Kohtuasi T-243/05

Kreeka Vabariik

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

EAGGF – Tagatisrahastu – Ühenduse rahastamisest välja jäetud kulutused – Põllukultuurid – Oliiviõli – Finantsaudit – 24‑kuuline tähtaeg

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Põllumajandus – EAGGF – Aruannete kontrollimine ja heakskiitmine

(Nõukogu määrus nr 729/70, artikli 5 lõike 2 punkt c, ja nõukogu määrus nr 1258/1999, artikli 7 lõike 4 viies lõik; komisjoni määrus nr 1663/95, muudetud määruse nr 2245/1999 artikli 8 lõike 1 esimese ja kolmanda lõiguga)

2.      Põllumajandus – EAGGF – Aruannete kontrollimine ja heakskiitmine

3.      Institutsioonide aktid – Määrused – Määrus, mis kehtestab spetsiifilised kontrollimeetmed

1.      Nii määruse nr 729/70 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) artikli 5 lõike 2 punkti c kui ka määruse nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) artikli 7 lõike 4 viienda lõigu kohaselt, mis aja jooksul piiravad kulutusi, mille rahastamisest EAGGF võib keelduda, arvestatakse 24‑kuulist tähtaega alates hetkest, kui komisjon teatas asjaomasele liikmesriigile oma kontrollimiste tulemustest, teiste sõnadega tema teenistuste poolt liikmesriikides läbi viidud kohapealsete kontrollimiste tulemustest. Menetluslikud tagatised, mis 24‑kuulise tähtaja näol on antud mainitud sätetes, on seotud ainult selle teatega kontrollimiste tulemuste kohta, mitte aga nende kulutuste hindamisega, mida komisjon kavatseb välja arvata. Kõik korrektsioonid tehakse nende komisjoni kontrollimiste tulemuste alusel ning nendest tulemustest tuleb võimalikult kiiresti liikmesriigile teatada, et viimane saaks lühima tähtaja jooksul kõrvaldada tuvastatud puudused ja seega tulevikus uusi korrektsioone vältida.

Sellest tuleneb, et isegi kui väljaarvatavate kulutuste hindamine tehakse komisjoni teises, määruse nr 1663/95 (millega nähakse ette määruse nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (muudetud määrusega nr 2245/1999)) artikli 8 lõike 1 kolmandale lõigule vastavalt kahepoolsetele läbirääkimistele järgnevas kirjas asjaomasele liikmesriigile, tuleb määruste nr 729/70 ja 1258/1999 kohaselt seda 24‑kuulist tähtaega ikkagi arvestada alates esimesest kirjast, mis sisaldas kontrollimiste tulemusi, nagu on ette nähtud määruse nr 1663/1999 artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus.

See seisukoht ei mõjuta liikmesriikide menetluslikke õigusi. EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seotud otsused võeti vastu pärast võistleva menetluse lõppemist, mille käigus anti asjaomastele liikmesriikidele kõik tagatised, mida nad vajavad oma seisukoha esitamiseks.

(vt punktid 41–44)

2.      Ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel EAGGF-ist ei pea komisjon põllumajandusturgude ühise korralduse eeskirjade rikkumise tõendamiseks ammendavalt näitama, et siseriiklike ametiasutuste läbi viidud kontrollimised on puudulikud või nende edastatud arvud on ebakorrapärased, vaid esitama tõendi tõsise ja põhjendatud kahtluse kohta, mis tal nende kontrollimiste või arvudega seoses on tekkinud. Sellisel moel komisjoni tõendamiskoormise leevendamine on põhjendatud asjaoluga, et liikmesriik on EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalike andmete kogumise ja kontrollimise osas paremal positsioonil ning järelikult on see liikmesriik, kes peab esitama kõige üksikasjalikumad ja täielikumad tõendid nende kontrollimiste või arvude tegeliku olukorra ning vajadusel komisjoni kinnituste ebatäpsuse kohta.

(vt punkt 57)

3.      Kui määrus kehtestab konkreetsed kontrollimeetmed, on liikmesriigid kohustatud neid kohaldama, ilma et isegi alternatiivsete kontrollide korraldamise puhul oleks vaja hinnata nende väidete põhjendatust, mille kohaselt teistsugune kontrollisüsteem oleks tõhusam.

