artiklitega 61 ja 62 ette nähtud vahendeid.

(39)

Määrus (EL) 2016/679 võimaldab järelevalveasutusel taotleda andmekaitsenõukogult kiireloomulise siduva otsuse tegemist, kui pädev järelevalveasutus ei ole võtnud asjakohast meedet olukorras, kus andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks tuleb kiiresti tegutseda. Kui käesolevas määruses sätestatud vahendite kasutamine ei võimalda järelevalveasutustel kaebusepõhise uurimise ulatuse suhtes konsensust saavutada, tuleks käesoleva määruse kohaselt eeldada, et määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikes 3 osutatud tingimused kiireloomulise siduva otsuse taotlemiseks on täidetud ning juhtiv järelevalveasutus peaks taotlema andmekaitsenõukogult kiireloomulist siduvat otsust. Andmekaitsenõukogu kiireloomulise siduva otsusega kaebusepõhise uurimise ulatuse kohta ei saa ennetada juhtiva järelevalveasutuse uurimise tulemust ega uurimisaluste isikute ärakuulamisõiguse tulemuslikkust.

(40)

Kaebuse esitajale tuleks anda menetlusõigused niivõrd, kuivõrd need puudutavad tema kui andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Käesolevas määruses sätestatud menetlustoimingutega, mis on seotud järelevalveasutuste koostööga, ei anta õigusi kaebuse esitajale ega uurimisalustele isikutele. Seepärast selgitatakse käesolevas määruses, milliste menetlustoiminguid käsitlevate sätetega ei anta üksikisikutele või uurimisalustele isikutele õigusi ega piirata neid õigusi.

(41)

Kaebuse esitajatel peaks olema võimalik oma seisukohta väljendada enne, kui tehakse neid ebasoodsalt mõjutav otsus. Seepärast peaks kaebuse esitajal isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumi puhul kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise või rahuldamata jätmise korral olema võimalik oma seisukohti väljendada enne, kui esitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohane otsuse eelnõu, kõnealuse määruse artikli 60 lõike 5 kohane muudetud otsuse eelnõu või kõnealuse määruse artikli 65 lõike 1 punkti a kohane andmekaitsenõukogu siduv otsus.

(42)

Isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumi korral on vaja selgitada ülesannete jaotust juhtiva järelevalveasutuse ja selle järelevalveasutuse vahel, kellele kaebus on esitatud, juhul kui kaebus täielikult või osaliselt tagasi lükatakse või rahuldamata jäetakse. Kuna uurimise kestel on kaebuse esitaja kontaktpunkt järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, peaks see järelevalveasutus andma kaebuse esitajale võimaluse väljendada oma seisukohti kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise või rahuldamata jätmise ettepaneku kohta ning see järelevalveasutus peaks vastutama kogu suhtluse eest kaebuse esitajaga. Kogu selline suhtlus tuleks edastada juhtivale järelevalveasutusele. Kuna määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 8 ja 9 kohaselt on järelevalveasutusel, kellele kaebus esitati, kohustus võtta vastu kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise või rahuldamata jätmise kohta lõplik otsus, peaks juhtiv järelevalveasutus koostama vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3 otsuse eelnõu koostöös järelevalveasutusega, kellele kaebus esitati. Selline koostöö võimaldab taotleda sellise eelnõu koostamisel abi järelevalveasutuselt, kellele kaebus esitati.

(43)

Liidu andmekaitsenormide täitmise tulemuslik tagamine peaks olema kooskõlas uurimisaluste isikute kaitseõiguse täieliku austamise kui liidu õiguse aluspõhimõttega, mida tuleb austada igas olukorras, kusjuures eriti oluline on kaitseõigus menetlustes, mille raames võidakse karistusi määrata.

(44)

Selleks et tulemuslikult kaitsta õigust heale haldusele ja õigust kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“), on oluline kehtestada selged normid seoses igaühe õigusega olla ärakuulatud enne individuaalse meetme võtmist, mis võib isikut ebasoodsalt mõjutada.

(45)

Haldusmenetlust käsitlevad normid, mida järelevalveasutused määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisel kohaldavad, peaksid tagama, et uurimisalustel isikutel on ka tegelikult võimalus esitada kogu menetluse vältel oma seisukohad järelevalveasutuse väidetavate faktide ja asjaolude ning esitatud vastuväidete tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta, võimaldades neil seeläbi kasutada oma kaitseõigust. Pärast uurimist esitatakse esialgne seisukoht määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise kohta esialgsetes järeldustes. Seega kujutavad need endast olulist menetluslikku tagatist, millega tagatakse, et järgitakse õigust olla ära kuulatud. Uurimisalustele isikutele tuleks anda dokumendid, mis on vajalikud selleks, et end tulemuslikult kaitsta ja nende suhtes esitatud väidete kohta märkusi esitada, võimaldades neil haldustoimikuga tutvuda.

(46)

Need normid ei tohiks piirata järelevalveasutuste võimalust lubada haldustoimikuga veel kord tutvuda, et kuulata menetluse käigus kooskõlas juhtiva järelevalveasutuse asukohaliikmesriigi õigusega ära uurimisaluste isikute või kaebuse esitaja seisukohad.

(47)

Esialgsetes järeldustes määratakse kindlaks uurimise ulatus ja seega tulevase lõpliku otsuse ulatus, mis olenevalt asjaoludest tehakse siduva otsuse alusel, mille andmekaitsenõukogu on teinud määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohaselt, ning see otsus võidakse adresseerida vastutavatele töötlejatele või volitatud töötlejatele. Esialgsed järeldused peaksid olema piisavalt selged, isegi kui need on esitatud lühidalt, et võimaldada uurimisalustel isikutel määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise olemust õigesti kindlaks teha. Kohustus anda uurimisalustele isikutele enda nõuetekohaseks kaitsmiseks kogu vajalik teave on täidetud, kui lõplikus otsuses ei väideta, et uurimisalused isikud on toime pannud muid rikkumisi peale nende, millele on viidatud esialgsetes järeldustes, ning lõplikus otsuses võetakse arvesse üksnes neid asjaolusid, mille kohta uurimisalustel isikutel on olnud võimalus oma seisukohti väljendada. Juhtiva järelevalveasutuse lõplik otsus ei pea siiski olema esialgsete järelduste täpne koopia. Juhtiv järelevalveasutus võib lõplikus otsuses arvesse võtta uurimisaluste isikute vastuseid esialgsetele järeldustele ja kohaldataval juhul määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 alusel muudetud otsuse eelnõule. Juhtival järelevalveasutusel peaks olema võimalik uurimisaluste isikute esitatud fakte ja õiguslikke argumente ise hinnata, et lükata argumendid tagasi, kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et need ei ole põhjendatud, või täiendada oma järeldusi ja sõnastada need ümber nii faktiliselt kui ka õiguslikult, et toetada oma argumente. Näiteks ei käsitata iseenesest kaitseõiguse rikkumisena seda, kui võetakse arvesse haldusmenetluse käigus uurimisaluse isiku esitatud argumenti, ilma et talle oleks enne lõpliku otsuse vastu võtmist antud võimalust selle kohta arvamust avaldada.

(48)

Käesoleva määrusega kehtestatakse normid olukordadeks, kus juhtiv järelevalveasutus peab riigisisese õiguse kohaselt osalema sama juhtumiga seotud järgnevates riigisisestes menetlustes, nagu vaidemenetlus.

(49)

Uurimisalustel isikutel peaks olema õigus olla ära kuulatud enne, kui määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 alusel esitatakse muudetud otsuse eelnõu või andmekaitsenõukogu võtab kõnealuse määruse artikli 65 lõike 1 punkti a alusel vastu siduva otsuse. Uued õiguslikud asjaolud hõlmavad asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid, kui need vastuväited sisaldavad muid õiguslikke hinnanguid kui need, mille juhtiv järelevalveasutus esitas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 4 kohaselt esitatud otsuse eelnõus.

(50)

Kaebuse esitajatele tuleks anda võimalus olla kaasatud järelevalveasutuse algatatud menetlustesse, et teha kindlaks või selgitada küsimusi, mis on seotud määruse (EL) 2016/679 võimaliku rikkumisega. Asjaolu, et järelevalveasutus on juba kaebuse sisulise küsimuse uurimist alustanud või käsitleb kaebust ex officio uurimise käigus pärast kaebuse kättesaamist, ei välista andmesubjekti kvalifitseerumist kaebuse esitajaks. Järelevalveasutuse uurimine, milles käsitletakse seda, kas vastutav töötleja või volitatud töötleja võib olla määrust (EL) 2016/679 rikkunud, on menetlus, mida järelevalveasutus alustab oma kõnealuse määruse artikli 57 lõike 1 kohaste ülesannete täitmiseks omal algatusel või kaebuse alusel. Uurimisalused isikud ja kaebuse esitaja ei ole samas menetluslikus olukorras ning oluline on kaitsta uurimisaluse isiku kaitseõigust. Uurimisalused isikud ja kaebuse esitaja võivad tugineda põhiõigusele olla ära kuulatud, kui otsus mõjutab nende õiguslikku olukorda ebasoodsalt.

(51)

Kaebuse esitajatele tuleks anda võimalus esitada esialgsete järelduste kohta kirjalikke seisukohti, juhul kui need seisukohad on seotud nende kaebusega, mis käsitleb nende isikuandmete töötlemist. Sellistel isikutel ei peaks siiski olema juurdepääsu uurimisalustele isikutele või kolmandatele osapooltele kuuluvatele ärisaladustele või muule konfidentsiaalsele teabele.

(52)

Kui järelevalveasutused määravad tähtajad, mille jooksul uurimisalused isikud ja kaebuse esitajad peavad esitama oma seisukohad esialgsete järelduste kohta, on oluline, et järelevalveasutused võtavad arvesse esialgsetes järeldustes tõstatatud küsimuste keerukust, eesmärgiga tagada, et uurimisalustel isikutel ja kaebuse esitajatel on piisavalt võimalusi esitada tõstatatud küsimuste kohta sisulisi seisukohti.

