Kohtuasi C‑498/03

Kingscrest Associates Ltd ja Montecello Ltd

versus

Commissioners of Customs & Excise

(VAT and Duties Tribunal, London’i eelotsusetaotlus)

Kuues käibemaksudirektiiv – Artikli 13 A osa lõike 1 punktid g ja h – Maksuvabad tehingud – Hoolekande ja sotsiaalkindlustusega otseselt seotud teenused – Laste ja noorte kaitsmisega otseselt seotud teenused – Teenuste osutamine muude organisatsioonide poolt kui need, mis on asjaomases liikmesriigis heategevana tunnustatud avalik-õiguslikud organisatsioonid – Eraõiguslik ühing, mille eesmärk on tulu saamine – Mõiste „heategevus”

Kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomeri ettepanek, esitatud 22. veebruaril 2005 

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 26. mai 2005 

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.     Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Kuuenda direktiiviga ette nähtud maksuvabastused – Hoolekande ja sotsiaalkindlustuse ning laste ja noorte kaitsmisega otseselt seotud teenused, mida osutavad avalik-õiguslikud organisatsioonid või muud heategevana tunnustatud organisatsioonid – Ingliskeelses versioonis esinev mõiste „charitable” – Tõlgendamiskriteeriumid – Erinevate keeleversioonide arvessevõtmine

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 13 A osa lõike 1 punktid g ja h)

2.     Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Kuuenda direktiiviga ette nähtud maksuvabastused – Hoolekande ja sotsiaalkindlustuse ning laste ja noorte kaitsmisega otseselt seotud teenused, mida osutavad avalik-õiguslikud organisatsioonid või muud heategevana tunnustatud organisatsioonid – Mõiste „heategevana tunnustatud organisatsioonid” – Eraõiguslik ühing, mille eesmärk on tulu saamine – Hõlmamine

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 13 A osa lõike 1 punktid g ja h)

3.     Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Kuuenda direktiiviga ette nähtud maksuvabastused – Hoolekande ja sotsiaalkindlustuse ning laste ja noorte kaitsmisega otseselt seotud teenused, mida osutavad avalik-õiguslikud organisatsioonid või muud heategevana tunnustatud organisatsioonid – Siseriiklike ametiasutuste kaalutlusõigus seoses heategevana tunnustamisega – Siseriiklike kohtute kontroll – Piirid

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 13 A osa lõike 1 punktid g ja h)

1.     Mõiste „charitable”, mis esineb kuuenda direktiivi 77/388 artikli 13 A osa lõike 1 punktides g ja h ja mis puudutab hoolekande ja sotsiaalkindlustuse ning laste ja noorte kaitsmisega otseselt seotud teenuste maksust vabastamist, kujutab endast ühenduse õiguse autonoomset mõistet, mida tuleb tõlgendada kõiki selle direktiivi keeleversioone arvesse võttes. Seega ei saa kindlaksmääratud toimingu käibemaksukohustus või sellest vabastamine sõltuda tema siseriiklikust liigitamisest; ühenduse direktiivide ühetaolise tõlgendamise vajadus välistab selle, et kahtluse korral tõlgendataks sätte sõnastust eraldatult, ning nõuab vastupidi, et seda oleks tõlgendatud ning kohaldatud teistes ametlikes keeltes koostatud versioone silmas pidades.

(vt punktid 25–27 ja resolutiivosa punkt 1)

2.     Kuuenda direktiivi 77/388 artikli 13 A osa lõike 1 punkte g ja h, mis puudutavad hoolekande ja sotsiaalkindlustuse ning laste ja noorte kaitsmisega otseselt seotud teenuste maksust vabastamist, tuleb tõlgendada nii, et mõiste „asjaomases liikmesriigis heategevana tunnustatud organisatsioonid” ei välista eraõiguslikke ühinguid, millel on tulu saamise eesmärk.

Kui ühenduse seadusandja ei ole artikli 13 A osa lõike 1 punktides g ja h kõnealuste maksuvabastuste andmist seadnud sõnaselgelt sõltuvusse tulundusliku eesmärgi puudumisest, ei saa sellise eesmärgi järgimine välistada nimetatud maksuvabastuste saamist. Peale selle, neutraalse maksustamise põhimõtet ei järgita siis, kui siseriiklik seadusandja ei ole maksuvabastust allutanud kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõike 2 punkti a esimeses taandes ette nähtud tingimusele, et kõnealuste organisatsioonide eesmärk ei või olla süstemaatiliselt kasumit teenida, ja artikli 13 A osa lõike 1 punktides g ja h nimetatud sotsiaalteenuseid koheldakse käibemaksuküsimustes erinevalt, tulenevalt sellest, kas neid osutavatel ühingutel on tulu saamise eesmärk või mitte.

