Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 artikli 5 lõikega 4

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria

C/2026/256

16.1.2026

Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4

(C/2026/256)

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Cviček“

ELi viitenumber: PDO-SI-A1561-AM01 – 21.10.2025

1.   Toote nimetus

„Cviček“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☑

KPN

☐

KGT

☐

GT

3.   Valdkond

☐

põllumajandustooted

☑

veinid

☐

piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Sloveenia

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Nimi

põllumajandus-, metsandus- ja toiduministeerium

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikega 3 ei mõjuta toote „Cviček“ spetsifikaadi riigi tasandil tehtud standardmuudatused Euroopa Liidu tasandil reguleeritud aspekte. Eelkõige ei puuduta need märkused toote turustamise piiranguid ega selliste uute tootekategooriate lisamist, mille suhtes kohaldatakse tootespetsifikaadi liidu tasandil muutmise menetlust.

7.   Heakskiidetud standardmuudatus(t)e kirjeldus

Nimi

Cviček

Kirjeldus

Toote „Cviček“ spetsifikaadi ühtlustamisel kehtiva koonddokumendiga leidsime, et võrreldes koonddokumendi nõuetega oli olemasolevast spetsifikaadist natuke teavet puudu ning lisaks kasutatud viinamarjasortide, hektari kohta saagikuse ja keemiliste ja füüsiliste näitajate muutmisele lisasime me ka puuduvad andmed.

Kasutatud viinamarjasortide muutmine tähendab, et veini „Cviček“ tootmiseks kasutatavate sortide valikut tuleb kitsendada ja nõutavate viinamarjasortide osakaalu tuleb kohandada. Hektarisaagi muutmine tähendab, et toodetud veini lubatud kogust tuleb suurendada 8 000 liitrilt 10 000 liitrile hektari kohta. Keemiliste ja füüsiliste näitajate muudatused puudutavad minimaalseid kohandusi, mis vastavad endiselt kõigile ELi määrustes sätestatud tingimustele.

Samuti muudetakse viidet nõuetele vastavuse kontrollimise eest vastutavatele asutustele, kuna viidatakse otse praegu kehtivatele liikmesriigi õigusaktidele.

☑

Muudatus mõjutab koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

Veini päritolunimetused ja geograafilised tähised

„Cviček“

ELi viitenumber: PDO-SI-A1561-AM01 – 21.10.2025

1.   Nimetus(ed)

„Cviček“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☑

KPN

☐

KGT

☐

GT

3.   Riik, kuhu määratletud geograafiline piirkond kuulub

Sloveenia

4.   Põllumajandustoote klassifikatsioon vastavalt kombineeritud nomenklatuuri rubriigile ja koodile, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1143 artikli 6 lõikes 1

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

5.   Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

6.   Veini või veinide kirjeldus

Viinamarjasaadus

Lahja punane vein.

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Vaikne vein, värvuselt helepunasest rubiinpunaseni.

Lõhn

Väikeste marjade puuviljane lõhn.

Maitse

Kuiv, mahe tanniinimaitse, tugevalt väljendumata sordiliste omadusteta. Kerge, värske maitsega ja hõrk.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

Veinil „Cviček“ on punase veini omadused, punaste sortide osakaal peab olema vähemalt 75 % ja valgete sortide osakaal vähemalt 10 %, kuid mitte üle 25 %.

Veini „Cviček“ sordiline koostis on järgmine:

—

45–75 %: „Žametovka“;

—

10–25 %: „Kraljevina“ ja/või „Laški rizling“ ja/või „Rumeni Plavec“;

—

15–30 %: „Modra frankinja“;

—

kuni 10 % muid sorte („Rdeča žlahtnina“, „Portugalka“, „Šentlovrenka“, „Zweigelt“, „Gamay“, „Zeleni silvanec“, „Bela žlahtnina“, „Beli pinot“, „Sivi pinot“, „Chardonnay“, „Ranina“, „Ranfol“).

