Kohtuasi C‑377/09

Françoise-Eléonor Hanssens-Ensch, Agenor SA pankrotihaldur

versus

Euroopa Ühendus

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de commerce de Bruxelles)

EÜ artikkel 235 ning artikli 288 teine lõik – Euroopa Kohtu pädevus lahendada Euroopa Komisjoni vastu esitatud lepinguvälise vastutuse hagi – Äriühingu juhatuse vastu esitatud kahju hüvitamise hagi Belgia äriseadustiku artikli 530 lõike 1 tähenduses – Hagi, mille aktsiaseltsi pankrotihaldur on esitanud Euroopa Ühenduse vastu – Liikmesriikide kohtute pädevus lahendada sellist hagi

Kohtuotsuse kokkuvõte

Kahju hüvitamise nõue – Ese – Ühendusele omistatava kahju hüvitamise nõue

(EÜ artikkel 235 ja EÜ artikli 288 teine lõik)

Isegi kui ühenduse vastu esitatud lepinguvälise vastutuse hagi põhineb siseriiklikel õigusnormidel, millega on kehtestatud spetsiifiline õiguslik kord, mis erineb asjaomase liikmesriigi üldisest regulatsioonist tsiviilvastutuse valdkonnas, ei kuulu see vastavalt EÜ artiklile 235 koostoimes EÜ artikli 288 teise lõiguga liikmesriikide kohtute pädevusse.

Asjaolu, et sellise hagi suhtes kehtivad spetsiifilised kohaldamistingimused, eelkõige selles suhtes, et ainult raske ja selge viga võib kaasa tuua asjaomase isiku vastutuse, ei saa kõrvaldada fakti, et sellel hagil on niisuguse hagi üldtunnused, millega nõutakse kahju hüvitamist lepinguvälise vastutuse alusel EÜ artikli 288 teise lõigu tähenduses, mis vastavalt EÜ artiklile 235 kuulub ühenduse kohtute ainupädevusse.

(vt punktid 17, 22, 26 ja resolutsioon)

EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

29. juuli 2010(*)

EÜ artikkel 235 ning artikli 288 teine lõik – Euroopa Kohtu pädevus lahendada Euroopa Komisjoni vastu esitatud lepinguvälise vastutuse hagi – Äriühingu juhatuse vastu esitatud kahju hüvitamise hagi Belgia äriseadustiku artikli 530 lõike 1 tähenduses – Hagi, mille aktsiaseltsi pankrotihaldur on esitanud Euroopa Ühenduse vastu – Liikmesriikide kohtute pädevus lahendada sellist hagi

Kohtuasjas C‑377/09,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel tribunal de commerce de Bruxelles’i (Belgia) 14. septembri 2009. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 23. septembril 2009, menetluses

Françoise-Eléonor Hanssens-Ensch, Agenor SA pankrotihaldur,

versus

Euroopa Ühendus,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud R. Silva de Lapuerta, E. Juhász, T. von Danwitz (ettekandja) ja D. Šváby,

kohtujurist: V. Trstenjak,

kohtusekretär: ametnik N. Nanchev,

arvestades kirjalikus menetluses ja 20. mai 2010. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        F.‑E. Hanssens-Ensch, Agenor SA pankrotihaldur, advokaadid J. P. Renard ja M. Elvinger,

–        Belgia valitsus, esindajad: J.‑C. Halleux ja T. Materne,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: J.‑P. Keppenne ja M. Owsiany-Hornung,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus puudutab EÜ artikli 235 ja artikli 288 teise lõigu tõlgendamist.

2        Taotlus esitati F.‑E. Hanssens-Enschi kui Agenor SA (edaspidi „Agenor”) pankrotihalduri ning Euroopa Ühenduse vahelises vaidluses, mis puudutab viimaselt 2 miljoni euro suuruse summa nõudmist tema väidetavalt süülise tegevuse eest, mis aitas kaasa kõnealuse äriühingu pankrotistumisele.

 Õiguslik raamistik

3        Vastavalt Belgia code des sociétés’ (äriseadustik) artikli 530 lõikele 1:

„Äriühingu pankroti ja varade ebapiisavuse korral ning kui on tuvastatud, et tema juhtimisel toime pandud raske ja selge viga aitas pankrotile kaasa, võib mis tahes juhatuse liikme või endise liikme ning mis tahes muu isiku, kellel on olnud tegelik võim äriühingut juhtida, tunnistada isiklikult – solidaarselt või mittesolidaarselt – vastutavaks kõikide või osade võlgade tasumise eest võlgade ja varade vahe ulatuses. […]”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

4        Agenori tegevusala on nõustamine, ekspertiisid, uuringud, koolitus ja nendega seotud mis tahes muud intellektuaalsed teenused. 1994. aasta lõpus korraldatud hankemenetluse tulemusel usaldati talle Euroopa programmi „Leonardo da Vinci” raames bureau d’assistance technique’i (tehnilise abi büroo, edaspidi „BAT”) ülesannete täitmine. Selleks sõlmis ta 13. juunil 1995 esimese kaheteistkuulise lepingu Euroopa ühendustega.

5        Lepingu punkti 3 kohaselt võis seda pikendada tingimusel, et Euroopa Ühenduste Komisjon on rahul Agenori osutatud teenustega, ning vastavalt ühenduste eelarvevahendite olemasolule. Selle sätte alusel allkirjastati üksteise järel lepingud perioodideks 1. juunist 1996 kuni 31. maini 1997 ja 1. juunist 1997 kuni 31. maini 1998.

6        Alates 1. juunist 1998 pikendati lepingut, mille kehtivus lõppes 31. mail 1998, selle lisa alusel kuni 30. septembrini 1998. Seejärel sõlmiti teine leping uueks perioodiks, mis lõppes 31. jaanuaril 1999.

7        Komisjon edastas 6. jaanuaril 1999 Agenorile selle auditi aruande, mis oli läbi viidud alates märtsist 1998. Aruandest ilmnes teatav hulk nõrku kohti ja tegematajätmisi BAT juhtimises. Samuti täpsustati, et lepingulise suhte jätkamiseks on nõutavad väga tugevad parendused BAT toimimises ning et juhul kui lepingut pikendatakse kauemaks kui 31. jaanuarini 1999, on vajalik BAT restruktureerimine. Loetleti mitmesuguseid vajalikuks peetavaid parendusi.

8        Komisjon pakkus 29. jaanuaril 1999 Agenorile välja kehtiva lepingu lisa, mis pikendas lepingut 15. veebruarini 1999. Agenor ei nõustunud selle ettepanekuga. Komisjon tuvastas seetõttu 11. veebruaril 1999, et kõnealuse lepingu kehtivus oli l