Kohtuasi C‑230/08

Dansk Transport og Logistik

versus

Skatteministeriet

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Østre Landsret)

Ühenduse tolliseadustik – Artikkel 202, artikli 215 lõiked 1 ja 3, artikli 217 lõige 1 ja artikli 233 esimese lõigu punkt d – Mõiste „kinnipeetud ja samaaegselt või hiljem konfiskeeritud” kaup – Tolliseadustiku rakendusmäärus – Artikkel 867a – Direktiiv 92/12/EMÜ – Artikli 5 lõiked 1 ja 2, artikkel 6, artikli 7 lõige 1 ning artiklid 8 ja 9 – Kuues käibemaksudirektiiv – Artikkel 7, artikli 10 lõige 3 ja artikli 16 lõige 1 – Kauba ebaseaduslik tolliterritooriumile toomine – Kauba vedu TIR‑märkmiku alusel – Kinnipidamine ja hävitamine – Tollivõla, aktsiisi ning käibemaksu tasumise kohustuse tekkimise liikmesriigi kindlaksmääramine – Tolli‑ ja maksuvõla lõppemine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Tolliliit – Tollivõla lõppemine – Ebaseaduslikul sissetoomisel kinnipeetud ja samaaegselt või hiljem konfiskeeritud kaup – Mõiste – Ebaseaduslikul ühenduse tolliterritooriumile toomisel hõivatud ja samaaegselt või hiljem hävitatud kaup – Hõlmamine

(Nõukogu määrus nr 2913/92, artikli 233 esimese lõigu punkt d)

2.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Aktsiis – Direktiiv 92/12 – Ebaseaduslikul ühenduse tolliterritooriumile toomisel hõivatud ja samaaegselt või hiljem hävitatud kaup – Aktsiisi tasumise kohustuse tekkimiseks vajaliku teokoosseisu puudumine – Pärast ebaseaduslikku sissetoomist kinnipeetud ja samaaegselt või hiljem hävitatud kaup – Aktsiisi tasumise kohustuse tekkimiseks vajaliku teokoosseisu tekkimine

(Nõukogu määrus nr 2913/92, artikli 84 lõike 1 punkt a ja artikkel 98; komisjoni määrus nr 2454/93, artikkel 867a; nõukogu direktiiv 92/12, artikli 5 lõike 1 kolmas lõik ja artikli 2 esimene lõik ning artikli 6 lõike 1 punkt c)

3.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Impordimaks – Ebaseaduslikul ühenduse tolliterritooriumile toomisel kinnipeetud ja samaaegselt või hiljem hävitatud kaup – Maksu tasumise kohustuse tekkimiseks vajaliku teokoosseisu puudumine – Ebaseaduslikul sissetoomisel kinnipeetud ja samaaegselt või hiljem hävitatud kaup – Maksu tasumise kohustuse tekkimiseks vajaliku teokoosseisu tekkimine

(Komisjoni määrus nr 2454/93, artikkel 867a; nõukogu direktiiv 77/388, artikli 2 punkt 2, artikkel 7, artikli 10 lõike 3 teine lõik ja artikli 16 lõike 1 B osa punkt c)

4.        Tolliliit – Tollivõlg – Käibemaks – Aktsiis – Direktiiv 92/12 – Maksude sissenõudmiseks pädev liikmesriik

(Nõukogu määrus nr 2913/92, artikkel 202, artikli 215 lõiked 1 ja 3 ning artikkel 217; nõukogu direktiiv 77/388, artikli 7 lõige 2 ja artikli 10 lõige 3 ning direktiiv 92/12, artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1)

1.        Kaup, mille kohalik maksuhaldur on ebaseaduslikul ühenduse tolliterritooriumile toomisel kinni pidanud tsoonis, kus asub esimene tolliasutus ühenduse välispiiril, ja mille see maksuhaldur on samaaegselt või hiljem hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema valdusest kordagi välja läinud, on hõlmatud määruse nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud 13. aprilli 1999. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 955/1999) artikli 233 esimese lõigu punktis d sisalduva „kinnipeetud ja samaaegselt või hiljem konfiskeeritud” kauba mõistega, nii et selle sätte alusel lõpeb tollivõlg.

