EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)
7. september 2017 ( *1 )
Eelotsusetaotlus – Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus – Direktiiv 72/166/EMÜ – Direktiiv 84/5/EMÜ – Direktiiv 90/232/EMÜ – Õnnetuse eest vastutav juht, kes põhjustas oma kaassõitjaks olnud abikaasa surma – Liikmesriigi õigusnormid, mis välistavad varalise kahju hüvitamise õnnetuse eest vastutavale juhile
Kohtuasjas C‑506/16,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunal da Relação do Porto (Porto apellatsioonikohus, Portugal) 7. juuli 2016. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. septembril 2016, menetluses
José Joaquim Neto de Sousa
versus
Portugali riik
EUROOPA KOHUS (kuues koda),
koosseisus: koja president E. Regan, kohtunikud A. Arabadjiev (ettekandja) ja S. Rodin,
kohtujurist: P. Mengozzi,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
–
Portugali riik, esindaja M. E. Duarte Rodrigues,
–
Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, M. Figueiredo ja S. Jaulino,
–
Euroopa Komisjon, esindajad: P. Costa de Oliveira ning K.‑P. Wojcik,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada asi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1
Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 30. detsembri 1983. aasta teist direktiivi 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1984, L 8, lk 17; ELT eriväljaanne 06/01, lk 10), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/14/EÜ (ELT 2005, L 149, lk 14) (edaspidi „teine direktiiv“), ja nõukogu 14. mai 1990. aasta kolmandat direktiivi 90/232/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1990, L 129, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 249; edaspidi „kolmas direktiiv”).
2
Taotlus on esitatud José Joaquim Neto de Sousa ja Portugali riigi vahelises vaidluses liidu õiguse väidetava rikkumise üle, mille oleva toime pannud Supremo Tribunal de Justiça (Portugali kõrgeim kohus).
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiviga 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT 2009, L 263, lk 11) tunnistati kehtetuks nõukogu 24. aprilli 1972. aasta direktiiv 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 1972, L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 10; edaspidi „esimene direktiiv“) ja teine ning kolmas direktiiv. Võttes siiski arvesse põhikohtuasjaga seotud asjaolude toimumise kuupäeva, tuleb võtta arvesse kehtetuks tunnistatud direktiive.
4
Esimese direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:
„Iga liikmesriik võtab […] kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende sõidukite kasutamisel, mille põhiasukoht on tema territooriumil, on tsiviilvastutus kaetud kindlustusega. Kaetud vastutuse ulatus ja kindlustuskaitse tingimused määratakse kindlaks kõnealuste meetmete põhjal.“
5
Teise direktiivi artikli 1 lõige 1 sätestab:
„[Esimese direktiivi] artikli 3 lõikes 1 nimetatud kindlustus peab kohustuslikus korras katma nii vara- kui ka isikukahju.“
6
Nimetatud direktiivi artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt:
„Kui kindlustatu, sõidukijuhi või muu tsiviilõiguse kohaselt õnnetuse puhul vastutava isiku vastutus on kaetud artikli 1 lõikes 1 nimetatud kindlustusega, ei jäeta tema perekonnaliikmeid sellise sugulussuhte tõttu isikukahju korral kindlustusest välja.“
7
Kolmanda direktiivi artiklis 1 on sätestatud:
„[…] [Esimese direktiivi] artikli 3 lõikes 1 nimetatud kindlustus katab vastutuse sõiduki kasutamisel kõigile sõitjatele, välja arvatud juhile tekitatud vigastuste korral.
[…]“.
Portugali õigus
8
31. detsembri 1985. aasta dekreetseaduse nr 522/85, mis käsitleb mootorsõiduki kohustuslikku tsiviilvastutuskindlustust (Decreto-Lei no 522/85 – Seguro Obrigatório de Responsabilidade Civil Automóvel), muudetud 19. mai 1994. aasta dekreetseadusega nr 130/94 (Decreto-Lei no 130/94; edaspidi „dekreetseadus nr 522/85“), artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et mootorsõidukite kohustusliku tsiviilvastutuskindlustusega ei ole kaetud kindlustatud mootorsõiduki juhi kehavigastustest tekkinud kahju (edaspidi „kohustuslik kindlustus“).
9
Dekreetseaduse nr 522/85 artikli 7 lõikest 3 ilmneb, et eelkõige mootorsõiduki juhi ja kindlustuspoliisi omaniku abikaasa surmaga lõppenud õnnetuse korral on välistatud mittevaralise kahju hüvitamine isikule, kes on süüdi õnnetuse tekitamises.
10
Tsiviilseadustiku artiklis 483 on märgitud, et isik, kes rikub tahtlikult või ettevaatamatusest teiste isikute õigusi, on kohustatud hüvitama isikule, kellele on kahju tekitatud, sellest õigusrikkumisest tuleneva kahju.
11
Nimetatud seadustiku artikli 495 lõikes 3 on sätestatud, et surma või kehavigastuse tekitamise korral võivad isikud, kellel on õigus kannatanult saada elatist või kes seda temalt seoses ülalpidamiskohustusega saavad, saada hüvitist.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
12
3. detsembril 2005 toimus liiklusõnnetus Paredes’es (Portugal) J. J. Neto de Sousa juhitud sõiduki, mis oli kindlustatud kindlustusettevõtjas Zurich, ja ühe teise sõiduki vahel. J. J. Neto de Sousa, kes oli kaotanud kontrolli sõiduki üle, tunnistati õnnetuse eest vastutavaks. Selles sõidukis viibis kaassõitjana J. J. Neto de Sousa abikaasa A. C. da Rocha Carvalho, kes nimetatud õnnetuse tagajärjel hukkus.
13
J. J. Neto de Sousa esitas Tribunal Judicial de Paredesele (Paredese esimese astme kohus, Portugal) hagi Zurichi vastu, et kindlustusettevõtjalt nõutaks välja 335700 eurot koos intressidega 3. detsembri 2005. aasta õnnetuse tagajärjel tekkinud varalise ja isikukahju hüvitamiseks. Ta väitis eeskätt, et dekreetseaduse nr 522/85 artikli 7 lõige 3 ei välistanud hüvitise maksmist isikule, kes on süüdi liiklusõnnetuse tekitamises.
14
Tribunal Judicial de Paredes (Paredese esimese astme kohus, Portugal) jättis J. J. Neto de Sousa hagi rahuldamata varalise kahju hüvitamise osas, kuna nimetatud kohtule ei olnud teada J. J. Neto de Sousa sissetulek, kulutused ja varalised kohustused ega see, mil moel hukkunu osales või pidi osalema perekonna ülalpidamises. Nimetatud kohus lükkas samuti tagasi nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna selle kahju hüvitamine oli dekreetseaduse nr 522/85 artikli 7 lõike 3 alusel välistatud.
15
J. J. Neto de Sousa esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tribunal da Relação do Porto’le (Porto apellatsioonikohus, Portugal) üksnes varalise kahju hüvitamise osas. Viimati nimetatud kohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides sisuliselt, et J. J. Neto de Sousal ei olnud õigust hüvitisele, kuna ta oli juhtinud liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit, milles kaassõitjana viibides tema abikaasa hukkus.
16
J. J. Neto de Sousa kaebas selle otsuse edasi Supremo Tribunal de Justiça’le (Portugali kõrgeim kohus), korrates oma argumente, et dekreetseadus nr 522/85 ei välistanud varalise kahju hüvitamist õnnetuse põhjustamises süüdi olevale sõidukijuhile tema abikaasa hukkumise korral õnnetuses, ja väitis, et keeldudes talle hüvitamast varalist ka