(vt punktid 59 ja 60)

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda)

12. september 2007(*)

EAGGF – Tagatisrahastu – Ühenduse rahastamisest välja jäetud kulutused – Põllukultuurid – Oliiviõli – Finantsaudit – 24‑kuuline tähtaeg

Kohtuasjas T‑243/05,

Kreeka Vabariik, esindajad G. Kanellopoulos ja E. Svolopoulou,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad H. Tserepa-Lacombe ja L. Visaggio, keda abistas advokaat N. Korogiannakis,

kostja,

mille esemeks on nõue tühistada komisjoni 29. aprilli 2005. aasta otsus 2005/354/EÜ, millega arvatakse ühenduse rahastamisest välja teatavad liikmesriikide poolt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu raames tehtud kulutused (ELT L 112, lk 14), niivõrd, kui selle otsusega jäetakse välja teatavad Kreeka Vabariigi poolt põllukultuuride ja oliiviõli sektorites ning finantsauditi asjus tehtud kulutused,

EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas,

kohtusekretär: ametnik C. Kantza,

arvestades kirjalikus menetluses ja 20. märtsil 2007. aastal toimunud kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Õiguslik raamistik

1        Nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrusega (EMÜ) nr 729/70 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 94, lk 13), mida on viimati muudetud nõukogu 22. mai 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1287/95 (EÜT L 125, lk 1), kehtestati ühise põllumajanduspoliitika rahastamise üldine kord. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, lk 103; ELT eriväljaanne 3/25, lk 414) asendas määruse nr 729/70 ning seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000 tehtud kulutustele.

2        Määruse nr 729/70 artikli 1 lõike 2 punkti b ja artikli 3 lõike 1 ning määruse nr 1258/1999 artikli 1 lõike 2 punkt b ja artikli 2 lõike 2 alusel finantseerib Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu põllumajandusturgude ühise korralduse raames ühenduse eeskirjade kohaselt võetud abinõusid põllumajandusturgude stabiliseerimiseks.

3        Määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c ja määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 kohaselt otsustab komisjon, millised kulutused tuleb jätta ühenduse poolt finantseerimata, kui ta on avastanud, et kulutuste tegemisel ei ole lähtutud ühenduse eeskirjadest. Hinnates väljajäetavaid summasid, võtab komisjon arvesse rikkumise olemust ja raskust ning ühenduse rahalist kahju

4        Määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c viies lõik sätestab, et „[r]ahastamisest keeldumine ei või hõlmata […] kulutusi, mis on tehtud varem kui 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teadet asjaomases liikmesriigis tehtud kontrollimiste tulemuste kohta”. Määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viies lõik sisaldab identset sätet.

5        Üksikasjalikud eeskirjad EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1663/95, millega nähakse ette määruse nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (EÜT L 158, lk 6; ELT eriväljaanne 3/18, lk 31), mida on muudetud eelkõige komisjoni 22. oktoobri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2245/1999 (EÜT L 273, lk 5; ELT eriväljaanne 3/26, lk 335).

6        Määruse nr 1663/95 artikli 8 lõige 1 sätestab:

„Kui komisjon on uurimise põhjal leidnud, et tehtud kulutused ei ole ühenduse eeskirjadega kooskõlas, teatab ta oma kontrollimise tulemustest asjaomasele liikmesriigile ning lisab parandusmeetmed, mis on vajalikud edaspidise eeskirjadele vastavuse tagamiseks.

Komisjoni teates viidatakse käesolevale määrusele. Liikmesriik vastab kahe kuu jooksul ning komisjon võib vastavalt sellele oma seisukohti muuta. Põhjendatud juhul võib komisjon vastamistähtaega pikendada.