(vt punkt 66, resolutsiooni punkt 1)

2.        Direktiivi 92/12 aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (muudetud direktiiviga 96/99) artikli 5 lõike 1 kolmandat lõiku ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kaup, mille kohalik maksuhaldur on ühendusse toomisel kinni pidanud ja mille see maksuhaldur on samaaegselt või hiljem hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema valdusest kordagi välja läinud, ei ole ühendusse imporditud, nii et aktsiisi tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis selle kauba suhtes ei teki. Kauba osas, mis on kinni peetud pärast ebaseaduslikku ühenduse tolliterritooriumile toomist, nimelt pärast seda, kui kaup on väljunud tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse tolliterritooriumil, ja mille see maksuhaldur on samaaegselt või hiljem hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema valdusest kordagi välja läinud, ei ole „aktsiis peatatud” selle direktiivi artikli 5 lõike 2 esimese taande ja artikli 6 lõike 1 punkti c tähenduses koosmõjus määruse nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud määrusega nr 955/1999) artikli 84 lõike 1 punkti a, artikli 98 ja määruse nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted määrusele nr 2913/92, muudetud määrusega nr 1662/1999) artikliga 867a, nii et selle kauba osas on aktsiisi tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis tekkinud ja seega on aktsiis selle kauba osas muutunud sissenõutavaks.

(vt punkt 86, resolutsiooni punkt 2)

3.        Kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (muudetud direktiiviga 1999/85) artikli 2 punkti 2 ning artiklit 7 ja artikli 10 lõiget 3 tuleb tõlgendada selliselt, et kaup, mille kohalik maksuhaldur on ühendusse toomisel kinni pidanud ja mille see maksuhaldur on samaaegselt või hiljem hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema valdusest kordagi välja läinud, ei ole ühendusse imporditud, nii et selle osas ei teki käibemaksu tasumise kohustuse tekkimiseks vajalikku teokoosseisu ning seega ei muutu see maks sissenõutavaks. Siiski tuleb selle direktiivi artikli 10 lõike 3 teist lõiku ja artikli 16 lõike 1 B osa punkti c koosmõjus määruse nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted määrusele nr 2913/92, muudetud määrusega nr 1662/1999) artikliga 867a tõlgendada nii, et kauba osas, mille see maksuhaldur on kinni pidanud pärast kauba sellele territooriumile ebaseaduslikku toomist, st pärast seda, kui kaup on väljunud tsoonist, kus asub esimene tollibüroo mainitud territooriumil, ja mille see maksuhaldur on samaaegselt või hiljem hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema valdusest kordagi välja läinud, tekib käibemaksu tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis ja see maks muutub sissenõutavaks isegi siis, kui kaup suunatakse hiljem mõnele tolliprotseduurile.

(vt punkt 99, resolutsiooni punkt 3)

4.        Määruse nr 2913/92 (millega kehtestatakse tolliseadustik, muudetud määrusega nr 955/1999) artiklit 202, artikli 215 lõikeid 1 ja 3 ning artiklit 217 ning kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (muudetud direktiiviga 1999/85) artikli 7 lõiget 2 ja artikli 10 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tollivõlga ja käibemaksu on pädevad sisse nõudma selle ühenduse välispiiril asuva liikmesriigi ametivõimud, mille kaudu kaup ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodi, ja seda ka juhul, kui kaup toimetati hiljem teise liikmesriiki, kus see avastati ja seejärel kinni peeti. Direktiivi 92/12 aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (muudetud direktiiviga 96/99) artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et aktsiisi on pädevad sisse nõudma viimati mainitud liikmesriigi ametivõimud, juhul kui kaupa hoitakse kaubanduslikul eesmärgil. Liikmesriigi kohus peab kindlaks tegema, kas talle lahendamiseks esitatud vaidluse puhul on see tingimus täidetud.

(vt punkt 116, resolutsiooni punkt 4)

EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

29. aprill 2010(*)

Ühenduse tolliseadustik – Artikkel 202, artikli 215 lõiked 1 ja 3, artikli 217 lõige 1 ja artikli 233 esimese lõigu punkt d – Mõiste „kinnipeetud ja samaaegselt või hiljem konfiskeeritud” kaup – Tolliseadustiku rakendusmäärus – Artikkel 867a – Direktiiv 92/12/EMÜ – Artikli 5 lõiked 1 ja 2, artikkel 6, artikli 7 lõige 1 ning artiklid 8 ja 9 – Kuues käibemaksudirektiiv – Artikkel 7, artikli 10 lõige 3 ja artikli 16 lõige 1 – Kauba ebaseaduslik tolliterritooriumile toomine – Kauba vedu TIR‑märkmiku alusel – Kinnipidamine ja hävitamine – Tollivõla, aktsiisi ning käibemaksu tasumise kohustuse tekkimise liikmesriigi kindlaksmääramine – Tolli- ja maksuvõla lõppemine

