ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)
8. november 2018 ( *1 )
Euroopa Liidu kaubamärk – Tühistamismenetlus – Euroopa Liidu sõnamärk SPINNING – Osaline tühiseks tunnistamine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkt b)
Kohtuasjas T‑718/16,
Mad Dogg Athletics, Inc., asukoht Los Angeles, California (Ühendriigid), esindaja: advokaat J. Steinberg,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindaja: D. Walicka,
kostja,
menetlusse astuja Üldkohtus, varem Aerospinning Master Franchising, Ltd., s. r. o., teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas oli
Aerospinning Master Franchising s. r. o., asukoht Praha (Tšehhi Vabariik), esindajad: advokaat K. Labalestra,
mille ese on hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 21. juuli 2016. aasta otsuse (asi R 2375/2014-5) peale, mis käsitleb Aerospinning Master Franchisingi ja Mad Doggs Athleticsi vahelist tühistamismenetlust,
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
koosseisus: koja president S. Gervasoni, kohtunikud K. Kowalik‑Bańczyk ja C. Mac Eochaidh (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik I. Dragan,
arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 4. oktoobril 2016,
arvestades EUIPO kostja vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 17. märtsil 2017,
arvestades menetlusse astuja seisukohti, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 24. märtsil 2017,
arvestades 15. märtsi 2018 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1
Hageja Mad Dogg Athletics, Inc. esitas 1. aprillil 1996 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) vastavalt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146), muudetud kujul (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1), muudetud kujul, mis on omakorda asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1)) sõnamärgi SPINNING (edaspidi „vaidlusalune kaubamärk“) ELi kaubamärgi registreerimise taotluse.
2
Vaidlusalune kaubamärk registreeriti 3. aprillil 2000 kaupadele ja teenustele, mis kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 9, 28 ja 41 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
–
klass 9: „audio- ja videokassetid“;
–
klass 28: „spordivahendid“;
–
klass 41: „füüsiline trenn“.
3
Menetlusse astuja Aerospinning Master Franchising s. r. o. esitas 8. veebruaril 2012 määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti b (nüüd määruse 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkt b) alusel vaidlusaluse kaubamärgi osalise tühistamise taotluse. Taotlus puudutas klassi 28 kuuluvaid kaupu ja klassi 41 kuuluvaid teenuseid.
4
Tühistamisosakond tühistas 21. juulil 2014 hageja asjaomased õigused täies ulatuses.
5
Hageja esitas 12. septembril 2014 EUIPO-le tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.
6
EUIPO viies apellatsioonikoda tühistas 21. juuli 2016. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) tühistamisosakonna otsuse osas, milles see puudutab klassi 9 kuuluvaid kaupu, kuigi menetlusse astuja esitatud osalise tühistamise taotlus neid kaupu ei hõlmanud. Määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti b alusel jäeti hagi ülejäänud osas rahuldamata. Esiteks märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 23–27, et tühistamise põhjuseid tuleb hinnata tühistamistaotluse esitamise päeva seisuga. Teiseks leidis ta vaidlustatud otsuse punktides 28–33, et seda, kas vaidlusalune kaubamärk on väidetavat muutunud vaidlusaluste kaupade ja teenuste üldnimetuseks, tuleb uurida Tšehhi lõpptarbijate arusaamast lähtudes. Seetõttu keeldus ta uurimast hageja esitatud muid tõendeid tema tegevuse kohta oma kaubamärgi kaitsmiseks muudes liikmesriikides peale Tšehhi Vabariigi. Kolmandaks leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 34–47, et esitatud tõendite põhjal on sõna „spinning“ Tšehhi Vabariigis muutunud „füüsilise trenni“ ja selleks trenniks kasutatavate „spordivahendite“ üldnimetuseks. Neljandaks leidis ta vaidlustatud otsuse punktides 48–56, et vaidlusaluse kaubamärgi üldnimetuseks muutumine on hagejale tema tegevusetuse tõttu süüks pandav asjaolu, kuna ta ei kaitsenud oma kaubamärki Tšehhi Vabariigis piisavalt. Viiendaks asus ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 57–61 seisukohale, et mitu Úřad průmyslového vlastnictví (Tšehhi Vabariigi tööstusomandi amet) ja Tšehhi kohtute otsust kinnitavad, et hageja ei ole olnud piisavalt hoolas ja teinud oma kaubamärgi Tšehhi Vabariigis kaitsmiseks mõistlikke jõupingutusi.
