EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

11. november 2015 ( * )

„Eelotsusetaotlus — ELTL artiklid 107 ja 108 — Riigiabi — ELTL artikli 108 lõiget 3 rikkudes antud abi — Liikmesriigi kohtu otsus, milles tuvastatakse selle abi andmise lepingu kehtivus — Kohtuotsuse seadusjõud — Kooskõlaline tõlgendamine — Tõhususe põhimõte”

Kohtuasjas C‑505/14,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landgericht Münsteri (Münsteri maakohus, Saksamaa) 17. septembri 2014. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. novembril 2014, menetluses

Klausner Holz Niedersachsen GmbH

versus

Land Nordrhein-Westfalen,

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: esimese koja president R. Silva de Lapuerta teise koja presidendi ülesannetes, kohtunikud J. L. da Cruz Vilaça, A. Arabadjiev (ettekandja), C. Lycourgos ja J.‑C. Bonichot,

kohtujurist: P. Mengozzi,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

—

Klausner Holz Niedersachsen GmbH, esindaja: Rechtsanwalt D. Reich,

—

Land Nordrhein-Westfalen, esindaja: Rechtsanwalt G. Schwendinger,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: R. Sauer, T. Maxian Rusche ja P.‑J. Loewenthal,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artiklite 107 ja 108 ning tõhususe põhimõtte tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Klausner Holz Niedersachsen GmbH (edaspidi „Klausner Holz”) ja Land Nordrhein-Westfaleni (Nordrhein‑Westfaleni liidumaa, edaspidi „Land”) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et Land ei täitnud Klausner Holziga sõlmitud puidumüügi lepinguid.

Saksa õigus

3

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, edaspidi „ZPO”) § 322 „Materiaalne seadusjõud” on sõnastatud järgmiselt:

„Kohtuotsustel on seadusjõud vaid osas, milles on lahendatud hagi või vastuhagiga esitatud nõue.”

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

4

Klausneri kontsern, kuhu Klausner Holz kuulub, ja Landi metsaamet sõlmisid 20. veebruaril 2007 puidutarne lepingu. Lepingu kohaselt pidi Land müüma aastatel 2007–2014 Klausner Holzile kindlaksmääratud kogustes puitu, mille hind määratakse kindlaks puidu läbimõõdu ja kvaliteedi alusel. Land võttis endale ka kohustuse kokkulepitud hinnast madalama hinnaga teistele mitte müüa.

5

17. aprillil 2007 sõlmisid Klausner Holz ja Land 20. veebruari 2007. aasta lepingu täienduseks „raammüügilepingu” (edaspidi koos „vaidlusalused lepingud”).

6

2007. aastal esimesel poolaastal sõlmis Land veel kuue okaspuidu hulgiostjaga müügilepingud ajavahemikuks 2007. aastast kuni vastavalt 2011., 2012. ja 2014. aastani. Lepingute kohaselt olid tuulemurru kohta kokku lepitud hinnad aastatel 2007 ja 2008 sarnased nendega, mis olid kokku lepitud vaidlusalustes lepingutes, samas kui alates 2009. aastast tarnitud värske puidu hind oli vaidlusalustes lepingutes kokku lepitud hindadest üldiselt kõrgem, välja arvatud võimalus neid hindu teatavatel tingimustel ja teatavalt määral kohandada.

7

Aastatel 2007 ja 2008 tagas Land puidutarned Klausner Holzile, kuid kavandatud tuulemurru müügikogused jäid saavutamata. 2008. aastal tekkisid Klausner Holzil rahalised raskused, millest tulenevalt maksed kohati hilinesid. 2009. aasta augustis ütles Land pärast 20. veebruari 2007. aasta lepingu täitmist „raammüügilepingu” üles ning lakkas alates 2009. aasta teisest poolaastast Klausner Holzile vaidlusalustes lepingutes kokku lepitud tingimustel puitu tarnimast.

8

Landgericht Münster (Münsteri maakohus) leidis 17. veebruari 2012. aasta tuvastusotsuses, et poolte vahel sõlmitud lepingud on kehtivad. Kohtuotsust kinnitas apellatsiooni korras ka Oberlandesgericht Hamm (Hammis asuv kõrgeim piirkondlik üldkohus) oma 3. detsembril 2012. aasta otsuses, mis on juba seadusjõustunud.

9

Klausner Holz esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule Landi vastu hagi, nõudes esiteks kahjuhüvitist 54 miljonit eurot 2009. aastal ärajäänud puidutarnete eest, teiseks kuusepuidu tarnimist kokku 1,5 miljonit tihumeetrit ajavahemiku eest 2010. aastast kuni 2013. aasta veebruarini ning kolmandaks teavet eelkõige selle kohta, millistel finantstingimustel Landi viis suurimat okaspuidu ostjat aastatel 2010–2013 Landilt kuusepuitu ostsid.