Pärast vastamistähtaja möödumist kutsub komisjon liikmesriigi kahepoolsetele läbirääkimistele, mille käigus pooled püüavad kokku leppida vajalikes meetmetes ning eeskirjade rikkumise raskuse ja ühendusele tekitatud rahalise kahju hindamises. Pärast neid läbirääkimisi ning tähtaja möödumist, mille komisjon on määranud pärast liikmesriikidega konsulteerimist lisateabe esitamiseks läbirääkimiste järel, või juhul kui liikmesriik ei võta läbirääkimiskutset vastu komisjoni määratud tähtaja jooksul, teeb komisjon liikmesriigile ametlikult teatavaks oma seisukoha, viidates komisjoni otsusele 94/442/EÜ. Teade sisaldab hinnangut nende kulutuste kohta, mis komisjon kavatseb määruse […] nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c alusel ühenduse rahastamisest välja arvata, ilma et see piiraks käesoleva lõike neljanda lõigu kohaldamist.

Liikmesriik teatab komisjonile võimalikult kiiresti ühenduse eeskirjade järgimise tagamiseks võetavatest parandusmeetmetest ja nende jõustumise kuupäeva. Komisjon võtab vajaduse korral määruse […] nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c alusel vastu otsuse või mitu otsust ühenduse eeskirjade rikkumisega seotud kulutuste ühenduse rahastamisest väljajätmise kohta kuni parandusmeetmete jõustumiseni.”

7        Kindla määraga korrektsioonide kohaldamise juhised on määratletud komisjoni 23. detsembri 1997. aasta aktis nr VI/5330/97 pealkirjaga „Juhised EAGGF-i tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames finantskorrektsioonide tegemiseks” (edaspidi „akt nr VI/5330/97”). Kui uurimise käigus saadud info ei võimalda hinnata ühendusele tekitatud kahju ekstrapolatsiooni statistiliste meetodite ega muudele kontrollitavatele andmetele viitamise abil, võib kohaldada kindla määraga korrektsiooni. Kohaldatav korrektsioonimäär ulatub üldiselt 2%, 5%, 10% või 25%‑ni esitatud kulutustest, sõltuvalt kahju tekkimise ohu ulatusest.

 Vaidluse taust

8        29. aprilli 2005. aasta otsusega 2005/354/EÜ, millega arvatakse ühenduse rahastamisest välja teatavad liikmesriikide poolt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu raames tehtud kulutused (ELT L 112, lk 14; edaspidi „vaidlustatud otsus”), jättis komisjon ühenduse rahastamisest välja Kreeka Vabariigi poolt põllukultuuride ja oliiviõli sektorites ning finantsauditi asjus tehtud kulutused summas 26 437 135,76 eurot majandusaastate 1996–1998 ja 2001–2002 eest.

9        Komisjoni tehtud finantskorrektsioonide põhjustest on tehtud kokkuvõte 31. oktoobri 2004. aasta koondaruandes AGRI-64241-2004, mis käsitles EAGGF-i tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kontrollimistulemusi, vastavalt määruse (EMÜ) nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punktile c ning määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõikele 4 osas, mis puudutab eksporditoetusi, puu- ja köögivilju, piimatooteid, riiklikku ladustamist, loomapidamistoetusi, põllukultuure, oliiviõli ja rasvaineid, maapiirkondade arengut ja maksetähtaegu (edaspidi „koondaruanne”).

10      Hagis on ära märgitud kolm tüüpi korrektsioone:

–        5% kindla määraga korrektsioon põllukultuuride osas tulenevalt taotluste regulaarsuse ebapiisaval tasemel garantiist, ehk 25 361 283 eurot 2002. majandusaasta eest;

–        ühekordne korrektsioon kogusummas 200 146,68 eurot oliiviõli osas tulenevalt viivitustest akrediteerimisotsuste tähtaegade tühistamisel ja kvaliteediga seotud sanktsioonide määramata jätmisest 1996.–1998. majandusaastal;

–        ühekordne korrektsioon summas 488 788,96 eurot maksetähtaegade möödalaskmise eest (finantsaudit) 2001. majandusaastal, mis jaguneb 455 070,44 euroks hiireherneste toetuse ja 33 718,52 euroks riisi hektaritoetuse osas.

 Menetlus ja poolte nõuded

11      Esimese Astme Kohtu kantseleisse 30. juunil 2005 saabunud hagiavaldusega esitas Kreeka Vabariik käesoleva hagi.

12      Kreeka Vabariik palub Esimese Astme Kohtul:

–        tühistada või teise võimalusena muuta vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

13      Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

 Hagi põhjendatus

14      Hagi on seotud kolme EAGGF-i poolt rahastatud sekkumisega, ehk nendega, mis puudutavad põllukultuure, oliiviõli ja finantsauditit. Selles järjekorras ja neid kolme sekkumist eristades vaatab Esimese Astme Kohus läbi Kreeka Vabariigi esitatud väidete põhjendatuse.

