KOHTUJURISTI ETTEPANEK

PAOLO MENGOZZI

esitatud 26. oktoobril 20061(1)

Kohtuasi C‑391/04

Ypourgos Oikonomikon,

Proïstamenos DOY Amfissas

versus

Charilaos Georgakis

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka))

Siseringitehingud – Direktiiv 89/592/EMÜ – Börsinimekirja arvatud väärtpabereid puudutavad tehingud – Mõisted „siseteave” ja „siseteabe kasutamine”

I.      Sissejuhatus

1.        Käesolevas asjas esitas Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeim halduskohus) Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse, mis puudutab nõukogu 13. novembri 1989. aasta direktiivi 89/592/EMÜ siseringitehinguid käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta(2) sätete tõlgendamist.

2.        Täpsemalt tuleb Euroopa Kohtul tõlgendada siseteabe valdamise ja „kasutamise” mõisteid direktiivi 89/592 tähenduses.

II.    Õiguslik raamistik

A.      Ühenduse õigusnormid

3.        Arvestades vabalt kaubeldavate väärtpaberite järelturu olulist rolli ettevõtjate rahastamisel, sätestab direktiivi 89/592 põhjendus 4, et väärtpaberite järelturu nõuetekohane toimimine sõltub suures osas investorite usaldusest selle turu vastu.

4.        Direktiivi põhjendus 5 täpsustab, et see usaldus põhineb muu hulgas asjaolul, et investoritele tagatakse, et neid koheldakse võrdväärsena ja kaitstakse siseteabe õigusvastase kasutamise eest.

5.        Direktiivi 89/592 artikli 1 lõike 1 kohaselt on „siseteave” „täpne avalikustamata teave, mis on seotud ühe või mitme vabalt kaubeldavate väärtpaberite emitendiga või ühe või mitme vabalt kaubeldava väärtpaberiga ning millel on avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju selle väärtpaberi või nende väärtpaberite hinnale”. [Siin ja edaspidi on osundatud direktiivi tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]

6.        Selle artikli lõike 2 määratluse kohaselt hõlmavad „vabalt kaubeldavad väärtpaberid” iseäranis aktsiaid ja võlakirju ning aktsiate ja võlakirjadega võrdväärseid väärtpabereid, kui need on lubatud kauplemiseks turul, mida reguleerivad ja mille järele valvavad riigiorganite poolt tunnustatud asutused ning mis toimib regulaarselt ja on üldsusele otse või vahendatult ligipääsetav.

7.        Direktiivi 89/592 artikkel 2 sätestab:

„1.      Iga liikmesriik keelab isikutel, kes:

–        emitendi haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmena,

–        osaluse tõttu emitendi kapitalis

või

–        oma töö, ametikoha või ülesannete tõttu sellisele teabele ligi pääsedes

valdavad siseteavet, kasutada seda teavet asjaoludest täielikult informeerituna selleks, et otsesel või kaudsel teel omandada või võõrandada enda või kolmandate isikute arvel sellise teabega seotud emitendi või emitentide vabalt kaubeldavaid väärtpabereid.

2.      Kui lõikes 1 osutatud isik on äriühing või muu juriidiline isik, kohaldatakse nimetatud lõikes sätestatud keeldu ka füüsiliste isikute suhtes, kes osalevad otsuses sooritada tehing asjaomase juriidilise isiku arvel.

3.      Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse kõigi vabalt kaubeldavate väärtpaberite omandamisele ja võõrandamisele, mis toimub kutselise vahendaja kaudu.

Iga liikmesriik võib sätestada, et seda keeldu ei kohaldata vabalt kaubeldavate väärtpaberite omandamisele ja võõrandamisele kutselise vahendajata abita väljaspool artikli 1 punkti 2 viimases lõigus määratletud turgu.

[…]”

8.        Direktiivi artikkel 3 kohustab liikmesriike keelama siseteavet valdavatel isikutel, kelle suhtes kehtib artiklis 2 sätestatud keeld:

„a)      avalikustada siseteavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui seda tehakse nende töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus;

b)      soovitada kolmandatel isikutel siseteabe põhjal omandada või võõrandada artikli 1 punkti 2 viimases lõigus määratletud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid või mõjutada neid seda tegema.”

9.        Direktiivi 89/592 artikkel 4 nõuab, et liikmesriigid laiendaksid artiklis 2 sätestatud keeldu ka kõigile selles artiklis nimetamata isikutele, kes asjaoludest täielikult informeerituna valdavad siseteavet, mille otsene või kaudne allikas saab olla ainult artiklis 2 tähendatud isik.

10.      Direktiivi 89/592 artikli 6 kohaselt võivad liikmesriigid võtta vastu kõnesoleva direktiiviga kehtestatust rangemad sätted või lisasätted tingimusel, et neid sätteid kohaldatakse üldiselt.