Kohtuasjas C‑230/08,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Østre Landsreti (Taani) 20. mai 2008. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 28. mail 2008, menetluses

Dansk Transport og Logistik

versus

Skatteministeriet,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: teise koja esimees kolmanda koja esimehe ülesannetes J. N. Cunha Rodrigues, kohtunikud A. Rosas, U. Lõhmus (ettekandja), A. Ó Caoimh ja A. Arabadjiev,

kohtujurist: V. Trstenjak,

kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,

arvestades kirjalikus menetluses ja 13. mai 2009. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Dansk Transport og Logistik, esindaja: advokat C. Alsøe,

–        Taani valitsus, esindaja: R. Holdgaard, keda abistas advokat P. Biering,

–        Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Albenzio,

–        Madalmaade valitsus, esindajad: C. Wissels ja M. de Grave,

–        Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: S. Schønberg ja L. Bouyon,

olles 3. septembri 2009. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada järgmiste õigusaktide sätteid: nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 955/1999 (EÜTL 119, lk 1; ELT eriväljaanne 02/09, lk 221) (edaspidi „tolliseadustik”); komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele nr 2913/92 (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3), muudetud komisjoni 28. juuli 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1662/1999 (EÜT L 197, lk 25; ELT eriväljaanne 02/09, lk 282) (edaspidi „tolliseadustiku rakendusmäärus”); nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (EÜT L 76, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 179), muudetud nõukogu 30. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/99/EÜ (EÜT L 8, lk 12; ELT eriväljaanne 09/01, lk 307) (edaspidi „aktsiisidirektiiv”), ja nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23), muudetud nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta direktiiviga 1999/85/EÜ (EÜT L 277, lk 34; ELT eriväljaanne 09/01, lk 330) (edaspidi „kuues käibemaksudirektiiv”).

2        Eelotsusetaotlus esitati kohtuvaidluses äriühingu Dansk Transport og Logistik (edaspidi „DTL”) ja Skatteministerieti (Taani maksuministeerium) vahel tollimaksu, aktsiisi ja käibemaksu üle, mille tasumist maksuhaldur nõuab sigarettidelt seoses TIR‑märkmiku alusel toimunud vedudega, mille kohta DTL väljastas TIR‑märkmikud ja mille osas ta on käendaja.

 Õiguslik raamistik

 TIR‑märkmiku alusel toimuvat transiiti käsitlevad sätted

3        Nõukogu 25. juuli 1978. aasta määrusega (EMÜ) nr 2112/78 (EÜT L 252, lk 1; ELT eriväljaanne 02/01, lk 208) kiideti ühenduse nimel heaks 14. novembril 1975 Genfis allkirjastatud tollikonventsioon TIR‑märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (edaspidi „TIR‑konventsioon”). Konventsioon jõustus ühenduses 20. juunil 1983 (EÜT L 31, lk 13).

4        TIR‑konventsiooni artikkel 4 sätestab, et „TIR‑protseduuri alusel veetavalt kaubalt ei tule tasuda või deponeerida impordi- või eksporditollimakse ja impordi- või ekspordimakse vahetolliasutuses”.

5        Konventsiooni artikkel 5 on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Kaupa, mida veetakse TIR‑protseduuri alusel tollitõkendiga varustatud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga, üldiselt vahetolliasutuses ei kontrollita.

2.      Kuritarvitamiste ärahoidmiseks võib toll siiski sellistes tolliasutustes erandjuhtudel ja eriti eeskirjade eiramise kahtluse korral kaupa kontrollida.”

6        TIR‑konventsiooni artikli 6 lõige 1 sätestab, et „[i]ga lepinguosaline võib enda poolt kindlaksmääratud tingimustel ja tagatiste olemasolul lubada ühingul väljastada TIR‑märkmikke kas ise või vastava ühingu kaudu ning tegutseda käendajana”.

7        TIR‑konventsiooni artikkel 37 sätestab, et „[k]ui ei ole võimalik kindlaks teha, millise riigi territooriumil rikkumine toimus, loetakse see toimunuks selle konventsiooniosalise territooriumil, kus rikkumine avastati”.

