Tähtis õiguslik teade
Euroopa Liidu Teataja L 378 , 31/12/1986 Lk 0014 - 0020
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4057/86,
22. detsember 1986,
ebaõiglase hinnakujunduse kohta meretranspordis
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni poolt esitatud määruse eelnõu,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]
ning arvestades, et:
on põhjust arvata, muu hulgas nõukogu otsusega 78/774/EMÜ [3] loodud infosüsteemi alusel, et kolmandate riikide laevandusettevõtjate teatav ebaõiglane tegevus mõjutab ebasoodsalt ühenduse reederite konkureerimist rahvusvahelises liinilaevanduses;
ühenduse laevandusstruktuur on niisugune, mis võimaldaks käesoleva määruse sätete kohaldamist ka väljaspool ühendust asuvate või asutatud liikmesriikide kodanike või liikmesriikide riikkondsusesse kuuluvate isikute või nende kontrolli all olevate väljaspool ühendust asutatud kaubalaevanduse ettevõtjate suhtes, kui nende laevad on registreeritud liikmesriigis vastavalt selle õigusaktidele;
ebaõiglane tegevus seisneb selles, et teatavale kaubale kehtestatakse pidevalt selline prahihind, mis on madalam asutatud ja kõnealusele turule iseloomulike reederite poolt samale kaubale määratud kõige madalamatest prahihindadest;
selline hinnakujundus on võimalik kaubandusse mittepuutuvate eeliste tõttu, mida annab riik, kes ei ole ühenduse liige;
ühendus peaks suutma võtta tasakaalustavaid meetmeid sellise hinnakujunduse vastu;
puuduvad rahvusvaheliselt kokkulepitud normid, mida meretranspordis pidada ebaõiglaseks hinnaks;
ebaõiglase hinnakujunduse kindlaksmääramisel tuleks ette näha asjakohane arvestusmeetod; "hariliku prahihinna" väljaarvestamiseks tuleks arvesse võtta kas konkurentsivõimelist prahihinda, mille tegelikult kehtestavad asutatud ja kõnealusele turule iseloomulikud reederid, kes tegutsevad konverentside liikmetena või väljaspool neid, või siis võrreldavate ettevõtjate kuludel põhinevat arvestuslikku prahihinda koos mõistliku kasumimääraga;
tuleks ette näha, kuidas kindlaks määrata kahjud;
on vaja ette näha kaebuste esitamise kord nende ühenduse laevanduse nimel tegutsejate jaoks, kelle arvates ebaõiglane hinnakujundus kahjustab või ähvardab nende tegevust; näib olevat asjakohane selgeks teha, et kaebuse tagasivõtmise korral võib menetlused lõpetada, kuid ei pea seda tingimata tegema;
liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema koostööd nii ebaõiglase hinnakujundusega seotud info kui ka sellest hinnakujundusest tulenevate kahjude osas ning seoses küsimuse järgneva uurimisega ühenduse tasemel; sellel eesmärgil peaksid toimuma nõuandekomitee konsultatsioonid;
on asjakohane selgesti ette näha protseduurireeglid, mida tuleb järgida uurimise ajal, eelkõige asjaomaste ühenduse asutuste ja osapoolte õigused ja kohustused ning tingimused, mille kohaselt huvitatud osapooled võivad pääseda info juurde ja saada teavet põhiliste asjaolude ning kaalutluste kohta, mille alusel kavatsetakse teha ettepanek tasakaalustavate tollimaksude kehtestamiseks;
ohjeldamaks ebaõiglase hinnakujunduse kasutamist, ilma et see takistaks, piiraks või häiriks hinnakonkurentsi konverentsi liikmeskonda mittekuuluvatel liinidel, kui need töötavad õiglasel ja kaubanduslikul alusel, on asjakohane sätestada võimalus tasakaalustavate tollimaksude kehtestamiseks konkreetsetel alustel, kui on lõplikult kindlaks tehtud, et tegu on ebaõiglase hinnakujunduse ja kahjustava tegevusega;
tagamaks tasakaalustavate tollimaksude nõuetekohast ja ühtset sissenõudmist on oluline ette näha selliste maksude kohaldamise ühtsed eeskirjad; kõnealuste maksude olemuse tõttu võivad need eeskirjad erineda tavaliste imporditollimaksude sissenõudmise eeskirjadest;
tuleks sätestada avatud ja õiglane kord võetud meetmete kontrollimiseks ja uurimise taasalustamiseks, kui asjaolud seda nõuavad;
tuleks luua asjakohane kord, kuidas läbi vaadata tasakaalustavate tollimaksude tagastamistaotlused,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva määrusega kehtestatakse kord, mida tuleb järgida, et avaldada vastutoimet teatavate kolmandate riikide reederite ebaõiglasele hinnakujundusele rahvusvahelistel kaubaveoliinidel, mis kutsub esile tõsiseid veostruktuuri häireid teataval kindlal liinil ühenduse sadamatesse või sadamatest või sadamate vahel ning kahjustab või ähvardab suurel määral kahjustada kõnealusel liinil tegutsevaid ühenduse reedereid ja ühenduse huve.