(vt punktid 40, 42, 47 ja resolutiivosa punkt 2)

3.     Kuuenda direktiivi 77/388 artikli 13 A osa lõike 1 punktid g ja h, mis puudutavad hoolekande ja sotsiaalkindlustuse ning laste ja noorte kaitsmisega otseselt seotud teenuste maksust vabastamist, annavad liikmesriikidele õiguse kaaluda, kas tunnustada heategevatena teatud organisatsioone, mis ei ole avalik-õiguslikud. Igal juhul on siseriiklike kohtute ülesanne kindlaks määrata, pidades eelkõige silmas võrdse kohtlemise ja neutraalse maksustamise põhimõtteid ning võttes arvesse kõnealuste teenuste osutamise sisu ning nende teostamise tingimusi, kas nimetatud sätetes ette nähtud maksuvabastuse eesmärkidest lähtudes eraõigusliku ühingu, mille eesmärk on tulu saamine, tunnustamine heategeva organisatsioonina ületab nende sätetega liikmesriikidele tunnustamiseks antud kaalutlusõiguse piire.

(vt punktid 51, 58 ja resolutiivosa punkt 3)

EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

26. mai 2005(*)

Kuues käibemaksudirektiiv – Artikkel 13 A osa lõike 1 punktid g ja h – Maksuvabad tehingud – Hoolekande ja sotsiaalkindlustusega otseselt seotud toetused – Laste ja noorte kaitsmisega otseselt seotud teenused – Teenuste osutamine muude organisatsioonide poolt kui need, mis on asjaomases liikmesriigis heategevana tunnustatud avalik-õiguslikud organisatsioonid – Eraõiguslik ühing, mille eesmärk on tulu saamine – Heategevuse mõiste

Kohtuasjas C‑498/03,

mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel VAT and Duties Tribunal, Londoni (Ühendkuningriik) 10. juuni 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. novembril 2003, menetluses

Kingscrest Associates Ltd,

Montecello Ltd

versus

Commissioners of Customs & Excise,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud A. Borg Barthet, A. La Pergola, J. Malenovský ja A. Ó Caoimh (ettekandja),

kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer,

kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,

arvestades kirjalikus menetluses ning 27. jaanuari 2005. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–       Kingscrest Associates Ltd ja Montecello Ltd, esindaja: barrister A. Hitchmough, keda volitas solicitor C. Mainprice,

–       Ühendkuningriik, esindajad: K. Manji ja C. White, keda abistasid N. Paines, QC, ja barrister P. Mantle,

–       Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: R. Lyal,

olles 22. veebruari 2005. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1       Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145; lk 1; ELT 09/01, lk 23; edaspidi „kuues direktiiv”) artikli 13 A osa lõike 1 punktide g ja h tõlgendamist.

2       Eelotsusetaotlus on esitatud Kingscrest Associates Ltd, Montecello Ltd ja Commissioners of Customs and Excise (edaspidi „Commissioners”), mis on Ühendkuningriigi pädev ametiasutus käibemaksuasjades, vahelises kohtuvaidluses seoses Kingscrest Residential Care Homes’i (edaspidi „Kingscrest”), mis on põhikohtuasja hagejate poolt Ühendkuningriigis hooldekodude majandamiseks asutatud isikuühing (partnership), poolt osutatud teenuste käibemaksust vabastamise küsimuses, kuigi viimase sõnul peavad need tegevused olema käibemaksuga maksustatavad.

 Õiguslik raamistik

 Ühenduse õigusnormid

3       Kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõige 1 sätestab:

„Ilma, et see piiraks ühenduse muude sätete kohaldamist, vabastavad liikmesriigid enda kehtestatud tingimustel, mille eesmärk on tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ennetada võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi, maksust järgmised tegevusalad:

[…]

g)      otseselt hoolekande ja sotsiaalkindlustusega seotud teenused (sh vanadekodus osutatavad teenused) ja kaup, mida osutavad või tarnivad avalik-õiguslikud organisatsioonid või teised asjaomases liikmesriigis heategevana tunnustatud organisatsioonid;

h)      otseselt laste ja noorte kaitsmisega seotud teenused ja kaup, mida osutavad või tarnivad avalik-õiguslikud organisatsioonid või teised asjaomases liikmesriigis heategevana tunnustatud organisatsioonid;

[…].”

4       Kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõige 2 sätestab:

„2.       a)     Liikmesriigid võivad muudele kui avalik-õiguslikele organisatsioonidele käesoleva artikli lõike 1 punktides b, g, h, i, l, m ja n sätestatud maksuvabastuse andmise suhtes kohaldada iga juhtumi puhul ühte või mitut järgmist tingimust:

–       nende eesmärk ei ole süstemaatiliselt kasumit teenida ning kui kasum tekib, ei jaotata seda, vaid kasutatakse osutatavate teenuste jätkamiseks või parandamiseks,

[…].”