(53)

Enne otsuse eelnõu esitamist juhtivate järelevalveasutuste vahel toimuv arvamuste vahetus hõlmab avatud dialoogi ja ulatuslikku arvamuste vahetust, kus järelevalveasutused peaksid tegema kõik endast oleneva, et saavutada uurimise edasise käigu suhtes konsensus. Seevastu peaksid määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 4 kohastes asjakohastes ja põhjendatud vastuväidetes väljendatud lahkarvamused, mis võivad tingida järelevalveasutuste vahel vaidluste lahendamise vajaduse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 65 ja lükata edasi pädeva järelevalveasutuse lõpliku otsuse vastuvõtmise, tekkima üksnes juhul, kui järelevalveasutused ei saavuta konsensust ning kui see on vajalik määruse (EL) 2016/679 ühetaolise tõlgendamise tagamiseks. Selliseid vastuväiteid tuleks kasutada, kui kaalul on määruse (EL) 2016/679 järjepideva täitmise tagamise küsimused.

(54)

Selleks et tõhusalt ja kaasavalt lõpule viia vaidluste lahendamise menetlus, mille raames peaks kõigil järelevalveasutustel olema võimalik oma seisukohti esitada, ning pidades silmas ajalisi piiranguid, peaks asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vorm ja struktuur vastama teatavatele nõuetele.

(55)

Haldustoimikuga tutvumine on ette nähtud osana hartas sätestatud õigusest kaitsele ja õigusest heale haldusele. Uurimisalustel isikutel tuleks võimaldada haldustoimikuga tutvuda, kui neile teatatakse esialgsetest järeldustest, ning esialgsetele järeldustele kirjaliku vastuse esitamiseks tuleks määrata tähtaeg.

(56)

Uurimisalustel isikutel ja kaebuse esitajal haldustoimikuga tutvumise võimaldamisel, peaksid järelevalveasutused tagama ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse. Muu konfidentsiaalse teabe kategooriasse kuulub teave, mis ei ole ärisaladus ja mida võib kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega pidada konfidentsiaalseks, kuivõrd selle avalikustamine kahjustaks märkimisväärselt vastutavat töötlejat, volitatud töötlejat või füüsilist või juriidilist isikut. Konfidentsiaalne teave peaks eelkõige hõlmama teavet, mis on teada ainult piiratud arvule isikutele ja mille avaldamine võib tekitada tõsist kahju teabe esitanud isikule või kolmandatele osapooltele ning mille puhul huvid, mida sellise teabe avalikustamine võib kahjustada, väärivad objektiivselt kaitset. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda, et uurimisalused isikud, kes esitavad või on esitanud dokumente või avaldusi, märgistaksid konfidentsiaalse teabe.

(57)

Kui ärisaladused või muu konfidentsiaalne teave on vajalikud rikkumise tõendamiseks, peaksid järelevalveasutused iga üksiku dokumendi puhul proportsionaalselt hindama, kas selle avalikustamise vajadus on suurem kui kahju, mis võib avalikustamisega kaasneda.

(58)

Avalike dokumentidega tutvumise õiguse kohaselt võimaldatakse haldustoimikus sisalduvate dokumentidega tutvuda kooskõlas liikmesriikide õigusega. Sellega seoses on oluline, et otsustusprotsessi terviklikkus oleks kaitstud seni, kuni pädev järelevalveasutus on vastu võtnud lõpliku otsuse.

(59)

Oluline on, et andmekaitsenõukogu hõlbustaks kooskõlas koostöömehhanismi ja järjepidevuse mehhanismiga vastu võetud otsustega tutvumist, tehes liikmesriikide järelevalveasutuste vastu võetud lõplike otsuste teksti internetis kättesaadavaks kergesti ligipääsetavates registrites. Kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega võivad järelevalveasutused jätta välja isikute nimed, muu teabe, mille alusel võib olla võimalik uurimisaluseid isikuid või kaebuse esitajat tuvastada, ning kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega kaitstud muu teabe.

(60)

Oluline on, et kaebuse esitajale kooskõlas käesoleva määrusega lõpliku otsuse versiooni esitamine ei piiraks järelevalveasutuse võimalust otsustada, kas otsus oma parandusvolituste raames avalikustada.

(61)

Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 kohaselt sisulise küsimuse vaidluse lahendamisele suunamise korral peaks juhtiv järelevalveasutus esitama andmekaitsenõukogule kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku teabe, mis võimaldab andmekaitsenõukogul hinnata asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete lubatavust ning kõnealuse määruse artikli 65 lõike 1 punkti a alusel otsuse vastu võtta. Kui andmekaitsenõukogu on kätte saanud kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajalik teave, peaks andmekaitsenõukogu eesistuja registreerima sisulise küsimuse suunamise kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikega 2.

(62)

Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohane andmekaitsenõukogu siduv otsus peaks puudutama üksnes küsimusi, mis on kaasa toonud vaidluse lahendamise vajaduse, ning see peaks olema koostatud viisil, mis võimaldab juhtival järelevalveasutusel võtta andmekaitsenõukogu otsuse alusel vastu lõpliku otsuse.

(63)

Selleks et ühtlustada andmekaitsenõukogule määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktide b ja c kohaselt esitatud järelevalveasutuste vaheliste vaidluste lahendamist, on vaja täpsustada menetlusnorme andmekaitsenõukogule nende dokumentide ja teabe esitamise kohta, millele andmekaitsenõukogu peaks oma otsuse tegemisel tuginema. Samuti on vaja täpsustada, millal peaks andmekaitsenõukogu registreerima küsimuse suunamise vaidluse lahendamiseks.

(64)

Selleks et ühtlustada andmekaitsenõukogu kiireloomuliste arvamuste ja kiireloomuliste siduvate otsuste vastuvõtmise menetlust vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2, on vaja täpsustada menetlusnorme, mis käsitlevad kiireloomulise arvamuse või kiireloomulise siduva otsuse taotluse esitamise aega, ja andmekaitsenõukogule esitatavaid dokumente ja teavet, millele andmekaitsenõukogu peaks oma otsuse tegemisel tuginema.

(65)

Määruses (EL) 2016/679 on sätestatud, et kui pädev järelevalveasutus kaebust ei käsitle, on andmesubjektil õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Käesoleva määrusega ei looda uusi õiguskaitsevahendeid peale nende, mis on juba kehtestatud määrusega (EL) 2016/679, ega piirata kõnealuse määrusega kehtestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist. Käesoleva määruse teatavad sätted on eriti olulised, et järelevalveasutused saaksid kaebuste käsitlemisel aegsasti lõpliku otsuse teha. Kui tehakse kindlaks, kas järelevalveasutus on kaebust käsitlenud, tuleks arvesse võtta asjaolu, kas järelevalveasutus on kinni pidanud teatavatest käesolevas määruses ja määruses (EL) 2016/679 sätestatud tähtaegadest. Selle kindlaks tegemisel on oluline kaitsta kaebuse esitaja õigust sellele, et tema kaebust käsitletakse mõistliku aja jooksul. Käesoleva määruse sätted ei piira võimalust näha uurimisalusele isikule riigisiseses õiguses ette õiguskaitsevahendid seoses õigusega asja käsitlemisele mõistliku aja jooksul.

(66)

Käesoleva määruse rakendamiseks on vaja asjakohaseid digivahendeid, mis toetavad kiiret ja turvalist teabevahetust. Oluline on, et kõigile andmekaitseasutustele oleks kättesaadav asjakohane turvaline ühine elektrooniline vahend, võttes arvesse olemasolevate vahendite kasutamisel saadud kogemusi. Samuti on oluline, et sellise elektroonilise vahendi kasutuselevõtuks eraldataks vajalikud ressursid ning et vahend hõlbustaks andmekaitsenõukogul isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumeid käsitleva täitmise tagamise statistika kogumist ja koondamist.

(67)

Käesoleva määruse III ja IV peatükk käsitlevad järelevalveasutuste koostööd, uurimisaluste isikute menetlusõigusi ja kaebuse esitajate kaasamist. Õiguskindluse tagamiseks ei tohiks neid sätteid kohaldada uurimiste suhtes, mis on käesoleva määruse jõustumise ajal pooleli. Neid tuleks kohaldada ex officio uurimiste suhtes, mis on algatatud 15 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, ja kaebusepõhiste uurimiste suhtes, kui kaebus on esitatud 15 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. Käesoleva määruse V ja VI peatükis on sätestatud menetlusnormid juhtumite jaoks, mis on suunatud vaidluste lahendamiseks määruse (EL) 2016/679 artikli 65 alusel, ning määruse (EL) 2016/679 artikli 66 kohaste kiireloomulise arvamuse või kiireloomulise siduva otsuse taotluste jaoks. Õiguskindluse huvides ei tuleks neid peatükke kohaldada juhtumite suhtes, mis on suunatud vaidluse lahendamiseks enne käesoleva määruse jõustumist. Neid tuleks kohaldada kõigi juhtumite suhtes, mis suunatakse vaidluse lahendamiseks 15 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(68)

Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (4) artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ning nad esitasid oma ühisarvamuse 19. septembril 2023,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse menetlusnormid kaebuste käsitlemiseks ning kaebusepõhiste ja ex officio juhtumite uurimise läbiviimiseks järelevalveasutuste poolt määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisel, kui juhtumid on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega. Kaebuste käsitlemine ja uurimiste läbiviimine hõlmab isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumite puhul selle kindlakstegemist, kas juhtum on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) 2016/679 artiklis 4 määratletud mõisteid.

Samuti kasutatakse järgmist mõistet:

„uurimisalune isik“ – vastutav töötleja või volitatud töötleja, kes on allutatud uurimisele määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise tõttu, mis on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega.

Artikkel 3

Määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud põhimõtted isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumite korral

1.   Järelevalveasutused viivad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid menetlusi läbi kiiresti ja tõhusalt. Nad teevad lojaalset ja tulemuslikku koostööd, sealhulgas pakuvad vajaduse korral tuge ja vastavad üksteise taotlustele viivitamata.

2.   Järelevalveasutus võib kooskõlas riigisisese menetlusõigusega menetlusi liita või eraldada, kui selline liitmine või eraldamine ei kahjusta uurimisaluste isikute või kaebuse esitaja õigusi.

3.   Kaebuse esitajal on määruse (EL) 2016/679 artikli 77 kohaselt võimalus suhelda üksnes selle järelevalveasutusega, kellele ta kaebuse esitas.

4.   Kaebuse käsitlemise tulemusel tehakse alati otsus, mille suhtes kohaldatakse tõhusat õiguskaitsevahendit määruse (EL) 2016/679 artikli 78 tähenduses.

5.   Menetluse tõhususe huvides võivad järelevalveasutused piirata uurimisaluse isiku ja kaebuse esitaja avalduste pikkust, võttes arvesse juhtumi keerukust ja juba esitatud dokumente.

