Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2025/2445, 26. november 2025, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (uuesti sõnastatud)

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria

2025/2445

8.12.2025

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2025/2445,

26. november 2025,

mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

võttes arvesse kontrollikoja arvamust, (3)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (4)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 (5) on korduvalt oluliselt muudetud (6). Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 10 lõikes 4 on sätestatud, et Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artikli 12 lõikes 2 on samuti sätestatud, et sellised liidu tasandi poliitilised erakonnad toetavad liidu kodanike poliitilise tahte väljendamist.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 8 on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine.

(4)

Põhiõiguste harta artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Põhiõiguste harta artikli 12 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ning moodustada ühinguid kõigil tasanditel, eelkõige poliitika, ametiühingute ja kodanikuühiskonna valdkonnas. Nimetatud õigused on iga liidu kodaniku põhiõigused.

(5)

Põhiõiguste harta artikkel 21 keelab muu hulgas igasuguse diskrimineerimise soo või seksuaalse sättumuse tõttu.

(6)

Selleks et liidu kodanikud saaksid liidu demokraatlikus elus täiel määral osaleda, tuleks võtta meetmeid, et tagada neile võimalus neid õigusi kasutada.

(7)

Tõeliselt riikideülestel Euroopa tasandi erakondadel ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel on oluline roll Euroopa tasandil kodanike arvamuse kuuldavaks tegemisel, kuna nad suudavad ületada lõhe riikliku tasandi ja liidu tasandi poliitika vahel.

(8)

Euroopa tasandi erakondi ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi tuleks julgustada ning toetada nende pingutustes tugevdada sidet Euroopa kodanikuühiskonna ja liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi vahel.

(9)

Tunnustades ELi lepinguga Euroopa tasandi erakondadele seatud rolli ning selleks, et lihtsustada nende tegevust, tuleks Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste jaoks näha ette eriomane Euroopa tasandi õiguslik staatus.

(10)

Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste amet (edaspidi „amet“) on ELi toimimise lepingu artikli 263 tähenduses liidu asutus ning tema eesmärk on Euroopa tasandi erakondi ja Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi registreerida, kontrollida ja neile karistusi määrata. Euroopa tasandi õigusliku staatuse saamiseks on vajalik registreerimine, millega kaasnevad mitmed õigused ja kohustused. Igasuguse võimaliku huvide konflikti vältimiseks peaks amet olema sõltumatu.

(11)

Kehtestada tuleks menetlused, mida Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused peavad käesolevast määrusest tuleneva Euroopa tasandi õigusliku staatuse saamiseks järgima. Samuti tuleks kehtestada menetlused ja kriteeriumid, mida tuleb järgida Euroopa tasandi õigusliku staatuse andmist käsitlevate otsuste tegemisel. Menetlused tuleb kehtestada ka juhuks, kui Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt võetakse ära Euroopa tasandi õiguslik staatus või kui nad selle kaotavad või sellest loobuvad.

(12)

Selleks et hõlbustada järelevalvet juriidiliste isikute üle, kelle suhtes kohaldatakse nii liidu kui ka liikmesriigi õigust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ameti hallatava registri (edaspidi „register“) toimimise, eelkõige registris säilitatavate andmete ja tõendavate dokumentide kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(13)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses sätetega, mis käsitlevad registreerimisnumbrite süsteemi ja ameti poolt kolmandatele isikutele taotluse alusel registri standardväljavõtete kättesaadavaks tegemist. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(14)

Euroopa tasandi õigusliku staatuse kaudu liidu tasandil tunnustamist ja liidu üldeelarvest rahastamist soovivad Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused peaksid järgima teatud põhimõtteid ning täitma teatud tingimusi. Eelkõige peaksid Euroopa tasandi erakonnad, nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused ja nende liikmed järgima ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtusi. Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused peaksid ühtlasi tagama, et nende liikmeserakonnad ja -organisatsioonid kõnealuseid väärtusi järgivad.

(15)

Partnerite hulgas, kellega Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused võivad koostööd teha, on ülikoolid, valitsusvälised organisatsioonid, koolitusasutused, teaduspartnerid ja mõttekojad (edaspidi „koostööpartnerid“).

(16)

Et registreerimisotsust tehes veenduda, kas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus täidab kohustust järgida ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtusi ning kas ta tagab, et tema liikmed selliseid väärtusi järgivad, peaks amet lähtuma käesolevale määrusele lisatud vormi kohasest standarddeklaratsioonist, mille Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus esitab.

(17)

Otsus Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist kustutada ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtuste rikkumise tõttu tuleks teha üksnes juhul, kui tegu on kõnealuste väärtuste ilmse ja tõsise rikkumisega. Sellise otsuse tegemisel peaks amet arvestama põhiõiguste hartat täiel määral.

(18)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaksid Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registrist kustutamise otsused jõustuma nende teatavakstegemisel.

(19)

Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse põhikiri peaks sisaldama mitmeid põhisätteid. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada nende territooriumil asuvate Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirjadele täiendavaid nõudeid tingimusel, et kõnealused täiendavad nõuded ei ole vastuolus käesoleva määrusega.

(20)

Amet peaks korrapäraselt kontrollima, kas Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimisega seotud tingimused ja nõuded on jätkuvalt täidetud. Otsuseid ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtuste järgimise kohta tuleks vastu võtta üksnes erimenetluse alusel pärast konsulteerimist määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014 loodud sõltumatute väljapaistvate isikute komiteega.

(21)

Tuleks tagada sõltumatute väljapaistvate isikute komitee sõltumatus ja läbipaistvus.

(22)

Isikuandmete ebaseaduslik kasutamine võib seada ohtu demokraatia ja valimisprotsessi. Seepärast on vaja Euroopa demokraatliku protsessi usaldusväärsust kaitsta ning näha ette rahalised karistused juhul, kui Euroopa tasandi erakonnad või Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused püüavad isikuandmete kaitse normide rikkumist ära kasutades mõjutada Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi.

(23)

Selleks tuleks kehtestada kontrollimenetlus, mille kohaselt peab amet teatavates olukordades taotlema, et sõltumatute väljapaistvate isikute komitee hindaks, kas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on kohaldatavate isikuandmete kaitse normide rikkumist ära kasutades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada. Kui leitakse, et see on nii, peaks amet määrama mõjusa, proportsionaalse ja hoiatava rahalise karistuse.

(24)

Kui amet määrab Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele kontrollimenetluse tulemusena karistuse, peaks ta seejuures kohaselt arvesse võtma ne bis in idem-põhimõtet, mille kohaselt ei või sama rikkumise eest mitu korda karistada. Amet peaks ühtlasi tagama õiguskindluse põhimõtte järgimise ning asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele võimaluse esitada oma seisukoht.

(25)

Kuna kontrollimenetlus algatatakse andmekaitse eest vastutava pädeva riikliku järelevalveasutuse otsusega, peaks asjaomasel Euroopa tasandi erakonnal või Euroopa tasandi poliitilisel sihtasutusel olema võimalik taotleda rahalise karistuse läbivaatamist, kui riikliku järelevalveasutuse otsus tunnistatakse kehtetuks või kui selle otsuse vastu esitatud õiguskaitsevahend oli edukas, kui kõik riigisisesed õiguskaitsevõimalused on ammendatud.

(26)

Euroopa tasandi erakondadele ja nendega seotud sihtasutustele antava Euroopa tasandi õigusliku staatusega tuleks tagada nende õigusvõime ja õiguslik tunnustamine kõikides liikmesriikides. Selline õigusvõime ja õiguslik tunnustamine ei anna neile õigust nimetada riigisiseste või Euroopa Parlamendi valimiste kandidaate ega osaleda referendumikampaaniates. Nimetatud või sarnase õiguse andmine jääb liikmesriikide pädevusse.

(27)

Käesoleva määrusega tuleks reguleerida Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust. Muudes küsimustes, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, kohaldatakse riigisisese õiguse asjaomaseid sätteid. Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste õiguslikku staatust tuleks reguleerida käesoleva määruse ja nende asukohaliikmesriigi (edaspidi „asukohaliikmesriik“) õiguse kohaldatavate sätetega. Asukohaliikmesriik peaks saama kohaldatava õiguse eelnevalt kindlaks määrata või jätta Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele valikuvõimaluse. Asukohaliikmesriik peaks saama kehtestada peale käesolevas määruses sätestatud nõuete ka muid või lisanõudeid, sealhulgas sätteid Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste registreerimise ning nende integreerimise kohta riiklikesse haldus- ja kontrollisüsteemidesse, samuti sätteid nende struktuuri ja põhikirja, sealhulgas vastutuse kohta tingimusel, et sellised sätted ei ole vastuolus käesoleva määrusega.

(28)

Euroopa tasandi õigusliku staatuse omamise keskse elemendina peaks Euroopa tasandi erakondadel ja Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel olema Euroopa juriidilise isiku staatus. Euroopa juriidilise isiku staatuse saamise tingimus peaks olema nõuete täitmine ja menetluste järgimine, et kaitsta asukohaliikmesriigi, Euroopa tasandi õigusliku staatuse taotleja (edaspidi „taotleja“) ja asjaomaste kolmandate isikute huve. Eelkõige tuleks olemasolev riigi tasandi juriidilise isiku staatus muuta Euroopa juriidilise isiku staatuseks ning kõik eelneva riigi tasandi juriidilise isiku staatusega kaasnevad individuaalsed õigused ja kohustused peaksid uuele Euroopa juriidilisele isikule üle minema. Lisaks tuleks tegevuse järjepidevuse hõlbustamiseks võtta kaitsemeetmeid, et takistada asjaomasel liikmesriigil kohaldada üleminekule ülemäära piiravaid tingimusi. Asukohaliikmesriik peaks saama määrata, millist liiki riigi tasandi juriidilised isikud saavad üle minna Euroopa juriidilise isiku staatusesse, ning tal peaks olema õigus mitte anda nõusolekut käesoleva määruse kohasele üleminekule Euroopa juriidilise isiku staatusesse, kuni esitatakse piisavad tagatised, eelkõige piisavad tagatised selle kohta, et taotleja põhikiri on kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, või selle kohta, et mis tahes olemasoleva riigi tasandi juriidilise isiku staatuse puhul kaitstakse võlausaldajaid või muude õiguste omajaid.

(29)

Euroopa juriidilise isiku staatuse lõpetamisel tuleks täita nõudeid ja järgida menetlusi, kaitsmaks liidu, asukohaliikmesriigi, Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse ja kõigi asjaomaste kolmandate isikute huve. Kui Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele antakse asukohaliikmesriigi õiguse alusel juriidilise isiku staatus, käsitatakse seda Euroopa juriidilise isiku staatuse üleminekuna ning kõik endise Euroopa juriidilise isiku individuaalsed õigused ja kohustused tuleks üle kanda uuele riigi tasandi juriidilisele isikule. Lisaks tuleks tegevuse järjepidevuse hõlbustamiseks võtta kaitsemeetmeid, et takistada asjaomasel liikmesriigil kohaldada üleminekule ülemäära piiravaid tingimusi. Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei omanda asukohaliikmesriigi juriidilise isiku staatust, tuleks see lõpetada vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele ja järgides kasumi taotlemist keelavat tingimust. Eelkõige selleks, et tagada liidu üldeelarvest eraldatud rahaliste vahendite sissenõudmine ja mis tahes rahatrahvide määramine, peaksid amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja saama asjaomase liikmesriigiga kokku leppida Euroopa juriidilise isiku staatuse lõpetamise üksikasjalikus korras.

(30)

Juhul kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus rikub oluliselt asjaomast riigisisest õigust ja kui see on seotud ELi lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa Liidu põhiväärtuste järgimisega, peaks amet asjaomase liikmesriigi taotlusel tegema otsuse kohaldada käesolevas määruses ette nähtud menetlusi. Lisaks peaks amet asukohaliikmesriigi taotlusel tegema otsuse kustutada registrist mis tahes muus vallas asjaomast riigisisest õigust oluliselt rikkunud Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus.

(31)

Rahastamine liidu üldeelarvest peaks olema piiratud Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega, keda on sellistena tunnustatud ning kes on saanud Euroopa tasandi õigusliku staatuse. Kuigi on oluline tagada, et Euroopa tasandi erakonnaks saamise tingimused ei oleks liiga ranged ning et neid suudaksid täita erakondade ja/või füüsiliste isikute organiseerunud ja tõsiselt võetavad riigiülesed liidud, tuleb ka näha ette proportsionaalsed kriteeriumid liidu üldeelarvest eraldatavate piiratud vahendite jaotamiseks. Kõnealused kriteeriumid peaksid objektiivselt peegeldama Euroopa tasandi erakonna Euroopaga seotud eesmärke ja nende valijaskonna tegelikku toetust. Selliste kriteeriumide aluseks sobivad kõige paremini Euroopa Parlamendi valimiste tulemused; tegemist on valimistega, kus Euroopa tasandi erakonnad või nende liikmed peavad käesoleva määruse kohaselt osalema ja mille tulemused näitavad täpselt ära iga Euroopa tasandi erakonna toetuse valijate hulgas. Kriteeriumid peaksid peegeldama ELi lepingu artikli 10 lõikest 2 tulenevat Euroopa Parlamendi rolli liidu kodanike otsese esindajana, samuti Euroopa tasandi erakondade eesmärki osaleda täiel määral liidu demokraatlikus elus ning saada aktiivseks osalejaks Euroopa esindusdemokraatias, et mõjusalt väljendada liidu kodanike vaateid, arvamusi ning poliitilist tahet. Rahastamine liidu üldeelarvest peaks seetõttu olema piiratud Euroopa tasandi erakondadega, kes on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega, ning Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega, kes taotlevad rahastamist Euroopa tasandi erakonna kaudu, kes on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega.

(32)

Läbipaistvuse huvides ning selleks, et tõhustada kontrolli Euroopa tasandi erakondade üle ja nende demokraatlikku vastutust, tuleks seada liidu üldeelarvest rahastamise tingimuseks teatava teabe avaldamine. Eeskätt peaksid Euroopa tasandi erakonnad tagama, et nende liikmeserakonnad avaldavad selgelt nähtaval ja kasutajasõbralikul viisil asjaomase Euroopa tasandi erakonna programmi ja logo. Logo peaks asuma liikmeserakonna veebisaidi esilehe ülemises osas.

(33)

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused peaksid olema soolise ebavõrdsuse kaotamisega poliitikas eeskujuks. Seepärast peaksid nende juhtorganid olema sooliselt tasakaalus. Euroopa tasandi erakondadel ja Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel peaks olema vastu võetud sisekord, mis edendab soolist tasakaalu ja ergutab naiste aktiivset osalemist kogu tegevuses, ning nad peaksid kutsuma oma liikmeserakondi üles tegema seda sama. Lisaks peaks Euroopa tasandi erakondades liikmeserakondade soolise esindatuse osas valitsema läbipaistvus ning nad peaksid tõendama, milline on nende liikmeserakondade sooline esindatus selles osas, mis puudutab Euroopa Parlamendi liikmeid ja liikmekandidaate. Euroopa tasandi erakondi julgustatakse esitama teavet selle kohta, kuidas on nende liikmeserakondades kaasatud ja esindatud vähemused.

(34)

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused peaksid edendama õiglast kohtlemist ja võrdseid võimalusi pakkuvat sisemist töökeskkonda. Selleks peaksid Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused kehtestama oma sisekorras menetluskorra seksuaalse ahistamise ja soolise diskrimineerimise järjepidevaks ennetamiseks, avastamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

(35)

Euroopa tasandi erakondade rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks ning rahastamisreeglite võimaliku rikkumise vältimiseks peaks Euroopa Parlamendi liiget üksnes rahastamise eesmärgil käsitama ainult ühe Euroopa tasandi erakonna liikmena. Kõnealune Euroopa tasandi erakond peaks asjakohasel juhul olema erakond, millega on seotud tema liikmesriigi või piirkonna erakond taotluste esitamise viimasel päeval.