Artikkel 2
Vastuseks suurt kahju põhjustavale artiklis 1 kirjeldatud ebaõiglasele hinnakujundusele võib ühendus kehtestada tasakaalustava tollimaksu.
Oht tekitada suurt kahju võib esile kutsuda üksnes uurimise artikli 4 tähenduses.
Artikkel 3
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) kolmanda riigi reeder - kaubalaevanduse ettevõtja, välja arvatud punktis d mainitud kaubalaevanduse ettevõtja;
b) ebaõiglane hinnakujundus — teatavatel kindlatel laevaliinidel ühenduse sadamatesse, sadamatest või sadamate vahel kehtestatakse teatavatele kaupadele või kogu kaubale pidevalt prahihind, mis on madalam vähemalt kuueks kuuks kehtestatud harilikust prahihinnast, kui selliseid madalaid prahihindu võimaldab asjaolu, et asjaomane reeder kasutab kaubandusse mittepuutuvaid eeliseid, mida annab riik, kes ei ole ühenduse liige;
c) harilik prahihind - määratakse, võttes arvesse:
i) konkurentsivõimelist prahihinda, mille tegelikult määravad tavalise mereveonduse käigus samalaadse teenuse eest sama või võrreldava liini jaoks asutatud ja kõnealusele turule iseloomulikud reederid, kes ei kasuta punktis b märgitud eeliseid;
ii) või siis, arvestuslikku prahihinda, mis määratakse võrreldavate ja punktis b märgitud eeliseid mitte kasutavate ettevõtjate kulude põhjal, millele lisatakse mõistlik kasumimäär; kõnealused kulud arvestatakse tavapärase mereveonduse käigus kõigi kantud püsi- ja muutuvkulude põhjal, millele lisatakse mõistlik üldkulude summa;
d) ühenduse reederid
- kõik asutamislepingu alusel mõnes ühenduse liikmesriigis asutatud kaubalaevanduse ettevõtjad,
- väljaspool ühendust asuvad või asutatud liikmesriikide kodanikud või liikmesriikide riikkondsusesse kuuluvad isikud või nende all olevad väljaspool ühendust asutatud kaubalaevanduse ettevõtjad, kui nende laevad on registreeritud liikmesriigis vastavalt selle riigi õigusaktidele.
Artikkel 4
Kahjude uurimine
1. Kahjude uurimine hõlmab järgmist:
a) ühenduse reederite konkurentide poolt pakutud prahihinnad kõnealusel veoliinil, et eelkõige kindlaks teha, kas need hinnad on olnud märkimisväärselt madalamad ühenduse reederite pakutud harilikest prahihindadest, arvesse võttes kõikide asjaomaste ettevõtjate teenuste taset;
b) eespool märgitud teguri mõju ühenduse reederitele, mis avaldub paljude majandusnäitajate suundumustes:
- sõidud,
- mahu ärakasutamine,
- lasti ettetellimised,
- turuosa,
- prahihinnad (st prahihindade langus või prahihinna tõusude takistamine, mis vastasel juhul oleks võinud toimuda),
- kasumid,
- kapitali tasuvus,
- investeerimine,
- tööhõive.