II PEATÜKK

KAEBUSTE ESITAMINE JA VARAJANE LAHENDAMINE

Artikkel 4

Isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud kaebused

1.   Määruse (EL) 2016/679 alusel esitatav kaebus, mis on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega, on lubatav, kui see sisaldab järgmist teavet:

a)

kaebuse esitanud isiku nimi ja kontaktandmed;

b)

kui kaebuse esitab määruse (EL) 2016/679 artiklis 80 osutatud mittetulunduslik asutus, organisatsioon või ühendus, siis tõend selle kohta, et see asutus, organisatsioon või ühendus on kooskõlas liikmesriigi õigusega nõuetekohaselt asutatud;

c)

kui kaebus esitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 80 lõike 1 alusel, siis mittetulundusliku asutuse, organisatsiooni või ühenduse nimi ja kontaktandmed ning tõend selle kohta, et see asutus, organisatsioon või ühendus tegutseb andmesubjekti volituse alusel;

d)

teave, mis aitab tuvastada vastutava töötleja või volitatud töötleja, kelle kohta kaebus on esitatud;

e)

määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise kirjeldus.

Selleks et isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud kaebus oleks lubatav, ei tohi nõuda muud kui esimeses lõigus osutatud teavet.

Jätkuvalt kohaldatakse halduskorda ja -nõudeid, mis kohaldatakse selle järelevalveasutuse riigi menetlusõiguse kohaselt, kellele kaebus esitati.

2.   Kui järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teeb kindlaks, et kaebus ei sisalda lõike 1 esimeses lõigus osutatud teavet, tunnistab ta kaebuse kahe nädala jooksul alates selle kaebuse saamisest vastuvõetamatuks ja teavitab kaebuse esitajat selle põhjustest.

3.   Kaebuse lubatavuse tingimuseks ei tohi seada nõuet, et kaebuse esitaja peab enne kaebuse esitamist võtma ühendust uurimisaluse isikuga.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, tuleks juhul, kui kaebus puudutab andmesubjekti sellist õigust, mille kasutamiseks peab asjaomane andmesubjekt esitama taotluse vastutavale töötlejale, esitada taotlus vastutavale töötlejale enne kõnealuse kaebuse esitamist.

4.   Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teeb esialgses järelduses kindlaks järgmised asjaolud:

a)

kas kaebus on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega;

b)

milline järelevalveasutus on eeldatavalt pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikega 1, ja

c)

kas määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõige 2 kohaldub.

5.   Kui isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud kaebus on lubatav ja artikli 5 kohast varajase lahendamise menetlust ei kohaldata, edastab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, kaebuse järelevalveasutusele, kes tema eelduse kohaselt on pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena, hiljemalt kuue nädala jooksul alates kaebuse saamisest ja teavitab sellest kaebuse esitajat.

Selle järelevalveasutuse, kellele kaebus esitati, otsus kaebuse lubatavuse kohta peaks olema juhtivale järelevalveasutusele siduv.

6.   Kuue nädala jooksul alates kaebuse saamisest kinnitab järelevalveasutus, kes eelduse kohaselt on pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena, oma pädevust või, kui küsimuses, milline teistest asjaomastest järelevalveasutustest on peamise tegevuskoha puhul pädev, esineb lahkarvamusi, suunab küsimuse kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktiga b vaidluse lahendamiseks Euroopa Andmekaitsenõukogule (edaspidi „andmekaitsenõukogu“).

Kui järelevalveasutus, kes eelduse kohaselt on pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena, oma pädevust ei kinnita ega suuna küsimust esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul andmekaitsenõukogule, suunab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, küsimuse määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti b alusel vaidluse lahendamiseks andmekaitsenõukogule.

7.   Ilma et see piiraks kaebuse lubatavust, võib järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, või juhtiv järelevalveasutus nõuda kaebuse esitajalt lisateabe esitamist, et hõlbustada kaebuse käsitlemist ja võimaldada selle põhjalikku uurimist.

8.   Juhtiv järelevalveasutus teavitab uurimisalust isikut kaebuse esitamisest ja selle peamistest elementidest viivitamata.

Artikkel 5

Varajane lahendamine

1.   Isikuandmete piiriülest töötlemist käsitlevat kaebust, mis on seotud määruse (EL) 2016/679 III peatükist tulenevate andmesubjekti õiguste kasutamisega, võivad asjakohasel juhul lahendada varajase lahendamise menetluses järgmised järelevalveasutused:

a)

järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, pärast seda, kui ta on esialgses kokkuvõttes kindlaks teinud, et kaebus käsitleb isikuandmete piiriülest töötlemist, ja enne kaebuse võimalikku edastamist järelevalveasutusele, kes on eelduse kohaselt pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena, või

b)

juhtiv järelevalveasutus, kellele kaebus edastati, igal ajal enne teistele asjaomastele järelevalveasutustele esialgsete järelduste esitamist vastavalt käesoleva määruse artiklile 19, või kui kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 6 osutatud lihtsat koostöömenetlust, enne otsuse eelnõu esitamist.

Järelevalveasutused võivad soodustada ja hõlbustada kaebuste varajast lahendamist ning asjakohasel juhul suhelda uurimisaluse isiku või kaebuse esitajaga.

2.   Kui lõike 1 esimese lõigu punktides a või b osutatud järelevalveasutus teeb tõendite põhjal varajase lahendamise eesmärgil kindlaks, et väidetav rikkumine on lõpetatud, loeb see järelevalveasutus kaebuse eseme äralangenuks.

Kui kaebuse ese loetakse äralangenuks, teatab lõike 1 esimese lõigu punktides a või b osutatud järelevalveasutus kaebuse esitajale selges ja lihtsas keele:

a)

et väidetav rikkumine on lõpetatud ja et ta loeb kaebuse eseme äralangenuks;

b)

millised on varajase lahendamise tagajärjed, ning

c)

et kaebuse esitaja võib esitada varajasele lahendamisele vastuväite nelja nädala jooksul alates sellise teabe saamisest.

3.   Kui menetlusega tegeleb järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, ja kui kaebuse esitaja ei esita lõike 2 teise lõigu punktis c sätestatud tähtaja jooksul vastuväidet, järeldab kõnealune järelevalveasutus kahe nädala jooksul pärast selle tähtaja möödumist, et kaebus on lahendatud, ning teavitab lahendamisest kaebuse esitajat, uurimisalust isikut ja kohaldataval juhul juhtivat järelevalveasutust.

4.   Kui menetlusega tegeleb juhtiv järelevalveasutus, kellele kaebus edastati, ja kui kaebuse esitaja ei esita käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktis c sätestatud tähtaja jooksul vastuväidet, esitab juhtiv järelevalveasutus nelja nädala jooksul pärast kõnealuse tähtaja möödumist otsuse eelnõu kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 3, et võtta kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 7 vastu lõplik otsus, milles tehakse kindlaks, et kaebus on lahendatud.

5.   Kaebuse varajane lahendamine ei piira juhtiva järelevalveasutuse õigust kasutada samas sisulises küsimuses määruse (EL) 2016/679 artiklis 58 sätestatud volitusi.

6.   Artikleid 10–20 ei kohaldata käesoleva artikli kohaselt lahendatud kaebuste suhtes.

III PEATÜKK

MÄÄRUSE (EL) 2016/679 ARTIKLI 60 KOHANE KOOSTÖÖ

1. JAGU

LIHTSUSTATUD KOOSTÖÖ

Artikkel 6

Lihtsustatud koostöömenetlus

1.   Kui juhtiv järelevalveasutus on kujundanud uurimise peamistes küsimustes esialgse seisukoha, võib ta teiste asjaomaste järelevalveasutustega koostööd teha lihtsustatud koostöömenetluse raames kooskõlas käesoleva artikliga, juhul kui:

a)

tema arvates puudub põhjendatud kahtlus uurimise ulatuse, eelkõige määruse (EL) 2016/679 sätete suhtes, mis on seotud väidetava rikkumisega, mida tuleb uurida, ja

b)

juhtiv järelevalveasutus on seisukohal, et tuvastatud õiguslikud ja faktilised küsimused ei nõua sellise täiendava koostöö tegemist teiste asjaomaste järelevalveasutustega, mis on vajalik keeruka uurimise korral, eelkõige juhul, kui neid küsimusi on võimalik lahendada juhtumi asjaolude ja sarnastes juhtumites tehtud varasemate otsuste põhjal.

Kui juhtiv järelevalveasutus kohaldab esimeses lõigus osutatud lihtsustatud koostöömenetlust, ei kohaldata käesoleva määruse artikleid 10, 11, 16, 19, 20, artikli 23 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 23 lõiget 2. Juhtiv järelevalveasutus esitab otsuse eelnõu kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 3 käesoleva määruse artikli 12 lõikes 6 osutatud tähtaja jooksul.

2.   Juhtiv järelevalveasutus teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi oma kavatsusest kohaldada lihtsustatud koostöömenetlust ning esitab teabe juhtumi asjaolude kohta, mis on asjakohased, et teha kindlaks, kas käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, kuue nädala jooksul pärast seda, kui juhtiv järelevalveasutus on kinnitanud oma pädevust vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 6, või kui andmekaitsenõukogu on teinud siduva otsuse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile b.

3.   Kui mõni teistest asjaomastest järelevalveasutustest esitab lihtsustatud koostöömenetluse kohaldamisele vastuväite kahe nädala jooksul alates sellest teatamisest, menetlust ei kohaldata ning juhtiv järelevalveasutus koostab kooskõlas artikliga 10 põhiküsimuste kokkuvõtte ja teeb teiste asjaomaste järelevalveasutustega koostööd III peatükis sätestatud menetluste kohaselt.

4.   Lihtsustatud koostöömenetluse kohaldamisel tagab juhtiv järelevalveasutus enne otsuse eelnõu esitamist, et kohaldataval juhul tagatakse uurimisalustele isikutele õigus olla ära kuulatud ja kaebuse esitajale antakse võimalus oma seisukohti väljendada. Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse jätkuvalt halduskorda ja -nõudeid, mida kohaldatakse juhtiva järelevalveasutuse või kohaldataval juhul selle järelevalveasutuse riigi menetlusõiguse kohaselt, kellele kaebus esitati.

5.   Käesoleva määruse III peatükki ei kohaldata juhtumite suhtes, mida asjaomane järelevalveasutus menetleb vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikele 2.

