EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
11. september 2014 ( *1 )
„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 2001/23/EÜ — Töötajate õiguste kaitse ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul — Omandaja kohustus jätkata kollektiivlepingus kokku lepitud töötingimuste täitmist kuni teise kollektiivlepingu jõustumiseni — Mõiste „kollektiivleping” — Liikmesriigi õigusnormid, milles on sätestatud, et ülesöeldud kollektiivleping evib jätkuvalt õiguslikke tagajärgi kuni teise kollektiivlepingu jõustumiseni”
Kohtuasjas C‑328/13,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Oberster Gerichtshof (Austria) 28. mai 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 17. juuni 2013, menetluses
Österreichischer Gewerkschaftsbund
versus
Wirtschaftskammer Österreich – Fachverband Autobus-, Luftfahrt- und Schifffahrtsunternehmungen,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president L. Bay Larsen, kohtunikud M. Safjan, J. Malenovský, A. Prechal (ettekandja) ja K. Jürimäe,
kohtujurist: P. Cruz Villalón,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
—
Österreichischer Gewerkschaftsbund, esindaja: Rechtsanwalt R. Gerlach,
—
Wirtschaftskammer Österreich – Fachverband Autobus-, Luftfahrt- und Schifffahrtsunternehmungen, esindaja: Rechtsanwältin K. Körber-Risak,
—
Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja K. Petersen,
—
Kreeka valitsus, esindajad: E‑M. Mamouna ja M. Tassopoulou,
—
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Enegren ja F. Schatz,
olles 3. juuni 2014. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1
Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 98) artikli 3 lõiget 3.
2
Eelotsusetaotus esitati kohtumenetluses, mille pooled on ühelt poolt Österreichischer Gewerkschaftsbund (Austria ametiühingute keskliit, edaspidi „Gewerkschaftsbund”) ja teiselt poolt Wirtschaftskammer Österreich – Fachverband Autobus-, Luftfahrt- und Schifffahrtsunternehmungen (Austria kaubanduskoda – autobussi-, laeva- ja lennuliikluse valdkondlik alaliit, edaspidi „Wirtschaftskammer”), seoses ülesöeldud kollektiivlepingu õiguslike tagajärgede säilitamisega ettevõtte üleminekul.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3
Direktiivi 2001/23/EÜ artikli 3 lõikes 3 on sätestatud:
„Pärast üleminekut jätkab omandaja kollektiivlepingu[s kokku lepitud töö]tingimuste täitmist samadel tingimustel, mida kohaldati võõrandaja suhtes sellise lepingu alusel kuni kollektiivlepingu lõpetamise või selle kehtivuse lõppemiseni või teise kollektiivlepingu jõustumise või kohaldamiseni.
Liikmesriigid võivad kehtestada tingimuste täitmise jätkamisele tähtaja, mis peab olema vähemalt üks aasta.” [täpsustatud tõlge]
Austria õigus
4
Töösuhteid ja ettevõtete sotsiaalset korraldust reguleeriva seaduse (Arbeitsverfassungsgesetz, BGBl. 22/1974) põhikohtuasja asjaoludele kohaldava redaktsiooni (edaspidi „ArbVG”) §‑s 8 on sätestatud:
„Kui ei ole teisiti sätestatud, siis kuuluvad kollektiivlepingu territoriaalsesse, materiaalsesse ja isikulisesse kohaldamisalasse:
1.
Tööandjad ja töötajad, kes on lepingupoolte liikmed kõnealuse lepingu vastuvõtmise ajal või on selleks saanud hiljem;
2.
Tööandjad, kes on omandanud ettevõtte või ettevõtte osa, mille võõrandaja on üks punktis 1 nimetatud tööandjatest;
[...]”
5
ArbVG §‑s 13 on sätestatud:
„Kollektiivlepingu õiguslikud tagajärjed kestavad edasi ka pärast lepingu lõppemist nende töösuhete osas, mis olid kollektiivlepinguga hõlmatud vahetult enne lepingu lõppemist, kuni uue kollektiivlepingu kehtima hakkamiseni nende töösuhete osas või töötajatega uute individuaalsete töölepingute sõlmimiseni.”
6
Töölepinguõiguse kohandamise seaduse (Arbeitsvertragsrechtsanpassungsgesetz, BGBl . 459/1993) põhikohtuasja asjaoludele kohaldava redaktsiooni § 4 lõikes 1 on sätestatud:
„Pärast ettevõtte üleminekut jätkab omandaja kollektiivlepingu tingimuste täitmist samadel tingimustel, mida kohaldati võõrandaja suhtes sellise lepingu alusel kuni kollektiivlepingu lõpetamise või selle kehtivuse lõppemiseni või teise kollektiivlepingu jõustumise või kohaldamiseni. Töötingimusi ei tohi ühe aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut individuaalse töölepinguga töötaja kahjuks muuta ega piirata.”
7
Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et Austria õiguse kohaselt ei muutu kollektiivleping põhimõtteliselt töölepingu osaks, vaid omab viimase suhtes sama toimet, mis seadus.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
8
Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, on Wirtschaftskammer pädev esindama oma liikmete hulka kuuluvaid ettevõtjaid kollektiivlepingute allkirjastamisel. Selles kontekstis sõlmisid Gewerkschaftsbund ja Wirtschaftskammer ühte ettevõtjate kontserni ja lennundussektorisse kuuluva ettevõtja (edaspidi „emaettevõtja”) nimel kollektiivlepingu, mis on kohaldatav kõigi selle kontserni lennundusettevõtjate suhtes, tingimusel et nende tegevus ei piirdu piirkondliku transpordiga (edaspidi „emaettevõtja kollektiivleping”).
9
Wirtschaftskammer ja Gewerkschaftsbund sõlmisid ka spetsiifilise kollektiivlepingu, mida kohaldatakse ainult ühele kontserni tütarettevõtjale (edaspidi „tütarettevõtja kollektiivleping”).
10
Emaettevõtja otsustas 30. aprillil 2012, käitamisel tekkinud kulude korvamise eesmärgil viia ettevõtte lennutegevuse alates 1. juulist 2012 ettevõtte ülemineku teel üle tütarettevõtjasse, et selles tegevuses hõivatud töötajate suhtes kehtiksid tütarettevõtja kollektiivlepingus ette nähtud töötingimused, mis on emaettevõtja kollektiivlepingus ettenähtutest ebasoodsamad. Selles kontekstis ütles Wirtschaftskammer viimati nimetatud kollektiivlepingu alates 30. juunist 2012 üles ja Gewerkschaftsbund ütles seejärel alates samast kuupäevast üles ka tütarettevõtja kollektiivlepingu. Nende ülesütlemiste järel kohaldas ettevõtte üleminekust puudutatud töötajate uus tööandja, st tütarettevõtja, ühepoolselt vastuvõetud töökorda, mille alusel ettevõtte üleminekust puudutatud töötajate töötingimused halvenesid ja palk oluliselt vähenes.
11
Gewerkschaftsbund väidab eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et kuna tütarettevõtja suhtes ei kehtinud enam ühtegi jõusolevat kollektiivlepingut, pidi kontserni emaettevõtja kollektiivleping, mis oli üles öeldud, kehtima edasi kõigi üleviidud töötajate suhtes – seda vastavalt ArbVG §‑s 13 sätestatud õiguslike tagajärgede säilitamise reeglile.
12
Wirtschaftskammer väidab, et ettevõtte ülemineku ajaks ülesöeldud või lõppenud kollektiivlepin
