Kohtuasi C‑406/09

Realchemie Nederland BV

versus

Bayer CropScience AG

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden)

Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine – Mõiste „tsiviil- ja kaubandusasjad” – Trahvi määramise kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine – Direktiiv 2004/48/EÜ – Intellektuaalomandi õigused – Nende õiguste rikkumine – Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid – Väljamõistmine – Täitemenetlus – Sellega kaasnevad kohtukulud

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohaldamisala – Tsiviil- ja kaubandusasjad – Mõiste

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikkel 1)

2.        Õigusaktide ühtlustamine – Intellektuaalomandi õiguste jõustamine – Direktiiv 2004/48 – Kohtukulud

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48, artikkel 14)

1.        Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklis 1 sisalduvat mõistet „tsiviil- ja kaubandusasjad” tuleb tõlgendada nii, et seda määrust kohaldatakse sellise kohtuotsuse tunnustamisele ja täitmisele, milles määratakse trahv, et tagada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuse järgimine.

Isegi kui kõnealune trahv tuleb tasuda liikmesriigile, kui see nõutakse sisse kohtu omal algatusel ning tegeliku sissenõudmise viivad läbi ametivõimud, ei saa neid aspekte siiski pidada määravaks sellest seisukohast, millist laadi on õigus täitmisele. Kõnealuse õiguse laad sõltub nimelt selle subjektiivse õiguse laadist, mille rikkumise tõttu on täitmine määratud. Õigus patendiga kaitstud leiutise ainuõiguslikule kasutamisele kuulub vaieldamatult tsiviil- ja kaubandusasjade hulka määruse nr 44/2001 artikli 1 tähenduses.

(vt punktid 42, 44 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Kulud, mis on seotud liikmesriigis algatatud täitemenetlusega, milles taotletakse sellise otsuse tunnustamist ja täitmist, mis on teises liikmesriigis tehtud vaidluses, milles nõutakse intellektuaalomandi õiguse järgimist, kuuluvad direktiivi 2004/48 intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta artikli 14 kohaldamisalasse.

Selline tõlgendus on kooskõlas nii direktiivi 2004/48 üldise eesmärgiga, milleks on liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine selleks, et tagada intellektuaalomandi kõrge, võrdväärne ning ühetaoline kaitsetase, kui ka kõnealuse artikli 14 konkreetse eesmärgiga, milleks on hoida ära see, et kahju saanud isik loobub oma intellektuaalomandi õiguste kaitseks kohtumenetluse algatamisest. Vastavalt nimetatud eesmärkidele peavad intellektuaalomandi õiguste rikkumise toimepanija tegevuse tagajärjed jääma üldjuhul täielikult tema kanda.

(vt punktid 49, 50 ja resolutsiooni punkt 2)

EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)

18. oktoober 2011(*)

Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine – Mõiste „tsiviil- ja kaubandusasjad” – Trahvi määramise kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine – Direktiiv 2004/48/EÜ – Intellektuaalomandi õigused – Nende õiguste rikkumine – Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid – Väljamõistmine – Täitemenetlus – Sellega kaasnevad kohtukulud

Kohtuasjas C‑406/09,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaad) 16. oktoobri 2009. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 21. oktoobril 2009, menetluses

Realchemie Nederland BV

versus

Bayer CropScience AG,

EUROOPA KOHUS (suurkoda),

koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed A. Tizzano, J. N. Cunha Rodrigues, K. Lenaerts, J.‑C. Bonichot, A. Prechal, kohtunikud A. Rosas, R. Silva de Lapuerta. K. Schiemann, E. Juhász, D. Šváby, M. Berger (ettekandja) ja E. Jarašiūnas,

kohtujurist: P. Mengozzi,

kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,

arvestades kirjalikus menetluses ja 25. jaanuari 2011. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Realchemie Nederland BV, esindajad: advocaat J. A. M. Janssen ja Rechtsanwalt T. Diekmann,

–        Madalmaade valitsus, esindaja: C. Wissels,

–        Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja S. Unzeitig,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: A.‑M. Rouchaud-Joët ja R. Troosters,

olles 5. aprilli 2011. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artiklit 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, lk 45; ELT eriväljaanne 17/02, lk 32) artiklit 14.

2        Taotlus esitati Realchemie Nederland BV (edaspidi „Realchemie”) ja Bayer CropScience AG (edaspidi „Bayer”) vahelises vaidluses, mis käsitleb Madalmaades sellise kuue kohtuotsuse täitmist, mis Landgericht Düsseldorf (Saksamaa) tegi Bayeri esitatud hagi alusel, mis põhines patendist tulenevate õiguste rikkumise väitel, ning millega kõnealune kohus keelas Realchemie’l teatavaid pestitsiide Saksamaale importida ning neid seal omada ja turustada.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigus

 Määrus nr 44/2001

3        Määruse nr 44/2001 põhjendused 6 ja 7 on sõnastatud järgmiselt:

„(6)      Selleks et saavutada tsiviil‑ ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste [tunnustamise ja] täitmise eeskirju reguleeritaks ühenduse õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav.

(7)      Käesoleva määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade.”