2. JAGU

KONSENSUSE SAAVUTAMINE MÄÄRUSE (EL) 2016/679 ARTIKLI 60 LÕIKE 1 TÄHENDUSES

Artikkel 7

Õiguste andmine või piiramine

Käesoleva jao sätted käsitlevad järelevalveasutuste koostööd ning nendega ei anta õigusi isikutele ega uurimisalustele isikutele ega piirata nimetatud isikute õigusi.

Artikkel 8

Järelevalveasutuste koostöö

Kui järelevalveasutused teevad koostööd, et püüda saavutada konsensus, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 1, võivad nad kasutada kõiki kõnealuses määruses sätestatud vahendeid, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 61 kohast vastastikust abi ja kõnealuse määruse artikli 62 kohaseid ühisoperatsioone.

Artikkel 9

Asjaomane teave, mida vahetavad juhtiv järelevalveasutus ja teised asjaomased järelevalveasutused

1.   Juhtiv järelevalveasutus ja teised asjaomased järelevalveasutused vahetavad asjaomast teavet, millele on osutatud määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigetes 1 ja 3. See teave hõlmab kohaldataval juhul:

a)

teavet määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise uurimise algatamise kohta;

b)

määruse (EL) 2016/679 artikli 58 lõike 1 punkti e kohaseid teabetaotlusi ja nendest teabetaotlustest tulenevaid asjassepuutuvaid dokumente;

c)

teavet määruse (EL) 2016/679 artikli 58 lõikes 1 osutatud muude uurimisvolituste kasutamise kohta ja nendest uurimisvolitustest tulenevaid asjassepuutuvaid dokumente;

d)

juhtiva järelevalveasutuse põhjendusi kaebuse tagasi lükkamise või rahuldamata jätmise kohta, kui kavandatakse kaebuse täielikku või osalist tagasilükkamist või rahuldamata jätmist;

e)

teavet kaebuse käesoleva määruse artikli 5 kohase varajase lahendamise kohta;

f)

käesoleva määruse artiklis 10 osutatud põhiküsimuste kokkuvõtet ja märkusi selle kokkuvõtte kohta;

g)

teavet uurimise ulatuse kohta;

h)

teavet suundumuste või järelduste kohta, mis võivad kaasa tuua uurimise ulatuse muutmise või uue uurimise algatamise;

i)

teavet võetud meetmete ja tehtud õigusliku analüüsi kohta, mille eesmärk on kindlaks teha, kas enne esialgsete järelduste koostamist ja enne otsuse eelnõu ettevalmistamist on rikutud määrust (EL) 2016/679;

j)

esialgseid järeldusi;

k)

uurimisaluste isikute vastuseid esialgsetele järeldustele;

l)

kaebuse esitaja seisukohti esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalse versiooni kohta ja asjakohasel juhul kaebuse esitaja ametlikke kirjalikke avaldusi uurimise kohta;

m)

kaebuse esitaja kirjalikke avaldusi, kui kaebus täielikult või osaliselt tagasi lükatakse või rahuldamata jäetakse;

n)

teavet mis tahes asjakohaste meetmete kohta, mida juhtiv järelevalveasutus on võtnud pärast uurimisalustelt isikutelt vastuste saamist esialgsetele järeldustele ja enne määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 3 osutatud otsuse eelnõu esitamist;

o)

uurimisaluste isikute seisukohti muudetud otsuse eelnõu suhtes;

p)

muud teavet, mida peetakse uurimise seisukohast kasulikuks ja asjakohaseks.

2.   Uurimise käigus vahetavad juhtiv järelevalveasutus ja teised asjaomased järelevalveasutused käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet võimalikult kiiresti, ent hiljemalt ühe nädala jooksul pärast sellise teabe kättesaadavaks muutumist, kui käesolevas määruses või määruses (EL) 2016/679 ei ole sätestatud teisiti.

3.   Andmekaitsenõukogu võib järelevalveasutuste vahelise asjaomase teabe vahetamise korda ja nõudeid täpsustada.

Artikkel 10

Põhiküsimuste kokkuvõte

1.   Kui juhtiv järelevalveasutus on kujundanud uurimise peamistes küsimustes esialgse seisukoha, koostab ta määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 1 kohase koostöö eesmärgil põhiküsimuste kokkuvõtte.

2.   Põhiküsimuste kokkuvõte sisaldab järgmist:

a)

peamised asjakohased faktid;

b)

uurimise esialgselt kindlaksmääratud ulatus, eelkõige määruse (EL) 2016/679 sätted, mis on seotud väidetava rikkumisega, mida tuleb uurida;

c)

tuvastatud õiguslikud ja faktilised küsimused;

d)

uurimisaluse isiku või kaebuse esitaja väljendatud asjaomaste seisukohtade analüüs, kui need seisukohad on põhiküsimuste kokkuvõtte koostamise ajal kättesaadavad;

e)

esialgselt kindlaksmääratud potentsiaalsed parandusmeetmed, kui see on kohaldatav.

3.   Juhtiv järelevalveasutus esitab teistele asjaomastele järelevalveasutustele põhiküsimuste kokkuvõtte viivitamata, ent kolme kuu jooksul pärast seda, kui juhtiv järelevalveasutus on vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 6 oma pädevust kinnitanud või kui andmekaitsenõukogu on vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile b siduva otsuse teinud.

4.   Asjaomased järelevalveasutused võivad esitada märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta nelja nädala jooksul pärast kokkuvõtte kättesaamist. Juhtiv järelevalveasutus võib seda ajavahemikku juhtumi keerukuse tõttu või teiste asjaomaste järelevalveasutuste taotlusel kahe nädala võrra pikendada.

5.   Kui asjaomased järelevalveasutused esitavad lõike 4 kohaseid märkusi, jagatakse neid kõigi teiste asjaomaste järelevalveasutustega. Juhtiv järelevalveasutus vastab nendele märkustele nelja nädala jooksul alates lõikes 4 osutatud tähtaja möödumisest, teatades, kas ja kuidas ta kavatseb neid arvesse võtta. Juhtiv järelevalveasutus võib seda ajavahemikku juhtumi keerukuse tõttu kahe nädala võrra pikendada.

6.   Juhtumi üleandmisel juhtivale järelevalveasutusele võib järelevalveasutus, kellele kaebus on esitatud, anda juhtivale järelevalveasutusele põhiküsimuste kokkuvõtte koostamiseks vajalikku teavet.

7.   Andmekaitsenõukogu võib asjaomaste järelevalveasutuste poolt põhiküsimuste kokkuvõtte kohta esitatavate märkuste esitamise korda ja nõudeid täpsustada.

Artikkel 11

Vahendite kasutamine konsensuse saavutamiseks

1.   Vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 1 püüavad juhtiv järelevalveasutus ja teised asjaomased järelevalveasutused saavutada isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumites konsensuse kooskõlas käesoleva artikliga ning nad võivad kasutada kõiki määruses (EL) 2016/679 sätestatud vahendeid, kaasa arvatud vastastikust abi vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 61 ja ühisoperatsioone vastavalt kõnealuse määruse artiklile 62.

2.   Kui asjaomane järelevalveasutus ei nõustu juhtiva järelevalveasutusega ja konsensus puudub, võib see järelevalveasutus esitada määruse (EL) 2016/679 artikli 61 alusel vastastikuse abi taotluse juhtivale järelevalveasutusele või taotleda juhtivalt järelevalveasutuselt kõnealuse määruse artikli 62 alusel ühisoperatsioonide läbiviimist või mõlemat, et saavutada konsensus järgmise kohta:

a)

kaebusepõhise juhtumi uurimise ulatus, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 sätted, mis on seotud väidetava rikkumisega, mida tuleb uurida;

b)

käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktis c osutatud õiguslikud või faktilised küsimused, kui see on kohaldatav;

c)

esialgselt kindlaksmääratud potentsiaalsed parandusmeetmed vastavalt käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktile e.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohane taotlus esitatakse ühe kuu jooksul pärast artikli 10 lõikes 5 osutatud tähtaja möödumist.

4.   Kui käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 62 kohane taotlus ühisoperatsioonide läbiviimiseks, vastab juhtiv järelevalveasutus sellele taotlusele ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest.

5.   Juhtiv järelevalveasutus teeb teiste asjaomaste järelevalveasutustega koostööd, tuginedes nende märkustele põhiküsimuste kokkuvõtte kohta ning reageerides kohaldataval juhul määruse (EL) 2016/679 artiklite 61 ja 62 kohastele taotlustele, et püüda saavutada konsensus. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud küsimustes saavutatud konsensuse alusel jätkab juhtiv järelevalveasutus uurimist ja koostab esialgsed järeldused või esitab kohaldataval juhul järelevalveasutusele, kellele kaebus esitati, oma põhjendused käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 kohaldamiseks.

6.   Kui pärast käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 ja käesoleva artikli lõike 5 kohaseid menetlusi ei saavuta kaebusepõhise uurimise käigus juhtiv järelevalveasutus ja üks või mitu teist asjaomast järelevalveasutust käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud uurimise esialgselt kindlaksmääratud ulatuse suhtes konsensust, eeldatakse, et määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 3 kohase kiireloomulise siduva otsuse taotlemise tingimused on täidetud, ning juhtiv järelevalveasutus taotleb andmekaitsenõukogult määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 3 alusel kiireloomulist siduvat otsust.

7.   Kui juhtiv järelevalveasutus taotleb andmekaitsenõukogult käesoleva artikli lõike 6 kohaselt kiireloomulist siduvat otsust, esitab ta andmekaitsenõukogule järgmise:

a)

artikli 10 lõikes 2 osutatud teave;

b)

nende teiste asjaomaste järelevalveasutuste märkused, kes ei ole nõus uurimise ulatusega, mille juhtiv järelevalveasutus on esialgselt kindlaks määranud;

c)

muu teabevahetus juhtiva järelevalveasutuse ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste vahel artikli 10 lõike 5 ja artikli 11 lõike 5 alusel;

d)

kõik muud asjakohased dokumendid või kogu muu teave, mida andmekaitsenõukogu nõuab.

8.   Andmekaitsenõukogu võtab kogu saadud teabe põhjal vastu kiireloomulise siduva otsuse uurimise ulatuse kohta.

Artikkel 12

Otsuse eelnõu esitamise tähtajad

1.   Juhtiv järelevalveasutus esitab määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu 15 kuu jooksul pärast seda, kui juhtiv järelevalveasutus on vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 6 oma pädevust kinnitanud või kui andmekaitsenõukogu on teinud siduva otsuse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile b.