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

10,00

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

8,5

Minimaalne üldhappesus

5,5

Minimaalse üldhappesuse ühik:

grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

0,6

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

120

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Veini „Cviček“ iseloomulike omaduste mõõtmiseks kasutatav keemiline analüüs ja koostisosade nõutav sisaldus on järgmine:

—

naturaalne alkohol: minimaalselt 8,5 % mahust;

—

üldsuhkrusisaldus fruktoosi ja glükoosina: kuni 2,5 g/l;

—

üldhappesus (väljendatud viinhappena): 5,5–9,5 g/l;

—

suhkruvaba ekstrakt: vähemalt 17 g/l.

—

tuhasus: vähemalt 1,4 g/l.

☑

Analüütilised näitajad, mida ei ole selles jaotises esitatud, vastavad kohaldatavates ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

7.   Veinivalmistustavad

7.1.   Veini või veinide valmistamiseks kasutatavad konkreetsed veinivalmistustavad ja sellekohased vastavad piirangud

Veinivalmistustava

veinivalmistuse üldtavad

Veinivalmistustava liik

veinivalmistuse eritava

Kirjeldus

Veinivalmistustavad peavad vastama nõukogu määrusele (EÜ) nr 1234/2007 ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 606/2009.

Vein „Cviček“ on toodetud kooskõlas tavadega, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/934 (ELT C 409, 5.12.2019, lk 1) artikli 3 lõikes 2 osutatud Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikute loendis ja kirjelduses.

Veini „Cviček“ tootmisel eraldatakse kõigepealt rootsudest punaste viinamarjasortide marjad, misjärel neid leotatakse. Leotamine ei tohi kesta kauem kui neli päeva. Leotamise temperatuur ei tohi ületada 22 °C. Valgete ja punaste viinamarjade üheskoos pressimisel on protsess sama mis punaste sortide viinamarjade puhul.

Tuleb tagada, et meski tahke osa puutub kokku viinamarjavirdega.

Veini „Cviček“ tootmismeetod ei luba alkoholkäärimise katkestamist, meski SO2 abil leotamist, veini magustamist ega kaaliumsorbaadi lisamist.

7.2.   Maksimaalne saagikus

Kõik veinid / kategooria / sort / liik

hektarisaak

Maksimaalne saagikus:

Maksimaalne saagikus:

100

Maksimaalse saagise ühik

hektoliitrit hektari kohta

8.   Andmed veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on valmistatud

—

Bela žlahtnina

—

Beli pinot – Weissburgunder

—

Chardonnay

—

Gamay

—

Kraljevina

—

Laški rizling

—

Modra frankinja – Frankinja

—

Portugalka

—

Ranfol – Štajerska belina

—

Ranina – Radgonska ranina

—

Rdeča žlahtnina

—

Rumeni plavec

—

Sivi pinot

—

Zeleni silvanec

—

Zweigelt

—

Šentlovrenka

—

Žametovka

9.   Määratletud geograafilise piirkonna täpne määratlus

Veini „Cviček“ toodetakse ainult Dolenjska viinamarjakasvatuspiirkonnas, viinamarjaistandustes, mis asuvad kõrgemal kui 210 meetrit üle merepinna.