2. Kahjude ohu korral võib komisjon uurida, kas kõnealuse olukorra tõenäoline kujunemine tegelikult kahjustavaks on selgesti prognoositav. Sellega seoses võib arvesse võtta ka järgmisi tegureid:
a) tonnaaži suurenemine laevaliinidel, mis konkureerivad ühenduse reederitega;
b) konkureerivate reederite riigis kättesaadav või lähemas tulevikus kättesaadavaks muutuv maht ja tõenäolisus, et kõnealusest mahust lähtuvat tonnaaži hakatakse punktis a märgitud laevaliinil selles ulatuses kasutama.
3. Teistest teguritest tingitud kahjusid, mis kas üksikult või koos avaldavad ühenduse reederitele samuti ebasoodsat mõju, ei tohi lugeda kõnealuse hinnakujunduse hulka.
Artikkel 5
Kaebuste esitamine
1. Kõik füüsilised või juriidilised isikud või ühenduse laevanduse nimel tegutsevad iseseisva õigusvõimeta ühendused, kelle arvates neid kahjustab või ähvardab kahjustada ebaõiglane hinnakujundus, võivad esitada kirjaliku kaebuse.
2. Kaebus peab sisaldama piisavalt tõendusmaterjali ebaõiglase hinnakujunduse olemasolu ja sellest tuleneva kahju kohta.
3. Kaebuse võib esitada komisjonile või liikmesriigile, kes edastab selle komisjonile. Komisjon saadab liikmesriikidele koopia kõikidest komisjonile saabunud kaebustest.
4. Kaebuse võib tagasi võtta, sel juhul võib menetluse lõpetada, kui see ei ole vastuolus ühenduse huvidega.
5. Kui pärast konsulteerimist selgub, et kaebuses ei esitata piisavalt infot, et uurimist algatada, siis informeeritakse sellest kaebuse esitajat.
6. Kui kaebust pole esitatud, kuid liikmesriigi käsutuses on piisavalt tõendusmaterjali nii ebaõiglase hinnakujunduse kui ka sellest ühenduse reederitele tuleneva kahju kohta, edastab liikmesriik sellise tõendusmaterjali viivitamata komisjonile.
Artikkel 6
Konsultatsioonid
1. Kõik käesolevas määruses ettenähtud konsultatsioonid toimuvad nõuandekomitees, mis koosneb iga liikmesriigi esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja. Konsultatsioonid toimuvad viivitamata pärast liikmesriigi taotlust või komisjoni algatust.
2. Komisjon tuleb kokku eesistuja kutsel. Eesistuja annab liikmesriikidele võimalikult kiiresti kogu asjakohase info.
3. Vajaduse korral võib konsultatsioon toimuda üksnes kirjalikult; sellisel juhul informeerib komisjon liikmesriike ja määrab aja, mille jooksul neil on õigus avaldada oma arvamusi või taotleda suulist konsultatsiooni.
4. Konsultatsioonid hõlmavad eelkõige:
a) ebaõiglase hinnakujunduse olemasolu ja ulatust;
b) kahjude olemasolu ja ulatust;
c) põhjuslikku seost ebaõiglase hinnakujunduse ja kahjude vahel;
d) meetmeid, mis sellistes olukordades takistaksid või parandaksid ebaõiglase hinnakujunduse tõttu tekkinud kahju, ja selliste meetmete võtmise viise ning vahendeid.
Artikkel 7
Uurimise algatamine ja läbiviimine
1. Kui pärast konsulteerimist ilmneb, et menetluse algatamist õigustab piisav hulk tõendusmaterjali, siis tegutseb komisjon aega viitmata järgmiselt:
a) teatab menetluse algatamisest Euroopa Ühenduste Teatajas; sellistes teadaannetes osutatakse asjaomasele välismaisele reederile ja tema päritolumaale, tehakse kokkuvõte saadud infost ning juhitakse tähelepanu vajadusele edastada komisjonile kogu asjakohane info; teatatakse aeg, mille jooksul huvitatud osapooled võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist vastavalt lõikele 5;
b) informeerib talle teada olevaid asjaomaseid reedereid, lastisaatjaid, ekspediitoreid, samuti kaebuse esitajaid;
c) alustab koostöös liikmesriikidega uurimist ühenduse tasandil; uuritakse nii ebaõiglast hinnakujundust kui ka sellest tulenevat kahju ning uurimine toimub vastavalt lõigetele 2-8; ebaõiglase hinnakujunduse uurimine hõlmab tavaliselt vähemalt kuut kuud enne menetluse algatamist.