 Ühenduse õigus

 Tollieeskirjad

8        Vastavalt tolliseadustiku artikli 4 punkti 16 alapunktile c hõlmab tolliprotseduuri mõiste muu hulgas tolliladustamist.

9        Tolliseadustiku 3., peatamismenetlust ja majandusliku mõjuga tolliprotseduure käsitleva jao A‑osa „Mitmeid protseduure hõlmavad ühised sätted” artikli 84 lõike 1 punkt a näeb eelkõige ette, et „[artiklites 85–90] tähendab […] protseduur ühendusevälise kauba puhul järgmisi protseduure: […] välistransiit”.

10      Tolliseadustiku artikli 98 sätestab:

„1.      Tolliladustamisprotseduur võimaldab tollilaos hoida:

a)      ühendusevälist kaupa, ilma et sellelt tuleks tasuda imporditollimaksu või sellele kohaldataks kaubanduspoliitilisi meetmeid;

[…]

2.      Tolliladu on mis tahes tolli poolt heakskiidetud ja tollijärelevalve all olev koht, kus võib ettenähtud tingimustel kaupa hoida.

[…]”

11      Tolliseadustiku artikkel 202 näeb ette:

„1.      Tollivõlg impordil tekib, kui:

a)      kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile või

[…]

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab ebaseaduslik tolliterritooriumile toomine sissetoomist, millega rikutakse artiklite 38–41 ja artikli 177 teise alapunkti nõudeid.

2.      Tollivõlg tekib hetkel, kui kaup ebaseaduslikult tolliterritooriumile tuuakse.

[…]”

12      Tolliseadustiku artikkel 215 sätestab:

„1.      Tollivõlg tekib:

–        kohas, kus ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa tollivõla tekkimise,

–        siis, kui nimetatud kohta ei ole võimalik määrata, kohas, kus toll otsustab, et kaup on seisukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise,

[…]

3.      Artikli 217 lõikes 1 osutatud toll on selle liikmesriigi toll, kus tollivõlg tekkis või kus loetakse tekkinuks käesoleva artikli kohaselt.

[…]”

13      Tolliseadustiku artikli 217 lõige 1 sätestab, et iga „tollivõlast tuleneva impordi- või eksporditollimaksu summa, edaspidi „tollimaksu summa”, arvutab toll niipea, kui on saanud vajalikud andmed, ja märgib selle arvestusdokumentidesse või mõnele muule samaväärsele teabekandjale (arvestuskanne)”.

14      Tolliseadustiku artikkel 233 näeb ette:

„Ilma et see piiraks kehtivate sätete kohaldamist, mis käsitlevad tollivõla aegumist ja võla tasumata jätmist, kui võlgniku maksevõimetus on seadusjärgselt tuvastatud, lõpeb tollivõlg, kui:

[…]

c)      kauba puhul, mis on deklareeritud tollimaksude tasumist nõudvale tolliprotseduurile:

         […]

–        peetakse kaup enne selle vabastamist kinni ja samaaegselt või hiljem konfiskeeritakse, hävitatakse tolli korraldusel, hävitatakse või loovutatakse riigile kooskõlas artikliga 182 või kui kaup on hävinud või pöördumatult kahjustatud kauba laadi tõttu või ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tagajärjel;

d)      kaup, millega seoses on vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem.

Kinnipidamise ja konfiskeerimise korral ei loeta vastavalt tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavatele kriminaalõiguse sätetele tollivõlga lõppenuks, kui vastavalt liikmesriigi kriminaalõiguse sätetele määratakse tollimaksudest lähtuvalt sanktsioone või on tollivõla olemasolu kriminaalmenetluse algatamise aluseks.”

15      Tolliseadustiku rakendusmääruse artikkel 454 sisaldab eelkõige teatavaid TIR‑konventsiooniga seotud erisätteid ja sätestab:

„1.      Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks TIR‑[…]konventsiooni[…] erisätete kohaldamist, mis käsitlevad garantiiühingute vastutust TIR‑[…]märkmiku kasutamise korral.

2.      Kui ilmneb, et TIR‑märkmiku alusel toimunud veo […] käigus või [sellega] seoses on teatud liikmesriigis eeskirju rikutud või eiratud, tuleb kõnealuses liikmesriigis tasuda tasumisele kuuluvad tolli- või muud maksud kooskõlas ühenduse või siseriiklike õigusaktidega, ilma et see takistaks kriminaalõiguslike meetmete võtmist.