 Põllukultuurid

 Ühenduse õigusnormid

15      Nõukogu 27. novembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3508/92, millega kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (EÜT L 355, lk 1; ELT eriväljaanne 03/13, lk 223), mida on muudetud nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1593/2000 (EÜT L 182, lk 4; ELT eriväljaanne 03/13, lk 94), näeb ette, et iga liikmesriik loob ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem”), mida kohaldatakse teatavate põllukultuuride tootjatele kehtestatud toetussüsteemi suhtes.

16      Vastavalt määruse nr 3508/92 artikli 1 lõike 1 punktile a kohaldatakse ühtset süsteemi muu hulgas ka abile, mis on ette nähtud nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 1765/92, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem (EMÜ L 181, lk 12), mis on alates 1. juulist 2000 asendatud 17. mai 1999. aasta nõukogu määrusega (EÜ) nr 1251/1999, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem (EÜT L 160, lk 1; ELT 03/25, lk 322).

17      Määruse nr 3508/92 artikkel 2 sätestab:

„Ühtne süsteem koosneb järgmistest elementidest:

a)      elektrooniline andmebaas;

b)      põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteem;

c)      loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem;

d)      abitaotlused;

e)      ühtne kontrollisüsteem.”

18      Määruse nr 3508/92 artikkel 7 täpsustab, et ühtne kontrollisüsteem „hõlmab kõiki esitatud abitaotlusi, eelkõige nende halduskontrolli, kohapealset kontrolli ja vajaduse korral kontrollimist õhust või satelliidilt kaugseire teel”.

19      Määruse nr 3508/92 artikkel 8 sätestab:

„1. Liikmesriigid teostavad abitaotluste halduskontrolli.

2. Halduskontrolli täiendatakse kohapealse kontrolliga, mis hõlmab põllumajanduslike maatükkide valimit. Kõigiks nendeks kontrollimisteks koostavad liikmesriigid valimikava.

3. Iga liikmesriik määrab käesolevas määruses ettenähtud kontrollimiste koordineerimise eest vastutava asutuse.

4. Riigiasutused võivad kasutada põllumajanduslike maatükkide pindala kindlaksmääramiseks, põllukultuuride kindlakstegemiseks ja nende seisundi kontrollimiseks kaugseiret kehtestatud tingimustel.

[…]”.

20      Määruse nr 3508/92 artikli 13 lõige 1, mida on muudetud nõukogu 17. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2466/96 (EÜT L 335, lk 1; ELT eriväljaanne 03/20, lk 148), sätestab, et ühtset süsteemi kohaldatakse abitaotluste, loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi ning artiklis 7 osutatud ühtse kontrollisüsteemi suhtes alates 1. veebruarist 1993 ning muude artiklis 2 osutatud osade suhtes hiljemalt alates 1. jaanuarist 1997.

21      Vaidlustatud otsuses käsitletud majandusaastate osas on ühtse süsteemi rakenduseeskirjad kinnitatud komisjoni 23. detsembri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 3887/92, millega sätestatakse teatavate ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 391, lk 36), mida on muudetud komisjoni 21. detsembri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2801/1999 (EÜT L 340, lk 29).

22      Määruse nr 3887/92 artiklid 6 ja 7 näevad ette liikmesriikide ametiasutuste poolt teostatava kontrolli üksikasjalikud eeskirjad.

 Koondaruanne

23      Ajavahemikel 6.–9. august 2001 ja 15.–17. aprill 2002 viisid komisjoni teenistused Kreekas läbi kontrollimise seoses põllukultuuride sektoris teostatud maksete seaduspärasust ja regulaarsust tagavate õigusaktide kehtestamisega.