Dolenjska viinamarjakasvatuspiirkonna piir kulgeb Obrežje piiriületuspunktist piki maanteed marsruudil Obrežje-Čatež-Velike Malence-Dolenja Pirošica-Bušeča vas-Dobrava ob Krki-Podbočje-Slivje-Kostanjevica na Krki-Dobrava pri Kostanjevici-Šentjernej, hõlmates asulat Šmalčja vas, ja jätkub piki Šentjernej-Ratež-Sela pri Ratežu teed. Seejärel läbi piir Nova gora mäe tipu, läheb ümber Smolenja vasi, seejärel mööda Smolenja vas-Mali Slatniki teed, mööda Slatenski potoki oja, mööda Veliki Slatnik-Hrušica-Šentjošt-Črmošece pri Stopičah’ teed, piki Gotna vas’i katastriüksuse lõunapiiri, mööda Birčna vas-Škrjanče pri Novem mestu teed, mööda oja põhja suunas, piki Novo Mesto-Srebrniče-Vavta vasi teed põhja suunas, ületades Krka jõe. Seejärel kulgeb piir piki Gorenja Straža-Podgora-Prečna maanteed idas piki Bršljini katastriüksuse lääne- ja põhjapiiri ida suunas, piki Trebnje-Otočec-Čatež ob Savi maanteed Gmajna asulani, piki Smednik-Rimš-Topol-Gorenja vas pri Leskovcu-Leskovec pri Krškem-Krško-Boštanj-Vrhovo-Radeče maanteed, piki Savi jõge Podkraj katastriüksuse lõunapiirini ja seejärel lääne suunas piki Svibno katastriüksuse läänepiiri, piki Podkumi katastriüksuse lõunapiiri mööda Sopota ja Globočnjaki ojasid. Seejärel kulgeb piir ümber Mamolji asula, piki Zgornji Mamolj-Gradišče-Gradiške Laze-Šmartno teed, piki Vintarjeveci katastriüksuse põhja- ja läänepiiri, piki Debeče küla suunas kulgevat teed ja piki Debeče-Mala Goričica-Metnaj-Stična-Ivančna Gorica-Muljava-Gabrovčec-Marinča vas-Zagradc-Žužemberk-Dvor-Soteska-Dolenje Polje teed. Olles ületanud Krka jõe, kulgeb piir mööda maanteed Dolenjske Toplice asulani, piki Dolenjske Toplice-Podturn-Občice maanteed, piki Stare Žage ja Pribišje katastriüksuste põhjapiire kuni 450 m kontuurjooneni Gornje Laze asula kohal, edasi mööda 450 m kontuurjoont Gorjanci mäenõlvadel kuni Horvaatia riigipiirini (Vrbje nad Kostanjevicos). Seejärel kulgeb piir mööda Horvaatia riigipiiri kuni Slovenska vas’i asulani ja mööda teed läbi Nova vas’i asula kuni Obrežje piiripunktini.

Dolenjska viinamarjakasvatuspiirkond hõlmab ka järgmisi piirkondi:

1.

Kal pri Ambrusu piiri sees, mis kulgeb Zagradci-Ambruse maanteest Šibaris piki Kamni vrh mäe all asuvat metsa kuni Kamni Vrh pri Ambrusu asulani, piki teed Lazarini, piki teed lääne suunas kuni Ambruse-Zagradeci maanteeni, seejärel piki seda teed Šibari;

2.

Gradenska gora-Stara gora piiri sees, mis kulgeb Stranska vas pri Žužemberku-Gradenci teelt Črnagojs kagu suunas piki Trški Boršti mäetipu all asuva metsa serva kuni Komancani, piki teed edela suunas, läbi Stara gora mäetipu kagu suunas, piki Primoži mäe all asuva metsa serva kagusse kuni Lašče asulani, piki Lašče-Klopce maanteed, piki Klopce-Žvengloveci-Malo Lipje teed, piki Gradenski Gori viivat teed ja loode suunas piki Gradenska Gora asulast mööduvat teed kuni Črnagojni.

Dolenjska viinamarjakasvatuspiirkond jaguneb neljaks väiksemaks viinamarjakasvatuspiirkonnaks järgmiselt: Krško, Gorjanci, Novo Mesto ja Trebnje-Krmelji viinamarjakasvatuspiirkonnad.

10.   Seos geograafilise piirkonnaga

Viinamarjasaaduse kategooria

1.