2. a) Vajaduse korral hangib komisjon kogu tema arvates vajaliku info ja üritab seda reederite, agentide, lastisaatjate, ekspediitorite, konverentside, ühenduste ja muude organisatsioonide abil kontrollida, kui asjaomased ettevõtjad või ühendused annavad selleks oma nõusoleku.
b) Vajaduse korral teeb komisjon pärast konsulteerimist uurimisi kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad oma nõusoleku ja kõnealuse riigi valitsust on ametlikult informeeritud ning ta ei esita vastuväidet. Komisjoni abistavad ametnikud nendest liikmesriikidest, kes seda nõuavad.
3. a) Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt:
- info esitamist,
- kõiki vajalikke, eelkõige lastisaatjate, ekspediitorite, ühenduse reederite ja nende agentidega seotud kontrollimisi ja inspekteerimisi,
- uurimiste korraldamist kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad nõusoleku ja kõnealuse riigi valitsus on ametlikult informeeritud ega esita vastuväidet.
b) Liikmesriigid teevad kõik, et rahuldada komisjoni nõudmisi. Nad saadavad komisjonile nõutud info koos kõigi läbiviidud inspekteerimiste, kontrollimiste ja uurimiste tulemustega.
c) Kui kõnealune info pakub üldist huvi või kui liikmesriik selle edastamist nõuab, siis saadab komisjon selle liikmesriikidele, kui info ei ole salajane. Salajase info puhul edastatakse sellest avalik kokkuvõte.
d) Komisjoni ametnikud võivad komisjoni või liikmesriigi nõudmisel liikmesriikide ametnikke nende ülesannete täitmisel abistada.
4. a) Kaebuse esitaja ja teada olevad asjaomased lastisaatjad ja reederid võivad tutvuda kogu infoga, mis ükskõik milline uurimise osapool on komisjoni käsutusse andnud, välja arvatud ühenduse või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid, kui see info on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole salajane artikli 8 tähenduses ning kui komisjon seda uurimisel kasutab. Selleks esitavad nad komisjonile kirjaliku taotluse, kus on märgitud, millist infot soovitakse.
b) Uurimise objektiks olevad reederid ja kaebuse esitaja võivad nõuda infot oluliste asjaolude ja kaalutluste kohta, mille alusel kavatsetakse soovitada tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist.
c) i) Infonõuded vastavalt punktile b:
- esitatakse komisjonile kirjalikult,
- piiritlevad konkreetseid küsimusi, mille kohta infot taotletakse.
ii) Infot võib anda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nagu komisjon vajalikuks peab. See ei mõjuta otsust, mida nõukogu hiljem võib teha. Salajast infot käsitletakse vastavalt artiklile 8.
iii) Infot antakse tavaliselt hiljemalt 15 päeva enne seda, kui komisjon teeb ettepaneku võtta meetmeid vastavalt artiklile 11. Märkusi, mis esitatakse pärast info andmist, võib arvesse võtta ainul sel juhul, kui need esitatakse komisjoni poolt iga juhtumi kohta eraldi kindlaksmääratud aja jooksul, mille pikkus on vähemalt 10 päeva, arvesse võetakse küsimuse kiireloomulisust.
5. Komisjon võib huvitatud osapooled ära kuulata. Komisjon kuulab nad ära, kui nad on esitanud Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teadaandes ettenähtud tähtaja jooksul kirjaliku ärakuulamistaotluse, mis kinnitab, et nad on asjast huvitatud osapool, kellele menetluse tulemus tõenäoliselt mõju avaldab, ning et on konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata.
6. Lisaks sellele annab komisjon taotluse korral otseselt seotud osapooltele võimaluse kohtuda, et esile tuua erinevad seisukohad ja vajadusel esitada vastuväited. Kõnealuse võimaluse andmisel arvestab komisjon saladuse säilitamise vajadust ning võimaluse sobivust osapooltele. Ükski osapool ei ole kohustatud koosolekul osalema ning kõrvalejäämine ei mõju kõnealust osapoolt kahjustavalt.
