EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)

5. mai 2015 ( *1 )

„Tühistamishagi — Tõhustatud koostöö rakendamine — Ühtse patendikaitse loomine — Määrus (EL) nr 1257/2012 — ELTL artikli 118 esimene lõik — Õiguslik alus — ELTL artikkel 291 — Pädevuse delegeerimine Euroopa Liidu välistele organitele — Liidu õiguse autonoomia ja ühetaolise kohaldamise põhimõte”

Kohtuasjas C‑146/13,

mille ese on ELTL artikli 263 alusel 22. märtsil 2013 esitatud tühistamishagi,

Hispaania Kuningriik, esindajad: E. Chamizo Llatas ja S. Centeno Huerta,

hageja,

versus

Euroopa Parlament, esindajad: M. Gómez-Leal, M. Dean ja U. Rösslein,

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: T. Middleton, F. Florindo Gijón, M. Balta ja L Grønfeldt,

kostjad,

keda toetavad:

Belgia Kuningriik, esindajad: C. Pochet, J.‑C. Halleux ja T. Materne,

Tšehhi Vabariik, esindajad: M. Smolek ja J. Vláčil,

Taani Kuningriik, esindajad: C. Thorning ja M. Wolff,

Saksamaa Liitvabariik, esindajad: T. Henze, M. Möller ja J. Kemper,

Prantsuse Vabariik, esindajad: G. de Bergues, F.‑X. Bréchot, D. Colas ja N. Rouam,

Luksemburgi Suurhertsogiriik,

Ungari, esindajad: M. Fehér ja K. Szíjjártó,

Madalmaade Kuningriik, esindajad: M. Bulterman ja J. Langer,

Rootsi Kuningriik, esindajad: A. Falk, C. Meyer-Seitz ja U. Persson,

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, esindaja: M. Holt, keda abistasid J. Stratford, QC, ja barrister T. Mitcheson,

Euroopa Komisjon, esindajad: I. Martínez del Peral, T. van Rijn, B. Smulders ja F. Bulst,

menetlusse astujad,

EUROOPA KOHUS (suurkoda),

koosseisus: president V. Skouris, asepresident K. Lenaerts, kodade presidendid R. Silva de Lapuerta, M. Ilešič (ettekandja), A. Ó Caoimh, C. Vajda ja S. Rodin, kohtunikud A. Borg Barthet, J. Malenovský, E. Levits, E. Jarašiūnas, C. G. Fernlund ja J. L. da Cruz Vilaça,

kohtujurist: Y. Bot,

kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,

arvestades kirjalikus menetluses ja 1. juuli 2014. aasta kohtuistungil esitatut,

olles 18. novembri 2014. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1

Hispaania Kuningriik palub oma hagis tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (ELT L 361, lk 1; edaspidi „vaidlustatud määrus”).

2

Nimetatud määruse võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu tulenevalt nõukogu 10. märtsi 2011. aasta otsusest 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (ELT L 76, lk 53; edaspidi „tõhustatud koostöö otsus”).

Õiguslik raamistik

Rahvusvaheline õigus

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon

3

Münchenis 5. oktoobril 1973 alla kirjutatud ja 7. oktoobril 1977 jõustunud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (edaspidi „Euroopa patendikonventsioon”) käesolevas kohtuasjas kohaldatava redaktsiooni artiklis 2 „Euroopa patent” on ette nähtud:

„(1)   Konventsiooni kohaselt väljaantud patente nimetatakse Euroopa patentideks.

(2)   Euroopa patendil on osalisriigis, kelle suhtes see on välja antud, samasugune toime ning ta allub samadele tingimustele, mis selle riigi siseriiklik patent, kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti.”

4

Euroopa patendikonventsiooni artiklis 142 „Ühispatent” on ette nähtud:

„(1)   Iga osalisriikide grupp, kes on sätestanud erikokkuleppega, et nende riikide suhtes väljaantud Euroopa patendil on nende territooriumil ühtne toime, võib ette näha, et nende riikide suhtes võib Euroopa patendi välja anda ainult ühispatendina.

(2)   Käesoleva osa sätteid kohaldatakse, kui mõni osalisriikide grupp on kasutanud lõikes 1 antud õigusi.”

5

Euroopa patendikonventsiooni artiklis 143 „Euroopa Patendiameti eriallüksused” on ette nähtud:

„(1)   Osalisriikide grupp võib anda Euroopa Patendiametile lisaülesandeid.