3.      Kui ei ole võimalik kindlaks määrata, millisel territooriumil eeskirju rikuti või eirati, käsitatakse eeskirjade rikkumise või eiramise kohana seda liikmesriiki, kus kõnealune rikkumine või eiramine tuvastati, kui artikli 455 lõikes 1 kehtestatud tähtaja jooksul ei esitata tollile tõendeid eeskirjade järgimise või tegeliku eeskirjade rikkumise või eiramise koha kohta.

[…]”

16      Tolliseadustiku rakendusmääruse artikkel 867a on sõnastatud järgmiselt:

„1. Riigile loovutatud või kinnipeetud või konfiskeeritud ühendusevälist kaupa loetakse tolliladustusprotseduurile suunatuks.

2. Lõikes 1 nimetatud kaupa võib toll müüa ainult tingimusel, et ostja täidab viivitamata formaalsused kaubale tollikäitlusviisi määramiseks.

[…]”

 Aktsiisidirektiiv

17      Aktsiisidirektiivi artikkel 4 määratleb „peatamise korra” järgmiselt: „kauba tootmise, töötlemise, valdamise ja liikumisega seotud maksukord, mille puhul aktsiis on peatatud”.

18      Aktsiisidirektiivi artikli 5 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

„1.      Artikli 3 lõikes 1 nimetatud kaup maksustatakse aktsiisiga valmistamise ajal ühenduse territooriumil, nagu see on kindlaks määratud artiklis 2, või nimetatud territooriumile importimise ajal.

„Aktsiisiga maksustatava kauba import” on nimetatud kauba saabumine ühenduse territooriumile […].

Kui aga kaubale kohaldatakse ühenduse territooriumile saabumisel ühenduse tolliprotseduuri, loetakse importimise ajaks ühenduse tolliprotseduuri lõppemise aeg.

2.      Ilma et see mõjutaks siseriiklike ja ühenduse tollialaste sätete kohaldamist ning juhul, kui aktsiisiga maksustatav kaup:

–      saabub kolmandatest riikidest […] või on sinna teel ning selle suhtes rakendatakse üht [tolliseadustiku] artikli 84 lõike 1 punktis a nimetatud peatamisprotseduuridest või see paigutatakse vabatsooni või vabalattu,

[…]

loetakse aktsiis nende osas peatatuks.

[…]”

19      Aktsiisidirektiivi artikkel 6 näeb ette:

„1.      Aktsiis tuleb tasuda tarbimiseks ringlusse lubamise hetkest või juhul, kui registreeritakse artikli 14 lõike 3 kohaselt aktsiisiga maksustatav puudujääk.

Aktsiisiga maksustatava kauba tarbimiseks ringlusse lubamine on:

a)      mis tahes viisil, sealhulgas eeskirjade vastaselt kõrvalekaldumine aktsiisi peatamise korrast;

[…]

c)      nimetatud toodete mis tahes viisil, sealhulgas eeskirjade vastaselt importimine juhul, kui kaubale ei kohaldata aktsiisi peatamise korda.

2.      Kohaldatavateks sissenõudmise tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis tuleb liikmesriigis tasuda, kaup lubatakse tarbimiseks ringlusse või puudujääk registreeritakse. Aktsiisiga maksustatakse ja aktsiisi kogutakse iga liikmesriigi kehtestatud korras, kusjuures liikmesriigid kohaldavad siseriiklikku päritolu kaubale ja teiste liikmesriikide päritolu kaubale sama maksustamise ja maksukogumise korda.”

20      Aktsiisidirektiivi artikkel 7 sätestab:

„1.      Kui aktsiisiga maksustatavat ning ühes liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud kaupa hoitakse teises liikmesriigis kaubanduslikul eesmärgil, võetakse aktsiis liikmesriigis, kus kaupa hoitakse.

2.      Sel eesmärgil, ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, juhul kui ühes liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud kaup, nagu see on määratletud artiklis 6, teises liikmesriigis kätte toimetatakse, kavatsetakse kätte toimetada või seda seal kas iseseisvalt või avalik-õigusliku isiku heaks majandustegevust teostava ettevõtja majandustegevuses kasutatakse, tuleb aktsiis tasuda nimetatud teises liikmesriigis.