7. a) Käesolev artikkel ei välista võimalust, et komisjon teeb eelotsused või võtab kiirmeetmeid.
b) Kui mõni huvitatud osapool ei võimalda juurdepääsu vajalikule infole või ei esita vajalikku infot ettenähtud tähtaja jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, siis võib nii negatiivsed kui positiivsed otsused teha kasutada olevate faktide põhjal.
8. Ebaõiglase hinnakujundusega seotud menetlused ei takista tollivormistust nende kaupade osas, mille kohta kehtivad asjakohased prahihinnad.
9. a) Uurimine lõpeb kas seoses selle lõpetamisega või meetmete võtmisega vastavalt artiklile 11. See toimub tavaliselt ühe aasta jooksul alates menetluse algatamisest.
b) Menetlus lõpeb kas seoses uurimise lõpetamisega, ilma et kehtestataks tollimakse ja võetaks kohustusi, või seoses sellega, et niisuguste maksude tasumise kohustus aegub või kohaldamine lõpetatakse või kohustused lõpevad vastavalt artiklitele 14 või 15.
Artikkel 8
Salajane info
1. Käesoleva määrusega seoses saadud infot kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.
2. a) Ei nõukogu, komisjon, liikmesriigid ega neist ühegi ametnikud ei tohi ilma infoandja eriloata avaldada mitte mingisugust käesoleva määrusega seoses saadud infot, mille salajast käsitlemist infoandja on nõudnud.
b) Igas salajase käsitlemise taotluses tuleb selgitada, miks info on salajane, ja taotlusele lisada info avalik kokkuvõte või põhjendus, miks info ei võimalda sellist kokkuvõtet teha.
3. Infot peetakse salajaseks tavaliselt juhul, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on infoandjale või sellise info allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.
4. Kui siiski selgub, et saladusetaotlus ei ole õigustatud, ning kui infoandja kas ei soovi infot avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse info jätta arvesse võtmata.
Info võib arvesse võtmata jätta ka siis, kui selline taotlus on õigustatud ja kui infoandja ei soovi esitada avalikku kokkuvõtet, kuigi info võimaldaks sellist kokkuvõtet teha.
5. Käesolev artikkel ei takista ühenduse asutustel avaldamast üldist infot ja eriti põhjendusi, millele tuginevad käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsused, või tõendusmaterjali, millele ühenduse asutused toetuvad, kui seda on vaja kõnealuste põhjenduste selgitamisel kohtumenetluste käigus. Sellise avaldamise puhul tuleb arvesse võtta asjaomaste osapoolte õigustatud huvi, et ei avaldataks nende ärisaladusi.
Artikkel 9
Menetluse lõpetamine, kui kaitsemeetmeid ei ole vaja
1. Menetlus lõpetatakse, kui pärast konsulteerimist selgub, et kaitsemeetmeid ei ole vaja, ja kui artikli 6 lõikes 1 märgitud nõuandekomitee ei esita vastuväiteid. Kõikidel muudel juhtudel esitab komisjon viivitamata nõukogule aruande konsultatsioonide tulemuste kohta koos ettepanekuga menetlus lõpetada. Menetlus loetakse lõpetatuks, kui komisjon ei ole ühe kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud teisiti.
2. Komisjon informeerib asjaga teada olevalt seotud osapooli ja avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas lõpetamise kohta teadaande, tuues esile põhilised järeldused ja kokkuvõtte või sellega seotud põhjendused.
Artikkel 10
Kohustused
1. Kui uurimiste käigus pakutakse kohustusi, mida komisjon pärast konsulteerimist peab vastuvõetavaks, siis võib uurimise lõpetada tasakaalustavaid tollimakse kehtestamata.
Välja arvatud erakordsed olukorrad, ei või kohustusi pakkuda pärast seda, kui vastavalt artikli 7 lõike 4 punkti c alapunktile iii lõpeb vastuväidete esitamise tähtpäev. Lõpetamine otsustatakse artikli 9 lõikes 1 ettenähtud korras ning info esitatakse ja teadaanne avaldatakse vastavalt artikli 9 lõikele 2.