2.   Kui juhtiv järelevalveasutus esitab artikli 11 lõike 6 kohase taotluse, peatatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaeg seni, kuni andmekaitsenõukogu on võtnud vastu siduva otsuse.

3.   Juhtiv järelevalveasutus võib juhtumi keerukuse tõttu lõikes 1 osutatud tähtaega üks kord kuni 12 kuu võrra erandkorras pikendada. Juhtiv järelevalveasutus teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi oma kavatsusest pikendada lõikes 1 osutatud tähtaega vähemalt neli nädalat enne lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ning esitab kavandatud pikendamise kestuse ja põhjused.

4.   Iga asjaomane järelevalveasutus võib pärast lõike 3 kohast teavitamist esitada tähtaja pikendamisele kahe nädala jooksul vastuväite. Järelevalveasutus peab oma vastuväidet põhjendama. Lõikes 1 osutatud tähtaja pikendamise ja kohaldataval juhul pikendamise kestuse üle otsustamisel võtab juhtiv järelevalveasutus sellist vastuväidet igakülgselt arvesse.

5.   Kui juhtiv järelevalveasutus pikendab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaega kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 3 ja 4, võib iga teine asjaomane järelevalveasutus juhtivat järelevalveasutust teavitada, et tema arvates on andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks vaja tegutseda. Kui juhtiv järelevalveasutus ei esita otsuse eelnõu pikendatud tähtaja jooksul, võib järelevalveasutus, kes on juhtivat järelevalveasutust teavitanud vajadusest andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks tegutseda, võtta oma liikmesriigi territooriumil kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 55 ajutise meetme. Sellisel juhul eeldatakse, et määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 1 kohase kiireloomulise tegutsemise vajaduse tingimused on täidetud.

6.   Käesoleva määruse artikli 6 kohase lihtsustatud koostöömenetluse kohaldamise korral esitab juhtiv järelevalveasutus määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu 12 kuu jooksul pärast seda, kui juhtiv järelevalveasutus on vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 6 oma pädevust kinnitanud või kui andmekaitsenõukogu on teinud siduva otsuse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile b.

Kui riigisisese õiguse kohaselt on nõutav eelnev või järgnev riigisisene menetlus, mis tingib selle, et pärast esimeses lõigus osutatud tähtaja möödumist tuleb esitada määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu, võib juhtiv järelevalveasutus seda tähtaega üks kord kuni kahe kuu võrra pikendada. Sellisel juhul teavitab juhtiv järelevalveasutus teisi asjaomaseid järelevalveasutusi tähtaja pikendamisest vähemalt kaks nädalat enne esimeses lõigus osutatud tähtaja möödumist ning esitab pikendamise kestuse.

Artikkel 13

Järgnevad riigisisesed menetlused

1.   Kui riigisisese õiguse kohaselt tuleb pärast artikli 18 või 21 kohase otsuse vastuvõtmist algatada sama juhtumiga seotud järgnev riigisisene menetlus, teeb juhtiv järelevalveasutus järgmist:

a)

ei koosta uut põhiküsimuste kokkuvõtet;

b)

kordab artikli 16 või artiklite 19 ja 20 kohaseid menetlustoiminguid üksnes juhul, kui juhtiva järelevalveasutuse faktiline või õiguslik hinnang erineb artikli 18 või 21 kohaselt vastu võetud eelnevast otsusest ning

c)

esitab otsuse eelnõu enne mis tahes järgneva otsuse vastuvõtmist, mis erineb artikli 18 või 21 kohasest eelnevast otsusest.

2.   Artiklis 12 osutatud tähtaegu kohaldatakse otsuse eelnõu esitamise suhtes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kõigis järgnevates menetlustes.

3. JAGU

TÄHTAEGADE KOHALDAMINE

Artikkel 14

Menetlustoimingute ja lõpliku otsuse õiguspärasus ja kehtivus

Kui käesoleva määruse või määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 6 kohaselt peab järelevalveasutus tegema kindlaksmääratud tähtaja jooksul menetlustoimingu, ei mõjuta sellise toimingu tegemine pärast selle tähtaja möödumist kõnealuse menetlustoimingu ega lõpliku otsuse õiguspärasust ega kehtivust.

Artikkel 15

Tähtajad ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

Selle kindlakstegemisel, ega järelevalveasutus ei käsitlenud kaebust vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 78 lõikele 2, võetakse arvesse, kas käesolevas määruses või määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul, sealhulgas sellise tähtaja võimaliku pikendamise korral järelevalveasutus ei ole

a)

esitanud otsuse eelnõu või muudetud otsuse eelnõu või

b)

võtnud vastu lõpliku otsuse.

4. JAGU

KAEBUSTE TÄIELIK VÕI OSALINE TAGASILÜKKAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE

Artikkel 16

Kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise või rahuldamata jätmise menetlus määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 8 ja 9 tähenduses

1.   Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb kaebuse täielikult või osaliselt tagasi lükata või rahuldamata jätta, esitab ta enne määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu esitamist sellele järelevalveasutusele, kellele kaebus on esitatud, põhjendused, miks tema esialgse seisukoha kohaselt tuleb kaebus täielikult või osaliselt tagasi lükata või rahuldamata jätta.

Järelevalveasutus, kellele kaebus on esitatud, teavitab kaebuse esitajat esimeses lõigus osutatud esialgse seisukoha põhjendustest, annab kaebuse esitajale võimaluse oma seisukohti kirjalikult väljendada ning teavitab kaebuse esitajat seisukohtade väljendamata jätmise tagajärgedest.

Juhtiv järelevalveasutus määrab kaebuse esitajale oma seisukohtade väljendamiseks sobiva tähtaja. Tähtaeg ei tohi olla lühem kui kolm nädalat ega pikem kui kuus nädalat.

2.   Järelevalveasutus, kellele kaebus on esitatud, edastab kõik kaebuse esitaja poolt väljendatud seisukohad juhtivale järelevalveasutusele niipea kui võimalik, ent hiljemalt ühe nädala jooksul alates nende kättesaadavaks tegemisest.

3.   Kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 väljendatud kaebuse esitaja seisukohad ei too kaasa käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud esialgse seisukoha muutmist, koostab juhtiv järelevalveasutus koostöös selle järelevalveasutusega, kellele kaebus on esitatud, otsuse eelnõu ja esitab selle kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 3 teistele asjaomastele järelevalveasutustele.

4.   Kui lõike 3 kohaselt esitatud otsuse eelnõus jõutakse järeldusele, et kaebus tuleb osaliselt tagasi lükata või rahuldamata jätta, jätkab juhtiv järelevalveasutus koostöös teiste asjaomaste järelevalveasutustega uurimist kaebuse selle osa suhtes, mida tuleb veel uurida.

Artikkel 17

Muudetud otsuse eelnõu kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise või rahuldamata jätmise kohta

Kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et selline muudetud otsuse eelnõu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 tähenduses, millega kaebus täielikult või osaliselt tagasi lükatakse või rahuldamata jäetakse, sisaldab uusi elemente, mille kohta peaks kaebuse esitajal olema võimalus oma seisukohti väljendada, annab järelevalveasutus, kellele kaebus on esitatud, enne määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 kohast muudetud otsuse eelnõu esitamist kaebuse esitajale võimaluse väljendada oma seisukohti selliste uute elementide kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16.

Artikkel 18

Otsus kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise või rahuldamata jätmise kohta

Kui järelevalveasutus, kellele kaebus on esitatud, võtab vastu otsuse kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise või rahuldamata jätmise kohta kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 8 või 9, teatab ta kaebuse esitajale, et kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 78 on kaebuse esitajal õigus õiguskaitsevahendile.

5. JAGU

UURIMISALUSTELE ISIKUTELE ADRESSEERITUD OTSUSED

Artikkel 19

Esialgsed järeldused ja õigus olla ära kuulatud

1.   Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb pärast käesoleva määruse artiklite 10 ja 11 kohaseid konsultatsioone ja menetlusi esitada teistele asjaomastele järelevalveasutustele sellise otsuse eelnõu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 tähenduses, milles on tuvastatud määruse (EL) 2016/679 rikkumine, koostab ta esialgsed järeldused.

2.   Esialgsed järeldused hõlmavad uurimise järeldusi ning nendes kirjeldatakse tehtud väiteid ammendavalt ja piisavalt selgelt, et uurimisalustel isikutel oleks võimalik võtta juhtiva järelevalveasutuse läbi viidud uurimine teadmiseks. Eelkõige tuleb esialgsetes järeldustes selgelt kirjeldada kõiki esitatud fakte, järelduste aluseks olnud tõendite loetelu ja kogu õiguslikku hinnangut, millega uurimisalustele isikutele etteheiteid tehakse, et nad saaksid väljendada oma seisukohti nende faktide ja õiguslike järelduste kohta, millele juhtiv järelevalveasutus kavatseb oma otsuse eelnõus määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 tähenduses tugineda.

Lähtudes selles etapis kättesaadavast teabest ja ilma, et see piiraks uurimisaluste isikute seisukohti, märgitakse esialgsetes järeldustes ära parandusmeetmed, mille kasutamist juhtiv järelevalveasutus kaalub.

Kui juhtiv järelevalveasutus kaalub selles etapis kättesaadava teabe põhjal ja ilma, et see piiraks uurimisaluste isikute seisukohti, määruse (EL) 2016/679 artikli 83 kohase trahvi määramist, loetleb ta esialgsetes järeldustes peamised talle teadaolevad õiguslikud ja faktilised asjaolud, millele ta kavatseb trahvi määramise ja trahvisumma üle otsustamisel tugineda, arvestades määruse (EL) 2016/679 artikli 83 lõikes 2 loetletud elemente, sealhulgas mis tahes raskendavaid või kergendavaid asjaolusid, mida ta arvesse võtab.

3.   Juhtiv järelevalveasutus edastab esialgsed järeldused teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Kõnealused järelevalveasutused võivad juhtivale järelevalveasutusele esialgsete järelduste kohta esitada märkusi nelja nädala jooksul pärast esialgsete järelduste edastamist teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Teise asjaomase järelevalveasutuse taotlusel pikendab juhtiv järelevalveasutus seda ajavahemikku kahe nädala võrra.