(36)

Kehtestada tuleks menetlused, mida Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused peaksid liidu üldeelarvest rahastamise taotlemisel järgima, ning menetlused, kriteeriumid ja reeglid, mida järgitakse kõnealuse rahastamise andmise üle otsustamisel. Sellega seoses peaksid Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused eelkõige järgima usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

(37)

Et vähendada Euroopa tasandi erakondade, eeskätt väikeste erakondade raskusi saavutada määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 nõutav 10 % suurune kaasrahastamise määr, tuleks kaasrahastamise määra Euroopa tasandi erakondade puhul vähendada 5 %-ni sarnaselt määrale, mis kehtib Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele.

(38)

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste sõltumatuse, usaldusväärsuse ja vastutuse suurendamiseks peaksid teatavat liiki annetused ja toetused Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele muudest allikatest peale liidu üldeelarve olema keelatud või piiratud. Kapitali vaba liikumise piiramine, mille kõnealused piirangud kaasa võivad tuua, peab olema avaliku poliitika kaalutlustel põhjendatud ja nimetatud eesmärkide saavutamiseks tingimata vajalik.

(39)

Suurannetuste läbipaistvuse parandamiseks ja kõnealusest allikast pärit välissekkumise minimeerimiseks tuleks kasutusele võtta hoolsuskohustuse mehhanism. Selleks peaksid Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused nõudma oma annetajatelt üksikasjalikke identifitseerimisandmeid. Ametil peaks olema võimalik nõuda annetajatelt täiendavat teavet, kui tal on alust arvata, et annetuse tegemisel on rikutud käesolevat määrust.

(40)

Määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 tunnistatakse Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste puhul lisaks liidu eelarvest saadavale toetusele vaid kaht liiki tulusid, milleks on liikmete makstavad toetused ja annetused. Oma majandustegevusest, mis toimub poliitilise tegevuse raames, nagu trükiste müük või konverentsitasud, saadava tulu mitmesugused allikad ei kuulu nimetatud kahte kategooriasse ning see tekitab raamatupidamis- ja läbipaistvusprobleeme. Seepärast tuleks luua kolmas tulukategooria (edaspidi „omaloodud vahendid“). Omaloodud vahendite osakaal Euroopa tasandi erakonna kogueelarves ei tohiks olla suurem kui 3 %, et see tulukategooria ei muutuks nende üksuste üldises eelarves liiga suureks. Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse puhul peaks see osakaal olema kuni 5 %.

(41)

Selleks, et jõuda oma liikmete ja valijateni kogu liidus, peaks Euroopa tasandi erakondadel olema õigus kasutada oma rahalisi vahendeid Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniate jaoks. Erakondade ja kandidaatide valimiskulude rahastamist ja piiramist selliste kampaaniatega seoses peaksid reguleerima igas liikmesriigis kohaldatavad reeglid.

(42)

Selleks et suurendada kodanike teadlikkust Euroopa tasandi poliitikast ning parandada poliitilise kuuluvuse läbipaistvust, võivad Euroopa tasandi erakonnad teavitada kodanikke oma sidemetest endaga seotud riiklike erakondade ja kandidaatidega.

(43)

Euroopa tasandi erakonnad ei tohiks otseselt ega kaudselt rahastada teisi erakondi ja iseäranis liikmesriikide erakondi ega kandidaate. Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused ei tohiks otseselt ega kaudselt rahastada Euroopa tasandi või liikmesriikide erakondi ega kandidaate või muid sihtasutusi. Kaudse rahastamise keeld ei tohiks siiski takistada Euroopa tasandi erakondi ja Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi toetamast oma liikmeserakondi ja liikmesorganisatsioone ning nendega suhtlemast, sealhulgas ühise Euroopa tasandi poliitilise tegevuse kaudu. Lisaks sellele ei tohiks Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused rahastada referendumikampaaniaid.

(44)

Ühine Euroopa tasandi poliitiline tegevus, sealhulgas tegevus, milles osalemine piirdub Euroopa tasandi erakonna, selle liikmeserakondade, Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse ja selle liikmesorganisatsioonide liikmetega, näiteks koolitused ja seminarid, peaks aitama kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike poliitilise tahte väljendamisele.

(45)

Euroopa tasandi erakondadel ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel peaks olema lubatud jätkata koostööd kolmandate riikide poliitiliste partneritega, eelkõige liidu väärtuste edendamiseks.

(46)

ELi lepingu artikli 8 lõike 1 kohaselt arendab liit naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted. Euroopa tasandi erakondadel ja Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel on selle eesmärgi edendamisel oma poliitilise tegevuse ja suhete kaudu kolmandate riikide erakondadega oluline roll. Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikiri võiks lubada kolmandate riikide või organisatsioonide liikmesust. See peaks siiski piirduma riikidega, kellel on liiduga tihedamad ja erilised suhted, nimelt Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, endised liikmesriigid, kandidaatriigid, riigid, kellel on õigus kasutada eurot ametliku vääringuna liiduga sõlmitud rahanduskokkuleppe alusel, partnerriigid, kellel on liiduga stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, ning Euroopa riigid, kellega liit on sõlminud assotsieerimislepingud, millega luuakse põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond. Sellistele erakondadele või organisatsioonidele võiks anda võimaluse teha Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega assotsieerunud liikmesuse kaudu ametlikumat ja struktureeritumat koostööd. Assotsieerunud liikmeserakondadel ja -organisatsioonidel peaks olema võimalik täita aktiivset rolli, aidata kaasa Euroopa tasandi erakonna ja sihtasutuse siseelule ja selles osaleda, näiteks algatusõiguse või juhtorganitesse kuulumise kaudu, ning osaleda koosolekutel ja muus tegevuses, sealhulgas juhtorganite koosolekutel, ning korraldada ühist teavitustegevust ja ühiseid üritusi. Assotsieerunud liikmesorganisatsioonidel peaks samuti olema õigus osaleda teadusprojektides. Välissekkumise ohu tõrjumiseks peaksid assotsieerunud liikmesust lubavad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi sihtasutused tagama, et nende põhikiri pakub välissekkumise vastu piisavaid kaitsemeetmeid. Eelkõige peaksid assotsieerunud liikmesust lubavad Euroopa tasandi erakonnad tagama, et hääletusele pandud ettepanekuid toetab enamus liikmetest, kelle asukoht on liidus või kes on liidu kodanikud, et need ettepanekud saaks vastu võtta. Assotsieerunud liikmeserakondade antud hääled ei tohiks olla häälteenamuse seisukohast otsustava tähtsusega. Assotsieerunud liikmeserakondadel ei tohiks samuti olla võimalik ei individuaalselt ega kollektiivselt tegutseda hääletavate liidu kodanike enamuse vastu ega seda blokeerida. Assotsieerunud liikmeserakondade esindajatele ei tohiks juhtorganites delegeerida täitevvolitusi.

(47)

Iga-aastaseks assigneeringute eraldamiseks liidu üldeelarvest tuleks kehtestada spetsiaalsed reeglid ja menetlused, võttes arvesse ühelt poolt toetusesaajate arvu ja teiselt poolt iga toetust saava Euroopa tasandi erakonna ja sellega seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse Euroopa Parlamenti valitud liikmete osakaalu. Kõnealuste reeglitega tuleks näha ette ranged Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste läbipaistvuse, raamatupidamise, auditi ja finantskontrolli nõuded ja proportsionaalsete karistuste määramine, muu hulgas juhul, kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus rikub ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtusi.

(48)

Selleks et tagada Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise ja kulude käesolevas määruses sätestatud nõuete ning muude aspektide järgimine, tuleb ette näha mõjusad kontrollimehhanismid. Selleks peaksid amet, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja liikmesriigid tegema koostööd ning vahetama kogu vajaliku teabe. Samuti tuleks ergutada liikmesriikide asutuste omavahelist koostööd, et tagada kohaldatavast riigisisesest õigusest tulenevate kohustuste tõhus ja tulemuslik kontroll.

(49)

Käesoleva määrusega ettenähtud õiguskindluse suurendamiseks ja määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks peaksid amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja tegema tihedat koostööd, sealhulgas vahetama korrapäraselt arvamusi ja teavet käesoleva määruse tõlgendamise ja konkreetse kohaldamise kohta. Austades kõigiti ameti iseseisvust, peaks ameti, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste vaheline koostöö ühtlasi hõlbustama käesoleva määruse igakülgset rakendamist Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste poolt ning hoidma ära õigusvaidlusi. Asjaolu, et amet on kohustatud enne negatiivse mõjuga otsuste tegemist kuulama ära Euroopa tasandi erakonnad või Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, peaks ühtlasi aitama Euroopa tasandi erakondadel ja Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel käesolevat määrust igakülgselt rakendada ning samal ajal aitama ära hoida ka õigusvaidlusi.

(50)

Tuleb kehtestada selge, mõjus ja proportsionaalne karistuste süsteem, et tagada Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevusega seonduvate kohustuste tulemuslik, proportsionaalne ja ühetaoline täitmine. Sellise süsteemiga tuleks samuti järgida ne bis in idem-põhimõtet, mille kohaselt ei või sama rikkumise eest mitu korda karistada. Lisaks tuleb määratleda ameti ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja rollid käesoleva määruse järgimise kontrollimisel ja järelevalves, samuti ameti ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja omavahelise ning liikmesriikide asutustega tehtava koostöö mehhanismid.

(51)

Läbipaistvuse huvides ning selleks, et tõhustada Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste kontrolli ja demokraatlikku vastutust, tuleks kasutajasõbralikul, avatud ja masinloetaval kujul avaldada oluline avalikku huvi pakkuv teave, mis on eelkõige seotud erakondade ja poliitiliste sihtasutuste põhikirjade, liikmeskonna, finantsaruannete, annetajate ja annetuste ning liidu üldeelarvest saadud erinevate toetustega, samuti teave, mis on seotud ameti ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja otsustega, mis käsitlevad registreerimist, rahastamist ja karistusi. Regulatiivse raamistiku kehtestamine sellise teabe avaliku kättesaadavuse tagamiseks on kõige tulemuslikum viis, kuidas edendada poliitiliste jõudude võrdseid tingimusi ja ausat konkurentsi ning toetada avatud, läbipaistvat ja demokraatlikku õigusloome- ning valimisprotsessi, tugevdades seeläbi kodanike ja valijate usaldust Euroopa esindusdemokraatia vastu ning tõkestades üldisemas plaanis korruptsiooni ja võimu kuritarvitamist.

(52)

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei peaks füüsiliste isikute isikuandmete avalikustamise kohustust kohaldama annetuste suhtes, mis on annetaja kohta 1 500 eurot aastas või väiksemad. Lisaks ei peaks kõnealust kohustust kohaldama annetuste puhul, mille aastane väärtus on üle 1 500 euro ja kuni 3 000 eurot, välja arvatud juhul, kui annetaja on andnud avalikustamiseks eelnevalt oma kirjaliku nõusoleku. Nimetatud piirmääradega tagatakse ühelt poolt isikuandmete kaitse põhiõiguse ning teiselt poolt Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise läbipaistvusega seotud õigustatud avaliku huvi asjakohane tasakaal, nagu on väljendatud rahvusvahelistes soovitustes vältida korruptsiooni erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamisel. Selliste annetuste avalikustamine, mis ületavad aastas 3 000 eurot annetaja kohta, peaks võimaldama üldsuse tõhusat järelevalvet ja kontrolli annetajate ja Euroopa tasandi erakondade vahel valitsevate suhete üle. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks teave annetuste kohta avaldada kord aastas, välja arvatud Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal ja annetuste puhul, mis ületavad 12 000 eurot annetaja kohta, mille korral peaks avaldamine toimuma viivitamata.

(53)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti selle artiklit 7, milles on muu hulgas sätestatud, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema eraelu, ja artiklit 8, milles on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. Eriti oluline on see, et käesoleva määrus rakendamisel austatakse kõnealuseid õigusi ja põhimõtteid täiel määral.

(54)

Käesoleva määruse kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes ameti, Euroopa Parlamendi ja sõltumatute väljapaistvate isikute komitee poolt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (9).

(55)

Käesoleva määruse kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (10).

(56)

Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada, et amet, Euroopa Parlament, Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamisega seotud aspektide kontrollimise eest vastutavad liikmesriikide pädevad ametiasutused ning muud käesolevas määruses osutatud või sätestatud asjaomased kolmandad isikud on vastutavad töötlejad määruse (EL) 2018/1725 või määruse (EL) 2016/679 tähenduses. Samuti on oluline kindlaks määrata maksimaalne periood, mille vältel vastutavad töötlejad tohivad kogutud isikuandmeid Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise ning Euroopa tasandi erakondade liikmesuse seaduslikkuse, korrektsuse ja läbipaistvuse tagamiseks säilitada. Vastutavate töötlejatena peavad amet, Euroopa Parlament, Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, liikmesriikide pädevad ametiasutused ning asjaomased kolmandad isikud võtma kõik asjakohased meetmed, et täita määruse (EL) 2018/1725 või määrusega (EL) 2016/679 kehtestatud kohustused, mis on seotud eelkõige töötlemise seaduslikkuse ja turvalisuse, teabe esitamise ja andmesubjektide õigusega saada juurdepääs oma isikuandmetele ning taotleda oma isikuandmete parandamist ja kustutamist.

(57)

Käesoleva määruse kohaldamisel toimuva andmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679. Liikmesriikide pädevad ametiasutused või asjaomased kolmandad isikud peaksid vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele vastutama igasuguse kahju eest, mida nad põhjustavad. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid tagama, et liikmesriikide pädevatele ametiasutustele või asjaomastele kolmandatele isikutele, kes käesolevat määrust rikuvad, määratakse asjakohased karistused.

(58)

Euroopa Parlamendi poolt Euroopa tasandi erakondadele pakutav tehniline tugi peaks lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest, seda tuleks osutada arve ja makse alusel ning selle kohta tuleks esitada korrapäraselt avalikke aruandeid.

(59)

Käesoleva määruse kohaldamist käsitlev oluline teave tuleks avalikkusele sihtotstarbelisel veebisaidil kättesaadavaks teha.

(60)

Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise aitab tagada Euroopa Liidu Kohtu teostatav kohtulik kontroll. Kehtestada tuleks ka sätted, mis annavad Euroopa tasandi erakondadele või Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele võimaluse esitada oma seisukoht ja võtta parandusmeetmeid enne seda, kui neile karistus määratakse.

(61)

Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva määruse mõjusat kohaldamist soodustavate riigisiseste õigusnormide olemasolu.