11.      Direktiivi 89/592 põhjendus 11 täpsustab, et „kuna vabalt kaubeldavate väärtpaberite omandamine või võõrandamine eeldab üht või mõlemat nimetatud tehingut kavandava isiku eelnevat otsust omandamise või võõrandamise kohta, ei ole selline omandamine või võõrandamine iseenesest käsitatav siseteabe kasutamisena”.

12.      Direktiivi põhjendus 12 meenutab, et „siseringitehing eeldab siseteabe kasutamist” ja seega „tuleb […] järeldada, et tehingute tegemine äsja emiteeritud või teisese pakkumise raames kaubeldud väärtpaberite hinna reguleerimiseks ei ole iseenesest omandamise või võõrandamise kohta .”

B.      Siseriiklikud õigusnormid

13.      Kreeka presidendi dekreet nr 53/1992 siseteabega seotud toimingute ja direktiivi 89/592 ülevõtmise kohta (edaspidi „dekreet nr 53/1992”), mis kehtis asjas tähtsust omavate asjaolude toimumise ajal, sätestab artiklis 1, et selle eesmärk on viia väärtpaberibörse käsitlevad õigusaktid direktiiviga vastavusse.

14.      Dekreedi nr 53/1992 artiklid 2, 3, 4 ja 5 võtavad vastavalt üle direktiivi 89/592 artiklid 1, 2, 3 ja 4.

15.      Dekreet nr 53/1992 ei näe ette sätteid, mis annaks laiema ulatuse direktiivis 89/592 esitatud mõistetele ja keeldudele. Seega ei kasutanud Kreeka Vabariik direktiivi 89/592 artiklis 6 pakutud võimalust.

16.      Dekreedi nr 53/1992 artikkel 11 sätestab, et dekreedi artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning artiklite 4 ja 5 rikkumise korral kohaldab kapitalituru komisjon lisaks seaduse nr 1806/1988 artikli 30 lõigetest 1 ja 3 tulenevatele sanktsioonidele rahatrahvi 10 miljoni kuni ühe miljardi Kreeka drahmi suuruses summas või siseteavet kasutanud isiku kapitalikasumi viiekordses summas.

17.      Sama seaduse artikkel 30 ähvardab siseteabe valdajaid, kes kasutavad seda õigusvastaselt, ka kriminaalkaristustega.

18.      Lisaks sellele karistatakse seaduse nr 3632/1928 artikli 34 kohaselt vangistuse ja kuni 50 000 drahmi suuruse rahatrahviga või ainult ühega nimetatud kahest karistusest igaüht, kes teadlikult kasutab avalikkuse eksitamiseks spetsiaalseid vahendeid, et mõjutada börsihinda ja saada seeläbi ebaõiglaselt eelis.

19.      Peale selle sätestab seaduse nr 1969/1991 artikli 72 lõige 1, et igaüht, kes teadlikult levitab ajakirjanduses või mis tahes muul viisil vääri või ebatäpseid andmeid, mis võivad mõjutada ühe või mitme börsil kaubeldava väärtpaberi hinda, karistatakse vangistusega ja rahatrahviga kuni 100 miljoni drahmi suuruses summas.

20.      Lõpuks näeb sama seaduse artikli 76 lõige 10 ette, et kui karistusõiguse üldsätetest ei tulene teisiti, on kapitalituru komisjonil õigus määrata ettevõtjatele, kes rikuvad kapitaliturgu käsitlevaid õigusakte või nimetatud komisjoni otsuseid, rahatrahv kuni 100 miljoni drahmi suuruses summas.

III. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

21.      1996. aasta algul olid C. Georgakis ja tema pereliikmed, keda eelotsusetaotluse esitanud kohus kirjeldas „Georgakise rühmana”, äriühingu Parnassos põhiaktsionärid. Parnassosele ja tema tütarühingule Syrios AVEE kuulus enamus äriühingu ATEMKE aktsiatest, mis olid kõik nimelised. Enamik Georgakise rühma liikmetest olid juhatuse liikmed äriühingutes Parnassos ja ATEMKE, kus nad täitsid juhtimisülesandeid.

22.      Georgakise rühma liikmed otsustasid oma finantsnõustajate soovituse põhjal toetada Parnassose aktsia hinda. Et neil oleks Kreeka õigusnormides ette nähtud enamus selle otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekul, leppisid nad kokku aktsiate omandamises, et saavutada 75% osalus selle äriühingu kapitalis, et kohustada teisi aktsionäre seda otsust järgima.

23.      1996. aasta maist detsembrini tegi Georgakise rühm tehinguid äriühingute Parnassos ja ATEMKE aktsiatega. Nad müüsid äriühingule Parnassos äriühingu ATEMKE aktsiaid ja omandasid nii saadud likviidsete vahenditega Parnassose aktsiaid. Äriühing Parnassos võõrandas 1996. aasta oktoobris 835 000 äriühingu ATEMKE aktsiat Merrill Lynch Capital Markets plc.‑le tagasiostuklausliga, millest turgu ei teavitatud. Selline tehing võimaldas Parnassosel rahastada lühiajaliselt omaenda aktsiate ostu, kusjuures tema tütarühingu ATEMKE aktsiad olid tagatiseks.