4.   Juhtiv järelevalveasutus teavitab iga uurimisalust isikut esialgsetest järeldustest, mida on asjakohasel juhul muudetud, et võtta arvesse teiste asjaomaste järelevalveasutuste esitatud märkusi.

5.   Uurimisaluste isikute esialgsetest järeldustest teavitamisel määrab juhtiv järelevalveasutus asjakohase tähtaja, mis ei ole lühem kui kolm nädalat ega pikem kui kuus nädalat alates teavitamise kuupäevast ja mille jooksul need isikud võivad esitada kirjalikult oma seisukohad, või korraldab ärakuulamise sama tähtaja jooksul, et uurimisaluste isikute seisukohad suuliselt ära kuulata.

6.   Uurimisaluste isikute esialgsetest järeldustest teavitamisel võimaldab juhtiv järelevalveasutus neil kooskõlas artiklitega 24 ja 25 haldustoimikuga tutvuda.

7.   Uurimisalused isikud võivad oma vastuses esialgsetele järeldustele esitada kõik neile teadaolevad faktid ja õiguslikud argumendid, mis on asjakohased selleks, et juhtiva järelevalveasutuse väidete suhtes end kaitsta. Esitatud faktide tõendamiseks lisavad nad kõik asjakohased dokumendid. Juhtiva järelevalveasutuse otsuse eelnõu aluseks on üksnes need väited, faktid ja nendel faktidel põhinev õiguslik hinnang, mille kohta on uurimisalustele isikutele antud võimalus esitada oma seisukohad.

Artikkel 20

Esialgsete järelduste edastamine kaebuse esitajatele

1.   Kui juhtiv järelevalveasutus teeb esialgsed järeldused küsimuses, mille kohta ta on saanud kaebuse, annab järelevalveasutus, kellele kaebus on esitatud, kaebuse esitajale need esialgsed järeldused kooskõlas haldustoimikuga tutvumist ja konfidentsiaalset teavet käsitlevate sätetega vastavalt artiklitele 24 ja 25, ja juhtiv järelevalveasutus määrab asjakohase tähtaja, mis ei ole lühem kui kolm nädalat ega pikem kui kuus nädalat, mille jooksul kaebuse esitaja võib oma seisukohti kirjalikult väljendada.

2.   Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse jätkuvalt halduskorda ja -nõudeid, mida kohaldatakse selle järelevalveasutuse riigi menetlusõiguse kohaselt, kellele kaebus on esitatud.

3.   Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui juhtiv järelevalveasutus:

a)

menetleb kaebust koos teiste kaebustega;

b)

menetleb osa kaebusest eraldi või

c)

muudab uurimise ulatust, mis on kindlaks määratud esialgsetes järeldustes, mis tahes viisil, sealhulgas pärast seda, kui andmekaitsenõukogu on teinud artikli 11 lõike 8 kohase siduva otsuse.

Artikkel 21

Lõpliku otsuse vastuvõtmine

1.   Pärast otsuse eelnõu esitamist teiste asjaomastele järelevalveasutustele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3 ja juhul, kui ükski neist teistest järelevalveasutustest ei esita olenevalt kohaldatavusest kas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 4 või lõikes 5 osutatud ajavahemiku jooksul otsuse eelnõu kohta vastuväiteid, teeb juhtiv järelevalveasutus ühe kuu jooksul pärast määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 4 või 5 osutatud ajavahemiku lõppu järgmist:

a)

võtab vastu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 7 või kohaldataval juhul artikli 60 lõikes 9 osutatud otsuse ning

b)

teeb punktis a osutatud otsuse teatavaks vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele tegevuskohale või, olenevalt asjaoludest, ainsale tegevuskohale.

2.   Teave, mida tuleb määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 7 ja 9 kohaselt kaebuse esitajale anda, hõlmab järgmist:

a)

vastuvõetud otsuse versioon, mis sisaldab täismahus selle regulatiivosa, ja otsuse selliseid põhjendusi, mis ei sisalda käesoleva määruse artikli 25 kohaselt konfidentsiaalseks peetavaid elemente, või

b)

vastuvõetud otsuse kokkuvõte, sealhulgas selle otsuse asjakohased faktid ja põhjendused.

Igal juhul esitatakse kaebuse esitajale taotluse korral esimeses lõigus osutatud otsuse versioon, mis sisaldab täismahus selle regulatiivosa ja selliseid põhjendusi, mis ei sisalda käesoleva määruse artikli 25 kohaselt konfidentsiaalseks peetavaid elemente.

Taotluse suhtes kohaldatakse jätkuvalt halduskorda ja -nõudeid, mida kohaldatakse juhtiva järelevalveasutuse riigi menetlusõiguse kohaselt.

Artikkel 22

Õigus olla ära kuulatud seoses muudetud otsuse eelnõuga rikkumise tuvastamise kohta

1.   Kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et selline muudetud otsuse eelnõu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 tähenduses, milles on tuvastatud määruse (EL) 2016/679 rikkumine, sisaldab uusi elemente, mille kohta peaks uurimisalustel isikutel olema võimalus oma seisukohti väljendada, annab juhtiv järelevalveasutus enne määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 kohast muudetud otsuse eelnõu esitamist uurimisalustele isikutele võimaluse väljendada oma seisukohti selliste uute elementide kohta.

2.   Juhtiv järelevalveasutus määrab asjakohase tähtaja, mis ei ole lühem kui kolm nädalat ega pikem kui kuus nädalat, mille jooksul uurimisalused isikud võivad oma seisukohti väljendada.

3.   Juhtiv järelevalveasutus teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi uurimisaluste isikute väljendatud seisukohtadest niipea kui võimalik, ent hiljemalt ühe nädala jooksul alates nende kättesaadavaks tegemisest.

6. JAGU

ASJAKOHASED JA PÕHJENDATUD VASTUVÄITED

Artikkel 23

Asjakohased ja põhjendatud vastuväited

1.   Asjakohased ja põhjendatud vastuväited, nagu need on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 24,

a)

peavad põhinema otsuse eelnõus või koostöötoimikus sisalduvatel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel;

b)

ei tohi puudutada uurimise ulatust, kui ükski asjaomane järelevalveasutus ei ole kooskõlas käesoleva määruse artikli 10 lõikega 4 esitanud märkusi või kui pärast märkuste saamist on saavutatud konsensus, ega uurimise ulatust, nagu see on määratletud andmekaitsenõukogu siduvas otsuses, mis on vastu võetud käesoleva määruse artikli 11 lõike 8 alusel;

c)

ei tohi olla seotud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 vastu võetud otsuse eelnõuga.

2.   Olenemata lõike 1 punktist b võib asjaomane järelevalveasutus esitada asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid lõike 1 punktis b osutatud uurimise ulatuse kohta, tingimusel et igakülgselt põhjendatud juhtudel:

a)

juhtiv järelevalveasutus ei ole uurinud põhiküsimuste kokkuvõtte kõiki elemente, milles saavutati artikli 10 lõike 5 või artikli 11 lõike 5 kohane konsensus, või ei ole täitnud artikli 11 lõike 8 kohast andmekaitsenõukogu siduvat otsust, või

b)

uued elemendid, mis ei olnud kättesaadavad artikli 10 lõike 5 või artikli 11 lõike 5 kohase põhiküsimuste kokkuvõttes konsensuse saavutamise ajal või artikli 11 lõike 8 kohase andmekaitsenõukogu siduva otsuse tegemise ajal, näitavad, et otsuse eelnõu kujutab endast märkimisväärset ohtu seoses andmesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega ning kohaldataval juhul isikuandmete vaba liikumisega liidus, või mõlemat.

3.   Asjakohane ja põhjendatud vastuväide peab olema piisavalt selge, sidus ja täpne ning selles määratakse vajaduse korral kindlaks muudetava otsuse eelnõu elemendid, et järelevalveasutused saaksid oma seisukohad ette valmistada ja, olenevalt asjaoludest, andmekaitsenõukogu saaks vaidluse tõhusalt lahendada.

IV PEATÜKK

HALDUSTOIMIK, KOOSTÖÖTOIMIK JA KONFIDENTSIAALSE TEABE KÄSITLEMINE

Artikkel 24

Haldustoimik

1.   Määruse (EL) 2016/679 väidetavat rikkumist käsitleva uurimise haldustoimik koosneb dokumentidest, mille juhtiv järelevalveasutus ja teised asjaomased järelevalveasutused on saanud või koostanud ning mille juhtiv järelevalveasutus on uurimismenetluse käigus kogunud, sealhulgas kõik süüstavad ja kaitsvad tõendid.

Haldustoimik ei sisalda järelevalveasutusesisest teabevahetust.

2.   Juhtiv järelevalveasutus annab uurimisalusele isikule või kaebuse esitajale, kui otsus võib kahjustada tema huve, tema taotlusel õiguse tutvuda haldustoimikuga võimaldades uurimisalustel isikutel või kaebuse esitajal kasutada oma õigust olla ära kuulatud.

Esimene lõik ei piira selliste haldustoimikuga tutvumist käsitlevate soodsamate normide kohaldamist, mis tulenevad juhtiva järelevalveasutuse riigi õigusest.

Kui toimikuga võimaldatakse tutvuda vastavalt esimesele lõigule, annab uurimisalusele isikule õiguse toimikuga tutvuda juhtiv järelevalveasutus, samas kui kaebuse esitajale annab sellise õiguse järelevalveasutus, kellele kaebus on esitatud.

3.   Juurdepääsu ei võimaldata järgmistele dokumentidele või dokumentide osadele, olenemata sellest, kas juurdepääs on antud liidu või liikmesriigi õiguse alusel:

a)

järelevalveasutuste vaheline kirjavahetus või nendevahelised arutelud;

b)

artikli 25 lõike 1 kohane konfidentsiaalne teave.

4.   Juhtiv järelevalveasutus võimaldab tutvuda määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 4 kohastele asjakohaste ja põhjendatud vastuväidetega, mille alusel see juhtiv järelevalveasutus kavatseb vastu võtta muudetud otsuse eelnõu, üksnes juhul, kui tutvumine on vajalik selleks, et uurimisalused isikud või kaebuse esitaja saaks väljendada oma seisukohti ja kaitsta oma õigusi.

Artikkel 25

Konfidentsiaalse teabe kindlaksmääramine ja kaitse

1.   Mis tahes teavet, dokumente või dokumentide osi käsitatakse konfidentsiaalsena, kui need sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/943 (5) määratletud ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega.