(2)   Euroopa Patendiametis võib luua grupi moodustanud osalisriikide jaoks eriallüksusi, kes täidavad lisaülesandeid. Selliseid eriallüksusi juhib Euroopa Patendiameti president; artikli 10 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.”

6

Euroopa patendikonventsiooni artiklis 145 „Haldusnõukogu erikomisjon” on ette nähtud:

„(1)   Artikli 143 lõikes 2 nimetatud eriallüksuste tegevuse jälgimiseks võib osalisriikide grupp kokku kutsuda haldusnõukogu erikomisjoni; Euroopa Patendiamet annab erikomisjoni käsutusse personali, ruumid ja inventari, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks. Euroopa Patendiameti president vastutab eriallüksuste tegevuse eest haldusnõukogu erikomisjoni ees.

(2)   Haldusnõukogu erikomisjoni koosseisu, pädevuse ja funktsioonid määrab osalisriikide grupp.”

7

Euroopa patendikonventsiooni artiklis 146 on ette nähtud:

„Kui artikli 143 alusel on Euroopa Patendiametile antud lisaülesandeid, katab nende ülesannete täitmisel organisatsiooni tehtud kulutused osalisriikide grupp. Kui Euroopa Patendiametis luuakse eriallüksused nende ülesannete täitmiseks, katab allüksuste tehtud kulutused personalile, ruumidele ja seadmetele osalisriikide grupp. Artikli 39 lõikeid 3 ja 4, artiklit 41 ja artiklit 47 kohaldatakse mutatis mutandis.”

8

Euroopa patendikonventsiooni artiklis 147 „Ühispatendi jõushoidmistasude tasumine” on ette nähtud:

„Kui osalisriikide grupp on kinnitanud ühtse skaala Euroopa patendi jõushoidmistasude jaoks, arvutatakse artikli 39 lõikes 1 nimetatud protsendimäär ühtse skaala põhjal; ühispatendi kohta kehtib artikli 39 lõikes 1 nimetatud miinimumsumma. Artikli 39 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.”

Ühtse patendikohtu leping

9

Ühtset patendikohut käsitleva lepingu (ELT C 175, lk 1; edaspidi „ühtse patendikohtu leping”), mis allkirjastati 19. veebruaril 2013 Brüsselis, artiklis 23 on ette nähtud:

„Vastutus kohtu tegevuse eest lasub otseselt igal üksikul lepinguosalisel liikmesriigil, sealhulgas ELi toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 kohaldamisel, ning kollektiivselt kõigil lepinguosalistel liikmesriikidel.”

10

Ühtse patendikohtu lepingu artikli 89 lõikes 1 on ette nähtud:

„Käesolev leping jõustub 1. jaanuaril 2014 või neljanda kuu esimesel päeval pärast kolmeteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist vastavalt artiklile 84, sealhulgas nende kolme liikmesriigi poolt, kus lepingu allkirjastamisele eelneva aasta jooksul oli jõus kõige rohkem Euroopa patente, või neljanda kuu esimesel päeval pärast seda, kui on jõustunud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta] määruse (EL) nr 1215/2012 [kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, lk 1)] muudatused, mis käsitlevad selle seotust käesoleva lepinguga, olenevalt sellest, milline neist kuupäevadest on hilisem.”

Liidu õigus

11

Vaidlustatud määruse põhjendused 1, 4, 7, 9 16, 20, 24 ja 25 on sõnastatud järgmiselt:

„(1)

[ELL] artikli 3 lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele aitab kaasa õiguslike tingimuste loomine, mis võimaldavad ettevõtjatel kohandada oma tegevust toodete tootmiseks ja turustamiseks riigipiiride üleselt ning pakuvad ettevõtjatele rohkem valikuid ja võimalusi. Ettevõtjatele kättesaadavate õiguslike vahendite hulgas peaks olema patendikaitse, mis on ühetaoline kogu siseturul või vähemalt olulisel osal sellest.

[…]

(4)

Ühtne patendikaitse edendab teaduse ja tehnoloogia arengut ning siseturu toimimist, muutes juurdepääsu patendisüsteemile lihtsamaks, odavamaks ja õiguskindlaks. See parandab ka patendikaitse taset, luues võimaluse saada ühtset patendikaitset osalevates liikmesriikides ning kõrvaldada kulud ja muuta süsteem kogu liidus ettevõtjate jaoks lihtsamalt kasutatavaks. Ühtset patendikaitset peaksid saama kasutada Euroopa patendi omanikud nii osalevatest liikmesriikidest kui ka teistest riikidest, sõltumata oma kodakondsusest, elu- või asukohast.