 Siseriiklikud õigusnormid

 Hooldekodude majandamisega tegelevate isikute registreerimist käsitlevad õigusnormid

5       Enne 1. aprilli 2002 registreerisid kohalikud pädevad ametiasutused täiskasvanute hooldekodusid 1984. aasta registreeritud hooldusasutuste seaduse (Registered Homes Act 1984) alusel ning lastele mõeldud hooldekodusid 1989. aasta lastekaitseseaduse (Children Act 1989) alusel. Alates 1. aprillist 2002 registreerib hooldekodusid majandavaid isikuid või asutusi National Care Standards Commission (hooldusnormide riiklik komisjon) 2000. aasta hooldusnormide seaduse (Care Standards Act 2000) alusel.

6       Care Standards Act 2000 määratleb „lastekodusid” asutustena, mis osutavad hooldusteenuseid ja majutust üksnes ja peamiselt lastele. See määratleb „hooldekeskusena” asutuse, mis pakub majutust ning meditsiinilist või individuaalset hooldust isikutele, kes seda vajavad juba möödunud või kestva haiguse, möödunud või kestvate psüühikahäirete, vigastuse või invaliidsuse ning möödunud või kestva alkoholi- või uimastisõltuvuse tõttu.

7       Care Standard Act 2000 alusel peavad isikud või asutused, mis majandavad lastekodusid või hooldekeskusi, olema registreeritud National Care Standards Commissionis. Viimane võib registreerimistaotluse rahuldada üksnes juhul, kui seaduses sätestatud tingimused on tema hinnangul täidetud. Registreerimise võib hiljem tühistada, eelkõige juhul, kui on tuvastatud taotleja süü Care Standards Act 2000, Registered Home Act 1984 või Children Act 1989 rikkumisel või kui asutust ei ole majandatud Care Standards Act 2000 või muu asjassepuutuva seaduse nõuete kohaselt.

8       National Care Standards Commission võib igal ajal nõuda asutuse kohta teavet, sinna siseneda ning kontrollida, uurida või kaasa võtta arhiividokumente ning pidada eraviisilisi vestlusi personali ja asukatega viimaste nõusolekul.

9       Care Standards Act 2000 annab siseriiklikele ametiasutustele vajaliku õigusliku baasi võtta vastu õigusnorme, mis määratlevad võimalikud täiendavad kohandatud nõuded või avaldada neile asutustele kohaldatavate siseriiklike miinimumnormide kohta deklaratsioone.

 Käibemaksualased õigusnormid

10     1994. aasta käibemaksuseaduse (Value Added Tax Act 1994; edaspidi „VAT Act”) kohaselt on heategeva iseloomuga teenuste osutamine käibemaksust vabastatud.

11     Enne 21. märtsi 2002 vabastati VAT Acti lisa 9 grupi 7 punkti 9 alusel üksnes heategeva iseloomuga teenuste osutamine charity või avalik-õigusliku asutuse poolt, mille eesmärk ei ole tulu saamine, ning nende teenustega seotud kaubatarned.

12     Siseriiklikus õiguses peab charity teenima ainult heategevuslikke eesmärke, milleks ei saa seega olla tulu saamise eesmärk.

13     VAT Acti, mida on muudetud sotsiaal- ja tervisekaitsele kohaldatava käibemaksu määrusega (Value Added Tax (Health and Welfare) Order 2002 (SI 2002/762); edaspidi „muudetud VAT Act”), lisa 9 grupi 7 punkt 9 vabastab „heategeva iseloomuga teenuste osutamise ning kaubatarned, mis on nendega seotud läbi:

a)      charity,

b)      riiklikult korraldatud erahooldusasutuse,

c)      avalik-õigusliku organisatsiooni”.

14     Muudetud VAT Acti grupi 7 märkuse 6 järgi määratletakse maksuvabad heategeva iseloomuga teenused kui teenused, mis on otseselt seotud hoolduse, ravi ning nõustamisega, parandamaks eakate, haigete, depressiivsete või puuetega isikute füüsilist või vaimset heaolu ning laste või noorte kaitset.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

15     Põhikohtuasja hagejad asutasid isikuühingu Kingscrest, mis majandas hooldekodusid Ühendkuningriigis. Kingscresti eesmärk on tulu teenimine ning ta ei ole seega charity siseriikliku õiguse tähenduses. Ta majandab nelja hooldekodu, mis kõik on eelnevalt registreeritud kohalike pädevate ametiasutuste poolt Registered Homes Act 1984 või Children Act 1989 alusel ning hiljem registreeritud Care Standards Act 2000 alusel.

16     Eelotsusetaotlusest nähtuvalt ei ole vaidlustatud asjaolu, et Kingscresti poolt osutatud teenused on muudetud VAT Acti lisa 9 grupi 7 punkti 9 tähenduses „heategeva iseloomuga teenuste osutamine”, ning et see äriühing on sama sätte tähenduses „riiklikult korraldatud erahooldusasutus”.

17     Kuni 21. märtsini 2002 kuulusid Kingscresti poolt osutatud teenused käibemaksuga maksustamisele. Alat