24      Koondaruande punkti B.7.1.1 kohaselt ei olnud Kreeka 2001. saagikoristusaasta osas kehtestanud ei ühtset süsteemi ega akrediteerimise korda, millega põllumajandusministeeriumil oli alates 16. oktoobrist 1995 palutud läbi viia kõik vajalikud kontrollimised enne abi saajatele maksete tegemist. Komisjon märgib, et makseid tegev organ (Gedidagep) jätkas sellegipoolest nende maksete tegemist, omamata tõendeid selle kohta, et eelnevalt oleks kontrollitud teiste teenistuste – eelkõige teatavate prefektuuride – vastavaid taotlusi.

25      Mis puudutab ühtse süsteemi rakendamist, siis on koondaruande samas punktis märgitud, et põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteemi (edaspidi „identifitseerimissüsteem”) (vt eespool punkt 17), mis oleks pidanud olema välja töötatud 1. jaanuariks 1997 (vt eespool punkt 20), ei olnud veel 2003. aastal olemas ning et üksnes 67,5% põllukultuuride kasvualadest ja söödamaast oli identifitseerimissüsteemis identifitseeritud ortofotodel põhinevate võrdlusmaatükkide alusel. Seega oli komisjoni arvates suur osa maast – kuni 28,2% asjaomastest aladest – identifitseeritud sobimatuid materjale kasutades, samas kui 4,3% nendest aladest ei olnud üldse identifitseeritud.

26      Koondaruande kohaselt olid kohapeal tehtud kontrollimised ebarahuldava kvaliteediga ja olid seotud abitaotluste nõrga valimiga ning ei olnud seega piisavad selleks, et tagada abikõlblikkuse asjakohane kontroll 100% juhtudel või takistada abi ebanormaalset kumuleerumist. Tõhususe huvides peavad klassikalised kontrollimised olema läbi viidud enne või vahetult pärast saagikoristust. Kuna suurem osa saagist koristatakse ajavahemikul mai lõpust juuli alguseni, ei saanud komisjoni arvates Kreeka ametiasutused 2001. aastaks tagada, et abi andmise tingimused oleksid täidetud, sest 28% klassikalistest kontrollimistest oli läbi viidud pärast 31. augustit. Komisjoni sõnul on see asjaolu eriliselt tähtis kõva nisu saagi puhul, mida koristatakse juulis ning mis hõlmab Kreeka põllukultuuride all olevast maa‑alast 40–50%. Koondaruandes tõi komisjon veel välja puudused seoses kaugseire teel läbiviidavate kontrollimiste kvaliteediga (hilinemised lepingute sõlmimisel ja kontrollkäikude tegemisel ning lubatud tehniliste hälvetega seotud soovituste eiramine seoses asutusele tulemustest teatamise ja fotode vanusega).

27      Mis puudutab akrediteerimise korda, siis märgib komisjon, et olukord prefektuurides on ebarahuldav eriti just personalikorralduse ja kontrollimiste läbiviimise, aga ka põllumajandustootjate ametiühingute võetud kohustuste tasemel.

 Esimene väide, mis tuleneb komisjoni ratione temporis pädevuse puudumisest

–       Poolte argumendid

28      Kõigepealt viitab Kreeka valitsus piirangule, mis on sätestatud eespool punktis 4 osutatud sätetes. Ta jätkab väitega, et määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus täpsustatakse selle kirjaliku teate sisu, millega komisjon teatab liikmesriikidele oma kontrollimiste tulemustest. Kreeka valitsus märgib veel, et see sama säte nägi enne määrusega nr 2245/1999 muudatuste tegemist ette, et kõnealune teade peab sisaldama nende kulutuste hindamist, mida komisjon kavatses välja arvata määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c ja määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viienda lõigu alusel.

29      Punktis 4 viidatud artiklites sätestatud piirangu eesmärk oli kaitsta liikmesriike õiguskindluse puudumise eest, mis esineks juhul, kui komisjon suudaks vaidlustada kulutused, mis on tehtud mitu aastat enne seda, kui võeti vastu otsus nende kokkusobivuse kohta ühenduse normidega. Pealegi, nimetatud piirangu eesmärk oli tugevdada selle kava läbipaistvust, teavitades liikmesriiki aegsasti rahalise kahju hindamisest, aga ka kavandatud korrektsioonist. Liikmesriikide oluline roll EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluses põhjendaks nende õigust olla menetluse erinevates etappides täielikult informeeritud ning esitada iga kord oma märkused.