Vein

Seose kokkuvõte

Sademed, temperatuuritingimused, päikesepaiste ja muud kliimategurid mõjutavad viinapuude kasvu ja viljakust märkimisväärselt. Viinamarjaistanduste mikroklimaatilised tingimused on väga erinevad, peamiselt pinnamoe, kõrguse, maastiku avatuse ja kalde, vee läheduse, metsade jne suurte erinevuste tõttu. Dolenjska piirkonda iseloomustab mõõdukas mandriline kliima külmade talvede ja soojade suvedega. Mandrilisel kliimal on suurem mõju piirkonna idaosale, kus seetõttu on temperatuuri kõikumine suurem ja suvised tormid sagedasemad. Piirkonna lääneosa iseloomustab atlantilise kliima kohatine mõju, väiksem temperatuuri kõikumine ja veidi suurem aastane sademete hulk. Lähisvahemereline kliima mõjutab piirkonda harvem, peamiselt talvel, kui vahel esineb soojasid lõunatuuli. Kasvuhooaja kogunenud efektiivne temperatuur jääb vahemikku 1 100 °C läänes ja 1 300 °C piirkonna idaosas. Võttes arvesse, et viinamarjaistandused asuvad kõrgemal kui 200 m üle merepinna ja on tavaliselt kõige rohkem päikesele avatud, võib järeldada, et efektiivse temperatuuri summa on Dolenjska viinamarjakasvatuspiirkonnas 10–15 % kõrgem, vahemikus 1 250 kuni 1 490 °C. Vihma keskmine koguhulk aastas on 1 100 – 1 200 mm, mis on viinamarjakasvatuseks sobiv. Ka sademete jaotus aasta lõikes on soodne: kasvuperioodil on keskmine sademete hulk üle 100 mm kuus. Dolenjska viinamarjakasvatuspiirkonnas on keskmine sademete koguhulk kasvuperioodil ligikaudu 781 mm (üle 65 % sademete aastasest koguhulgast) ja see võib aastate lõikes kõikuda ligikaudu 100 mm. Suurem sademete hulk saagikoristuse ajal (septembris ja oktoobris) on vähem soodne, kuna sellel on kahjulik mõju teatavate viinamarjasortide tervisele (mädaniku tõttu), viinamarjade suhkrusisaldusele ja saagi üldisele tehnilisele kvaliteedile.

Geoloogiliselt on Dolenjska piirkond väga mitmekesine. Geoloogiline kaart näitab, et enamik viinamarjaistandusi, mis on tuntud hea veini „Cviček“ tootmise poolest, asub litoloogilisel aluspõhjal, mille moodustavad varase Kriidi pruunid ja liivased merglid ning plaatjas lubjakivi koos ränikivimiga. Need asuvad Gorjanci, Krško, Novo Mesto ja Trebnje/Mokronogi piirkondade läheduses. Novo Mesto piirkonnas asuvad Škocjan-Šmarješke viinamarjaistandused asuvad hilisematel (Miotseeni) hallidel, valgetel ja liivastel pruunidel merglitel ning osaliselt liivakividel ja Tertsiaari lubivetikate lubjakividel. Mõnes kohas Šentjernej ümbruses leidub ka vanemaid Triaase halle kihilisi dolomiite. Mõned viinamarjaistandused Gorjanci, Krško ja Novo Mesto piirkonnas asuvad osaliselt ka hallidel kihilistel dolomiitidel ja ränikivimitel. Krško piirkonnas on Raka ümbruse viinamarjaistanduste eripäraks see, et need asuvad Tertsiaari lubivetikate lubjakividel.

Põhjuslik seos geograafilise tootmispiirkonna ja toote omaduste vahel, mis tulenevad peamiselt või eranditult kõnealusest geograafilisest keskkonnast

Mõõdukas mandriline kliima, soodne aastane sademete hulk ja Dolenjska viinamarjakasvatuspiirkonna erilised geoloogilised tingimused kujundavad veini „Cviček“ erilist ja tüüpilist iseloomu, mille peamised organoleptilised omadused on selle värvus helepunasest rubiinpunaseni, väikeste marjade puuviljaline lõhn, kerge ja värske maitse ning hõrkus.

Veini „Cviček“ tootmiseks kasutatavate sortide valik ja meski leotamine, mis ei tohi kesta üle nelja päeva temperatuuril alla 22 °C, annavad veinile iseloomuliku värske iseloomu ja tüüpilise väikese alkoholisisalduse 8,5–10,00 mahuprotsenti puhast alkoholi.

11.   Kohaldatavad lisanõuded

Nõude / erandi pealkiri

Segu valmistamine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Täiendava nõude / erandi liik

Erand määratletud geograafilises piirkonnas valmistamise nõudest

Nõude / erandi kirjeldus

Viinamarjasorte, millest „Cviček“ saadakse, võib segada viinamarjade, viinamarjavirde või veinina.