2.   Kui liidu või liikmesriigi õiguses ei ole sätestatud teisiti, ei edastata ega tehta uurimisalusele isikule, kaebuse esitajale ega mis tahes kolmandale osapoolele kättesaadavaks teavet, mida järelevalveasutus on kogunud, esitanud või saanud määruse (EL) 2016/679 kohase isikuandmete piiriülese töötlemise juhtumi korral ja mida peetakse lõike 1 kohaselt konfidentsiaalseks.

3.   Uurimisalune isik, kaebuse esitaja või kolmas osapool, kes esitab teavet, mida ta peab konfidentsiaalseks, märgistab selle teabe selgelt ära, ning põhjendab taotletud konfidentsiaalsust. Uurimisalune isik, kaebuse esitaja või kolmas osapool esitab alati teabe täieliku versiooni. Võimaluse korral esitab ta ka kavandatud mittekonfidentsiaalse versiooni.

4.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib järelevalveasutus, kellele teave esitatakse, nõuda, et uurimisalused isikud või muud isikud, kes dokumente esitavad, märgistaksid dokumendid või dokumentide osad, mis nende arvates sisaldavad ärisaladusi või muud neile kuuluvat konfidentsiaalset teavet, ja määraksid kindlaks asjaomased isikud, keda nende ärisaladuste konfidentsiaalsus ja muude dokumentide konfidentsiaalsus puudutab.

5.   Järelevalveasutus, kellele teave esitatakse, määrab uurimisalustele isikutele ja muudele isikutele, kes taotlevad, et esitatud teave on konfidentsiaalne, asjakohase tähtaja, mis ei ole pikem kui kuus nädalat ja mille jooksul nad

a)

põhjendavad oma väiteid, et esitatud teave sisaldab ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet, iga dokumendi või dokumendi osa, avalduse või avalduse osa puhul;

b)

esitavad võimaluse korral dokumentide ja avalduste mittekonfidentsiaalse versiooni, millest on välja jäetud ärisaladused või muu konfidentsiaalne teave;

c)

esitavad iga välja jäetud teabeühiku kohta täpse ja mittekonfidentsiaalse kirjelduse.

6.   Kui uurimisalused isikud või muud isikud ei täida lõigete 4 ja 5 sätteid, võib järelevalveasutus, kellele teave esitatakse, eeldada, et asjaomased dokumendid või avaldused ei sisalda ärisaladusi ega muud konfidentsiaalset teavet.

7.   Järelevalveasutus, kellele teave esitatakse, teeb kooskõlas lõikega 1 kindlaks, kas teave või dokumentide asjakohased ja konkreetsed osad on konfidentsiaalsed või mitte. Järelevalveasutus tagab, et dokumentidest teabe väljajätmine piirdub sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks. Järelevalveasutus, kellele teave esitatakse, teavitab teisi järelevalveasutusi sellest, et edastatud teave on konfidentsiaalne.

8.   Teavet, mida käsitatakse konfidentsiaalsena selle järelevalveasutuse riigi õiguse kohaselt, kellele teave esitatakse, ja mida määruse (EL) 2016/679 kohaldamisel järelevalveasutused omavahel vahetavad, peab seda teavet saav järelevalveasutus jätkuvalt konfidentsiaalsena käsitama.

Artikkel 26

Koostöötoimik

1.   Juhtiva järelevalveasutuse ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste vahel kooskõlas artikliga 9 toimuva asjaomase teabe vahetamisel tagab juhtiv järelevalveasutus, et selline asjaomane teave tehakse kättesaadavaks koostöötoimiku kaudu, mis on loodud spetsiaalselt igale kaebusele või uurimisele. Koostöötoimik sisaldab kogu artikli 9 kohaselt vahetatud teavet.

2.   Koostöötoimikut säilitatakse elektroonilisel kujul ja see on ühise elektroonilise vahendi kaudu kaugjuurdepääsetav järelevalveasutustele, ning kui küsimus suunatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohaselt vaidluse lahendamiseks, ja kohaldataval juhul, kui kõnealuse määruse artikli 66 kohaselt taotletakse kiireloomulist arvamust või kiireloomulist siduvat otsust, andmekaitsenõukogule. Uurimisalused isikud, kaebuse esitajad ega kolmandad osapooled ei tohi koostöötoimikuga vahetult tutvuda.

V PEATÜKK

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 27

Vaidluste lahendamisele suunamine määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a alusel

1.   Kolme kuu jooksul pärast määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 4 osutatud tähtaja möödumist esitab juhtiv järelevalveasutus kõnealuse määruse artikli 60 lõike 5 kohase muudetud otsuse eelnõu või suunab sisulise küsimuse vaidluse lahendamiseks andmekaitsenõukogule vastavalt kõnealuse määruse artikli 65 lõike 1 punktile a.

2.   Kolme kuu jooksul pärast määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 5 osutatud tähtaja möödumist esitab juhtiv järelevalveasutus veel ühe kõnealuse määruse artikli 60 lõike 5 kohase muudetud otsuse eelnõu või suunab sisulise küsimuse vaidluse lahendamiseks andmekaitsenõukogule vastavalt kõnealuse määruse artikli 65 lõike 1 punktile a.

3.   Sisulise küsimuse määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohaselt vaidluste lahendamisele suunamise korral esitab juhtiv järelevalveasutus andmekaitsenõukogule järgmise:

a)

otsuse eelnõu või muudetud otsuse eelnõu, mille kohta kõnealused asjakohased ja põhjendatud vastuväited on esitatud;

b)

asjakohaste faktide kokkuvõte;

c)

uurimisaluste isikute kirjalikud seisukohad vastavalt artiklile 19 ja, olenevalt asjaoludest, käesoleva määruse artiklile 22, vähemalt ulatuses, milles need seisukohad on seotud andmekaitsenõukogule esitatud sisulise küsimusega;

d)

olenevalt asjaoludest, kaebuste esitajate kirjalikud seisukohad vastavalt käesoleva määruse artiklitele 16, 17 ja 20 vähemalt ulatuses, milles need seisukohad on seotud andmekaitsenõukogule esitatud sisulise küsimusega;

e)

asjakohased ja põhjendatud vastuväited, mida juhtiv järelevalveasutus arvesse ei võtnud, ning vastuväited, mille juhtiv järelevalveasutus on tagasi lükanud, kuna need ei ole asjakohased ega põhjendatud;

f)

põhjendused, miks juhtiv järelevalveasutus ei võtnud arvesse asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid või lükkas need tagasi, kuna need ei olnud asjakohased ega põhjendatud.

4.   Andmekaitsenõukogu võib nõuda järelevalveasutuselt talle esitatud sisulises küsimuses täiendavaid dokumente.

5.   Nelja nädala jooksul alates käesoleva artikli lõikes 3 osutatud dokumentide ja teabe saamisest määrab andmekaitsenõukogu esialgselt kindlaks, kas määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktis a osutatud vastuväited on asjakohased ja põhjendatud vastuväited ning kas need on käesoleva määruse artikliga 23 kooskõlas. Sama ajavahemiku jooksul registreerib andmekaitsenõukogu eesistuja talle esitatud sisulise küsimuse suunamise. Niipea kui suunamine on registreeritud, esitatakse toimik andmekaitsenõukogu liikmetele.

6.   Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikes 2 sätestatud andmekaitsenõukogu siduva otsuse vastuvõtmise tähtaeg käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ei kulge.

Artikkel 28

Uurimisaluse isiku ja kaebuse esitaja ärakuulamine enne määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohase otsuse vastuvõtmist

1.   Enne siduva otsuse vastuvõtmist määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a alusel annab andmekaitsenõukogu uurimisalusele isikule või kui andmekaitsenõukogu otsus võib tuua kaasa kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise või rahuldamata jätmise, kaebuse esitajale võimaluse väljendada kirjalikult oma seisukohti mis tahes uute faktiliste või õiguslike asjaolude kohta, millel andmekaitsenõukogu otsus peab põhinema, sealhulgas asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete kohta, mida andmekaitsenõukogu kavatseb oma otsuses järgida.

2.   Kui uurimisalusele isikule või kohaldataval juhul kaebuse esitajale antakse võimalus väljendada oma seisukohti vastavalt lõikele 1, määrab andmekaitsenõukogu neile oma seisukohtade väljendamiseks asjakohase tähtaja, mis ei ole pikem kui kaks nädalat.

3.   Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikes 2 sätestatud andmekaitsenõukogu siduva otsuse vastuvõtmise tähtaeg peatatakse seniks, kuni uurimisalune isik või kohaldataval juhul kaebuse esitaja on oma seisukohti väljendanud või kuni käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tähtaja möödumiseni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikkel 29

Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti b kohase otsusega seotud menetlus

1.   Järelevalveasutus, kes suunab määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti b alusel andmekaitsenõukogule sisulise küsimuse, esitab andmekaitsenõukogule järgmise:

a)

asjakohaste faktide kokkuvõte, sealhulgas seoses kõnealuse töötlemisega;

b)

hinnang nende asjakohaste faktide kohta, et teha kindlaks, kas järelevalveasutus on määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõike 1 kohaselt pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena, eelkõige hinnang selle kohta, kas töötlemist tuleb käsitada isikuandmete piiriülese töötlemisena, ja selle kohta, kus asub vastutava töötleja või volitatud töötleja peamine tegevuskoht;

c)

selle vastutava töötleja või volitatud töötleja teatavaks tehtud seisukohad, kelle peamisse tegevuskohta küsimus suunati;

d)

teiste suunamisega seotud asjaomaste järelevalveasutuste seisukohad;

e)

muu dokument või teave, mida sisulist küsimust suunav järelevalveasutus peab asjakohaseks ja vajalikuks, et leida selles sisulises küsimuses lahendus.

2.   Andmekaitsenõukogu võib nõuda järelevalveasutuselt talle esitatud sisulises küsimuses täiendavaid dokumente.

3.   Ühe nädala jooksul alates lõikes 1 osutatud dokumentide ja teabe kättesaamisest registreerib andmekaitsenõukogu eesistuja talle esitatud sisulise küsimuse suunamise. Niipea kui suunamine on registreeritud, esitatakse toimik andmekaitsenõukogu liikmetele.