10

Land aga väidab eelotsusetaotluse esitanud kohtus – mida ta Oberlandesgericht Hammis (Hammis asuv kõrgeim piirkondlik üldkohus) ei teinud –, et vaidlusaluste lepingute täitmine on liidu õigusega vastuolus, kuna need kujutavad endast ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses „riigiabi”, mis anti ELTL artikli 108 lõike 3 kolmandat lauset rikkudes.

11

Saksamaa Liitvabariik teatas 2013. aasta juulis Euroopa Komisjonile seni teatamata abist – nimelt vaidlusalustest lepingutest –, mis selle liikmesriigi hinnangul ei ole siseturuga kokkusobiv. Lisaks sai komisjon 2013. aasta oktoobris mitmelt Klausner Holzi konkurendilt kaebused, mis samuti viitavad kokkusobimatusele.

12

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus 26. mai 2014. aasta kirjaga vastavalt komisjoni teatisele riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (ELT 2009, C 85, lk 1) komisjonilt täpsemaid selgitusi. Vastuseks nimetatud kirjale teatas see institutsioon, et arvestades Saksamaa Liitvabariigi saadetud teabe ja käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud kaebuste alusel algatatud menetluste staadiume, ei saa ta võtta antud juhul lõplikku seisukohta riigiabi käsitleva liidu õiguse kohaldamise kohta, kuna see seisukoht tuleb nagunii võtta menetluste lõppedes.

13

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab vaidlusaluste lepingute erinevaid tingimusi hinnates, et need lepingud kujutavad endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna annavad Klausner Holzile riigi ressurssidest eelise ega vasta erainvestori kriteeriumile. Ta märgib veel, et see abi ei kuulu ühegi grupierandi määruse reguleerimisalasse ega kujuta endast de minimis-abi komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse [ELTL] artiklite [107] ja [108] kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, lk 5), artikli 2 tähenduses.

14

Sellest järeldab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et abi on antud ELTL artikli 108 lõike 3 kolmanda lause vastaselt. Bundesgerichtshofi (Saksamaa kõrgeim üldkohus) kohtupraktika kohaselt on aga selline eraõiguslik leping, mille alusel on riigiabi antud ELTL artikli 108 lõike 3 kolmandat lauset rikkudes, tühine.

15

Eelotsusetaotluse esitanud kohus väidab siiski, et tal ei ole õigust ELTL artikli 108 lõike 3 kolmanda lause rikkumisest järeldust teha, kuna käesoleva kohtuotsuse punktis 8 nimetatud Oberlandesgericht Hammi (Hammis asuv kõrgeim piirkondlik üldkohus) 3. detsembri 2012. aasta otsus – milles leiti, et vaidlusalused lepingud on kehtivad –, on seadusjõustunud.

16

Neil asjaoludel otsustas Landgericht Münster (Münsteri maakohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

Eelotsuse küsimuse analüüs

17

Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas liidu õigusega on niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas käsitletavad vastuolus, kui siseriiklik õigusnorm, mis kohtuotsuse seadusjõu põhimõtet ette nähes keelab liikmesriigi kohtul – kes tuvastab, et tema lahendada olevas vaidluses käsitletavad lepingud kujutavad endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, mis on antud ELTL artikli 108 lõike 3 kolmandat lauset rikkudes – teha sellest rikkumisest kõiki järeldusi liikmesriigi kohtu seadusjõustunud otsuse tõttu, milles tuvastati, et need lepingud on kehtivad, kontrollimata seda, kas nende lepingute alusel antakse riigiabi.

18

Kõigepealt tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt näeb ELTL artikli 108 lõige 3 ette uute abikavade ennetava kontrolli (kohtuotsus Deutsche Lufthansa, C‑284/12, EU:C:2013:755, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

19

Niiviisi korraldatud ennetuse eesmärk on, et rakendataks üksnes selliseid abikavasid, mis on ühisturuga kokkusobivad. Selle eesmärgi saavutamiseks lükatakse abikava rakendamine edasi kuni ajani, mil komisjoni lõplik otsus lükkab ümber kahtlused selle kohta, kas abi on ühisturuga kokkusobiv (kohtuotsus Deutsche Lufthansa, C‑284/12, EU:C:2013:755, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

20

Selle kontrollimehhanismi jõustamise eest vastutab esiteks komisjon ja teiseks liikmesriikide kohtud, kelle ülesanded on küll täiendavat laadi, kuid siiski erinevad (kohtuotsus Deutsche Lufthansa, C‑284/12, EU:C:2013:755, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

21

Kui abimeetmete siseturuga kokkusobivuse hindamine kuulub komisjoni ainupädevusse, alludes liidu kohtute kontrollile, on liikmesriikide kohtute ülesanne tagada kuni komisjoni lõpliku otsuse tegemiseni õigussubjekt