4        Määruse nr 44/2001 põhjendustes 16 ja 17 on ette nähtud:

„(16) Tulenevalt vastastikusest usaldusest õigusemõistmisse ühenduses tunnustatakse liikmesriikide kohtuotsuseid automaatselt ilma täiendavate menetlusteta, välja arvatud juhul, kui vaidluse aluseks on kohtuotsuse tunnustamine.

(17)      Sama vastastikuse usalduse põhimõtte tõttu peab olema kord, millega ühe liikmesriigi kohtuotsus teises liikmesriigis jõustatakse, tulemuslik ja kiire. Selleks tuleks deklaratsioon kohtuotsuse jõustatavuse kohta tegelikult välja anda automaatselt pärast esitatud dokumentide formaalset kontrollimist, ilma et kohus saaks omal algatusel esitada käesoleva määruse kohaseid jõustamata jätmise põhjusi.”

5        Määruse nr 44/2001 põhjenduses 19 on ette nähtud:

„Tuleks tagada [27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1972, L 299, lk 32; edaspidi „Brüsseli konventsioon”)] ja käesoleva määruse vaheline järjepidevus ning selleks tuleks ette näha üleminekusätted. Järjepidevust on vaja ka Euroopa Ühenduste Kohtu tõlgendustes Brüsseli konventsiooni kohta ning 1971. aasta protokolli[, mis käsitleb tõlgendamist Euroopa Kohtu poolt, muudetud redaktsioonis (EÜT 1998, C 27, lk 28)] tuleks kohaldada ka kohtuasjade suhtes, mille menetlus on käesoleva määruse jõustumise ajal pooleli.”

6        Määruse artikli 1 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes.

2.      Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)      füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;

b)      pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes;

c)      sotsiaalkindlustuse suhtes;

d)      vahekohtute suhtes.”

7        Vastavalt määruse artiklile 32 on „[k]äesoleva määruse kohaldamisel […] otsus igasugune liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta.”

8        Määruse nr 44/2001 artiklis 34 on sätestatud:

„Otsust ei tunnustata:

[…]

2)      kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus;

[…]”.

9        Määruse artikkel 43 on sõnastatud nii:

„1.      Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.

2.      Apellatsioonkaebus esitatakse III lisas nimetatud kohtusse.

3.      Apellatsioonkaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjade menetluskorra kohaselt.

4.      Kui pool, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ilmu taotleja algatatud menetluseks apellatsioonikohtusse, kohaldatakse artikli 26 lõikeid 2–4 ka siis, kui kõnealuse poole alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis.

5.      Apellatsioonkaebus täitmismääruse peale tuleb esitada ühe kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest. Kui selle poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus tehti kohtuotsuse täitmismäärus, on kaebuse esitamise tähtaeg kaks kuud alates kuupäevast, mil määrus edastati isikule või tema elukohta. Olenemata kaugusest ei või tähtaega pikendada.”

 Direktiiv 2004/48

10      Direktiivi 2004/48 põhjenduses 3 on kinnitatud, et „[i]ntellektuaalomandi õiguste tõhusate jõustamismeetmeteta tõrjutakse uuendusi ja loometegevust ning investeeringud vähenevad. Seega on vaja tagada ühenduses intellektuaalomandi materiaalõiguse, mis on käesoleval ajal acquis communautaire’i ulatuslik osa, tõhus rakendamine”.

11      Direktiivi 2004/48 põhjendused 8–11 on sõnastatud järgmiselt:

„(8)      Erinevused liikmesriikide intellektuaalomandi õiguste jõustamisvahendite süsteemide vahel toovad kahju siseturu nõuetekohasele tegutsemisele ning on võimatu tagada, et intellektuaalomandi õigused ühenduses tervikuna on samaväärsel tasemel kaitstud. Selline olukord ei soodusta vaba liikumist siseturul ega loo tervet konkurentsi edendavat keskkonda.

(9)      Praegused erinevused viivad samuti intellektuaalomandi materiaalõiguse nõrgenemiseni ning siseturu killustumiseni sellel alal. […] Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine sel alal on seega oluline eeltingimus siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(10)      Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide seadustikke, et tagada siseturul kõrge, võrdväärne ning ühetaoline kaitsetase.

(11)      Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole kehtestada tsiviil- ja äriasjade õigusalase koostöö, jurisdiktsiooni, otsuste tunnustamise ja jõustamise kooskõlastatud juhiseid või tegeleda kohaldatavate seadustega. Ühenduse vahendid kõnealuste küsimuste reguleerimiseks on olemas ning põhimõtteliselt on need võrdselt rakendatavad ka intellektuaalomandi puhul.”

12      Direktiivi 2004/48 artiklis 1 on ette nähtud, et see „käsitleb intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks vajalikke meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid.”

13      Direktiivi I peatüki artikli 2 „Kohaldamisala” lõikes 1 on sätestatud:

„1.      Ilma et see piiraks meetmete kohaldamist, mida kohaldatakse või võidakse kohaldada ühenduses või siseriiklikes õigusaktides kuni selleni, et need meetmed soosivad enam õiguste valdajaid, kehtivad käesolevas direktiivis sätestatud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid kooskõlas