[…]

(7)

Ühtne patendikaitse tuleks saavutada, andes käesoleva määrusega Euroopa patentidele ühtse toime patendi väljastamise järgses etapis kõikides osalevates liikmesriikides. Ühtse toimega Euroopa patendi peamine tunnus peaks olema selle ühtne olemus, st et see pakub ühetaolist kaitset ja sellel on osalevates liikmesriikides ühesugune toime. Seega peaks ühtse toimega Euroopa patenti saama piirata, üle anda, tühistada või selle kehtivus peaks lõppema üksnes kõigi osalevate liikmesriikide suhtes. Ühtse toimega Euroopa patenti peaks olema võimalik litsentsida osalevate liikmesriikide kogu territooriumil või nende territooriumi osal. Selleks et tagada ühtse patendikaitse ühetaoline sisu, peaks ühtset toimet omama üksnes need Euroopa patendid, mis on väljastatud kõikide osalevate liikmesriikide jaoks samade nõuete alusel. Lisaks peaks Euroopa patendile omistatud ühtne toime olema täiendavat laadi ning juhul, kui algne Euroopa patent tühistatakse või seda piiratakse, peaks seda käsitama nii, et ka patendi ühtset toimet ei ole samas ulatuses tekkinud.

[…]

(9)

Ühtse toimega Euroopa patent peaks andma selle omanikule õiguse takistada kolmandat isikut panemast toime tegusid, mille vastu patent annab kaitse. See tuleks tagada ühtse patendikohtu asutamisega. Käesoleva määruse või nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1260/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas) [(ELT L 361, lk 89)] hõlmamata küsimuste suhtes tuleks kohaldada Euroopa patendikonventsiooni, [ühtse patendikohtu] lepingut, sealhulgas selle sätteid õiguse ulatuse ja piirangute kohta, ning siseriiklikku õigust, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse norme.

[…]

(16)

Euroopa patendikonventsiooni IX osa kohaselt võib osalisriikide grupp, tuginedes asjakohastele sätetele, anda Eurooa Patendiametile ülesandeid ning luua Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu erikomisjoni (edaspidi „erikomisjon”).

[…]

(20)

Pikendamislõivude asjakohane tase ja jagamine tuleks kindlaks määrata eesmärgiga tagada, et kõik Euroopa Patendiametile ühtse patendikaitsega seotud ülesannete täitmise kulud on täielikult kaetud ühtse toimega Euroopa patentidest tulenevatest vahenditest ning et pikendamislõivudest saadavad tulud koos tasudega, mis tuleb maksta Euroopa Patendiorganisatsioonile patendi väljaandmisele eelnevas etapis, tagaksid Euroopa Patendiorganisatsiooni tasakaalustatud eelarve.

[…]

(24)

Ühtse toimega Euroopa patentide jaoks tuleks kehtestada kohtualluvusreeglid ja seda peaks reguleerima õigusaktiga, millega luuakse Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentide jaoks ühtne patendivaidluste lahendamise süsteem.

(25)

Et tagada ühtse toimega Euroopa patendi tõrgeteta toimimine, kohtupraktika järjepidevus ja sellest tingitud õiguskindlus ning kulutasuvus patendiomanikele, on otsustavalt tähtis luua ühtne Euroopa patendikohus ühtse toimega Euroopa patendiga seotud kohtuasjade arutamiseks. Seepärast on väga oluline, et osalevad liikmesriigid ratifitseeriksid ühtse patendikohtu lepingu kooskõlas siseriiklike põhiseaduslike ja parlamentaarsete menetlustega ning võtaksid vajalikud meetmed, et kohus saaks võimalikult kiiresti tööle hakata.”

12

Vaidlustatud määruse artiklis 1 on sätestatud:

„1.   Käesoleva määrusega rakendatakse tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, milleks on luba antud [tõhustatud koostöö] otsusega […].