2. Lõikes 1 märgitud kohustuste all tuleb mõista veohindade korrigeerimist ulatuses, mis veenaks komisjoni, et ebaõiglane hinnakujundus või sellest tulenevad kahjud on kõrvaldatud.
3. Komisjon võib kohustusi soovitada, kuid asjaolu, et kohustusi ei pakuta või ettepanekut ei võeta vastu, ei mõjuta juhtumi üle otsustamist. Kuid ebaõiglase hinnakujunduse jätkumist võib võtta tunnusmärgina, et kahjude ohu muutumine tegelikkuseks on tõenäoline.
4. Kohustuste vastuvõtmise korral viiakse kahjude uurimine kõigest olenemata lõpuni, kui komisjon pärast konsultatsioone nii otsustab või kui ühenduse asjaomased reederid seda taotlevad. Kui komisjon pärast konsultatsioone otsustab, et kahju ei ole tekitatud, muutub kohustus automaatselt tühiseks. Kui otsus, et kahjude ohtu ei ole, on tehtud peamiselt kohustuse olemasolu tõttu, võib komisjon nõuda kohustuse säilitamist.
5. Komisjon võib nõuda igalt osapoolelt, kelle kohustus on aktsepteeritud, kohustuste täitmise kohta regulaarset info esitamist ning luba asjakohaseid andmeid kontrollida. Selliste nõuete täitmatajätmist peetakse kohustuse rikkumiseks.
Artikkel 11
Tasakaalustavad tollimaksud
Kui uurimine tõestab, et tegemist on ebaõiglase hinnakujundusega ja sellest põhjustatud kahjudega ning et ühenduse huvides on sekkumine vajalik, teeb komisjon pärast artiklis 6 ettenähtud konsultatsioone nõukogule ettepaneku kehtestada tasakaalustav tollimaks. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe kuu jooksul.
Artikkel 12
Tasakaalustavate tollimaksude üle otsustamisel võtab nõukogu vajalikul määral arvesse nii väliskaubanduspoliitilisi kaalutlusi kui ka asjaomaste liikmesriikide sadamate huve ja mereveopoliitikaga seotud kaalutlusi.
Artikkel 13
Üldsätted maksude kohta
1. Tasakaalustavad tollimaksud asjaomastele välisreederitele kehtestatakse määrusega.
2. Sellises määruses märgitakse üksikasjalikult kehtestatava maksu suurus ja liik, veetav kaup või kaubad, asjaomase välisreederi nimi ja päritoluriik ning määruse aluseks olevad põhjendused.
3. Maksud ei tohi olla suuremad kui kehtestatud prahihinna ja artikli 3 punktis c märgitud hariliku prahihinna vahe. Maks on väiksem, kui see väiksem maks oleks kahjude kõrvaldamiseks piisav.
4. a) Makse ei kehtestata ega tõsteta tagasiulatuvalt ja need kehtivad kaupade vedamisel, mis pärast selliste maksude jõustumist lastitakse või lossitakse ühenduse sadamas.
b) Kui nõukogu teeb kindlaks kohustuse rikkumise või sellest loobumise, võidakse komisjoni ettepanekul määrata tasakaalustavad tollimaksud ühenduse sadamas lastitud või lossitud kaupade veole, mis toimus kuni 90 päeva enne kõnealuste maksude kehtestamise kuupäeva, kuid selliseid tagasiulatuvaid makse ei kehtestata kohustuse rikkumise või sellest loobumise korral ühenduse sadamas lastitud või lossitud kaupade veole, mis toimus enne kohustuse rikkumist või sellest loobumist. Kõnealused maksud võib kindlakstehtud tõsiasjade alusel välja arvestada enne kohustuse võtmist.
5. Liikmesriigid koguvad maksud vastavalt nende kehtestamisel kindlaksmääratud vormile, suurusele ja muudele tunnusjoontele ning sõltumatult tollimaksudest ja maksudest ning muudest kauba importimisel tavaliselt kehtestatavatest tasudest.