3.      Olenevalt asjaoludest peab aktsiisi tasuma isik, kes kauba kätte toimetab või seda kättetoimetamiseks oma valduses hoiab, või isik, kes võtab kauba kasutamise eesmärgil vastu muus liikmesriigis kui see, kus kaup on juba tarbimiseks ringlusse lubatud, või asjaomane ettevõtja või avalik-õiguslik isik.

[…]”

21      Aktsiisidirektiivi artikkel 8 sätestab, et „[k]auba suhtes, mille füüsilised isikud on oma tarbeks soetanud ning mida nad veavad, näeb siseturgu reguleeriv põhimõte ette, et aktsiis tuleb tasuda liikmesriigis, kus kaup soetati”.

22      Aktsiisidirektiivi artikli 9 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Ilma et see piiraks artiklite 6, 7 ja 8 kohaldamist, tuleb aktsiis tasuda, kui ühes liikmesriigis tarbimiseks ettenähtud kaupa hoitakse kaubanduslikul eesmärgil teises liikmesriigis.

Sellisel juhul tuleb aktsiis tasuda liikmesriigis, mille territooriumil kaup asub, ning selle peab tasuma kauba valdaja.”

 Kuues käibemaksudirektiiv

23      Kuuenda käibemaksudirektiivi artikkel 7 sätestab:

„1.      Kauba import:

a)      sellise kauba ühendusse toomine, mille puhul ei ole täidetud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklites 9 ja 10 sätestatud tingimused, […]

[…]

2.      Kauba importimise kohaks on liikmesriik, mille territooriumil kaup ühendusse toomise ajal asub.

3.      Olenemata lõikest 2, kui lõike 1 punktis a nimetatud kaup suunatakse ühendusse toomisel ühele artikli 16 lõike 1 B osas nimetatud protseduurile, ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust või välistransiidi protseduurile, siis sellise kauba importimise kohaks on liikmesriik, mille territooriumil nimetatud protseduure kauba suhtes enam ei kohaldata.

[…]”

24      Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 10 lõige 3 näeb ette:

„Maksustatav teokoosseis tekib ja maks muutub sissenõutavaks kauba importimise hetkel. Kui kaup suunatakse ühendusse toomisel ühele artikli 7 lõikes 3 nimetatud protseduurile, tekib maksustatav teokoosseis ja maks muutub sissenõutavaks alles siis, kui nimetatud protseduure kauba suhtes enam ei kohaldata.

Kui aga imporditud kaup on maksustatud ühise poliitika kohaselt kohaldatavate tollimaksude, põllumajandusmaksude või samaväärse toimega maksudega, tekib maksustatav teokoosseis ja maks muutub sissenõutavaks siis, kui tekib nimetatud ühenduse maksude teokoosseis ja nimetatud maksud muutuvad sissenõutavaks.

Kui imporditud kaupa ei ole maksustatud ühtegi nimetatud ühenduse maksuga, siis kohaldavad liikmesriigid tollimakse reguleerivaid kehtivaid sätteid maksustatava teokoosseisu ja maksu sissenõutavaks muutumise aja kohta.”

25      Kuuenda käibemaksudirektiivi artikkel 16 redaktsioonis, mis tuleneb artikli 28c punkti E alapunktist 1, on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Ilma et see piiraks ühenduse muude maksustamissätete kohaldamist, võivad liikmesriigid, kui artiklis 29 sätestatud konsulteerimisest ei tulene teisiti, võtta erimeetmeid kõikide või mõningate allpool loetletud tehingute vabastamiseks maksust, tingimusel et need ei ole ette nähtud lõppkasutuseks ja/või -tarbimiseks ja et punktides A–E osutatud olukordade või protseduuride lõpetamisel võetav käibemaks võrdub maksusummaga, mis oleks kuulunud tasumisele, kui kõik need tehingud oleks maksustatud riigi territooriumil:

[…]

B.      sellise kauba tarnimine, mis on mõeldud:

[…]

c)      suunamiseks tolliladustamisprotseduurile või seestöötlemise protseduurile;

[…]

Alapunktides a–d nimetatud kohad määratletakse ühenduse kehtivate tollieeskirjade kohaselt;

[…]”

 Siseriiklik õigus

 Tollimaksu käsitlevad õigusnormid

26      Muudetud kujul tolliseaduse (toldloven, edaspidi „tolliseadus”) (27. veebruari 1996. aasta kodifikatsiooni nr 113 redaktsioonis) artikkel 83 näeb ette salakaubaveo või salakaubaveo katse korral kaupade suhtes kohaldatava menetluse.