2.   Käesolev määrus kujutab endast erikokkulepet [Euroopa patendikonventsiooni] artikli 142 tähenduses.”

13

Vaidlustatud määruse artikli 2 punktides a–c on sätestatud:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„osalev liikmesriik” – liikmesriik, kes artiklis 9 osutatud ühtse toime taotluse esitamise ajal teeb [tõhustatud koostöö otsusele] või vastavalt otsusele, mis on vastu võetud vastavalt [ELTL] artikli 331 lõike 1 teisele või kolmandale lõigule;

b)

„Euroopa patent” – patent, mille on andnud Euroopa Patendiamet Euroopa patendikonventsioonis sätestatud eeskirjade ja menetluste kohaselt;

c)

„ühtse toimega Euroopa patent” – Euroopa patent, millel on käesoleva määruse kohaselt osalevates liikmesriikides ühtne toime”.

14

Nimetatud määruse artiklis 3 on sätestatud:

„1.   Kõigis osalevates liikmesriikides samade nõuete alusel antaval Euroopa patendil on osalevates liikmesriikides ühtne toime, kui selle ühtne toime on registreeritud ühtse patendikaitse registris.

Euroopa patent, mis on välja antud erinevates osalevates liikmesriikides eri nõuete alusel, ei ole ühtse toimega.

2.   Ühtse toimega Euroopa patent on olemuselt ühtne. See tagab ühetaolise kaitse ning sellel on ühesugune toime kõigis osalevates liikmesriikides.

Seda saab piirata, üle anda või tühistada ja selle kehtivus saab lõppeda üksnes kõikide osalevate liikmesriikide suhtes.

Litsentsi võib selle kohta anda osalevate liikmesriikide kogu territooriumi või territooriumi osa kohta.

3.   Kui Euroopa patent on tühistatud või seda on piiratud, siis loetakse, et tühistatud või piiratud ulatuses Euroopa patendi ühtset toimet ei tekkinud.”

15

Viidatud määruse artikli 5 lõigetes 1–3 on sätestatud:

„1.   Ühtse toimega Euroopa patent annab selle omanikule õiguse takistada kolmandat isikut selliste osalevate liikmesriikide territooriumil, kus patendil on ühtne toime, panemast toime tegusid, mille vastu see annab kaitse, kui kohaldatavatest piirangutest ei tulene teisiti.

2.   Kõnealuse õiguse ulatus ja piirangud on ühetaolised kõikides osalevates liikmesriikides, kus patendil on ühtne toime.

3.   Lõikes 1 osutatud teod, mille vastu patent annab kaitse, ja kohaldatavad piirangud määratletakse õigusega, mida kohaldatakse ühtse toimega Euroopa patendi suhtes selles osalevas liikmesriigis, kelle siseriiklikku õigust kohaldatakse ühtse toimega Euroopa patendi kui varaeseme suhtes kooskõlas artikliga 7.”

16

Sama määruse artiklis 7 on sätestatud:

„1.   Ühtse toimega Euroopa patenti kui varaeset peaks käsitama tervikuna ja kõigis osalevates liikmesriikides selle osaleva liikmesriigi riikliku patendina, kus kõnealusel patendil on ühtne toime ja kus, vastavalt Euroopa patendiregistrile:

a)

oli patenditaotleja elukoht või peamine tegevuskoht Euroopa patendi taotluse esitamise kuupäeval või

b)

kui punkt a ei ole kohaldatav, oli Euroopa patendi taotluse esitamise kuupäeval patenditaotleja tegevuskoht.

2.   Kui Euroopa patendiregistrisse kantakse ühistaotlejatena kaks või enam isikut, kohaldatakse lõike 1 punkti a esimesena nimetatud ühistaotleja suhtes. Kui see ei ole võimalik, kohaldatakse lõike 1 punkti a järgmisena nimetatud ühistaotleja suhtes. Kui lõike 1 punkti a ei ole võimalik kohaldada ühegi ühistaotleja suhtes, kohaldatakse samamoodi lõike 1 punkti b.

3.   Kui ühegi patenditaotleja elukoht, peamine tegevuskoht või tegevuskoht ei ole osalevas liikmesriigis, kus kõnealusel patendil on ühtne toime lõike 1 või 2 tähenduses, käsitatakse ühtse toimega Euroopa patenti kui varaeset tervikuna ja kõikides osalevates liikmesriikides selle riigi riikliku patendina, kus Euroopa Patendiorganisatsioonil on peakorter vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artikli 6 lõikele 1.

4.   Õiguse omandamine ei või sõltuda ühestki riikliku patendiregistri kandest.”