Nõude / erandi pealkiri

Veini turustamine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Täiendava nõude / erandi liik

Erand määratletud geograafilises piirkonnas valmistamise nõudest

Nõude / erandi kirjeldus

Veini „Cviček“ võib turustada ainult originaalpakendis, välja arvatud Dolenjska viinamarjakasvatuspiirkonnas, kus veini „Cviček“, mis ei ole originaalpakendis, võib lõpptarbijale pakkuda üksnes tootja, tingimusel et:

—

ta on registreeritud veiniseaduse kohase viinamarjade ja veini tootjana ning

—

ta pakub veini tema enda viinamarjade ja veini toodangu hulgast tema enda tootmisettevõttes, mis on kantud viinamarja- ja veinitootjate registrisse.

Vein „Cviček“ tuleb viia turule hiljemalt selle kalendriaasta lõpuks, mis on kaks aastat pärast märgitud aastakäiku.

Vahetult tarbimiseks ettenähtud pakendamata veini „Cviček“ võib turustada selle kalendriaasta lõpuni, mis on üks aasta pärast märgitud aastakäiku.

Nõude / erandi pealkiri

Veini villimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Täiendava nõude / erandi liik

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Nõude / erandi kirjeldus

Vein „Cviček“ pakendatakse pudelitesse või suurematesse mahutitesse.

Vein „Cviček“ pakendatakse pudelitesse mahuga 0,187, 0,375, 0,75, 1 või 1,5 liitrit. Pudelid suletakse keeratava või korkmaterjalist korgiga.

Vein „Cviček“ pakendatakse suurematesse mahutitesse, mille maht on 20–50 liitrit. Selline pakend peab võimaldama veini väljavalamist, kasutades suurendatud rõhku või vastavat pumpa, vältides veini oksüdeerumist.

Nõude / erandi pealkiri

Veini organoleptiline hindamine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Täiendava nõude / erandi liik

Erand määratletud geograafilises piirkonnas valmistamise nõudest

Nõude / erandi kirjeldus

Päritolunimetuse „Cviček“ kasutamise lubamiseks peab vein olema saanud tunnustatud veinihindamisorganisatsioonilt organoleptilise hinnangu vähemalt 15,5.

Nõude/erandi pealkiri

Rikastamine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Täiendava nõude / erandi liik

Erand määratletud geograafilises piirkonnas valmistamise nõudest

Nõude / erandi kirjeldus

Aastatel, mil viinamarjade küpsemiseks on ebasoodsad ilmastikutingimused ja viinamarjad ei küpse, võib veini „Cviček“ tootmiseks kasutatavat viinamarjavirret alkoholiga rikastada maksimaalselt kuni 2 mahuprotsenti.

Viinamarjavirde rikastamiseks võib kasutada ainult veini „Cviček“ tootmiseks lubatud viinamarjasortidest saadud sahharoosi ja puhastatud viinamarjavirret ning kontsentreeritud viinamarjavirret, olenemata aastakäigust. Viinamarjad peavad olema toodetud Dolenjska viinamarjakasvatuspiirkonnas ja neid ei võeta arvesse veini „Cviček“ sordikoostise arvutamisel.

Nõude/erandi pealkiri

Aastakäik

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Täiendava nõude / erandi liik

Erand määratletud geograafilises piirkonnas valmistamise nõudest

Nõude / erandi kirjeldus

Veini „Cviček“ aastakäik on aasta, mil veini „Cviček“ tootmiseks ette nähtud viinamarjad korjati.

Nõude/erandi pealkiri

Traditsiooniline nimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Täiendava nõude / erandi liik

Erand määratletud geograafilises piirkonnas valmistamise nõudest

Nõude / erandi kirjeldus

Traditsiooniline nimetus, mida liikmesriigi õiguse kohaselt kasutatakse lisaks nimetusele „Cviček“, on järgmine: vino s priznanim tradicionalnim poimenovanjem (vino PTP).

Elektrooniline viide (url) tootespetsifikaadi avaldamisele

https://www.gov.si/novice/2025-09-22-ministrstvo-potrdilo-spremembo-specifikacije-za-vino-cvicek/

(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/256/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)

Top

Full & Egal Universal Law Academy