6. Loa lastida või lossida kaupa ühenduse sadamas võib siduda maksude suurusele vastava tagatise esitamisega.
Artikkel 14
Kontrollimine
1. Tasakaalustavaid tollimakse kehtestavad määrused ja otsused kohustuste vastuvõtmise kohta tuleb vastavalt vajadusele täielikult või osaliselt üle vaadata. Seda tehakse kas liikmesriigi taotluse peale või komisjoni omal algatusel. Kontrollitakse ka siis, kui huvitatud osapool seda taotleb ja esitab sellise kontrolli põhjendamiseks piisava tõendusmaterjali muutunud asjaolude kohta, kusjuures tingimuseks on, et uurimise lõpetamisest on möödunud vähemalt üks aasta. Sellised taotlused esitatakse komisjonile, kes informeerib liikmesriike.
2. Kui konsultatsioonide tulemusena ilmneb, et kontroll on õigustatud, taasalustatakse uurimist vastavalt artiklile 7, kui asjaolud seda nõuavad. Selline taasalustamine iseenesest ei mõjuta kehtivaid meetmeid.
3. Meetmete vastuvõtmiseks pädev ühenduse asutus teeb meetmetesse muudatused, tunnistab need kehtetuks või tühistab, kui seda õigustab kontrollimine kas koos uurimise taasalustamisega või ilma selleta.
Artikkel 15
1. Vastavalt lõikele 2 kaotavad tasakaalustavad tollimaksud ja kohustused kehtivuse viis aastat pärast nende jõustumise või viimase muutmise või kinnitamise kuupäeva.
2. Pärast konsultatsioone ning kuue kuu jooksul enne viie aasta möödumist avaldab komisjon tavaliselt Euroopa Ühenduste Teatajas teadaande kõnealuse meetme eelseisva lõppemise kohta ja informeerib asjaga teada olevalt seotud ühenduse reedereid. Kõnealuses teadaandes määratakse aeg, mille jooksul huvitatud osapooled saavad kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad ning võivad vastavalt artikli 7 lõikele 5 taotleda, et komisjon nad ära kuulaks.
Kui huvitatud osapool tõestab, et meetme lõppemine kutsub uuesti esile kahjud või kahjude ohu, korraldab komisjon meetme kontrollimise. Meede jääb kehtima kõnealuse kontrollimise lõpuni.
Kui tasakaalustavad tollimaksud ja kohustused kaotavad kehtivuse vastavalt käesolevale artiklile, avaldab komisjon sellekohase teadaande Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 16
Tagasimaksed
1. Kui asjaomane reeder suudab tõestada, et tasutud maks ületab kehtestatud prahihinna ja artikli 3 punktis c märgitud hariliku prahihinna vahe, siis makstakse liigne summa tagasi.
2. Välisreeder võib lõikes 1 märgitud tagasimakse taotlemiseks esitada komisjonile taotluse. Taotlus esitatakse selle liikmesriigi kaudu, kelle territooriumil veetav kaup lastiti või lossiti ning kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädevad ametiasutused kehtestatavate tasakaalustavate tollimaksude suuruse lõplikult kindlaks määrasid.
Liikmesriik edastab taotluse komisjonile nii kiiresti kui võimalik kas koos arvamusega selle põhjendatuse kohta või ilma selleta.
Komisjon informeerib viivitamata teisi liikmesriike ja annab oma arvamuse kõnealuse küsimuse kohta. Kui liikmesriigid nõustuvad komisjoni arvamusega või ei esita vastuväiteid ühe kuu jooksul alates informeerimisest, võib komisjon teha otsuse nimetatud arvamuse alusel. Kõigil muudel juhtudel otsustab komisjon pärast konsulteerimist, kas ja kui suures ulatuses tuleks taotlus rahuldada.
Artikkel 17
Lõppsätted
Käesolev määrus ei välista ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetes kehtestatud erieeskirjade kohaldamist.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1987. aastal.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. detsember 1986
Nõukogu nimel
eesistuja
G. Shaw
[1] EÜT C 255, 15.10.1986, lk 169.
[2] EÜT C 344, 31.12.1985, lk 31.
[3] EÜT L 258, 21.9.1978, lk 35.
--------------------------------------------------
Top