24.      Kreeka kapitalituru komisjon määras C. Georgakisele rahatrahvi kogusummas 70 miljonit drahmi, kuna viimane osales eelmises punktis kirjeldatud tehingutes, vallates siseteavet, mis jõudis temani kas otseselt, eespool nimetatud äriühingute aktsionäriks ja direktoriks olemise tõttu, või kaudselt, teiste, kõnealuste äriühingute juhtkonda kuuluvate isikute vahendusel, rikkudes dekreedi nr 53/1992 artikli 3 lõiget 1 ja artikleid 4 ja 5. C. Georgakis esitas kaebuse rahatrahvi sissenõudmise otsuse peale.

25.      Esimeses astmes leidis Dioikiko Protodikeio Livadias (Livadia esimese astme halduskohus) eelkõige, et C. Georgakis kasutas siseteavet, mis puudutas Georgakise rühma liikmete vahelisi tehinguid, mille eesmärk oli kunstlikult suurendada äriühingu Parnassos aktsiatega kauplemise mahtu, et tekitada väär ettekujutus nende aktsiate väärtusest, millel ei olnud seost aktsiate sellise väärtusega, mis neil oleks olnud siis, kui neid tehinguid ei oleks tehtud. Esimese astme kohus jättis seega kapitalituru komisjoni määratud trahvi jõusse.

26.      Dioikitiko Efeteio Peiraios (Peiraiose apellatsiooniastme halduskohus) rahuldas C. Georgakise esitatud apellatsioonikaebuse, tühistas esimese astme otsuse ja sissenõudmise otsuse.

27.      Nimetatud kohus leidis, et trahvi määramine oli seadusevastane, kuna direktiivi 89/592 sätteid, mis on siseriiklikku õiguskorda üle võetud dekreediga nr 53/1992, kohaldatakse siseteavet valdavate isikute ja kolmandatest isikutest investorite vaheliste toimingute suhtes ning need eeldavad siseteabe kasutamist, samas kui suure hulga aktsiate omandamise või võõrandamise puhul, milles kaks isikut on eelnevalt kokku leppinud, on sellise teabe olemasolu mõeldamatu, sest mõlemad on teadlikud tehingu eesmärgist ja asjaoludest. Dioikitiko Efeteio Peiraios leidis seega, et kuna suure hulga aktsiate omandamist või võõrandamist, milles kaks isikut on eelnevalt kokku leppinud, ei saa iseenesest käsitleda kui siseteabe kasutamise tulemust, siis manipulatsioonid, mida hageja tegi Georgakise rühma liikmetega, ei kuulu kõnealuse direktiivi ja dekreedi nr 53/1992 kohaldamisalasse.

28.      Maksuamet esitas kõnealuse otsuse peale kassatsioonkaebuse Symvoulio tis Epikrateiasele.

29.      Symvoulio tis Epikrateiase eelotsusetaotluses sisalduvast teabest nähtub, et Georgakise rühma liikmete vahel tehtud tehingud olid eelnevalt kokku lepitud ning need liikmed teadsid, et äriühingu Parnassos aktsiate hinnad tõusid nende endi tekitatud kunstliku nõudluse mõjul, mis põhines ulatuslikul rahastamisel erinevaid meetodeid kasutades.

30.      Mis puudutab selle määratlemist, kas kõnesolev tegevus on siseteabe kasutamine, siis leidis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas käsitletava direktiivi 89/592 tõlgendamise puhul tekkis mõistlikke kahtlusi, eelkõige selles osas, mis puudutab siseteabe ja siseteavet valdava isiku mõisteid ning samuti sellele valdajale teatud toimingute tegemiseks kehtestatud keelu ulatust. Sellest tulenevalt otsustas Symvoulio tis Epikrateias menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kui eelnevalt kokkulepitud börsitehingud, mis toovad kaasa võõrandatavate väärtpaberite kunstliku hinnatõusu, sõlmitakse isikute või isikurühmade vahel, kellel on üks direktiivi 89/592 […] artikli 2 lõikes 1 loetletud omadustest, siis kas selliste tehingute pooli tuleb lugeda isikuteks, kes valdavad direktiivi artiklite 1 ja 2 mõttes siseteavet, nii et nende tegevuse suhtes kehtib direktiivi [89/592] artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud keeld siseteavet kasutada?”

IV.    Menetlus Euroopa Kohtus

31.      Põhikohtuasja kostja, Kreeka valitsus, Itaalia valitsus ja Euroopa Ühenduste Komisjon esitasid Euroopa Kohtule kirjalikud märkused vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 23. Nimetatud pooled – peale Itaalia valitsuse, kes oma esindajat ei saatnud – kuulati ära ka 13. juuli 2006. aasta kohtuistungil.

V.      Eelotsuse küsimuse analüüs

32.      Kõigepealt tuleb esile tuua mõned asjaolud, mis on eelotsuse küsimuse ja eelotsusetaotluse lugemisel selged.