Euroopa Liidu
Teataja
ET
C-seeria
C/2026/374
16.1.2026
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine
(C/2026/374)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 (1) artikliga 61 on ette nähtud, et kolme kuu jooksul pärast kõnealuse avaldamise kuupäeva võivad liikmesriigid või kolmanda riigi asutused või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on kolmandas riigis, esitada komisjonile vastuväite.
GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE TOOTESPETSIFIKAAT
„Fleur de sel / Flor de sal / Solvni cvet“
ELi nr: TSG-GN-02620 – 14.7.2020
Liikmesriik või kolmas riik: Guinea
1. Registreeritav nimetus
„Fleur de sel / Flor de sal / Solvni cvet“
2. Toote liik
Klass 2.10. Sool
3. Registreerimise alused
3.1. Toode
☒
on toodetud või seda on töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil,
☐
on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.
„Fleur de sel / Flor de sal / Solvni cvet“ (edaspidi „Fleur de sel“) on toode, mis on saadud soolatootmise traditsioonilisel meetodil sooldunud märgaladel. Toode „Fleur de sel“ koosneb vees hõljuvatest ja purunevatest peentest püramiidjatest kristallidest, mis moodustuvad käsitööndusliku soola kogumiseks kasutatavates kristallumistiikides soolase vee pinnale. Soola kogutakse käsitsi spetsiaalse tööriista abil kristallumistiikide soolase vee pinnalt.
See vees hõljuv sool, mis on looduslikult peen ja kerge, moodustub väga erilistes ilmastikutingimustes (kerge tuul, päike ja niiskuse puudumine) kristallumistiikides käsitööndusliku soola tootmiseks kasutatava spetsiaalse soolase vee pinnale. Püramiidjad kristallid moodustavad soolase vee pinnale õhukesed plaadid, mis katavad seejärel kogu soolase vee või osa sellest.
Selle tegevusega seotud teadmisi ja traditsioone on viimastel sajanditel edasi antud põlvest põlve ning need on praegu osa paljude Euroopa rannikukogukondade ja soolase vee varusid kasutavate kogukondade kultuurilisest ja ajaloolisest identiteedist. Sajandite jooksul on see tegevus rannikukeskkonda kujundanud. Traditsiooniliste soolabasseinide ehitamisega on soolatootjad loonud ainulaadsed elupaigad elurikkuse toetamiseks, muutes soola tootmise väga agroökoloogiliseks.
Selle toote majanduslik panus võimaldas alates 20. sajandi lõpust säilitada ja arendada enamikku käsitöönduslikult kasutatavaid sooldunud märgalasid Euroopa Liidus, säilitades seeläbi ainulaadsed ökosüsteemid ja luues uue tootjate põlvkonna.
Nii Guineas kui ka ELi eri territooriumidel, kus soolalille toodetakse, aitab toode „Fleur de sel“ toetada haavatavate piirkondade jätkusuutlikku kohalikku arengut.
3.2. Toote nimetus
☒
on olnud toote puhul traditsiooniliselt kasutusel,
☐
väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära.
Toote „Fleur de sel“ omadused tulenevad traditsioonilisest meetodist, mida kasutatakse soolalille tootmiseks nii Guineas kui ka ELis. See põhineb veevoolu ja -tasemete haldamisel soolabasseinides nii, et päikese ja tuule mõjul toimuva loodusliku aurustumise teel oleks võimalik saada kontsentreeritud soolast vett. Kui soolane vesi on väga kontsentreeritud ja ilmastikutingimused soodsad, võib toimuda kahte liiki kristallumist:
—
aurustumise tulemusel tekib veepinnale väga eriline kristall, mis on habras ja ümberpööratud õõnsa püramiidi kujuline ning mida kutsutakse soolalilleks – „Fleur de sel“. Tootmine toimub ainult siis, kui kindlad ilmastikutingimused (kerge tuul, päike ja niiskuse puudumine) seda võimaldavad;
—
põhjas, kus vesi on kõige soolasem, kujuneb välja kuubiku kujuline kristall ehk jäme sool.