(62)

Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele tuleks anda piisavalt aega, et võtta vastu sätted käesoleva määruse sujuvaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks. Seetõttu tuleks ette näha üleminekuperiood käesoleva määruse jõustumise ja mõnede selle artiklite kohaldamise vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused, millega reguleeritakse Euroopa tasandil tegutsevate erakondade (edaspidi „Euroopa tasandi erakonnad“) ja Euroopa tasandil tegutsevate poliitiliste sihtasutuste (edaspidi „Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused“) põhikirja ja rahastamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„erakond“ – kodanike ühendus, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

see taotleb poliitilisi eesmärke;

b)

seda tunnustatakse vähemalt ühe liikmesriigi õiguskorras või see on asutatud sellega kooskõlas;

2)

„assotsieerunud liikmeserakond“ – erakond, mille asukoht on EFTA riigis, endises liikmesriigis, kandidaatriigis, riigis, millel on liiduga sõlmitud rahanduslepingu alusel õigus kasutada eurot ametliku vääringuna, partnerriigis, kellel on liiduga stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, (11) või Euroopa riigis, kellega liit on sõlminud assotsieerimislepingu, millega luuakse põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond;

3)

„poliitiline liit“ – mis tahes vormis struktureeritud koostöö liikmete vahel, olenemata sellest, kas tegemist on erakondadega (edaspidi „liidust pärit liikmeserakonnad“) või liidu kodanikega, ning kui see on kohaldatav, „assotsieerunud liikmeserakondadega“; liidust pärit liikmeserakondi ja assotsieerunud liikmeserakondi nimetatakse ühiselt „liikmeserakondadeks“;

4)

„Euroopa tasandi erakond“ – poliitiline liit, mis taotleb poliitilisi eesmärke, püüab neid eesmärke taotleda kogu liidus ning on registreeritud artiklis 8 osutatud Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ametis vastavalt käesolevale määrusele;

5)

„assotsieerunud liikmesorganisatsioon“ – organisatsioon, mille asukoht on EFTA riigis, endises liikmesriigis, kandidaatriigis, riigis, millel on liiduga sõlmitud rahanduskokkuleppe alusel õigus kasutada eurot ametliku vääringuna, partnerriigis, kellel on liiduga stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, (12) või Euroopa riigis, kellega liit on sõlminud assotsieerimislepingu, millega luuakse põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond; liikmesorganisatsioone, mille asukoht on liidus (edaspidi „liidust pärit liikmesorganisatsioon“), ja assotsieerunud liikmesorganisatsioone nimetatakse ühiselt „liikmesorganisatsioonideks“;

6)

„Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus“ – üksus, mis on ametlikult seotud teatava Euroopa tasandi erakonnaga ja registreeritud artiklis 8 osutatud Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste ametis vastavalt käesolevale määrusele ning mis oma tegevusega liidu eesmärkide ja põhiväärtuste raames toetab ja täiendab Euroopa tasandi erakonna eesmärke, täites ühte või enamat järgmistest ülesannetest:

a)

Euroopa tasandi poliitikat ja Euroopa integratsiooniprotsessi käsitleva arutelu jälgimine, analüüsimine ja selles osalemine;

b)

Euroopa poliitikaga seotud tegevuse arendamine, näiteks nimetatud küsimusi käsitlevate ning peamisi sidusrühmi, sealhulgas noorteorganisatsioone ja teisi kodanikuühiskonna esindajaid ning koostööpartnereid hõlmavate seminaride, koolituskursuste, konverentside ja uuringute korraldamine ja toetamine, ning suutlikkuse suurendamine, et toetada tulevase poliitilise juhtimise kujundamist liidus;

c)

koostöö arendamine demokraatia edendamiseks, muu hulgas kolmandates riikides;

d)

Euroopa tasandi koostööraamistiku pakkumine liikmesriikide poliitilistele sihtasutustele, akadeemilistele ringkondadele ja teistele asjaomastele osalejatele;

7)

„piirkondlik parlament“ või „piirkondlik assamblee“ – organ, mille liikmetel on kas piirkondlike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees;

8)

„rahastamine liidu üldeelarvest“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (13) VIII jaotise alusel antud sihttoetus või XI jaotise alusel antud rahaline toetus;

9)

„annetus“ – rahaline ülekanne, mitterahaline toetus, kaupade tarnimine, teenuste (sealhulgas laenud) osutamine või tööde teostamine turuväärtusest madalama hinna eest või muu tehing, mis toob asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele majanduslikku kasu, välja arvatud liikmete makstavad toetused, omaloodud vahendid ning tavapärane poliitiline tegevus, mida üksikisikud teevad vabatahtlikult;

10)

„toetus“ – rahaline makse, kaasa arvatud liikmemaksud, või mitterahalised toetused või kaupade tarnimine, teenuste (sealhulgas laenud) osutamine või tööde teostamine turuväärtusest madalama hinna eest või muu tehing, mis toob asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele majanduslikku kasu, juhul kui asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või asjaomasele Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele tarnib kaupu, osutab teenuseid või teostab töid üks selle liikmetest, olenemata sellest, kas tegemist on liidust pärit liikmeserakondade, liidust pärit liikmesorganisatsioonide või liidu kodanikega, välja arvatud tavapärane poliitiline tegevus, mida üksikliikmed teevad vabatahtlikult;

11)

„omaloodud vahendid“ – tulu, mis on saadud oma mittetulundusliku suunitlusega majandustegevusest Euroopa tasandi erakonna või sellega seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse poliitilise tegevuse raames, tegutsedes kas üksi või ühiselt koos liikmetega, näiteks konverentside ja seminaride osalustasudest või väljaannete müügist saadav tulu;

12)

„kaudne rahastamine“ – rahastamine, millest liikmeserakond või liikmesorganisatsioon saab rahalist kasu, isegi kui rahalisi vahendeid otseselt üle ei kanta; need on juhtumid, mis võimaldavad liikmeserakonnal või liikmesorganisatsioonil vältida kulusid, mis tal muidu oleksid kaasnenud tegevusega, mis on korraldatud üksnes ja ainult tema enda huvides, kuid mis ei ole ühine Euroopa tasandi poliitiline tegevus;

13)

„ühine Euroopa tasandi poliitiline tegevus“ – tegevus, mida korraldab Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus koos ühe või mitme liikmeserakonna või liikmesorganisatsiooniga, kui tegemist on ühes või mitmes liikmesriigis toimuva tegevusega, mis aitab kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike poliitilise tahte väljendamisele, tingimusel et Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse osalemine on selgelt nähtav, Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse tegevusse kaasatuse määr on selge ning Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse osakaal ürituse kaasrahastamises on realistlikus korrelatsioonis Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse üldise kaasatusega võrreldes asjaomaste liikmeserakondade või liikmesorganisatsioonide kaasatusega;

14)

„aastaeelarve“ – artiklite 25 ja 32 tähenduses asjaomasel aastal kantud kulude kogusumma, mis kajastub asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse raamatupidamise aastaaruandes;

15)

„riiklik kontaktpunkt“ – isik, kelle liikmesriikide asjaomased asutused on määranud spetsiaalselt selleks, et vahetada teavet käesoleva määruse kohaselt;

16)

„asukoht“ – kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, siis koht, kus asuvad Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse juhtorganid;

17)

„üheaegsed rikkumised“ – ühe ja sama õigusvastase teo raames toimepandud kaks või enam rikkumist;

18)

„korduv rikkumine“ – rikkumine, mis on toime pandud viie aasta jooksul pärast selle toimepanijale sama liiki rikkumise eest karistuse määramisest.

II PEATÜKK

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE PÕHIKIRI

Artikkel 3

Registreerimistingimused

1.   Poliitiline liit võib taotleda registreerimist Euroopa tasandi erakonnana, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

selle asukoht on liikmesriigis, mis on märgitud selle põhikirjas;

b)

kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:

i)

selle liikmeserakonnad on esindatud Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide, piirkondlike parlamentide või piirkondlike assambleede liikmetega vähemalt veerandis liikmesriikides;

ii)

see või selle liikmeserakonnad on saavutanud viimastel Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt veerandis liikmesriikidest vähemalt kolm protsenti igas selles liikmesriigis antud häältest;

c)

selle liikmeserakonnad ei ole mõne muu Euroopa tasandi erakonna liikmed;

d)

see järgib eelkõige oma programmis ja tegevuses ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtusi, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning esitab selle kohta standarddeklaratsiooni, kasutades käesoleva määruse I lisas esitatud vormi;

e)

see tagab, et tema liikmeserakonnad järgivad eelkõige oma programmides ja tegevuses ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi, millel liit rajaneb, ning esitab selle kohta standarddeklaratsiooni, kasutades käesoleva määruse I lisas esitatud vormi;

f)

see tagab, et selle liikmeserakondade või nende üksikliikmete suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 215 lõike 2 kohaselt vastu võetud piiravaid meetmeid;

g)

see või selle liikmed on osalenud Euroopa Parlamendi valimistel või on avalikult väljendanud kavatsust osaleda järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel;

h)

see ei ole kasumit taotlev.

2.   Üksus võib taotleda registreerimist Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

see on seotud käesoleva määruse kohaselt registreeritud Euroopa tasandi erakonnaga;

b)

selle asukoht on vastavalt põhikirjale liikmesriigis;

c)

see järgib eelkõige oma programmis ja tegevuses ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtusi, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning esitab selle kohta standarddeklaratsiooni, kasutades käesoleva määruse I lisas esitatud vormi;

d)

see tagab, et tema liikmesorganisatsioonid järgivad ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi, ning esitab selle kohta standarddeklaratsiooni, kasutades käesoleva määruse I lisas esitatud vormi;

e)

see tagab, et selle liikmesorganisatsioonide või nende üksikliikmete suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 215 lõike 2 kohaselt vastu võetud piiravaid meetmeid;

f)

selle eesmärgid täiendavad selle Euroopa tasandi erakonna eesmärke, millega ta on ametlikult seotud;

g)

selle juhtorgani liikmed esindavad vähemalt veerandit liikmesriike;

h)

see ei ole kasumit taotlev.

3.   Euroopa tasandi erakonnal võib olla ainult üks temaga ametlikult seotud Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus. Iga Euroopa tasandi erakond ja temaga seotud Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus tagab, et nende igapäevast juhtimist, juhtimisstruktuure ja raamatupidamist hoitakse eraldi.

Artikkel 4

Euroopa tasandi erakondade juhtimine

1.   Euroopa tasandi erakonna põhikiri peab vastama kohalduvale asukohaliikmesriigi õigusele ja hõlmama sätteid, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

a)

erakonna nimi ja logo, mis on selgelt eristatav juba olemasolevatest Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste nimedest ja logodest;

b)

erakonna asukoha aadress;

c)

poliitiline programm, milles esitatakse erakonna põhimõtted ja eesmärgid;

d)

artikli 3 lõike 1 punktile h vastav kinnitus, et erakond ei ole kasumit taotlev;

e)

asjakohasel juhul erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse nimi ning nendevaheliste ametlike suhete kirjeldus;

f)

sihtasutuse haldus- ja finantsstruktuur ja -menetlused, millega täpsustatakse eelkõige haldus- ja finantsalase ning seadusliku esindamise organid ja üksused, ning raamatupidamise aastaaruannete koostamise, kinnitamise ja kontrollimise reeglid;

g)

sisemenetlus, mida tuleb järgida juhul, kui see lõpetab vabatahtlikult oma tegevuse Euroopa tasandi erakonnana;

h)

erakonna sisekord soolise tasakaalu kohta.

2.   Euroopa tasandi erakonna põhikiri hõlmab erakonna sisekorralduse sätteid, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

a)

erakonna liikmete vastuvõtmise, väljaastumise ning väljaheitmise üksikasjalik kord ning põhikirjale lisatud liikmeserakondade loetelu;

b)

igat tüüpi liikmesusega seotud õigused ja kohustused ning asjaomased hääletamisõigused;

c)

erakonna juhtorganite volitused, ülesanded ja koosseis, täpsustades iga juhtorgani puhul kandidaatide valiku kriteeriumid ning kandidaatide ametisse nimetamise ja ametist vabastamise üksikasjalik kord;

d)

erakonnasisesed otsustusprotsessid, eelkõige hääletusmenetlused ja kvooruminõuded;

e)

lähenemisviis läbipaistvusele, eelkõige seos raamatupidamise, kontode ja annetuste, privaatsuse ning isikuandmete kaitsega;

f)

põhikirja muutmise sisemenetlus.

3.   Euroopa tasandi erakonna põhikirjaga tagatakse, et:

a)

hääletusele pandud ettepanekud peavad saama häälteenamuse liikmetelt, kelle asukoht on Euroopa Liidus või kes on liidu kodanikud, et need ettepanekud saaks vastu võtta;

b)

assotsieerunud liikmeserakondade antud hääled ei ole häälteenamuse saavutamisel otsustava tähtsusega;

c)

assotsieerunud liikmeserakonnad ei või ei individuaalselt ega kollektiivselt tegutseda hääletavate liidu kodanike enamuse või asjaomase Euroopa tasandi erakonna enamuse vastu ega seda blokeerida;

d)

assotsieerunud liikmeserakondade esindajatele ei või delegeerida juhtorganites täitevvolitusi.

4.   Asukohaliikmesriik võib kehtestada põhikirjale täiendavaid nõudeid tingimusel, et need täiendavad nõuded ei ole vastuolus käesoleva määrusega.

Artikkel 5

Läbipaistvuskohustused seoses logode kasutamise, poliitilise programmi avaldamise ja soolise tasakaaluga

1.   Iga Euroopa tasandi erakond tagab, et selle liikmeserakonnad avaldavad oma veebisaidil Euroopa tasandi erakonna programmi ja logo. Euroopa tasandi erakonna logo kuvatakse liikmeserakonna veebisaidi esilehe ülemises osas selgelt nähtaval viisil.

2.   Iga Euroopa tasandi erakond avaldab oma veebisaidil teabe kandidaatide soolise tasakaalu kohta pärast 28. detsembril 2025. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel koos ajakohastatud teabega soolise esindatuse kohta oma erakonna liikmetest Euroopa Parlamendi liikmete seas.

Iga Euroopa tasandi erakond tagab, et tema liidust pärit liikmeserakonnad avaldavad oma veebisaidil teabe oma kandidaatide soolise tasakaalu kohta Euroopa Parlamendi valimistel ja soolise esindatuse kohta oma erakonna liikmetest Euroopa Parlamendi liikmete seas.

Artikkel 6

Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste juhtimine

1.   Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse põhikiri peab vastama kohalduvale asukohaliikmesriigi õigusele ja hõlmama sätteid, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

a)

sihtasutuse nimi ja logo, mis on selgelt eristatav juba olemasolevatest Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste nimedest ja logodest;

b)

sihtasutuse asukoha aadress;

c)

sihtasutuse põhimõtete ja eesmärkide kirjeldus, mis peab olema kooskõlas artikli 2 punktis 6 loetletud ülesannetega;

d)

artikli 3 lõike 2 punkti h kohane kinnitus, et sihtasutus ei ole kasumit taotlev;

e)

selle Euroopa tasandi erakonna nimi, millega sihtasutus otseselt seotud on, ning nendevaheliste ametlike suhete kirjeldus;

f)

sihtasutuse organite loetelu, milles täpsustatakse nende volitused, ülesanded ning koosseis, sealhulgas selliste organite liikmete ja juhtide ametisse nimetamise ja ametist vabastamise üksikasjalik kord;

g)

sihtasutuse haldus- ja finantsstruktuur ja -menetlused, millega täpsustatakse eelkõige haldus- ja finantsalase ning seadusliku esindamise organid ja üksused, ning raamatupidamise aastaaruannete koostamise, kinnitamise ja kontrollimise reeglid;

h)

põhikirja muutmise sisemenetlus;

i)

sisemenetlus, mida tuleb järgida juhul, kui Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus lõpetab vabatahtlikult oma tegevuse;

j)

erakonna sisekord soolise tasakaalu kohta;

k)

reeglid, millega reguleeritakse assotsieerunud liikmesorganisatsioonide õigusi ja kohustusi Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse juhtimisstruktuurides ja otsustusprotsessides, tagades piisavad kaitsemeetmed välissekkumise vastu ja hoides ära selle, et assotsieerunud liikmesorganisatsioonid kehtestavad tegevussuuna või blokeerivad enamiku liidust pärit liikmetest.

2.   Asukohaliikmesriik võib kehtestada põhikirjale täiendavaid nõudeid tingimusel, et need täiendavaid nõuded ei ole vastuolus käesoleva määrusega.

Artikkel 7

Soolise tasakaalu reegliga seotud nõuded

1.   Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste juhtorganid peavad olema sooliselt tasakaalus.

2.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused võtavad kasutusele sisemehhanismi, mis edendab soolist tasakaalu ja ergutab naiste aktiivset osalemist kogu tegevuses.