Artikkel 30

Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti c kohase otsusega seotud menetlus

1.   Järelevalveasutus, kes suunab määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti c alusel andmekaitsenõukogule sisulise küsimuse, või komisjon esitab andmekaitsenõukogule järgmise:

a)

asjakohaste faktide kokkuvõte;

b)

olenevalt asjaoludest, määruse (EL) 2016/679 artikli 64 kohaselt andmekaitsenõukogu esitatud arvamus; või olenevalt asjaoludest, otsus, mille pädev järelevalveasutus on vastu võtnud pärast andmekaitsenõukogu poolt määruse (EL) 2016/679 artikli 64 kohaselt esitatud arvamust;

c)

sisulise küsimuse suunanud järelevalveasutuse või komisjoni seisukohad selle kohta, kas, olenevalt asjaoludest, järelevalveasutus oli määruse (EL) 2016/679 artikli 64 lõike 1 kohaselt kohustatud suunab andmekaitsenõukogule otsuse eelnõu, või kas järelevalveasutus ei järginud määruse (EL) 2016/679 artikli 64 kohaselt esitatud andmekaitsenõukogu arvamust, sealhulgas märge selle kohta, milliseid arvamuse osi ei ole järgitud, ja viide vastuvõetud otsuse asjakohasele osale.

2.   Andmekaitsenõukogu nõuab järgmist:

a)

järelevalveasutuse seisukohad, kes väidetavalt on rikkunud nõuet suunata andmekaitsenõukogule otsuse eelnõu või ei ole järginud andmekaitsenõukogu arvamust;

b)

mis tahes muu dokument või teave, mida see järelevalveasutus peab asjakohaseks ja vajalikuks, et leida selles sisulises küsimuses lahendus.

3.   Andmekaitsenõukogu võib nõuda järelevalveasutuselt talle esitatud sisulises küsimuses täiendavaid dokumente.

4.   Ühe nädala jooksul alates lõikes 2 osutatud dokumentide ja teabe kättesaamisest registreerib andmekaitsenõukogu eesistuja talle esitatud sisulise küsimuse suunamise. Niipea kui suunamine on registreeritud, esitatakse toimik andmekaitsenõukogu liikmetele.

5.   Kui mõni järelevalveasutus teatab, et ta kavatseb esitada lahendamisele suunatud sisulises küsimuses oma seisukoha, esitab ta selle seisukoha kahe nädala jooksul pärast lõikes 1 osutatud suunamist.

VI PEATÜKK

KIIRMENETLUS

Artikkel 31

Määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 2 kohane kiireloomuline arvamus

1.   Taotlus andmekaitsenõukogu kiireloomulise arvamuse saamiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2 esitatakse hiljemalt neli nädalat enne kõnealuse määruse artikli 66 lõike 1 kohaselt vastu võetud ajutiste meetmete kehtivuse lõppemist ja see sisaldab järgmist:

a)

asjakohaste faktide kokkuvõte, sealhulgas väited, et rikutud on määrust (EL) 2016/679;

b)

kiireloomulist arvamust taotleva järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil võetud ajutine meede, selle kestus ja vastuvõtmise põhjused, sealhulgas põhjendus, miks andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks on vaja kiiresti tegutseda;

c)

põhjendus lõplike meetmete vastuvõtmise kiireloomulisuse kohta, sealhulgas selgitus nende lõplike meetmete vastuvõtmist tingivate asjaolude erandlikkuse kohta.

2.   Andmekaitsenõukogu võib nõuda järelevalveasutuselt talle esitatud sisulises küsimuses kiireloomulise arvamuse saamiseks täiendavaid dokumente.

3.   Ühe nädala jooksul alates lõikes 1 osutatud dokumentide ja teabe kättesaamisest registreerib andmekaitsenõukogu eesistuja talle esitatud sisulise küsimuse suunamise. Niipea kui suunamine on registreeritud, esitatakse toimik andmekaitsenõukogu liikmetele.

Artikkel 32

Määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 2 kohane kiireloomuline siduv otsus

1.   Taotlus andmekaitsenõukogu kiireloomulise siduva otsuse tegemiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2 esitatakse hiljemalt neli nädalat enne kõnealuse määruse artikli 61 lõike 8, artikli 62 lõike 7 või artikli 66 lõike 1 kohaselt vastu võetud ajutiste meetmete kehtivuse lõppemist. Taotlus peab sisaldama järgmist:

a)

asjakohaste faktide kokkuvõte, sealhulgas väited, et on rikutud määrust (EL) 2016/679;

b)

kiireloomulist siduvat otsust taotleva järelevalveasutuse asukohaliikmesriigi territooriumil võetud ajutine meede, selle kestus ja selle vastuvõtmise põhjused, sealhulgas põhjendus, miks andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks on vaja kiiresti tegutseda;

c)

teave kiireloomulist siduvat otsust taotleva järelevalveasutuse asukohaliikmesriigi territooriumil tehtud uurimistoimingute kohta ja uurimisalustelt isikutelt saadud vastused või muu teave, mis on taotluse esitanud järelevalveasutuse valduses;

d)

lõplike meetmete võtmise kiireloomulisuse põhjendus, pidades silmas lõpliku meetme võtmist tingivate asjaolude erandlikkust, või tõend selle kohta, et järelevalveasutus ei järginud määruse (EL) 2016/679 artikli 61 lõiget 5 või artikli 62 lõiget 2;

e)

juhtiva järelevalveasutuse seisukohad, kui taotlev järelevalveasutus ei ole juhtiv järelevalveasutus;

f)

kohaldataval juhul uurimisaluste isikute kohaliku tegevuskoha seisukohad, kelle suhtes võeti määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikes 1 osutatud ajutisi meetmeid.

2.   Andmekaitsenõukogu võib nõuda järelevalveasutuselt talle esitatud sisulises küsimuses täiendavaid dokumente.

3.   Ühe nädala jooksul alates lõikes 1 osutatud dokumentide ja teabe kättesaamisest registreerib andmekaitsenõukogu eesistuja talle esitatud sisulise küsimuse suunamise. Niipea kui suunamine on registreeritud, esitatakse toimik andmekaitsenõukogu liikmetele.

4.   Kui andmekaitsenõukogu võtab vastu kiireloomulise siduva otsuse ja selles märgitakse, et vastu tuleb võtta lõplikud meetmed, võtab järelevalveasutus, kellele otsus adresseeriti, sellised meetmed vastu enne määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 1 kohaselt vastu võetud ajutiste meetmete kehtivuse lõppemist.

5.   Kui kiireloomulisest siduvast otsusest nähtub, et lõplikke meetmeid ei ole vaja kiiresti vastu võtta, järgivad juhtiv järelevalveasutus ja teised asjaomased järelevalveasutused määruse (EL) 2016/679 artiklis 60 sätestatud menetlust.

Artikkel 33

Määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 3 kohane kiireloomuline arvamus või kiireloomuline siduv otsus

1.   Taotlus andmekaitsenõukogu kiireloomulise arvamuse saamiseks või kiireloomulise siduva otsuse tegemiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 3 sisaldab järgmist:

a)

asjakohaste faktide kokkuvõte;

b)

andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks asjakohaste meetmete võtmise kiireloomulisuse põhjendus, pidades silmas selliste meetmete võtmist tingivate asjaolude erandlikkust, eelkõige elemente, mida pädev järelevalveasutus oleks pidanud andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks arvesse võtma;

c)

teave uurimistoimingute kohta, mida taotluse esitanud järelevalveasutus on kiireloomulist arvamust või kiireloomulist siduvat otsust taotleva järelevalveasutuse asukohaliikmesriigi territooriumil teinud, ja uurimisalustelt isikutelt saadud vastused või muu teave, mis on selle taotluse esitanud järelevalveasutuse valduses, kui selline teave on asjakohane ja kättesaadav;

d)

määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikes 3 osutatud pädeva järelevalveasutuse seisukohad.

2.   Andmekaitsenõukogu võib nõuda järelevalveasutuselt talle esitatud sisulises küsimuses täiendavaid dokumente.

3.   Ühe nädala jooksul alates lõikes 1 osutatud dokumentide ja teabe kättesaamisest registreerib andmekaitsenõukogu eesistuja talle esitatud sisulise küsimuse suunamise. Niipea kui suunamine on registreeritud, esitatakse toimik andmekaitsenõukogu liikmetele.

VII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Täitmise tagamist käsitlev statistika isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumite kohta

1.   Määruse (EL) 2016/679 artikli 71 kohaselt koostatava aastaaruande osana esitab andmekaitsenõukogu statistika määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamise kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate juhtumite korral, eelkõige:

a)

algatatud kaebusepõhiste ja ex officio juhtumite arv;

b)

lõpetatud kaebusepõhiste ja ex officio juhtumite arv;

c)

uurimiste arv, mida on taotlenud määruse (EL) 2016/679 artikli 61 lõikes 1 osutatud asjaomased järelevalveasutused;

d)

esitatud kaebuste arv;

e)

täielikult või osaliselt tagasi lükatud või rahuldamata jäetud kaebuste arv;

f)

lõpetatud kaebusepõhiste juhtumite ja ex officio juhtumite keskmine kestus;

g)

määruse (EL) 2016/679 artiklite 83 ja 84 alusel määratud haldustrahvide arv ja summa.

2.   Kui lõikes 1 osutatud statistika ei ole andmekaitsenõukogule vahetult kättesaadav, esitavad järelevalveasutused taotluse korral selle andmekaitsenõukogule aegsasti.

Artikkel 35

Komisjoni aruanne

Osana määruse (EL) 2016/679 artikli 97 kohasest aruandest kõnealuse määruse hindamise ja läbivaatamise kohta annab komisjon aru ka käesoleva määruse kohaldamisest ja toimimisest.

Artikkel 36

Üleminekusätted

III ja IV peatükki kohaldatakse ex officio uurimiste suhtes, mis on algatatud pärast 2. aprilli 2027, ja kaebusepõhiste uurimiste suhtes, kui kaebus on esitatud pärast 2. aprilli 2027.

Käesoleva määruse V ja VI peatükki kohaldatakse kõigi juhtumite suhtes, mis on suunatud vaidluse lahendamiseks määruse (EL) 2016/679 artikli 65 alusel ja kiirmenetluseks artikli 66 lõigete 2 ja 3 alusel pärast 2. aprilli 2027.

Artikkel 37

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 2. aprillist 2027.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 26. november 2025

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BJERRE

(1)   ELT C, C/2024/1578, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1578/oj.

(2)  Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2025. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. novembri 2025. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/943/oj).

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/2518/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

Top

Full & Egal Universal Law Academy