See toode on tihedalt seotud selliste sooldunud märgalade ajalooga, mis on loodud ja mida on traditsiooniliselt kasutatud vähemalt alates esimesest aastatuhandest mitmes Euroopa riigis. Soolalille „Fleur de sel“ kättesaamine on seotud soolatootmise spetsiifilise meetodiga neil sooldunud märgaladel. Kirjalikke viiteid tootele „Fleur de sel“ esineb alates Rooma ajast; eelkõige mainis seda toodet Rooma autor Plinius Vanem oma raamatus „Looduslugu“ (Naturalis Historia).
Prantsuse keeles on nimetus „Fleur de sel“ esinenud Trevoux’ sõnaraamatu (2) koostamisel alates aastast 1732.
4. Kirjeldus
4.1. Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)
4.1.1. 4.1 – Toote kirjeldus
Toode „Fleur de sel“ on eriline sool, mis kristallub sooldunud märgaladel merevee või looduslikult soolase vee varude loomuliku aurustumise teel. Soolalille „Fleur de sel“ kogutakse käsitsi kristallumistiikides oleva soolase vee pinnalt; see sool jääb veepinnale hõljuma. Soolalill „Fleur de sel“ on tarbimiseks valmis niipea, kui see on kogutud, seda ei rafineerita ega pesta ning sellele ei lisata lisaaineid.
Toote „Fleur de sel“ omadused
Toote „Fleur de sel“ terade omadused võivad varieeruda sõltuvalt pinnase- ja kliimatingimustest, kogumise ajast ja kohast.
Sool „Fleur de sel“ koosneb vees hõljuvatest ja purunevatest peentest püramiidjatest kristallidest, mis on moodustunud soodsates ilmastikutingimustes (kerge tuul, päike ja niiskuse puudumine) kristallumistiikide pinnale.
Soolalille „Fleur de sel“ püramiidjate kristallide struktuur on väga habras võrreldes jämeda soolaga, mis areneb välja kuubikujuliste kristallide moodustumisel.
Toode „Fleur de sel“ lahustub kergesti ning tänu sellele imendub toitu erineval viisil, ja mille tõttu kasutatakse seda juba varem valmistatud toitudes.
Toote „Fleur de sel“ osakeste suurus on ebaühtlane ja oleneb suuresti nende mõne tunni ilmastikutingimustest, mille jooksul kristallid moodustuvad ja arenevad.
Toote „Fleur de sel“ eripära on siiski soolakristalli nähtavas tiheduses, mis peab olema kuni 0,82 kg/l.
Toode „Fleur de sel“ on valge värvusega, milles on mikroorganismide esinemisest tulenevalt kollasest roosani jäävaid nüansse, mis aja jooksul hägustuvad.
Need omadused annavad tootele „Fleur de sel“ suus sulava tekstuuri ja ainulaadse lõhna.
Tänu kristallide olemusele, looduslikule peenusele ja ainulaadsetele omadustele on soola „Fleur de sel“ vastu viimastel aastakümnetel olnud väga suur kulinaarne huvi maailma kõikides söögilaudades. Seda kasutatakse seetõttu, et suus tekib hajuvam ja pikem soolane maitse kui traditsioonilise soola puhul. Seega saadakse väiksema koguse soolalillega „Fleur de sel“ tugev soolane maitse, mis ei ole liiga esiletungiv. Toode „Fleur de sel“ lahustub toidus väga kergesti ja seda soovitatakse lisada roale viimasel hetkel.
4.2. Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)
Sooldunud märgalad, veemajanduse ja kontsentratsiooni reguleerimine
Soolalille „Fleur de sel“ saamiseks tarnib tootja soolabasseinidesse merevett või suure soolasisaldusega looduslikku vett. Soolalille „Fleur de sel“ toodetakse loodusliku aurustamise käigus järjestikuste kontsentratsiooni-, küllastumis- ja kristallisatsioonietappide kaudu. Tootja reguleerib soolase vee aeglast voolamist soolabasseinide vahel, et merevesi või soolase vee varudest pärinev vesi muutuks päikese ja tuule mõjul loomuliku aurustumise teel soolaseks veeks. Sool kristallub, kui kontsentratsioon on 250–260 g/l.