3.   Euroopa tasandi erakondadel ja Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel peab olema menetluskord seksuaalse ahistamise ja soolise diskrimineerimise järjepidevaks ennetamiseks, avastamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Artikkel 8

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste amet

1.   Asutatakse Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste amet (edaspidi „amet“) Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimiseks, kontrollimiseks ja neile kooskõlas käesoleva määrusega karistuste määramiseks.

2.   Amet on juriidiline isik. Amet tegutseb sõltumatult ning järgib oma ülesannete täitmisel täiel määral käesolevat määrust.

Amet võtab vastu otsused Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimise ja registrist kustutamise kohta kooskõlas käesolevas määruses sätestatud menetluste ja tingimustega. Lisaks kontrollib amet korrapäraselt, kas registreeritud Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused täidavad artiklis 3 sätestatud registreerimistingimusi ning artikli 4 lõike 1 punktide a, b, d, e ja f, artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 1 punktide a–e, g ja k sätteid juhtimise kohta.

Oma otsustes võtab amet täiel määral arvesse ühinemisvabaduse põhiõigust ja vajadust tagada Euroopas erakondade mitmekesisus.

Ametit esindab direktor, kes teeb ameti nimel kõik otsused.

3.   Ameti direktori nimetavad pikendamise võimaluseta viieks aastaks ametisse Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi koos „ametisse nimetav asutus“) ühisel kokkuleppel nende kolme institutsiooni peasekretäridest koosneva valikukomisjoni ettepanekute alusel pärast avaliku kandideerimismenetluse läbiviimist.

Ameti direktori valikul võetakse aluseks tema isikuomadused ja kutseoskused. Ameti direktor ei tohi olla Euroopa Parlamendi liige, ei tohi olla üheski valitud ametis ega olla Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse praegune või endine töötaja. Valitud direktoril ei tohi olla huvide konflikti ameti direktorina tegutsemise ning teiste ametikohustuste vahel, eelkõige käesoleva määruse sätete kohaldamisel.

Ametist tagasiastumise, pensionile jäämise, ametist vabastamise või surma tõttu vabanenud ametikoht täidetakse sama menetluse kohaselt.

Tavapärase ametiaja lõppemise või vabatahtliku ametist tagasiastumise korral jätkab direktor oma ülesannete täitmist seni, kuni ametisse on asunud uus direktor.

Juhul kui ameti direktor ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele, võidakse ta ametist vabastada esimeses lõigus osutatud kolmest institutsioonist vähemalt kahe institutsiooni ühisel kokkuleppel ning aruande alusel, mille on omal algatusel või kolmest institutsioonist ühe institutsiooni taotlusel koostanud esimeses lõigus osutatud valikukomisjon.

Ameti direktor täidab oma ülesandeid sõltumatult. Ameti nimel tegutsedes ei küsi direktor ega võta vastu juhiseid üheltki institutsioonilt või valitsuselt ega üheltki teiselt organilt või asutuselt. Ameti direktor hoidub mis tahes tegevusest, mis on vastuolus tema tööülesannetega.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon täidavad direktori suhtes ühiselt volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste) alusel, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (14). Ilma et see piiraks ametisse nimetamise ja ametist vabastamise otsuste kohaldamist, võivad kolm institutsiooni leppida kokku, et ametisse nimetavale asutusele antud mõningaid või kõiki ülejäänud volitusi täidab üks nendest.

Ametisse nimetav asutus võib direktorile määrata teisi ülesandeid tingimusel, et sellised ülesanded sobivad tema töökoormusega, mis tuleneb ameti direktori kohustustest, ei tekita huvide konflikti ega sea ohtu direktori täielikku sõltumatust.

4.   Ameti füüsiline asukoht on Euroopa Parlament, kes annab ameti käsutusse vajalikud ruumid ja tugiteenused.

5.   Ameti direktorit abistavad töötajad, kelle suhtes ta kasutab Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja muude teenistujatega teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule antud volitusi (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“), mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. Amet võib kasutada kõigis oma töövaldkondades lähetatud riiklikke eksperte või muud personali, kes ei ole ameti töötajad.

Ameti töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning liidu institutsioonide kokkuleppel personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastu võetud norme.

Töötajate valikuga ei tohi kaasneda huvide konflikti töötajate tööülesannete vahel ametis ning nende muude ametiülesannete vahel ning töötajad peavad hoiduma tegevusest, mis on vastuolus nende ülesannete olemusega.

6.   Amet sõlmib Euroopa Parlamendi ja asjakohasel juhul teiste institutsioonidega mis tahes haldusküsimustes kokkuleppeid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks, iseäranis kokkuleppeid vastavalt lõigetele 4, 5 ja 8 tema käsutusse antavate töötajate ning osutatavate teenuste ja tugiteenuste kohta.

7.   Assigneeringud ameti kulude katmiseks eraldatakse eraldi jaotisest liidu üldeelarve Euroopa Parlamendi jaos. Assigneeringud peavad olema piisavad, et tagada ameti täielik ja sõltumatu toimimine. Direktor esitab Euroopa Parlamendile ameti eelarvekava, mis avalikustatakse. Euroopa Parlament delegeerib nimetatud assigneeringutega seotud eelarvevahendite käsutaja ülesanded ameti direktorile.

8.   Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1 (15).

Ameti ja registri toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

9.   Amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja jagavad kogu teavet, mis on vajalik nende vastavate ülesannete täitmiseks käesoleva määruse alusel.

10.   Direktor esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande ameti tegevuse kohta. Amet avaldab aruanded oma veebisaidil.

11.   Euroopa Liidu Kohus kontrollib ameti otsuste õiguspärasust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263 ning tal on pädevus vaidlustes, mis on seotud ameti tekitatud kahju hüvitamisega kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 268 ja 340. Juhul kui amet ei tee käesolevas määruses ette nähtud juhul otsust, võib Euroopa Liidu Kohtule esitada tegevusetuse hagi kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 265.

Artikkel 9

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste register

1.   Amet loob Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registri ning haldab seda. Registrisse kantud andmed tehakse artikli 39 kohaselt kättesaadavaks internetis.

2.   Selleks et tagada registri sujuv toimimine, on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 43 ja käesoleva määruse asjakohaste sätete kohaldamisalas, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks järgmise:

a)

ameti valduses olev teave ja tõendavad dokumendid, mille puhul register on pädev andmehoidla ja mis hõlmavad Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse põhikirju, kõiki muid registreerimise taotlemise käigus artikli 10 lõike 2 kohaselt esitatud dokumente, kõiki asukohaliikmesriigilt saadud dokumente, mis on osutatud artikli 20 lõikes 2, ning teave isikute kohta, kes on nende organite liikmed või kellel on artikli 4 lõike 1 punktis f ning artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud haldus- ja finantsalase ning seadusliku esindamise volitused;

b)

käesoleva lõike punktis a osutatud registri materjalid, mille õiguspärasust register on pädev kinnitama, mida amet on vastavalt talle käesoleva määrusega ettenähtud pädevusele kinnitanud.

Ametil puudub pädevus kontrollida, kuidas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus täidab kohustust või nõuet, mille asukohaliikmesriik on asjaomasele erakonnale või sihtasutusele artiklite 4 ja 6 ning artikli 19 lõike 2 kohaselt kehtestanud ning mis lisanduvad käesolevas määruses sätestatud kohustustele ja nõuetele.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse registrile kohaldatava registreerimisnumbrite süsteemi üksikasju ja kolmandatele isikutele nende taotluse alusel väljastatavaid registri standardväljavõtteid, kaasa arvatud kirjade ja dokumentide sisu. Nimetatud väljavõtted ei sisalda muid isikuandmeid kui teave isikute kohta, kes on selliste organite liikmed või töötavad sellisel ametikohal, millele on antud artikli 4 lõike 1 punktis f ning artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud haldus- ja finantsalase ning seadusliku esindamise volitused.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 44 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Registreerimise taotlemine

1.   Registreerimiseks esitatakse ametile taotlus. Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena registreerimise taotluse saab esitada üksnes see Euroopa tasandi erakond, kellega taotluse esitaja on ametlikult seotud.

2.   Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

a)

dokumendid, mis tõendavad, et taotleja täidab artiklis 3 sätestatud tingimusi, sealhulgas standarddeklaratsioon käesoleva määruse I lisas esitatud vormis;

b)

erakonna või sihtasutuse põhikiri, mis sisaldab artiklites 4 ja 6 ettenähtud sätteid, kaasa arvatud asjakohased lisad ning, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 2 osutatud asukohaliikmesriigi kinnitus.

3.   Komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 43 ja käesoleva määruse asjakohaste sätete kohaldamisalas, et teha järgmist:

a)

täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks lisateabe või tõendavad dokumendid, mis tuleb esitada lisaks lõikes 2 osutatule ning mis on vajalikud selleks, et amet saaks täiel määral täita talle käesoleva määrusega ettenähtud ülesandeid seoses registri toimimisega;

b)

muuta käesolevat määrust, kohandades vajaduse korral I lisas esitatud ametlikku standarddeklaratsiooni nende taotleja esitatavate andmete osas, tagamaks et teave allakirjutanu, tema volituste ning selle Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse kohta, keda ta on seoses deklaratsiooniga volitatud esindama, on piisav.

4.   Taotluse osana ametile esitatud dokumendid avalikustatakse viivitamata artiklis 39 osutatud veebisaidil.

Artikkel 11

Taotluse läbivaatamine ja ameti otsus

1.   Amet vaatab taotluse läbi, et teha kindlaks, kas taotleja täidab artiklis 3 sätestatud registreerimistingimusi ja kas põhikiri sisaldab artiklitega 4 ja 6 nõutud sätteid.

2.   Amet võtab vastu otsuse taotleja registreerimise kohta, välja arvatud juhul, kui ta teeb kindlaks, et taotleja ei täida artiklis 3 sätestatud registreerimistingimusi või kui põhikiri ei sisalda artiklitega 4 ja 6 nõutud sätteid.

Amet avalikustab otsuse taotleja registreerimise kohta ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saamisest, või juhul kui kohaldatakse artikli 20 lõikes 4 sätestatud menetlusi, nelja kuu jooksul registreerimistaotluse saamisest.

Juhul kui taotlus ei ole täielik, palub amet taotlejal viivitamata esitada vajaliku lisateabe. Teises lõigus esitatud tähtaega hakatakse arvestama üksnes sellest kuupäevast, mil ametile on laekunud täielik taotlus.

3.   Ametile piisab artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud standarddeklaratsioonist, et teha kindlaks, kas taotleja täidab kas artikli 3 lõike 1 punktides d ja e või artikli 3 lõike 2 punktides c ja d osutatud tingimusi, olenevalt sellest, milline neist on kohaldatav.

4.   Ameti otsus taotleja registreerimise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas koos asjaomase erakonna või sihtasutuse põhikirjaga. Ameti otsus taotleja registreerimata jätmise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas koos keeldumise üksikasjalike põhjendustega.

5.   Artikli 10 lõike 2 kohaselt registreerimistaotluse osana esitatud dokumentidesse või põhikirja tehtud muudatustest tuleb ametit teavitada kahe kuu jooksul. Amet ajakohastab registreeringut vastavalt sellistele muudatustele. Artikli 20 lõigetes 2 ja 4 sätestatud menetlusi kohaldatakse mutatis mutandis.

6.   Iga aasta 30. septembriks saadetakse ametile Euroopa tasandi erakonna liikmeserakondade ajakohastatud loetelu, mis on lisatud artikli 4 lõike 2 kohaselt Euroopa tasandi erakonna põhikirjale, koos standarddeklaratsiooniga, kasutades I lisas esitatud vormi, kui ühinenud on uus liikmeserakond. Selliste muudatuste tegemisest, mille tagajärjel ei pruugi Euroopa tasandi erakond enam artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud tingimust täita, teavitatakse ametit nelja nädala jooksul.

Artikkel 12

Registreerimistingimuste ja -nõuete täitmise kontrollimine ning registrist kustutamise põhjuste kontrollimine

1.   Ilma et see piiraks artiklis 13 sätestatud menetluse kohaldamist, kontrollib amet korrapäraselt, kas registreeritud Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused täidavad artiklis 3 sätestatud registreerimistingimusi ning artikli 4 lõike 1 punktides a, b, d, e ja f, artikli 4 lõikes 3 ning artikli 6 lõike 1 punktides a–e, g ja k esitatud sätteid juhtimise kohta.

2.   Kui amet leiab, et Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse puhul võiks esineda üks artikli 21 lõike 1 punkti a või artikli 21 lõike 2 kohastest registrist kustutamise alustest, teavitab ta sellest asjaomast Euroopa tasandi erakonda või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust põhjendamatu viivituseta. Teavitades Euroopa tasandi erakonda või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust, palub amet asjaomasel Euroopa tasandi erakonnal või Euroopa tasandi poliitilisel sihtasutusel esitada oma märkused ühe kuu jooksul alates teabe kättesaamise kuupäevast.

3.   Artikli 3 lõike 1 punktide c, f, g või h, artikli 3 lõike 2 punktide e, f, g või h või artikli 4 lõike 1 punktides a, b, d, e ja f, artikli 4 lõikes 3 ning artikli 6 lõike 1 punktides a-e, g ja k sätestatud juhtimist käsitlevate sätete täitmata jätmise korral annab amet asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele võimaluse võtta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tähtajaks vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks. Amet võib asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse põhjendatud taotluse korral nimetatud tähtaega pikendada, kui selline pikendamine on Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse kavandatud parandusmeetmete tõttu vajalik ja asjakohane.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud tähtaja möödumisel või kui amet saab enne kõnealuse tähtaja möödumist asjaomaselt Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt märkusi ja teavet parandusmeetmete kohta, hindab amet põhjendamatu viivituseta märkusi või teavet arvesse võttes, kas Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse puhul esineb artikli 21 lõike 1 punkti a või artikli 21 lõike 2 kohane registrist kustutamise alus.

Artikkel 13

Liidu põhiväärtustega seotud registreerimistingimuste kontrollimine

1.   Euroopa Parlament, tegutsedes omal algatusel või kodanike rühma põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra asjaomastele sätetele, või nõukogu või komisjon võivad esitada ametile taotluse kontrollida, kas teatav Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus täidab artikli 3 lõike 1 punktides d ja e ning artikli 3 lõike 2 punktides c ja d sätestatud tingimusi. Sellistel juhtudel ja artikli 14 lõikes 2 osutatud juhtudel teavitab amet põhjendamatu viivituseta asjaomast Euroopa tasandi erakonda või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust, palub tal esitada oma märkused ja annab talle võimaluse võtta ühe kuu jooksul alates teabe saamisest meetmeid olukorra parandamiseks.

2.   Amet võib asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse põhjendatud taotluse korral pikendada lõikes 1 osutatud tähtaega, kui selline pikendamine on Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse kavandatud parandusmeetmete tõttu vajalik ja asjakohane.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaja möödumisel või kui amet saab enne kõnealuse tähtaja möödumist asjaomaselt Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt märkusi ja teavet parandusmeetmete kohta, esitab amet asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse märkused ja, kui see on kohaldatav, selle erakonna või sihtasutuse võetud parandusmeetmete kirjelduse artiklis 16 osutatud sõltumatute väljapaistvate isikute komiteele ning palub kõnealusel komiteel esitada selle kohta arvamus. Komitee esitab oma arvamuse kahe kuu jooksul alates ameti taotluse saamisest.

4.   Juhul kui amet saab teada asjaoludest, mis võivad tekitada kahtlusi, kas teatav Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus täidab artikli 3 lõike 1 punktides d ja e ning artikli 3 lõike 2 punktides c ja d sätestatud tingimusi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni, et anda igaühele neist institutsioonidest võimalus esitada taotlus käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrolliks. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, teatavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon oma kavatsusest esitada nimetatud taotlus kahe kuu jooksul alates kõnealuse teabe saamisest.