17

Vaidlustatud määruse artiklis 9 „Haldusülesanded Euroopa Patendiorganisatsiooni raames” on sätestatud:

„1.   Osalevad liikmesriigid annavad Euroopa patendikonventsiooni artikli 143 tähenduses Euroopa Patendiametile järgmised ülesanded, mida täidetakse vastavalt Euroopa Patendiameti sise-eeskirjadele:

a)

Euroopa patendi omanike ühtse toime taotluste haldamine;

b)

ühtse patendikaitse registri sisseviimine Euroopa patendiregistrisse ja ühtse patendikaitse registri haldamine;

c)

artiklis 8 osutatud litsentsimisavalduste vastuvõtmine ja registreerimine, nende tühistamine ning ühtse toimega Euroopa patendi omaniku võetud litsentsimiskohustused rahvusvahelistes standardiasutustes;

d)

määruse (EL) nr 1260/2012 artiklis 6 osutatud tõlgete avaldamine kõnealuses artiklis osutatud üleminekuperioodil;

e)

ühtse toimega Euroopa patentide pikendamislõivude kogumine ja haldamine sellele aastale järgnevatel aastatel, kui Euroopa Patendibülletäänis avaldatakse väljaandmise teade; lisatasude kogumine ja haldamine pikendamislõivude hilinenud maksete korral, kui selline hilinenud makse tehakse kuue kuu jooksul pärast maksetähtaega, samuti kogutud pikendamislõivudest osa jagamine osalevate liikmesriikide vahel;

f)

Euroopa patendi taotlejate määruse (EL) nr 1260/2012 artiklis 5 osutatud tõlkekulude hüvitamissüsteemi haldamine;

g)

selle tagamine, et Euroopa patendi omanik esitab ühtse toime taotlused Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 3 määratletud menetluskeeles mitte hiljem kui üks kuu pärast patendi väljaandmise teate avaldamist Euroopa Patendibülletäänis; ning

h)

selle tagamine, et ühtse toime taotluse esitamise järel kantakse ühtne toime ühtse patendikaitse registrisse ja et määruse (EL) nr 1260/2012 artiklis 6 sätestatud üleminekuperioodi jooksul lisatakse sellele kõnealuses artiklis osutatud tõlked ning et Euroopa Patendiametile teatatakse ühtse toimega Euroopa patendi võimalikest piirangutest, litsentsidest, üleandmistest ja tagasivõtmistest.

2.   Osalevad liikmesriigid tagavad Euroopa patendikonventsiooniga võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel käesoleva määruse järgimise ning teevad sel eesmärgil koostööd. Euroopa patendikonventsiooni osalisriikidena tagavad osalevad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ülesannetega seotud toimingute juhtimise ja järelevalve ning tagavad pikendamislõivude suuruse kindlaksmääramise vastavalt käesoleva määruse artiklile 12 ja jagatavates pikendamislõivudes liikmesriikide osakaalu kindlaksmääramise vastavalt käesoleva määruse artiklile 13.

Selleks kutsutakse kokku Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu erikomisjon (edaspidi „erikomisjon”) Euroopa patendikonventsiooni artikli 145 tähenduses.

Erikomisjon koosneb osalevate liikmesriikide esindajatest ja ühest komisjoni esindajast, kes tegutseb vaatlejana, ning nende äraolekul asendusliikmetest. Erikomisjoni liikmeid võivad abistada nõustajad või eksperdid.

Erikomisjon võtab oma otsused vastu, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni seisukohta ja järgides Euroopa patendikonventsiooni artikli 35 lõikes 2 sätestatud eeskirju.

3.   Osalevad liikmesriigid tagavad tõhusa õiguskaitse ühe või mitme osaleva liikmesriigi pädevas kohtus seoses lõikes 1 osutatud ülesandeid täitva Euroopa Patendiameti otsustega.”

18

Vaidlustatud määruse artiklis 18 on sätestatud:

„1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 või ühtse patendikohtu lepingu jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Erandina artikli 3 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 4 lõikest 1 on Euroopa patendil, mille ühtne toime on registreeritud ühtse patendikaitse registris, ühtne toime ainult nendes osalevates liikmesriikides, kus ühtsel patendikohtul on registreerimise kuupäeva seisuga ühtse toimega Euroopa patentide osas ainupädevus.