Olenevalt sooldunud märgalade geograafilisest asukohast ja kohalikest aurustumistingimustest on kontsentreerimiseks kasutatavate järjestikuste basseinide arv erinev, kuid kristallumistiikides toodetakse kahte erinevat soola, need on jäme sool ja soolalill „Fleur de sel“. Mõnikord, kui aurustumise tingimused on väga tugevad, võib kristallumine toimuda kristallumistiikidest ülesvoolu asuvates soolabasseinides.
Toote „Fleur de sel“ saamiseks tuleb soolast vett iga päev ja ettevaatlikult majandada; tootja peab suutma vee liikumist ja kvaliteeti täpselt jälgida.
Toote „Fleur de sel“ kristallumine
Kui looduslikud ilmastikutingimused on soodsad, täheldab tootja kristallumistiikides naatriumkloriidi kahte liiki kristallumist:
—
Jämeda soola kristallumine toimub vee all soolases vees ja kristallid sadestuvad kristallumistiigi põhja. Kristall on kuubikukujuline ja võib moodustada kuubikukogumeid;
—
harvemini ja väga erilistes ilmastikutingimustes (kerge tuul, päike ja niiskuse puudumine) kristallub soolase vee pinnale soolalill „Fleur de sel“. Veepinnal olevad hõljuvad kristallid kujunevad ümberpööratud ja õõnsa püramiidi kujuliseks.
Soolalille „Fleur de sel“ tootmiseks hoiab tootja kristallumistiigis veekihi piisavalt paksuna. Enne kui soolalill „Fleur de sel“ saab soolase vee pinnal vabalt hõljuda, on vaja õhukest veekihti, mis on paksem kui 1 cm ja võimaldab seda jämedast soolast eristada. Toote „Fleur de sel“ moodustumine ja selle tasakaal soolase vee pinnal on õrn ja habras.
Soolalill „Fleur de sel“ tekib ainult siis, kui on täidetud väga erilised ilmastikutingimused: kerge tuul, päike ja niiskuse puudumine. Liiga tugevast tuulest tekkinud kerged lained, õhuniiskus või ebaõiged kogumise tavad võivad põhjustada soolalille „Fleur de sel“ põhja vajumist, mistõttu kaotab see oma eripära. Seega on tegemist haruldase soolaga.
Toote „Fleur de sel“ kogumine
Toote „Fleur de sel“ ja jämeda soola kogumismeetodid on väga erinevad.
Toote „Fleur de sel“ omaduste säilitamiseks peab tootja selle kokku koguma enne, kui see soolabasseini põhja vajub; vastasel juhul jätkab see kristallumist, kaotab püramiidja kuju ja muutub jämedaks soolaks.
Soolabasseinide põhja moodustuvat jämedat soola on võimalik koguda terve päeva jooksul. Seevastu siis, kui ilmastikutingimused on võimaldanud tekkida soolalillel „Fleur de sel“, tuleb see kokku koguda vahetult pärast kristallide moodustumist, hiljemalt 24 tunni jooksul. Selle aja jooksul piisab siiski tugevast tuulest, suurest õhuniiskusest või vihmast, et „Fleur de sel“ soolabasseinides põhja vajuks või sulaks. Kui „Fleur de sel“ soolases vees põhja vajub, kaotab see oma eripära ega ole enam „Fleur de sel“.
Toote „Fleur de sel“ korjamiseks kasutatakse väljakujunenud traditsioonilist meetodit. Tootja riisub soolalille õrnalt käsitsi pinnalt ilma soolabasseini põhja puutumata. Selleks kasutatakse spetsiaalseid tööriistu: varre otsa kinnitatud lauda või väikeste aukudega ja mõnikord kumerat sõela. Tegemist on „kaabitsa“ või „kulbiga“. Seega kogub tootja kõik toote „Fleur de sel“ kristallid, mis hõljuvad soolabasseinides, ja paigutab need sobivasse anumasse.