5.   Lõigetes 1–4 sätestatud menetlust ei tohi alustata kahe kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis eelneb vahetult Euroopa Parlamendi valimistele.

6.   Amet otsustab, kas asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus tuleb registrist kustutada, võttes arvesse artiklis 16 osutatud sõltumatute väljapaistvate isikute komitee arvamust. Amet peab oma otsust igakülgselt põhjendama.

7.   Amet võib vastu võtta Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registrist kustutamise otsuse alusel, et ei ole täidetud artikli 3 lõike 1 punktis d või e või artikli 3 lõike 2 punktis c või d sätestatud tingimusi, üksnes kõnealuste tingimuste ilmse ja tõsise rikkumise korral. Selle otsuse suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud menetlust.

8.   Ameti otsus Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus artikli 3 lõike 1 punktis d või e või artikli 3 lõike 2 punktis c või d esitatud tingimuste ilmse ja tõsise rikkumise tõttu registrist kustutada edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Otsus jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei esita vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast neile otsusest teatamist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist ametile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Juhul kui Euroopa Parlament ja nõukogu esitavad vastuväite, jääb Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registreerimine jõusse.

9.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada vastuväiteid ameti otsuse suhtes Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist kustutada ainult põhjustel, mis on seotud artikli 3 lõike 1 punktis d või e ja artikli 3 lõike 2 punktis c või d esitatud registreerimistingimuste täitmise hindamisega.

10.   Kui ameti otsuse kohta Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist kustutada on esitatud vastuväide, annab amet sellest vastuväitest asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele teada.

11.   Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seisukoha oma vastavate otsuste tegemise reeglite kohaselt, mis on kehtestatud kooskõlas aluslepingutega. Kõik vastuväited ameti otsusele Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist kustutada peavad olema igakülgselt põhjendatud ja need avalikustatakse.

Artikkel 14

Liikmesriigi õiguse kohaste kohustuste täitmise kontrollimine

1.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on jätnud ulatuslikult täitmata artikli 19 lõike 2 esimese lõigule vastava kohaldatava liikmesriigi õiguse kohased asjakohased kohustused, võib selle Euroopa tasandi erakonna või poliitilise sihtasutuse asukohaliikmesriik esitada ametile taotluse Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registrist kustutamiseks. Kõnealust taotlust tuleb igakülgselt põhjendada. Eelkõige kirjeldatakse taotluses täpselt ja ammendavalt ebaseaduslikku tegevust ja nimetatakse konkreetsed riigisisesed nõuded, mida ei ole täidetud.

Kui liikmesriigi käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt esitatud taotluse sisu on ainult või valdavalt seotud ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtuste järgimist mõjutavate asjaoludega, algatab amet käesoleva määruse artikli 13 kohase kontrollimenetluse.

Muude küsimuste puhul, kui liikmesriik kinnitab käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt esitatud taotluses, et sellise taotluse vastu on riiklikul tasandil olemas tõhus õiguskaitsevahend ja kõik sellise taotlusega seotud õiguskaitsevahendid on ammendatud, hindab amet pärast asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse esindaja ärakuulamist, kas asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse puhul esineb artikli 21 lõike 1 punkti d kohane registrist kustutamise alus.

2.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on jätnud ulatuslikult täitmata käesoleva määruse artikli 19 lõike 2 teise lõigule vastava kohaldatava liikmesriigi õiguse kohased asjakohased kohustused ja kui küsimus on seotud üksnes või valdavalt ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtuste järgimist mõjutavate asjaoludega, võib asjaomane liikmesriik kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus sätestatuga esitada ametile taotluse. Amet menetleb seda vastavalt käesoleva artikli lõike 1 teisele lõigule.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel tegutseb amet igal juhul põhjendamatu viivituseta. Amet teavitab asjaomast liikmesriiki ning asjaomast Euroopa tasandi erakonda või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust sellest, milliseid meetmeid võeti vastuseks registrist kustutamise põhjendatud taotlusele.

Artikkel 15

Isikuandmete kaitse normide rikkumisega seotud kontrollimenetlus

1.   Euroopa tasandi erakond ega Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei tohi Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutada ega püüda mõjutada, kasutades ära kohalduvate isikuandmete kaitse normide rikkumist mõne füüsilise või juriidilise isiku poolt.

2.   Kui amet saab teada määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 21 kohase riikliku järelevalveasutuse otsusest, mille kohaselt füüsiline või juriidiline isik on kohalduvaid isikuandmete kaitse norme rikkunud, ja sellest otsusest tuleneb või on muudel põhjustel alust arvata, et rikkumine on seotud Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse poliitilise tegevusega Euroopa Parlamendi valimiste raames, suunab amet juhtumi käsitlemiseks käesoleva määruse artiklis 16 osutatud sõltumatute väljapaistvate isikute komiteele. Amet võib vajaduse korral teha asjaomase riikliku järelevalveasutusega koostööd.

3.   Lõikes 2 osutatud komitee esitab oma arvamuse selle kohta, kas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on asjaomast rikkumist ära kasutades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada. Amet taotleb arvamust põhjendamatu viivituseta, ent mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates sellest, kui ta saab teada riikliku järelevalveasutuse otsusest. Amet kehtestab komiteele arvamuse esitamiseks lühikese ja mõistliku tähtaja. Komitee peab nimetatud tähtajast kinni pidama.

4.   Komitee arvamuse alusel otsustab amet kooskõlas artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktiga ix, kas määrata asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele rahatrahv. Ameti otsus peab olema igakülgselt põhjendatud, eriti mis puudutab komitee arvamust, ning see avaldatakse kiiresti.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud menetlus ei piira artiklites 12, 13 ja 14 sätestatud menetluse kasutamist. Käesolevas artiklis sätestatud menetluse suhtes ei kohaldata artikli 13 lõikes 5 sätestatud keeldu, mille alusel ei tohi esitada artikli 13 lõigetes 1–4 sätestatud kontrollitaotlust kahe kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis eelneb vahetult Euroopa Parlamendi valimistele.

Artikkel 16

Sõltumatute väljapaistvate isikute komitee

1.   Määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014 loodud sõltumatute väljapaistvate isikute komitee koosneb kuuest liikmest – Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetavad igaüks kaks liiget. Komitee liikmete valikul võetakse aluseks isikuomadused ja kutseoskused. Komitee liige ei tohi olla Euroopa Parlamendi, nõukogu ega komisjoni liige, ta ei tohi olla valitaval ametikohal ning ta ei tohi olla Euroopa Liidu ametnik ega teenistuja ega mõne Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse praegune või endine töötaja.

Komitee liikmed on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Nad ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki institutsioonilt või valitsuselt ega üheltki teiselt organilt või asutuselt ja hoiduvad igasugusest tegevusest, mis on kokkusobimatu nende ülesannete olemusega.

Komitee uus koosseis nimetatakse kuue kuu jooksul pärast igakordseid Euroopa Parlamendi valimisi toimuva Euroopa Parlamendi esimese istungi lõppu. Komitee liikmete volitusi ei saa pikendada.

2.   Komitee võtab vastu oma kodukorra. Komitee liikmed valivad vastavalt kodukorrale endi hulgast komitee esimehe. Euroopa Parlament tagab komitee sekretariaaditeenused ja rahastab komiteed. Komitee sekretariaat töötab üksnes komitee alluvuses.

3.   Ameti taotlusel esitab komitee arvamuse:

a)

artikli 3 lõike 1 punktides d ja e ja artikli 3 lõike 2 punktides c ja d osutatud liidu põhiväärtuste iga võimaliku ilmse ja tõsise rikkumise kohta Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse poolt;

b)

selle kohta, kas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on kohalduvate isikuandmete kaitse normide rikkumist ära kasutades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b osutatud juhtudel võib komitee taotleda ametilt, Euroopa Parlamendilt, asjaomaselt Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt, teistelt erakondadelt, poliitilistelt sihtasutustelt või muudelt sidusrühmadelt kõiki asjaomaseid dokumente või tõendeid ning nende esindajate ärakuulamist. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud juhul teeb artiklis 15 osutatud riiklik järelevalveasutus komiteega vastavalt kohaldatavale õigusele koostööd.

Oma arvamustes võtab komitee täiel määral arvesse ühinemisvabadust kui ühte põhiõigust ja vajadust tagada Euroopas erakondade mitmekesisus.

Komitee arvamused avalikustatakse viivitamata.

III PEATÜKK

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE ÕIGUSLIK STAATUS

Artikkel 17

Juriidilise isiku staatus

Euroopa tasandi erakondadel ja Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel on Euroopa juriidilise isiku staatus.

Artikkel 18

Õiguslik tunnustamine ja õigusvõime

Euroopa tasandi erakondi ja Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi tunnustatakse õiguslikult ning neil on õigusvõime kõigis liikmesriikides.

Artikkel 19

Kohaldatav õigus

1.   Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust reguleeritakse käesoleva määrusega.

2.   Käesoleva määrusega reguleerimata juhtudel või kui küsimus on käesoleva määrusega reguleeritud üksnes osaliselt, reguleeritakse määrusega hõlmamata osas Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust asukohaliikmesriigi õiguse kohaldatavate sätetega.

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust teistes liikmesriikides reguleeritakse kõnealuste liikmesriikide asjaomase riigisisese õigusega.

3.   Käesoleva määrusega või lõike 2 kohaselt kohaldatavate sätetega reguleerimata juhtudel või – juhul kui küsimusi reguleeritakse nendega üksnes osaliselt – juhinduvad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused küsimuste nendes aspektides, mida määruse ja nimetatud sätetega ei reguleerita, oma põhikirja vastavatest sätetest.

Artikkel 20

Euroopa juriidilise isiku staatuse omandamine

1.   Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus saab Euroopa juriidilise isiku staatuse päeval, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse artikli 11 kohane ameti otsus erakonna või sihtasutuse registreerimise kohta.

2.   Juhul kui Euroopa tasandi erakonnana või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena registreerimise taotleja asukohaliikmesriik seda nõuab, lisatakse vastavalt artiklile 10 esitatud taotlusele asukohaliikmesriigi kinnitus, millega tõendatakse, et taotleja on järginud kõiki taotluse esitamise kohta kehtivaid riigisiseseid nõudeid ja et taotleja põhikiri vastab artikli 19 lõike 2 esimeses lõigus osutatud kohaldatavale õigusele.

3.   Juhul kui taotlejal on juriidilise isiku staatus vastavalt liikmesriigi õigusele, käsitab see liikmesriik Euroopa juriidilise isiku staatuse omandamist üleminekuna riigi tasandi juriidilise isiku staatusest Euroopa juriidilise isiku kui selle õigusjärglase staatusse. Euroopa juriidilisel isikul säilivad täies ulatuses olemasolevad riigi tasandi juriidilise isiku õigused ja kohustused, endine riigi tasandi juriidiline isik lakkab aga sellisena olemast. Asjaomane liikmesriik ei kohalda niisuguse ülemineku suhtes ülemäära piiravaid tingimusi. Taotlejal säilib asukoht asjaomases liikmesriigis kuni artikli 11 kohase otsuse avaldamiseni.

4.   Kui liikmesriik, kus on taotleja asukoht, seda nõuab, määrab amet lõikes 1 osutatud avaldamise kuupäeva alles pärast selle liikmesriigiga konsulteerimist.

Artikkel 21

Euroopa juriidilise isiku staatuse lõpetamine

1.   Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus kaotab Euroopa juriidilise isiku staatuse, kui ta kustutatakse registrist ameti otsusega järgmistel juhtudel:

a)

kui amet leiab artiklis 12 sätestatud menetluse käigus, et

i)

asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei täida mõnda artikli 3 lõike 1 punktides a, b, c, f, g või h või artikli 3 lõike 2 punktides a, b, e, f, g või h sätestatud registreerimistingimust;

ii)

asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei täida ühte artikli 4 lõike 1 punktides a, b, d, e või f või artikli 6 lõike 1 punktides a–e, g või k sätestatud juhtimist käsitlevat sätet;

iii)

asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on ühes määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 138 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmise aluseks olevas olukorras või

iv)

teave, mis oli otsustav asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registreerimise otsuse jaoks, oli vale või eksitav, või kõnealune otsus saadi pettuse teel;

b)

amet leiab käesoleva määruse artiklis 13 sätestatud menetluse käigus, et asjaomane Euroopa tasandi erakond või selle liikmeserakonnad või asjaomane Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus või selle liikmesorganisatsioonid on ilmselgelt ja tõsiselt rikkunud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktides d või e või artikli 3 lõike 2 punktides c või d sätestatud registreerimistingimusi seoses ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtuste järgimisega;

c)

Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse taotlusel või

d)

liikmesriigi poolt esitatud taotlusel, mis vastab artikli 14 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

2.   Kui amet otsustab Euroopa tasandi erakonna registrist kustutada, kustutab ta registrist ka sellega seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse.

3.   Ameti otsus kustutada registrist Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus adresseeritakse asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele ning tehakse talle teatavaks. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Kui asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus omandab juriidilise isiku staatuse oma asukohaliikmesriigi õiguse kohaselt, käsitab see liikmesriik selle staatuse omandamist üleminekuna Euroopa juriidilise isiku staatusest riigi tasandi juriidilise isiku staatusse, mille puhul viimasel säilivad täielikult endise Euroopa juriidilise isiku õigused ja kohustused. Asjaomane liikmesriik ei kohalda niisuguse ülemineku suhtes ülemäära piiravaid tingimusi.

5.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei omanda juriidilise isiku staatust oma asukohaliikmesriigi õiguse kohaselt, lõpetatakse selle erakonna või sihtasutuse tegevus vastavalt selle liikmesriigi kohaldatavale õigusele. Asjaomane liikmesriik võib nõuda, et erakond või sihtasutus omandaks enne tegevuse lõpetamist riigi tasandi juriidilise isiku staatuse vastavalt lõikele 4.

6.   Kõikides käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud olukordades tagab asjaomane liikmesriik, et täielikult järgitaks artiklis 3 sätestatud kasumi taotlemisest loobumise tingimust. Amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja võivad asjaomase liikmesriigiga kokku leppida Euroopa juriidilise isiku staatuse lõpetamise üksikasjalikus korras, eelkõige selleks, et tagada liidu üldeelarvest saadud rahaliste vahendite tagasimaksmine ja vastavalt artiklile 32 määratud kõigi rahatrahvide tasumine.

IV PEATÜKK

RAHASTAMISSÄTTED

Artikkel 22

Rahastamistingimused

1.   Käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele vastavalt registreeritud Euroopa tasandi erakond, mis on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega ega ole mõnes määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 138 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmise aluseks olevas olukorras, võib taotleda rahastamist liidu üldeelarvest vastavalt tingimustele, mille Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja on avaldanud toetusetaotluse esitamise kutses, et liidu üldeelarvest rahalist toetust saada.

2.   Käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele vastavalt registreeritud ja käesoleva artikli lõike 1 alusel rahastamist taotleda võiva Euroopa tasandi erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus, mis ei ole mõnes määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 138 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmise aluseks olevas olukorras, võib taotleda rahastamist liidu üldeelarvest vastavalt Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja poolt taotlusvoorus osalemise kutses avaldatud tingimustele.

3.   Liidu üldeelarvest rahastamise taotlemise tingimustele vastavuse kindlaksmääramisel vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja artikli 3 lõike 1 punktile b ning artikli 24 lõike 1 sätete kohaldamisel käsitatakse Euroopa Parlamendi liiget ainult ühe Euroopa tasandi erakonna liikmena, milleks on asjakohasel juhul erakond, millega on taotluste esitamise lõppkuupäeval seotud tema liikmesriigi või piirkonna erakond.