3.   Kõik osalevad liikmesriigid teavitavad komisjoni [ühtse patendikohtu] lepingu ratifitseerimisest ratifitseerimiskirja hoiuleandmise ajal. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas [ühtse patendikohtu] lepingu jõustumise kuupäeva ja loetelu liikmesriikidest, kes on jõustumise kuupäeval lepingu ratifitseerinud. Seejärel ajakohastab komisjon korrapäraselt [ühtse patendikohtu] lepingu ratifitseerinud osalevate liikmesriikide loetelu ja avaldab ajakohastatud loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Osalevad liikmesriigid tagavad, et artiklis 9 osutatud meetmed on võetud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks.

5.   Kõik osalevad liikmesriigid tagavad, et artikli 4 lõikes 2 osutatud meetmed on võetud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks või, kui on tegu osaleva liikmesriigiga, kus ühtsel patendikohtul ei ole määruse kohaldamise alguskuupäeva seisuga ühtse toimega Euroopa patentide osas ainupädevust, siis kuupäevaks, mil ühtsel patendikohtul on kõnealuses osalevas liikmesriigis selline ainupädevus.

6.   Ühtset patendikaitset võib taotleda igale Euroopa patendile, mis on välja antud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval või pärast seda.”

Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded

19

Hispaania Kuningriik esitas hagiavalduse, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 22. märtsil 2013.

20

Euroopa Kohtu presidendi 12. septembri 2013. aasta otsustega lubati Belgia Kuningriigil, Tšehhi Vabariigil, Taani Kuningriigil, Saksamaa Liitvabariigil, Prantsuse Vabariigil, Luksemburgi Suurhertsogiriigil, Ungaril, Madalmaade Kuningriigil, Rootsi Kuningriigil ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigil ja Euroopa Komisjonil Euroopa Kohtu kodukorra artikli 131 lõike 2 alusel parlamendi ja nõukogu nõuete toetuseks menetlusse astuda.

21

Hispaania Kuningriik palub Euroopa Kohtul:

—

tunnistada vaidlustatud määrus õigustühiseks või teise võimalusena tühistada see tervikuna;

—

kolmanda võimalusena tühistada:

—

vaidlustatud määruse artikli 9 lõige 1 tervikuna ja lõige 2 hagi viiendas väites märgitud ulatuses, ja

—

selle määruse artikli 18 lõige 2 tervikuna ning samuti kõik vaidlustatud määruses esinevad viited ühtsele patendikohtule kui ühtse toimega Euroopa patendi õiguskaitse institutsioonile ja selle õigusallikale ning

—

mõista kohtukulud välja parlamendilt ja nõukogult.

22

Parlament ja nõukogu, kellega nõustuvad kõik menetlusse astujad, paluvad Euroopa Kohtul:

—

jätta hagi rahuldamata ja

—

mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Hagi

23

Hispaania Kuningriik põhjendab oma hagi seitsme väitega, mis käsitlevad: õigusriigile omaste väärtuste eiramist; õigusliku aluse puudumist; võimu kuritarvitamist; ELTL artikli 291 lõike 2 rikkumist, ja teise võimalusena kohtuotsuses Meroni vs. Ülemamet (9/56, EU:C:1958:7) välja toodud põhimõtete rikkumist; nende samade põhimõtete rikkumist seeläbi, et Euroopa Patendiametile on ühtse toimega Euroopa patendiga seoses delegeeritud teatud haldusülesanded; kuuendas ja seitsmendas väites heidetakse ette liidu õiguse autonoomia põhimõtte ja liidu õiguse ühetaolise kohaldamise põhimõtte rikkumist.

Esimene väide, mis käsitleb õigusriigile omaste väärtuste eiramist

Poolte argumendid

24

Hispaania Kuningriik väidab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada, kuna see on vastuolus ELL artiklis 2 nimetatud õigusriigile omaste väärtustega. Määrusega on ette nähtud Euroopa patentidel põhinev kaitse, kuid samas ei saa enne niisuguse patendi väljaandmist toimuva haldusmenetluse suhtes teostada sellist kohtulikku kontrolli, mis võimaldaks tagada liidu õiguse nõuetekohase ja ühetaolise kohaldamise ja põhiõiguste kaitse, mis on vastuolus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega. Hispaania Kuningriik lisab, et ei ole lubatav, et kõnealune määrus „lisab” liidu õiguskorda niisuguse rahvusvahelise asutuse antud aktid, mille suhtes eespool mainitud põhimõtted ei kehti, ja liidu õigus lõimib oma õigusnormidesse rahvusvahelise süsteemi, milles ei ole tagatud EL toimimise lepingus määratletud konstitutsiooniliste põhimõt