Toote „Fleur de sel“ kogumise järgsed etapid
Pärast kogumist nõrgub toode „Fleur de sel“ looduslikult oma kogumiskohal. Selle jääkniiskusesisaldust võib vähendada kaudse kuivatamise teel ilma tuleleegiga kokku puutumata, et hõlbustada toote pakendamist.
Toodet „Fleur de sel“ sorditakse kogumisjärgsetel etappidel käsitsi, et eemaldada võõrkehad.
Keelatud kogumisjärgne tegevus
Pärast kogumist ei tohi toodet „Fleur de sel“ pesta, rafineerida, purustada ega lisada lisaaineid.
4.3. Peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)
Euroopas on toote „Fleur de sel“ kogumise ajalugu iidne. See on tihedalt seotud sooldunud märgalade käsitööndusliku kasutamisega juba Rooma impeeriumi ajal. „ Alates 1732. aastast on seda nimetust prantsuse keeles tuntud Trevoux’ sõnaraamatu koostamisel.“ (3) Kuigi jäme sool oli ja jääb mahu poolest peamiseks sooldunud märgalade toodanguks, on alati korjatud ka soolalille „Fleur de sel“.
Soolalille „Fleur de sel“ peened kristallid korjati kõigepealt tootjate isiklikuks kasutamiseks, seejärel kasutati seda looduslikult peent ja valget soola mitmesugustel kohalikel toiduainetel (eelkõige kala- ja või soolamiseks).
See kogumisprotsess, mis on püsinud muutumatuna sajandeid, on toimunud alati käsitsi ja veepinnalt nii Horvaatias, Hispaanias, Prantsusmaal, Portugalis kui ka Sloveenias. Kui Guineas selle tootmisega algust tehti, soovitasid kohalikud tootjad järgida seda traditsioonilist tehnikat, et saada kogumisel ainulaadse kvaliteediga toode, mis erineb jämedast soolast.
Aja jooksul on mõned Euroopa spetsiifilised turud, nagu sardiinipüük, eelistanud oma toodete säilitamiseks kasutada teiste soolatüüpide asemel toodet „Fleur de sel“, ning alates 16. sajandist kuni 1930. aastateni oli „Fleur de sel“ märkimisväärne müügiartikkel. Tänapäeval on toode „Fleur de sel“ tuntud kogu maailmas; seda kasutavad ja reklaamivad laialdaselt tippkokad selle ainulaadsete omaduste tõttu.
Toote „Fleur de sel“ omadused tulenevad traditsioonilisest meetodist (veemajandus ja käsitsi veepinnalt kogumine), mida selle tootmiseks kasutatakse.
Nii Guineas kui ka ELis kasutatavat traditsioonilist oskusteavet iseloomustavad järgmised elemendid ja seda väljendatakse igale tootmisüksusele eriomase sõnavara abil.
—
Sajandite jooksul kasutatud ehitustehnikate, sooldunud märgalade struktuuri ning tootmis- ja kogumistehnikate kooskõlastatud täiustamine.
—
Veetaseme reguleerimine soolabasseinides: see toimub looduslikult (suure koefitsiendiga tõusud ja mõõnad) või pumpamise teel, nii mahutite täitmiseks kui ka sooldunud märgalade tühjendamiseks. Soolase vee vool ühest soolabasseinist teise toimub gravitatsiooni või pumpamise teel.
—
Looduslikul aurustumisel põhineva soolase vee tootmise süsteemi kasutamine.
—
Sooldunud märgalade struktuur aitab kaasa tuule mõjule ja päikesepaistele loomulikus aurustumisprotsessis.
—
Vee reguleerimine: tootja prognoosib ilmastikutingimusi ja kohandab eri soolabasseinide soolase vee vooge, et optimeerida oma tootmist.
—
Hooajalisus ja juhuslik kogumine: pärast seda, kui aurustumistingimused on juba mitu päeva olnud soodsad, saab tootja sooldunud märgaladel väga kontsentreeritud soolase vee ja kristallid. Toode „Fleur de sel“ võib moodustuda iga päev, kuid see on sõltuvalt ilmastikutingimustest juhuslik.