Euroopa Parlamendi liikme otsene liikmesus Euroopa tasandi erakonnas on lubatav, kui see Euroopa Parlamendi liige ei ole Euroopa tasandi erakonnaga seotud riikliku või piirkondliku erakonna liige.

4.   Rahalised toetused liidu üldeelarvest ei tohi ületada 95 % Euroopa tasandi erakonna eelarves kirjendatud iga-aastastest hüvitatavatest kuludest ega 95 % Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse kantud iga-aastastest rahastamiskõlblikest kuludest. Euroopa tasandi erakonnad võivad kasutada hüvitatavate kulude katmiseks eraldatud liidu vahendite kasutamata jäänud osa nende eraldamisele järgneva eelarveaasta jooksul. Nimetatud eelarveaasta lõpuks endiselt kasutamata jäänud summad nõutakse tagasi vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509.

5.   Liidu üldeelarvest rahalise toetusega hüvitatavad kulud hõlmavad artiklites 26 ja 27 sätestatud ulatuses halduskulusid ning tehnilise abi, kohtumiste ja koosolekute, uurimistöö, piiriüleste ürituste, uuringute, teabe ja väljaannetega seotud kulusid, samuti kampaaniatega seotud kulusid.

Artikkel 23

Rahastamistaotlus

1.   Liidu üldeelarvest rahaliste vahendite saamiseks peab artikli 22 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele vastav Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus esitama Euroopa Parlamendile taotluse pärast seda, kui avaldatakse toetusetaotluse esitamise kutse liidu üldeelarvest toetuse saamiseks või taotlusvoorus osalemise kutse.

2.   Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus peab taotluse esitamise ajal täitma artiklis 28 loetletud kohustusi. Ta peab olema alates taotluse esitamise kuupäevast kuni selle eelarveaasta või selle tegevuse lõpuni, milleks liidu üldeelarvest toetus anti, registris registreeritud ning tema suhtes ei tohi kehtida ükski artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktides vii–ix ettenähtud karistus.

3.   Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus lisab taotlusele oma iga-aastase tööprogrammi või tegevuskava.

4.   Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse kolme kuu jooksul pärast liidu üldeelarvest toetuse saamiseks korraldatud toetusetaotluse esitamise kutse või taotlusvoorus osalemise kutse tähtpäeva ning annab loa vastavateks assigneeringuteks ja haldab neid vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509.

5.   Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus võib taotleda liidu üldeelarvest rahastamist ainult selle Euroopa tasandi erakonna kaudu, millega ta on seotud.

Artikkel 24

Rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid ja jaotamine

1.   Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele kättesaadavad assigneeringud, millest on antud toetusi vastavalt artiklile 23, jaotatakse igal aastal järgmiselt:

a)

10 % jaotatakse toetust saavate Euroopa tasandi erakondade vahel võrdsetes osades;

b)

90 % jaotatakse toetust saavate Euroopa tasandi erakondade vahel proportsionaalselt nende osaga Euroopa Parlamenti valitud liikmetest.

Samasugust jaotust kasutatakse vahendite eraldamiseks Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele, võttes aluseks nende seotuse Euroopa tasandi erakonnaga.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud jaotuse aluseks on nende valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv, kes on taotleva Euroopa tasandi erakonna liikmed rahastamistaotluste esitamise viimasel päeval, võttes arvesse artikli 22 lõiget 3.

Pärast seda kuupäeva liikmete arvus tehtavad muudatused ei mõjuta Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste osa rahastamises. See ei kehti artikli 22 lõikes 1 sätestatud nõude kohta, mille kohaselt Euroopa tasandi erakond peab olema Euroopa Parlamendis esindatud vähemalt ühe liikmega.

Artikkel 25

Annetused, toetused ja omaloodud vahendid

1.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused võivad füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt võtta aastas annetaja kohta vastu annetusi kuni 18 000 euro väärtuses.

2.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused avaldavad artikli 28 kohaste raamatupidamise aastaaruannete esitamise ajal kõigi annetajate ja nende annetuste loetelu, märkides ära üksikannetuste laadi ja väärtuse. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka liidust pärit liikmeserakondadelt ja liidust pärit liikmesorganisatsioonidelt saadavate toetuste suhtes ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste üksikliikmete üle 1 500 euro suuruste toetuste suhtes ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste omaloodud vahendite suhtes.

Füüsiliste isikute annetuste ja toetuste puhul, mille väärtus on üle 1 500 euro aastas annetaja kohta, kuid väiksem kui 3 000 eurot või sellega võrdne, märgib asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus, kas füüsiline isik on vastavalt artikli 39 lõike 1 punktile e andnud eelneva nõusoleku andmete avaldamiseks.

3.   Annetustest, mis Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused on saanud kuue kuu jooksul enne Euroopa Parlamendi valimisi, teavitatakse ametit igal nädalal kirjalikult ja vastavalt lõikele 2.

4.   Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste vastu võetud üksikannetustest, mille väärtus ületab 12 000 eurot, teavitatakse ametit viivitamata kirjalikult ja vastavalt lõikele 2.

5.   Annetuste puhul, mille aastane koguväärtus on üle 3 000 euro aastas annetaja kohta, peavad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused selliselt annetajatelt nõudma, et need esitaksid enda korrektseks tuvastamiseks vajaliku teabe. Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused edastavad saadud teabe ametile, kui too seda nõuab.

Amet näeb ette vormi, mida tuleb kasutada esimeses lõigus osutatud annetajate tuvastamiseks.

6.   Euroopa tasandi erakond ja Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei tohi vastu võtta mitte ühtegi järgmistest annetustest ega toetustest:

a)

anonüümsed annetused ja toetused;

b)

annetused Euroopa Parlamendi fraktsioonide eelarvetest;

c)

annetused liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutuselt või annetused ettevõtjalt, kelle suhtes kõnealune ametiasutus võib otseselt või kaudselt omada valitsevat mõju seetõttu, et see ettevõtja on tema omanduses või tal on selles finantsosalus, või ettevõtja suhtes kehtivate reeglite tõttu, või

d)

annetused kolmandas riigis asuvatelt eraõiguslikelt isikutelt või kolmanda riigi üksikisikutelt, kellel ei ole hääleõigust Euroopa Parlamendi valimistel.

7.   Käesoleva määrusega keelatud annetus tuleb 30 päeva jooksul pärast kuupäeva, kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on selle vastu võtnud, tagastada annetajale või isikule, kes tegutseb annetaja nimel. Kui annetuse tagastamine ei ole võimalik, tuleb sellest teavitada ametit ja Euroopa Parlamenti.

Kui annetusest teavitatakse vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule, määrab Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja kindlaks saadaoleva summa ning kinnitab sissenõudmise vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklites 98, 99 ja 100 kehtestatud sätetele. Kõnealused vahendid lisatakse üldtuluna Euroopa Parlamenti käsitlevasse liidu üldeelarve jakku.

8.   Kui ametil on alust arvata, et annetuse vastuvõtmisel on rikutud käesolevat määrust, on tal õigus viia läbi kontroll. Selleks võib ta taotleda Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt ja selle annetajatelt täiendavat teavet ning teha koostööd liikmesriigi asjaomaste asutustega.

9.   Toetused Euroopa tasandi erakonnale tema liikmetelt, ükskõik kas tegemist on liidust pärit liikmeserakondade või liidu kodanikega, on lubatud. Selliste toetuste väärtus ei tohi ületada 40 % kõnealuse Euroopa tasandi erakonna aastaeelarvest.

10.   Toetused Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele tema liikmetelt, ükskõik kas tegemist on liidust pärit liikmesorganisatsioonide või liidu kodanikega, ning sihtasutusega seotud Euroopa tasandi erakonnalt, on lubatud. Selliste toetuste väärtus ei või ületada 40 % kõnealuse Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse aastaeelarvest ja need ei tohi pärineda rahalistest vahenditest, mille Euroopa tasandi erakond on saanud käesoleva määruse alusel liidu üldeelarvest.

Tõendamiskohustus on asjaomasel Euroopa tasandi erakonnal, kes märgib selgelt oma raamatupidamises nende vahendite päritolu, mida kasutati temaga seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse toetamiseks.

11.   Ilma et see piiraks lõigete 9 ja 10 kohaldamist, võivad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused vastu võtta oma liikmeskonda kuuluvate kodanike toetusi, mille väärtus on kuni 18 000 eurot aastas ühe liikme kohta, kui asjaomane liige maksab seda toetust enda nimel.

Esimeses lõigus nimetatud piirmäära ei kohaldata, kui asjaomane liige on ka Euroopa Parlamendi, riigi parlamendi, piirkondliku parlamendi või piirkondliku assamblee liige.

12.   Toetused, mis ei ole käesoleva määrusega lubatud, tagastatakse vastavalt lõikele 7.

13.   Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse omaloodud vahendite väärtus ei tohi ületada 3 % selle Euroopa tasandi erakonna aastaeelarvest ja 5 % selle Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse aastaeelarvest.

Artikkel 26

Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniate rahastamine

1.   Käesoleva lõike teise lõigu kohaselt võib liidu üldeelarvest või muudest allikatest saadud vahenditega rahastada Euroopa tasandi erakondade korraldatud Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniaid; kõnealused erakonnad või nende erakondade liikmed osalevad nimetatud valimistel vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile g. Samuti võib rahastada artikli ühist Euroopa tasandi poliitilist tegevust.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti (16) artikliga 8 reguleerib ja vajadusel piirab Euroopa Parlamendi valimistel osalevate erakondade, kandidaatide ja kolmandate isikute valimiskulude rahastamist ning nende osalemist Euroopa Parlamendi valimistel iga liikmesriik oma riigisiseste õigusaktidega.

2.   Lõikes 1 osutatud kampaaniatega kaasnevad kulud peavad Euroopa tasandi erakondade raamatupidamise aastaaruannetes olema selgelt tuvastatavad.

Artikkel 27

Rahastamiskeeld

1.   Olenemata artikli 26 lõikest 1 ei kasutata Euroopa tasandi erakondadele liidu üldeelarvest või muudest allikatest eraldatavaid rahalisi vahendeid muude erakondade, eelkõige liikmesriikide erakondade või kandidaatide otseseks või kaudseks rahastamiseks. Nendele riikide erakondadele ja kandidaatidele kohaldatakse endiselt riigisiseseid õigusnorme.

2.   Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele liidu üldeelarvest või muudest allikatest eraldatavaid rahalisi vahendeid ei kasutata muuks otstarbeks kui artikli 2 punktis 6 nimetatud ülesannete rahastamiseks ning põhikirjas vastavalt artiklile 6 seatud eesmärkidega otseselt seotud kulude katmiseks. Iseäranis ei kasutata selliseid rahalisi vahendeid valimiste, erakondade või kandidaatide või teiste sihtasutuste otseseks või kaudseks rahastamiseks.

Esimeses lõigus sätestatud keeld ei takista Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi suurendamast suutlikkust, et toetada tulevase poliitilise juhtkonna moodustamist liidus, või koolitamast isikuid kuni kuupäevani, mil nad riigisiseste õigusnormide kohaselt kandidaadiks saavad, või kuni kuupäevani, mil nad nimetatakse liikmesriigi erakonna liikmeks, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

3.   Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele liidu üldeelarvest või muudest allikatest eraldatavaid rahalisi vahendeid ei kasutata referendumikampaaniate rahastamiseks.

V PEATÜKK

KONTROLL JA KARISTUSED

Artikkel 28

Raamatupidamise, aruandluse ja auditiga seotud kohustused

1.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad hiljemalt kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutajale avatud masinloetaval kujul järgmise:

a)

raamatupidamise aastaaruande koos märkustega, mis hõlmab nende tulusid ja kulusid, ning eelarveaasta alguse ja lõpu varad ja kohustused vastavalt asukohaliikmesriigis kohaldatavale õigusele;

b)

sõltumatu asutuse või eksperdi teostatud välisauditi aruande raamatupidamise aastaaruande kohta, mis käsitleb nii kõnealuse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust kui ka tulude ja kulude seaduslikkust ja korrektsust;

c)

vastavalt artikli 25 lõigetele 2, 3 ja 4 teatatud annetajate ja toetajate ning nende annetuste või toetuste loetelu.

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused saadavad hiljemalt kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu ametile ja oma asukohaliikmesriigi pädevale riiklikule kontaktpunktile ka esimeses lõigus osutatud esildiste koopia. Nimetatud koopia peab olema avatud masinloetaval kujul.

2.   Kui kulutusi teevad Euroopa tasandi erakonnad koos liikmesriikide erakondadega või Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused koos liikmesriikide poliitiliste sihtasutustega või koos muude organisatsioonidega, lisatakse tõendid Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste otse või kolmandate isikute kaudu kantud kulude kohta lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaaruannetesse.

3.   Lõike 1 punktis b nimetatud sõltumatud välisasutused või -eksperdid valib välja, annab neile volitused ja maksab tasu Euroopa Parlament. Neile antakse asjakohased volitused raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks vastavalt oma asukoha- või asutamiskoha liikmesriigis kohaldatavale õigusele.

4.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad sõltumatutele asutustele või ekspertidele kogu teabe, mida need oma auditi tarbeks nõuavad.

5.   Sõltumatud asutused või eksperdid teavitavad ametit ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutajat igast kahtlustatavast ebaseaduslikust tegevusest, pettusest või korruptsioonist, mis võib kahjustada liidu finantshuve. Amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja teavitavad sellest asjaomaseid riiklikke kontaktpunkte.

Artikkel 29

Kontrollimise üldreeglid

1.   Volitust kontrollida seda, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kasutavad omavahelises koostöös amet, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja pädevad liikmesriigid.

2.   Amet kontrollib, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused täidavad käesoleva määruse kohaseid kohustusi, eelkõige seoses artikliga 3, artikli 4 lõike 1 punktidega a, b, d, e ja f, artikli 4 lõikega 3, artikliga 5, artikli 6 lõike 1 punktidega a–e ja g ning k, artikli 11 lõigetega 5 ja 6 ning artiklitega 25, 26 ja 27.

Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja kontrollib, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused täidavad liidupoolse rahastamisega seotud kohustusi, mis tulenevad käesolevast määrusest ja määrusest (EL, Euratom) 2024/2509. Kontrollimisel rakendab Euroopa Parlament vajalikke meetmeid liidu finantshuve kahjustava kelmuse ja pettuse ärahoidmise ja selle vastu võitlemise vallas.

3.   Ameti ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kontrollimine ei laiene sellele, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused täidavad kohustusi, mis tulenevad artiklis 19 osutatud kohaldatavast riigisisesest õigusest.

4.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad ameti, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja, kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) või liikmesriikide nõudmisel kogu teabe, mis on vajalik kontrollide läbiviimiseks, mille eest nad on käesoleva määruse kohaselt vastutavad.

Artikli 25 järgimise kontrollimise tarbeks esitavad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused ametile viimase nõudmisel teabe üksikliikmetelt saadud toetuste ja nende liikmete isiku kohta. Peale selle võib amet asjakohasel juhul Euroopa tasandi erakondadelt nõuda, et need esitaksid valimistel mandaadi saanud liikmete allkirjastatud kinnitused, et kontrollida artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud tingimuse täitmist.

Artikkel 30

Rakendamine ja liidupoolse rahastamise kontroll

1.   Assigneeringud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus ja neid kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EL, Euratom) 2024/2509.

Toetuste andmise tingimused sätestab Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja toetusetaotluste esitamise kutses või taotlusvoorus osalemise kutses.

2.   Liidu üldeelarvest saadud rahalisi vahendeid ja nende kasutamist kontrollitakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509.

Kontrolli teostatakse ka iga-aastase sõltumatu välisauditi kinnituse teel, nagu on ette nähtud artikli 28 lõikega 1.