30      Sellest tulenevalt leiab Kreeka valitsus, et on kohane kontrollida, kas kõik määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimese lõigu alusel tehtud teated vastavad selle sätte nõuetele. Selles kontekstis tuleb väljendit „nende kulutuste hindamine, mida komisjon kavatses välja arvata” tõlgendada nii, et kõnealuste kulutuste summa numbriline äranäitamine ei ole vajalik ning et piisab, kui on ära toodud elemendid, mis võimaldavad selle summa vähemalt ligikaudu välja arvutada.

31      Määrusega nr 2245/1999 sisse viidud muudatused määruse nr 1663/95 artikli 8 lõikesse 1 ei saa neid hindamisi kahtluse alla seada. Finantskorrektsioonide hindamise kohustuse üleminek ei näita seadusandja poolset kavatsust kõrvaldada eespool punktis 28 nimetatud kaitse liikmesriikidele. Vastupidi, ta oleks taotlenud asjaomase liikmesriigi märkuste lisamist EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlusse. Siit järeldub, et sellise teate saatmist, mis ei sisaldanud hinnangut nendele kulutustele, mida komisjon kavatses välja arvata, ei saa käsitleda määrustes nr 729/70 ja 1258/1999 sätestatud 24‑kuulise tähtaja kulgema hakkamise lähtepunktina. Kohtupraktika on kinnitanud, et määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 kolmandas lõigus ette nähtud teine teade on 24‑kuulise tähtaja kulgema hakkamise lähtepunkt, sest just selles teates osutas komisjon kulutustele, mida ta kavatses välja arvata.

32      Käesolevas asjas oli 16. veebruari 2004. aasta kiri esimeseks teateks, milles komisjon teostas nende kulutuste hindamise, mida ta kavatses välja arvata. Sellest järeldub, et komisjonil puudus ratione temporis pädevus kehtestada korrektsiooni nende kulutuste osas, mis tehti enne 16. veebruari 2002. Seega tuleks vaidlustatud otsus tühistada niivõrd, kuivõrd seda põllukultuuride sektoris kohaldatakse 2001. saagikoristusaastat puudutavate kulutuste finantskorrektsioonile.

33      Komisjon omalt poolt eitab seda, nagu oleks ta kontrollimiste tulemustest esmakordselt teatanud 16. veebruari 2004. aasta kirjas. Komisjon täpsustab, et ta oli seda juba teinud 1. märtsi ja 21. augusti 2002. aasta kirjadega, mis vastasid määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 nõuetele.

34      Veelgi enam, määruse nr 1663/95 artikli 8 lõige 1, mida on muudetud määrusega nr 2245/1999, ei nõua enam, et komisjon liikmesriikidele saadetavas teates hindaks väljajäetavaid kulutusi. See teade toimib hoiatusena. Pealegi tuleb teha vahet ühelt poolt määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus mainitud „tulemustest teatamisel” ja teiselt poolt „seisukoha ametlikul teatavakstegemisel”, mida esialgu oli märgitud sama sätte teises, kuid pärast määrusega nr 2245/1999 tehtud muudatust kolmandas lõigus. Tulemustest teatamine ei pea vastama nii rangetele vorminõuetele kui seisukoha ametlik teatavakstegemine. Komisjon asub seega seisukohale, et 1. märtsi ja 21. augusti 2002. aasta kirjad – vastupidi Kreeka valitsuse väidetele – vastavad kontrollimiste tulemustest teatamise nõuetele.

35      Komisjon tugineb määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viienda lõigu ja määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimese lõigu sõnasõnalisele tõlgendamisele oma järeldustes, et 24‑kuulise tähtaja kulgema hakkamise lähtepunktiks oli kiri, milles komisjon teatas oma kontrollimiste tulemustest. Lisaks niisugusele tõlgendusele on selle viimase sätte eesmärk liikmesriikide menetlusõiguste parem kaitse. Sellest tulenevalt ei saa edasi arendada Kreeka valitsuse argumente, mis tuginevad määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 varasemast sõnastusest lähtuvale kohtupraktikale.