—
Seos jämeda soolaga: soolalille „Fleur de sel“ tootmine on lahutamatu osa jämeda soola tootmisest. Mõlemat soola toodetakse samadel sooldunud märgaladel ja samal ajavahemikul.
—
Soolalille „Fleur de sel“ tootmine soolast küllastunud veekihil: oluline on, et kristallumistiikides oleks vähemalt 1 cm paksune piisav veekiht, et võimaldada soolalille „Fleur de sel“ moodustumist ja kogumist pinnalt, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad. Nii saab toimuda ka loomulik pidev kontsentreerumisprotsess.
—
Toote „Fleur de sel“ kogumine käsitsi soolase vee pinnalt: soolalille „Fleur de sel“ kogutakse ainult käsitsi ja soolase vee pinnalt sobivate tööriistade abil. Kui soolalill „Fleur de sel“ vajub soolabasseini põhja, kaotab see oma eripära ega ole enam „Fleur de sel“.
—
Kogumisjärgse töötlemise puudumine: toodet „Fleur de sel“ ei tohi pesta, rafineerida, purustada ega lisada sellele lisaaineid.
Toote „Fleur de sel“ iidset, traditsioonilist ja unikaalset tootmisprotsessi on kirjeldatud mitmetes dokumentides, raamatutes ja kunstiteostes. Alljärgnevates Euroopa väljaannetes võib leida mõningaid jälgi iidsetest teaduspõhilistest viidetest:
—
Portugalis on 1877. aasta väljaandes „Museu Technologico, Revista das Indústrias Portuguezas e Estrangeiras e dos Princípios Scientíficos em que as mesmas se fundam“ selle tootmismeetodi ja kvaliteedi täpne kirjeldus: „Toode „Fleur de sel“ on peen, puhas, valge ja hele. See on saadud merevee pinnale moodustunud kristallidest. Need kristallid ei vaju kristallumistiikide põhja, millest ka nende peenus ja puhtus. Vähesed soolatöösturid müüvad seda; mõned pakuvad seda sõpradele. Kui seda kogutaks korrapäraselt, võiks seda müüa väga kõrge hinnaga, sest see asendaks rafineeritud soola.“
—
Prantsusmaal on 1885. aasta väljaandes „Les Ouvriers des deux mondes - études sur les travaux, la vie domestique et la condition morale des populations ouvrières des diverses contrées“ esitatud täpne kirjeldus: „Erinevalt kuubikukujuliste kristallidega soolast, mille setted veidi halliks muudavad ja mis langeb kristallumistiigi põhja, tekib valge kristalliliste lillede kujuline sool ainult veepinnale ja üksnes teatud päevadel. Seejärel rehitseb soolatiigi töötaja soolalilled mingil viisil kokku ning saab need endale.“
—
Arvukad maalid näitavad soolalille „Fleur de sel“ kogumise ajaloolist ja traditsioonilist omapära, sealhulgas Eugene Feyeni 1870. aasta maal „La récolte de sel à Saillé“ (erakollektsioon) ja Mathurin Méheut’ 1941. aasta maal „Ramasseuses de sel à Guérande“, millel on kujutatud toote „Fleur de sel“ kogumist veepinnalt, kus soolatiigi töötajad kasutavad lousse’i nimelist puidust tööriista Prantsusmaal Guérande’is ja korvi soola transportimiseks (Musée d’Orsay kogu).
Soola „Fleur de sel“ täpne tootmis- ja kogumismeetod on sätestatud ka mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, eelkõige Hispaanias 14. novembri 2011. aasta kuningliku dekreediga 1634/2011, Portugalis majandus-, innovatsiooni-, põllumajandus-, maaelu arengu ja kalandusministeeriumi 23. jaanuari 2008. aasta korraldusega nr°72/2008 ning Horvaatias põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu ministeeriumi 22. juuli 2011. aasta määrusega 1904.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L, 2024/1143, 23.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1143/oj).
(2) BURON G. - Hommes de sel - Ed. Skol Vreizh - 2000.
(3) BURON G. - Hommes de sel - Ed. Skol Vreizh - 2000.
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/374/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)
Top