3.   Kontrollikoda teostab oma kontrollivolitusi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287.

4.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, mida rahastatakse käesoleva määruse alusel, esitavad kontrollikojale viimase nõudmisel kõik dokumendid või teabe, mida kontrollikoda oma ülesande täitmiseks vajab.

5.   Toetusotsuses sätestatakse sõnaselgelt, et Euroopa Parlament ja kontrollikoda auditeerivad liidu üldeelarvest toetuse saanud Euroopa tasandi erakonda või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust dokumentide alusel ja kohapeal.

6.   Kontrollikoda ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja või mõni teine Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja volitatud väline asutus võib viia kohapeal läbi vajalikud kontrollid, et kontrollida kulude seaduslikkust ning toetusotsuse sätete korrektset rakendamist ning Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste puhul tööprogrammi või meetme korrektset rakendamist. Asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus esitab kõik selle ülesande täitmiseks vajalikud dokumendid või teabe.

7.   OLAF võib teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (17) ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (18) kehtestatud sätetele ja menetlustele, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab seoses käesoleva määruse alusel antud toetustega liidu finantshuve. Asjakohasel juhul võib Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja võtta tulemuste põhjal vastu otsuse makstud summade tagasinõudmise kohta.

Artikkel 31

Tehniline tugi

Euroopa Parlamendi tehniline tugi Euroopa tasandi erakondadele põhineb võrdse kohtlemise põhimõttel. Tuge antakse vähemalt sama soodsatel tingimustel kui muudele välisorganisatsioonidele ja -liitudele, millele võib anda samasugust tuge arve ja makse vastu.

Artikkel 32

Karistused

1.   Amet määrab rahatrahvid järgmistel juhtudel:

a)

mittekvantifitseeritavate rikkumiste eest:

i)

kui ei täideta artikli 11 lõigetes 5 või 6 sätestatud nõudeid;

ii)

kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei täida võetud kohustusi ega esita teavet vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele a, b, d, e ja f, artikli 4 lõikele 3 ja artikli 6 lõike 1 punktidele a, b, d, e ja k;

iii)

kui ei täideta artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustusi;

iv)

kui ei täideta artikli 5 lõikes 2 sätestatud kohustusi;

v)

kui ei edastata annetajate ja nende annetuste loetelu vastavalt artikli 25 lõikele 2 või annetusi ei registreerita vastavalt artikli 25 lõigetele 3 ja 4;

vi)

kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on rikkunud artikli 28 lõikes 1 või artikli 29 lõikes 4 sätestatud kohustusi;

vii)

kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on mõnes menetlusest kõrvalejätmise aluseks olevas olukorras, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 138 lõikes 1;

viii)

kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on jätnud millalgi teabe tahtlikult esitamata või esitanud tahtlikult ebaõiget või eksitavat teavet;

ix)

kui artiklis 15 sätestatud kontrollimenetluses tehakse kindlaks, et Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on kohalduvate isikuandmete kaitse normide rikkumist ära kasutades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada;

b)

kvantifitseeritavate rikkumiste eest:

i)

kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on vastu võtnud annetusi ja toetusi, mis on artikli 25 lõigete 1 või 6 alusel keelatud, välja arvatud kui on täidetud artikli 25 lõikes 7 sätestatud tingimused;

ii)

kui ei täideta artiklites 26 ja 27 sätestatud nõudeid.

2.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi sihtasutus on käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktides vii ja viii nimetatud mis tahes rikkumises süüdi mõistetud, võib Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja selle erakonna või sihtasutuse edaspidisest liidupoolsest rahastamisest ilma jätta kuni viieks aastaks, või juhul kui rikkumine viie aasta jooksul kordub, kuni kümneks aastaks. See ei piira Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja volitusi, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 235.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel kohaldatakse Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele järgmisi rahatrahve:

a)

mittekvantifitseeritavate rikkumiste eest – kindlaksmääratud protsendimäära asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse aastaeelarvest järgmiselt:

i)

kuni 5 %;

ii)

5–10 %, kui tegemist on üheaegsete rikkumistega;

iii)

10–15 %, kui tegemist on korduva rikkumisega;

iv)

15–20 % edasiste korduvate rikkumiste korral;

v)

üks kolmandik punktides i–iv nimetatud protsendimääradest, kui asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on teatanud rikkumisest vabatahtlikult, enne kui amet on ametlikult uurimist alustanud, isegi kui tegemist on üheaegsete rikkumiste või korduva rikkumisega, ning asjaomane erakond või sihtasutus on rakendanud kohaseid parandusmeetmeid;

vi)

50 % asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse eelmise aasta aastaeelarvest, kui kõnealune Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on mõnes menetlusest kõrvalejätmise aluseks olevas olukorras, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 138 lõikes 1;

b)

kvantifitseeritavate rikkumiste korral kindlaksmääratud protsent reeglitevastaselt saadud või teatamata jäetud summadest või artikli 27 kohaselt keelatud rahastamiseks kasutatud summadest vastavalt järgmisele astmikule, sealjuures kuni 10 % asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse aastaeelarvest:

i)

100 % reeglitevastastest summadest, mis on saadud või millest ei ole teatatud, või artikli 27 kohaselt keelatud rahastamiseks kasutatud summadest, kui need summad ei ületa 50 000 eurot;

ii)

150 % ebaseaduslikust rahasummast, mis on vastu võetud või millest ei ole teatatud, või artikli 27 kohaselt keelatud rahastamiseks kasutatud summadest, kui see on vahemikus 50 000 ja 100 000 eurot;

iii)

200 % ebaseaduslikust rahasummast, mis on vastu võetud või millest ei ole teatatud, või artikli 27 kohaselt keelatud rahastamiseks kasutatud summadest, kui see on vahemikus 100 000 ja 150 000 eurot;

iv)

250 % reeglitevastastest summadest, mis on saadud või millest ei ole teatatud, või artikli 27 kohaselt keelatud rahastamiseks kasutatud summadest, kui see on vahemikus 150 000 ja 200 000 eurot;

v)

300 % reeglitevastastest summadest, mis on saadud või millest ei ole teatatud, või artikli 27 kohaselt keelatud rahastamiseks kasutatud summadest, kui see ületab 200 000 eurot;

vi)

üks kolmandik punktides i–v nimetatud protsendimääradest, kui asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on teatanud rikkumisest vabatahtlikult, enne kui amet ja/või Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja on ametlikult uurimist alustanud, ning asjaomane erakond või sihtasutus on rakendanud kohaseid parandusmeetmeid.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud protsendimäärade kohaldamisel käsitletakse iga annetust, toetust või artikli 27 kohaselt keelatud rahastamiseks kasutatud summat eraldi.

4.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on toime pannud rikkumise, mis õigustab rahalise karistuse määramist, ja sama käitumine õigustab selle Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registrist kustutamist, kustutab amet üksnes asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registrist.

5.   Amet nõuab vastavad summad sisse Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt, kellele on määratud rahatrahv.

6.   Käesolevas määruses sätestatud karistuste suhtes kohaldatakse kümneaastast aegumistähtaega alates päevast, mil asjaomane rikkumine toime pandi, või jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul alates päevast, kui rikkumine lõppes.

7.   Kui artiklis 15 osutatud riikliku järelevalveasutuse otsus tunnistatakse kehtetuks või kui õiguskaitsevahend selle otsuse vastu osutub edukaks, vaatab amet tingimusel, et kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendatud, asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse taotlusel läbi kõik käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunkti ix alusel määratud karistused.

Artikkel 33

Füüsiliste isikute vastutus

Kui amet määrab artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktides vii või viii osutatud olukordades rahalise karistuse, võib ta tagasinõudmiseks vastavalt artikli 36 lõikele 2 otsustada, et füüsiline isik, kes on Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitus Euroopa tasandi erakonda või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust esindada, selle nimel otsuseid teha või seda kontrollida, vastutab samuti rikkumise eest järgmistel juhtudel:

a)

artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktis vii osutatud olukorras, kui selles sättes osutatud kohtuotsuse kohaselt vastutab füüsiline isik samuti kõnealuse ebaseadusliku tegevuse eest;

b)

artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktis viii osutatud olukorras, kui füüsiline isik vastutab ka kõnealuse käitumise või ebatäpsuste eest.

Artikkel 34

Ameti, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja liikmesriikide vaheline koostöö

1.   Amet, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja liikmesriigid (riiklike kontaktpunktide kaudu) vahetavad teavet ning teavitavad üksteist korrapäraselt küsimustest, mis on seotud rahastamistingimuste, kontrolli ja karistustega.

Nad lepivad omavahel kokku ka selle teabevahetuse praktilise korra, sealhulgas konfidentsiaalse teabe või tõendusmaterjali avaldamise ning liikmesriikide vahelise koostöö tingimused.

2.   Amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja vahetavad käesoleva määruse tõlgendamise ja rakendamise kohta korrapäraselt arvamusi ja teavet.

3.   Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja teavitab ametit kõigist järeldustest, mis võivad viia karistuste määramiseni vastavalt artikli 32 lõigetele 1–3, et amet saaks rakendada kohaseid meetmeid. Amet teeb otsuse karistuse määramise kohta kuue kuu jooksul.

4.   Amet teavitab Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutajat oma kõigist karistuste kohta tehtud otsustest, et eelarvevahendite käsutaja saaks vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509 võtta asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 35

Parandusmeetmed ja hea halduse põhimõtted

1.   Artiklis 41 osutatud kohustuste täitmiseks annab amet või Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja enne ameti artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktides i–vi osutatud karistustega seotud lõplikku otsust asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele võimaluse võtta mõistliku ajavahemiku jooksul, mis üldjuhul ei ületa ühte kuud, olukorra parandamiseks vajalikud meetmed. Eelkõige annab amet või Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja võimaluse parandada kirja- ja arvutusvead, esitada vajaduse korral lisadokumente või -teavet või parandada väiksemaid vigu.

2.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul parandusmeetmeid rakendanud, tehakse otsus artiklis 32 osutatud asjakohaste karistuste kohaldamise kohta.

Artikkel 36

Tulevikus täitmisele kuuluva rahastamisotsuse kehtetuks tunnistamine

1.   Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja tunnistab kehtetuks Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse suhtes tehtud tulevikus täitmisele kuuluva rahastamisotsuse järgmistel põhjustel:

a)

otsus kustutada Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi sihtasutus registrist, tingimusel et see ei põhine artikli 21 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud registrist kustutamise alusel, või

b)

artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktidel vii ja viii põhinev karistusotsus.

Muud põhjused tulevikus täitmisele kuuluva rahastamisotsuse kehtetuks tunnistamiseks võidakse sätestada toetuslepingus.

2.   Otsus tulevikus täitmisele kuuluv rahastamisotsus kehtetuks tunnistada jõustub selles märgitud kuupäeval või kui selles ei ole kuupäeva märgitud, päeval, mil Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele sellest otsusest teatatakse.

3.   Tulevikus täitmisele kuuluva rahastamisotsuse kehtetuks tunnistamisel on järgmised tagajärjed:

a)

toetusleping lõpetatakse alates lõikes 2 osutatud kuupäevast;

b)

Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja maksed piirduvad vaid Euroopa tasandi erakonna kuni lõikes 2 osutatud kuupäevani tegelikult kantud hüvitatavate kuludega või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse tegelikult kantud rahastamiskõlblike kuludega;

c)

Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse alates lõikes 2 osutatud kuupäevast kantud kulusid käsitatakse hüvitamatute või rahastamiskõlbmatute kuludena;

d)

Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja nõuab tagasi kõik alusetult makstud liidu vahendid, sealhulgas:

i)

liidu vahendid, mis on kulutatud hüvitamatute või rahastamiskõlbmatute kulude tegemiseks, ja

ii)

kasutamata jäänud liidu eelmaksed, mida ei ole kasutatud enne lõikes 2 osutatud kuupäeva, sealhulgas eelmistel aastatel kasutamata jäänud liidu vahendid, ja

e)

Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja nõuab füüsiliselt isikult, kelle suhtes on tehtud otsus vastavalt artiklile 33, tagasi alusetult makstud summad, võttes juhul, kui see on kohaldatav, arvesse nimetatud füüsilise isikuga seotud erandlikke asjaolusid.

Artikkel 37

Rahastamisotsuse tühistamine tagasiulatuvalt

1.   Ameti otsuse põhjal kustutada Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist artikli 21 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud registrist kustutamise alusel tühistab Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele adresseeritud rahastamisotsuse tagasiulatuvalt alates kõnealuse otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

2.   Rahastamisotsuse tagasiulatuval tühistamisel on järgmised tagajärjed:

a)

toetusleping lõpetatakse alates asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele sellest lõpetamisest teatamise päevast;

b)

kõiki Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse kulusid käsitatakse hüvitamatute või rahastamiskõlbmatute kuludena ja

c)

kõiki toetuslepingu alusel makstud summasid ning eelmistel aastatel kasutamata jäänud liidu vahendeid käsitatakse alusetult makstud summadena ja need nõutakse tagasi määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaldatavate reeglite kohaselt.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Kodanike teavitamine

Vastavalt artiklitele 26 ja 27 ning oma põhikirjale ja sisemenetlusele võivad Euroopa tasandi erakonnad Euroopa Parlamendi valimistega seoses võtta kõiki asjakohaseid meetmeid, et teavitada liidu kodanikke liikmesriikide erakondade ja kandidaatide ning asjaomaste Euroopa tasandi erakondade vahelisest seotusest.

Artikkel 39

Läbipaistvus

1.   Euroopa Parlament või amet avaldab vastavalt oma käesolevas määruses sätestatud ülesannete jaotusele selleks loodud veebisaidil avatud masinloetaval kujul järgmise:

a)

kõigi registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste nimed ja põhikirjad koos dokumentidega, mis on esitatud osana nende registreerimistaotlusest vastavalt artiklile 10, hiljemalt neli nädalat pärast ameti otsuse vastuvõtmist ning pärast nimetatud tähtaega kõik vastavalt artikli 11 lõigetele 5 ja 6 ametile teatatud muudatused;

b)

tagasilükatud taotluste loetelu koos dokumentidega, mis on esitatud nende osana, koos artikli 10 kohaselt esitatud registreerimistaotlusega, ning tagasilükkamise põhjused hiljemalt neli nädalat pärast ameti otsuse vastuvõtmist;

c)

aastaaruanne, millele on lisatud tabel igale Euroopa tasandi erakonnale ja Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele makstud summadega iga eelarveaasta kohta, mille eest liidu üldeelarvest on toetust antud;

d)

artikli 28 lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaaruanded ja välisauditi aruanded ning Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste puhul tööprogrammide või meetmete rakendamist käsitlevad lõpparuanded;

e)

annetajate nimed ja nende annetused, millest Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused on teavitanud vastavalt artikli 25 lõigetele 2, 3 ja 4, välja arvatud füüsiliste isikute annetused, mille väärtus ei ületa 1 500 eurot annetaja kohta aastas, mis märgitakse „väikeannetustena“; füüsiliste isikute annetusi, mille aastane väärtus on üle 1 500 euro ja kuni 3 000 eurot, ei avaldata, kui annetaja ei ole eelnevalt andnud kirjalikku luba nende avaldamiseks; kui eelnevat luba ei ole antud, märgitakse sellised annetused „väikeannetustena“; avaldatakse ka väikeannetuste kogusumma ja annetajate arv kalendriaasta kohta;

f)

artikli 25 lõigetes 9 ja 10 osutatud toetused, millest Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused on teavitanud vastavalt artikli 25 lõikele 2;

g)

artikli 25 lõikes 13 osutatud omaloodud vahendid, millest Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused on teavitanud vastavalt artikli 25 lõikele 2;

h)

Euroopa Parlamendi valimistele eelneva kuue kuu jooksul iganädalased aruanded, mis on saadud artikli 25 lõike 3 alusel;

i)

tulenevalt artiklist 32 tehtud ameti lõplike otsuste üksikasjad ja põhjused, mis sisaldavad vajaduse korral sõltumatutest väljapaistvatest isikutest koosnevas komitees vastavalt artiklitele 12 ja 16 vastu võetud arvamusi, võttes asjakohaselt arvesse määrust (EL) 2018/1725;

j)

kõigi Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja vastavalt artiklile 32 tehtud lõplike otsuste üksikasjad ja põhjendused;

k)

Euroopa tasandi erakondadele antud tehnilise toe kirjeldus;

l)

artiklis 45 osutatud Euroopa Parlamendi hindamisaruanne käesoleva määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuse kohta;

m)

nende Euroopa Parlamendi liikmete ajakohastatud loetelu, kes on mõne Euroopa tasandi erakonna liikmed.