27      Vastavalt viidatud artikli lõike 1 esimesele lausele „hõivab” maksuhaldur või politsei kauba, mis avastatakse salakaubaveo või salakaubaveo katse käigus või mille puhul reisija hoiab kõrvale või teeb katse kõrvale hoida tollimaksu ja muude maksude tasumisest. Selle lõike teise lause kohaselt võivad nimetatud ametivõimud, järgides Taani tsiviilkohtumenetluse seadustiku kauba kinnipidamist käsitleva peatüki 75b eeskirju, „hõivata või kinni pidada” imporditud salakauba või muu kauba, mille puhul hoitakse kõrvale või tehakse katse kõrvale hoida tollimaksu ja muude maksude tasumisest.

28      Tolliseaduse artikli 83 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Kui tasumisele kuuluv tollimaks, muu maks ja trahv ning menetluskulud tasutakse, tagastatakse hõivatud või kinnipeetud kaup üldisi importi käsitlevaid sätteid järgides isikule, kellelt need hõivati või kinni peeti, või muule isikule, kes tõendab, et tal on sellele kaubale õigus. Kui kaubale ei tulda järele kahe kuu jooksul pärast selle kuu lõppu, mil tehti asjas lõplik otsus, müüb maksuhaldur kauba avalikul enampakkumisel, millest peab olema nõuetekohaselt teatatud. Kaup, mida maksuhalduri arvates tõenäoliselt müüa ei saa või mis ei ole müügikõlblik, hävitatakse tollijärelevalve all pärast tähtaja möödumist. Enampakkumisel saadud rahasummast hüvitatakse kõigepealt ametiasutuse kantud kauba ladustamis- ja müügikulud, seejärel tollimaks, muud maksud ja trahv ning menetluskulud. Ülejäänud summa makstakse välja omanikule, tingimusel et viimane annab endast kolme aasta jooksul pärast enampakkumist teada ja tõendab nõuetekohaselt oma omandiõigust enampakkumisel müüdud kaupadele.”

 Tubakaaktsiisi käsitlevad õigusnormid

29      Muudetud kujul tubakaaktsiisiseaduse (tobaksafgiftsloven) (21. augusti 1998. aasta kodifikatsiooni nr 635 redaktsioonis) artikli 2 lõige 1 sätestab, et Taanis tarbimiseks mõeldud kaubalt tuleb aktsiis tasuda hiljemalt siis, kui välisriigist saabunud, aktsiisiga maksustatav kaup võetakse vastu.

30      Selle seaduse artikli 12 lõike 1 kohaselt „tasutakse aktsiisi aktsiisiga maksustatavatelt toodetelt, mis on imporditud väljastpoolt Euroopa Liitu […]”.

31      Eelotsusetaotlusest nähtub, et selles seaduses puuduvad konkreetsed sätted tubakatoodete salakaubaveo või salakaubaveo katse ning nende toodete kinnipidamise, konfiskeerimise ja hävitamise kohta.

 Käibemaksu käsitlevad õigusnormid

32      Muudetud kujul käibemaksuseaduse (momsloven, edaspidi „käibemaksuseadus”) (2. juuni 1999. aasta kodifikatsiooni nr 422 redaktsioonis) artikli 12 lõike 1 kohaselt tuleb käibemaks tasuda kaubalt, mis imporditakse riiki väljastpoolt Euroopa Liitu. Sama artikli lõige 2 sätestab, et kui kaup ladustatakse importimisel Kopenhaageni vabasadamas, vabalaos või tollilaos, tekib maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis alles siis, kui kaubale ei kohaldata enam mõnda neist tolliprotseduuridest.

33      Käibemaksuseaduse artikli 26 esimese lause kohaselt tekib maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis kaupade impordil. Selle artikli teise lause kohaselt tekib maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis kauba puhul, mis on suunatud ühele artikli 12 lõikes 2 viidatud tolliprotseduurile, siiski alles siis, kui asjaomasele kaubale kõnealust tolliprotseduuri enam ei kohaldata.

34      Eelotsusetaotlusest nähtub, et selles seaduses puuduvad konkreetsed sätted maksustamise kohta tubakatoodete salakaubaveo või salakaubaveo katse korral või selle kauba kinnipidamise, konfiskeerimise ja hävitamise korral.

 Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused

35      DTL‑il on TIR‑konv