–       Esimese Astme Kohtu hinnang

36      Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ühelt poolt määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punktiga c ja määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viienda lõiguga ja teiselt poolt määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimese lõiguga osutatakse EAGGF-i raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse samale etapile, milleks on komisjonilt liikmesriigile esimese teate saatmine pärast läbiviidud kontrollimiste lõpetamist. Seega täpsustab määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimene lõik selle kirjaliku teate sisu, millele viitavad määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkt c ja määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viies lõik (Euroopa Kohtu 24. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑170/00: Soome vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑1007, punktid 26 ja 27; 13. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑158/00: Luksemburg vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑5373, punkt 23, ja 24. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑300/02: Kreeka vs. komisjon, EKL 2005, lk I‑1341, punkt 68).

37      Enne määrusega nr 2245/1999 sisse viidud muudatusi nägi määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimene lõik ette, et kõnealuses teates peavad olema ära märgitud parandusmeetmed, mida võetakse selleks, et tagada asjaomase korra järgimine tulevikus, aga ka hinnang nendele kulutustele, mida komisjon kavatseb välja arvata ning viide määrusele nr 1663/95 (eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus Soome vs. komisjon, punkt 26; eespool punkti 36 viidatud kohtuotsus Luksemburg vs. komisjon, punkt 23, ja eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus Kreeka vs. komisjon, punkt 69).

38      Igal juhul kaotati määrusega nr 2245/1999 kohustus, et komisjon selles teates, mis ta asjaomasele liikmesriigile määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 esimese lõigu alusel saadab, mainiks nende kulutuste hindamist, mida ta kavatseb välja arvata. See hinnang peab sellegipoolest sisalduma kirjas, mis kahepoolsete läbirääkimiste järel saadetakse vastavalt määruse nr 1663/95 artikli 8 lõike 1 kolmandale lõigule, mida on muudetud.

39      Kreeka valitsus ei vaidle vastu sellele, et komisjon polnud enam kohustatud väljaarvatavate kulutuste hindamist läbi viima oma esimeses kirjas, mille ta pärast uurimise lõppu saatis. Siiski väidab Kreeka valitsus, et kuigi komisjon peab edaspidi selle hindamise läbi viima oma teises kirjas, mille ta kahepoolsete läbirääkimiste lõppedes ja enne lepitusmenetluse algust saadab, tuleb edaspidi just selle kirja saatmist käsitleda 24‑kuulise tähtaja kulgema hakkamise lähtepunktina. Oma väidete toetuseks tugineb Kreeka valitsus eespool nimetatud kohtuotsuste sõnastusele, mille kohaselt – kui komisjon ei täida talle määrusega nr 1663/95 pandud kohustust – võib niisugune kohustuse rikkumine oma raskusest olenevalt muuta sisutühjaks selle menetlusliku tagatise, mis on liikmesriikidele antud määruste nr 729/70 ja 1258/1999 sätetega, mis aja jooksul piiravad kulutusi, mille rahastamisest EAGGF võib keelduda.

40      Kui sellest tulenevalt on väljaarvatavate kulutuste hindamise teade osa „liikmesriikidele määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c ja määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viienda lõiguga antud menetluslikust tagatisest”, siis tuleb Kreeka valitsuse arvates järeldada, et 24‑kuulist tähtaega arvestatakse alates hetkest, mil see teade koostati.

41      Kreeka valitsuse argumente ei saa vastu võtta. Tuleb meenutada, et nii määruse nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c kui ka määruse nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 viienda lõigu kohaselt arvestatakse 24‑kuulist tähtaega alates hetkest, kui komisjon teatas asjaomasele liikmesriigile oma kontrollimiste tulemustest, teiste sõnadega tema teenistuste poolt liikmesriikides läbi viidud kohapealsete kontrollimiste tulemustest (eespool punktis 36 viidatud kohtuotsus Soome vs. Komisjon, punkt 27).

42      Ometi ei ole määruses nr 729/70 ega määruses nr 1258/1999 kusagil nõutud, et 24‑kuulise tähtaja kulgema hakkamiseks peaks komisjon andma hinnangu nendele kulutustele, mida ta kavatseb välja arvata. See nõue oli sätestatud vaid määruses nr 1663/95 enne määrusega nr 2245/1999 tehtud muu