2.   Amet avaldab Euroopa tasandi erakonna liikmeserakondade loetelu, mis on vastavalt artikli 4 lõikele 2 lisatud erakonna põhikirjale ja mida on ajakohastatud vastavalt artikli 11 lõikele 6, ning erakonna üksikliikmete üldarvu.

3.   Isikuandmed jäetakse lõikes 1 osutatud veebisaidil avaldamata, välja arvatud kui need isikuandmed avaldatakse vastavalt lõike 1 punktidele a, e või i.

4.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad võimalikele liikmetele ja annetajatele avalikult kättesaadavas andmekaitseteates määruse (EL) 2016/679 artiklis 13 nõutud andmed ning teavitavad neid sellest, et nende isikuandmeid töötlevad auditeerimise ja kontrollimise eesmärgil Euroopa Parlament, amet, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), kontrollikoda, liikmesriigid või nende poolt volitatud välised asutused või eksperdid, ning sellest, et nende isikuandmed avaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veebisaidil käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja lisab määruse (EL) 2018/1725 artikli 15 kohaldamisel sama teabe käesoleva määruse artikli 23 lõikes 1 osutatud toetusetaotluste esitamise kutsetele või taotlusvoorus osalemise kutsetele.

Artikkel 40

Isikuandmete kaitse

1.   Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel järgivad amet, Euroopa Parlament ja artiklis 16 osutatud väljapaistvate isikute komitee määrust (EL) 2018/1725. Isikuandmete töötlemisel käsitatakse neid vastavalt nimetatud määruse artikli 3 punktile 8 vastutavate töötlejatena.

2.   Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel järgivad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, vastavalt artiklile 29 Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamisega seotud aspektide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid ning vastavalt artikli 28 lõikele 1 raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks volitatud sõltumatud asutused või eksperdid määrust (EL) 2016/679 ja sellest tulenevalt vastuvõetud riigisiseseid sätteid. Isikuandmete töötlemisel käsitatakse neid vastavalt nimetatud määruse artikli 4 punktile 7 vastutavate töötlejatena.

3.   Amet, Euroopa Parlament ja artiklis 16 osutatud väljapaistvate isikute komitee tagavad, et nende poolt käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid kasutatakse ainult Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise ning Euroopa tasandi erakondade liikmesuse seaduslikkuse, korrektsuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Nad kustutavad kõik sel otstarbel kogutud isikuandmed hiljemalt 24 kuu jooksul pärast asjakohaste osade avaldamist vastavalt artiklile 39.

4.   Raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks volitatud liikmesriigid ja sõltumatud asutused või eksperdid kasutavad isikuandmeid, mida nad saavad, ainult Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise kontrollimiseks. Kõnealused isikuandmed kustutatakse vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele pärast nende edastamist vastavalt artiklile 34.

5.   Isikuandmeid võib säilitada lõikes 3 osutatud või lõikes 4 osutatud riigisiseses õiguses kehtestatud ajapiirangust kauem, kui selline säilitamine on vajalik Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse rahastamise või Euroopa tasandi erakonna liikmesusega seotud kohtu- või haldusmenetluseks. Kõik sellised isikuandmed kustutatakse hiljemalt üks nädal pärast nimetatud menetluste lõpliku otsusega lõpuleviimist või pärast mis tahes auditite, kaebuste, kohtuvaidluste või nõuete lahendamist.

6.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutavad töötlejad rakendavad vajalikke tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui selliste andmete töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest.

7.   Euroopa andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et amet, Euroopa Parlament ja artiklis 16 osutatud väljapaistvate isikute komitee järgivad ja kaitsevad käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise käigus füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi. Ilma et see piiraks mis tahes õiguskaitsevahendite kasutamist, võib iga andmesubjekt esitada Euroopa andmekaitseinspektorile kaebuse, kui ta leiab, et tema isikuandmete töötlemisel ametis, Euroopa Parlamendis või nimetatud komitees on rikutud tema õigust isikuandmete kaitsele.

8.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, käesoleva määruse alusel raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks volitatud liikmesriigid ning sõltumatud asutused või eksperdid vastutavad vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele igasuguse kahju eest, mida nad käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise käigus põhjustavad. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatakse mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

Artikkel 41

Õigus olla ära kuulatud

Enne kui amet või Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse, mis võib kahjustada Euroopa tasandi erakonna, Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse, artiklis 10 osutatud taotleja või artiklis 33 osutatud füüsilise isiku õigusi, kuulab amet või eelarvevahendite käsutaja ära Euroopa tasandi erakonna, Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse või taotleja esindajad või asjaomase füüsilise isiku. Amet või Euroopa Parlament põhjendab oma otsust põhjalikult.

Artikkel 42

Kaebuse esitamise õigus

Käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsuste suhtes võib ELi toimimise lepingu asjakohaste sätete alusel algatada Euroopa Liidu Kohtus kohtumenetluse.

Artikkel 43

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 28. detsembrist 2025.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 9 lõike 2 või artikli 10 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 44

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 45

Hindamine

Euroopa Parlament avaldab pärast ametiga konsulteerimist ühe aasta jooksul pärast Euroopa Parlamendi valimisi aruande käesoleva määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuse kohta. Aruanne hõlmab asjakohasel juhul põhikirja ja rahastamissüsteemidesse tehtavaid võimalikke muudatusi.

Hiljemalt ühe aasta möödumisel Euroopa Parlamendi aruande avaldamisest esitab komisjon käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande, millele lisatakse asjakohasel juhul ettepanek käesoleva määruse muutmiseks. Komisjoni aruandes pööratakse erilist tähelepanu sellele, millist mõju avaldab käesolev määrus väikeste Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste positsioonile ning Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise normidele.

Artikkel 46

Tulemuslik kohaldamine

Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse tulemusliku kohaldamise tagamiseks vastu asjakohased õigusaktid.

Artikkel 47

Üleminekusätted

1.   Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 alusel juba teostatud menetluslikud toimingud jäävad käesoleva määruse kohaldamisel kehtima.

2.   Erandina artikli 45 esimesest lõigust avaldab Euroopa Parlament 2024. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste kohta selles artiklis osutatud aruande hiljemalt 29. juuniks 2026.

Artikkel 48

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 49

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse käesoleva määruse alusel rahastatavate tegevuste suhtes, mis algavad eelarveaastal 2027 või pärast seda.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 26. november 2025

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BJERRE

(1)   ELT C 275, 18.7.2022, lk 66.

(2)   ELT C 301, 5.8.2022, lk 102.

(3)   ELT C 182, 4.5.2022, lk 14.

(4)  Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2025. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. novembri 2025. aasta otsus.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1141/oj).

(6)  Vt II lisa.

(7)   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

(11)  Kõnealune määratlus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(12)  Kõnealune määratlus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

(14)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1968/259(1)/oj).

(15)  Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1958/1(1)/oj).

(16)   EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1976/787(2)/oj.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj).

(18)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj).

I LISA

Igale taotlejale kohustuslik standarddeklaratsioon

Allakirjutanu, kellele … [Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse nimetus] on andnud täielikud volitused, tõendab käesolevaga järgmist:

… [Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse nimetus] ja selle liikmeserakonnad ja -organisatsioonid kohustuvad järgima määruse (EL, Euratom) 2025/2445 artikli 3 lõike 1 punktides d ja e või artikli 3 lõike 2 punktides c ja d sätestatud registreerimistingimusi, nimelt eelkõige oma programmides ja tegevuses järgima Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa Liidu põhiväärtusi – inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja inimõiguste austamist, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist.

Volitatud esindaja allkiri:

Perekonna- ja eesnimi:

 

Esindaja funktsioon organisatsioonis, mis taotleb enda registreerimist Euroopa tasandi erakonnana / Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena:

 

Koht/kuupäev:

 

Allkiri:

 

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatuste loeteluga

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014

(ELT L 317, 4.11.2014, lk 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/673

(ELT L 114 I, 4.5.2018, lk 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2019/493

(ELT L 85 I, 27.3.2019, lk 7)

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 sissejuhatav osa

Artikli 2 sissejuhatav osa

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 punkt 1

—

Artikli 2 punkt 2

Artikli 2 punkt 2

Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punkt 4

—

Artikli 2 punkt 5

Artikli 2 punktid 4–8

Artikli 2 punktid 6–10

—

Artikli 2 punkt 11

—

Artikli 2 punkt 12

—

Artikli 2 punkt 13

Artikli 2 punktid 9–13

Artikli 2 punktid 14–18

Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Artikli 3 lõike 1 punkt b

Artikli 3 lõike 1 punkt b

Artikli 3 lõike 1 punkt ba

Artikli 3 lõike 1 punkt c

Artikli 3 lõike 1 punkt c

Artikli 3 lõike 1 punkt d

—

Artikli 3 lõike 1 punktid e ja f

Artikli 3 lõike 1 punkt d

Artikli 3 lõike 1 punkt g

Artikli 3 lõike 1 punkt e

Artikli 3 lõike 1 punkt h

Artikli 3 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 2 punkt a

Artikli 3 lõike 2 punkt a

Artikli 3 lõike 2 punkt b

Artikli 3 lõike 2 punkt b

Artikli 3 lõike 2 punkt c

Artikli 3 lõike 2 punkt c

—

Artikli 3 lõike 2 punkt d

—

Artikli 3 lõike 2 punkt e

Artikli 3 lõike 2 punkt d

Artikli 3 lõike 2 punkt f

Artikli 3 lõike 2 punkt e

Artikli 3 lõike 2 punkt g

Artikli 3 lõike 2 punkt f

Artikli 3 lõike 2 punkt h

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 3

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 2

—

Artikli 4 lõige 3

Artikli 4 lõige 3

Artikli 4 lõige 4

—

Artikkel 5

Artikli 5 lõike 1 punktid a–i

Artikli 6 lõike 1 punktid a–i

—

Artikli 6 lõike 1 punktid j ja k

Artikli 5 lõige 2

Artikli 6 lõige 2

—

Artikkel 7

Artikkel 6

Artikkel 8

Artikkel 7

Artikkel 9

Artikkel 8

Artikkel 10

Artikkel 9

Artikkel 11

Artikli 10 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 12 lõige 2

—

Artikli 12 lõiked 3 ja 4

Artikli 10 lõige 3

Artikli 13 lõige 1

—

Artikli 13 lõiked 2–6

Artikli 10 lõige 3

Artikli 13 lõige 7

Artikli 10 lõige 4

Artikli 13 lõige 8

Artikli 10 lõige 4

Artikli 13 lõige 9

—

Artikli 13 lõige 10

Artikli 10 lõige 4

Artikli 13 lõige 11

Artikli 10 lõige 5

—

Artikli 10 lõige 6

—

Artikli 16 lõige 3

Artikkel 14

Artikkel 10a

Artikkel 15

Artikkel 11

Artikkel 16

Artikkel 12

Artikkel 17

Artikkel 13

Artikkel 18

Artikkel 14

Artikkel 19

Artikkel 15

Artikkel 20

Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 21 lõige 1

—

Artikli 21 lõige 2

Artikli 16 lõige 1

Artikli 21 lõige 3

Artikli 16 lõige 4

—

Artikli 16 lõige 5

Artikli 21 lõige 4

Artikli 16 lõige 6

Artikli 21 lõige 5

Artikli 16 lõige 7

Artikli 21 lõige 6

Artikkel 17

Artikkel 22

Artikkel 18

Artikkel 23

Artikkel 19

Artikkel 24

Artikli 20 lõige 1

Artikli 25 lõige 1

Artikli 20 lõige 2

Artikli 25 lõige 2

Artikli 20 lõige 3

Artikli 25 lõige 3

Artikli 20 lõige 4

Artikli 25 lõige 4

—

Artikli 25 lõige 5

Artikli 20 lõige 5

Artikli 25 lõige 6

Artikli 20 lõige 6

Artikli 25 lõige 7

—

Artikli 25 lõige 8

Artikli 20 lõige 7

Artikli 25 lõiked 9–12

Artikli 20 lõige 8

Artikli 25 lõige 10

Artikli 20 lõige 9

Artikli 25 lõige 11

Artikli 20 lõige 10

Artikli 25 lõige 12

—

Artikli 25 lõige 13

Artikkel 21

Artikkel 26

Artikkel 22

Artikkel 27

Artikkel 23

Artikkel 28

Artikkel 24

Artikkel 29

Artikkel 25

Artikkel 30

Artikkel 26

Artikkel 31

Artikli 27 lõige 1

—

Artikli 27 lõige 2

Artikli 32 lõige 1

Artikli 27 lõige 3

Artikli 32 lõige 2

Artikli 27 lõige 4

Artikli 32 lõige 3

Artikli 27 lõige 5

Artikli 32 lõige 4

—

Artikli 32 lõige 5

Artikli 27 lõige 6

Artikli 32 lõige 6

Artikli 27 lõige 7

Artikli 32 lõige 7

Artikkel 27a

Artikkel 33

Artikli 28 lõiked 1 ja 2

Artikli 34 lõige 1

—

Artikli 34 lõige 2

Artikli 28 lõige 3

Artikli 34 lõige 3

Artikli 28 lõige 4

Artikli 34 lõige 4

Artikkel 29

Artikkel 35

Artikkel 30

—

—

Artikkel 36

—

Artikkel 37

Artikkel 31

Artikkel 38

Artikli 32 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 39 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 32 lõike 1 punktid a–f

Artikli 39 lõike 1 punktid a–f

—

Artikli 39 lõike 1 punktid g ja h

Artikli 32 lõike 1 punkti g

Artikli 39 lõike 1 punkt i

Artikli 32 lõike 1 punkt h

Artikli 39 lõike 1 punkt j

Artikli 32 lõike 1 punkt i

Artikli 39 lõike 1 punkt k

Artikli 32 lõike 1 punkt j

Artikli 39 lõike 1 punkt l

Artikli 32 lõike 1 punkt k

Artikli 39 lõike 1 punkt m

Artikli 32 lõige 2

Artikli 39 lõige 2

Artikli 32 lõige 3

Artikli 39 lõige 3

Artikli 32 lõige 4

Artikli 39 lõige 4

Artikkel 33

Artikkel 40

Artikkel 34

Artikkel 41

Artikkel 35

Artikkel 42

Artikli 36 lõige 1

Artikli 43 lõige 1

Artikli 36 lõige 2

Artikli 43 lõige 2

Artikli 36 lõige 3

Artikli 43 lõige 3

—

Artikli 43 lõige 4

Artikli 36 lõige 4

Artikli 43 lõige 5

Artikli 36 lõige 5

Artikli 43 lõige 6

Artikkel 37

Artikkel 44

Artikkel 38

Artikkel 45

Artikkel 39

Artikkel 46

Artikkel 40a

Artikkel 47

Artikkel 40

Artikkel 48

Artikkel 41

Artikkel 49

Lisa

I lisa

—

II lisa

—

III lisa

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/2445/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

Top

Full & Egal Universal Law Academy