Poolte nõuded
7
Hageja palub Üldkohtul:
–
tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega tühistati vaidlusalune kaubamärk seoses klassi 28 kuuluvate kaupadega „spordivahendid“ ja klassi 41 kuuluvate teenustega „füüsiline trenn“;
–
mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.
8
EUIPO palub Üldkohtul:
–
jätta hagi rahuldamata;
–
mõista kohtukulud välja hagejalt.
9
Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
–
jätta hagi rahuldamata;
–
mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
10
Hageja põhjendab oma hagi sisuliselt kolme väitega, mille kohaselt on esiteks rikutud määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti b, teiseks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti a ja kolmandaks põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c.
11
Esimene väide põhineb sisuliselt neljal etteheitel, mis puudutavad õigusnormi rikkumist esiteks seoses kuupäevaga, mida tuleb tühistamise põhjuse hindamisel arvesse võtta, teiseks tühistamise põhjuse hindamisel arvesse võetava asjaomase territooriumiga, kolmandaks tühistamise põhjuse hindamisel arvesse võetava asjaomase avalikkusega, ja neljandaks puudutavad tõenditele antud väärhinnangut.
Esimese väite esimene etteheide, mis puudutab õigusnormi rikkumist seoses kuupäevaga, mida tuleb tühistamise põhjuse hindamisel arvesse võtta
12
Hageja väidab sisuliselt, et apellatsioonikoda rikkus määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti b, kui ta leidis, et tühistamise põhjuse hindamisel on asjakohane see päev, mil menetlusse astuja esitas vaidlusaluse kaubamärgi tühistamise taotluse. Hageja arvates on selle hindamisel, kas vaidlusalune kaubamärk on muutunud üldnimetuseks, asjakohane mitte see kuupäev, mil esitati tühistamistaotlus, vaid see kuupäev, mil nimetatud taotluse suhtes tehti jõustunud otsus. Hageja seisukoha põhjal peaks tühistamise põhjus esinema ka sellel ajal, mil tehakse tühistamise otsus.
13
EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad nimetatud argumendile vastu.
14
Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et määruse nr 207/2009 artikli 55 lõige 1 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 62 lõige 1) sätestab:
„Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäevast alates ei ole ELi kaubamärgil käesolevas määruses sätestatud õiguslikku toimet, kuivõrd omaniku õigused on tühistatud. Ühe poole taotlusel võib otsuses kindlaks määrata varasema kuupäeva, mil ilmnes üks tühistamise põhjustest“.
15
Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 24 õigesti märkis, omab ELi kaubamärgi tühistamine toimet alates tühistamistaotluse – või ühe lepinguosalise taotlusel – selle esitamisest varasemast kuupäevast, mil ilmnes üks tühistamise põhjus.
16
Seevastu tuleb nentida, et liidu seadusandja ei ole näinud ette, et tühistamine võib omada toimet alates kuupäevast, mis on tühistamistaotluse esitamisest hilisem.
17
Seega tuleneb määruse nr 207/2009 artikli 55 lõike 1 sõnastusest, et tühistamisotsus peab põhinema ühel määruse 207/2009 artiklis 51 osutatud põhjustest, mis ilmnes hiljemalt tühistamistaotluse esitamise kuupäeval. Järelikult ja vastupidi hageja väitele nähtub kõnealusest sättest seega, et tühistamise põhjust tuleb analüüsida hiljemalt sel kuupäeval olemasolevate õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjal.
18
Teiseks on juba otsustatud seoses 21. detsembri 1988. aasta esimese nõukogu direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 12 lõikega 1 ning määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punktiga a (nüüd määruse 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkt a), mille sõnastus on identne, et kui tegemist on kaubamärgi tühistamisega tegeliku kasutamise puudumise alusel, tuleb arvesse võtta üksnes asjaolusid, mis on tekkinud enne tühistamistaotluse esitamist, piiramata siiski õigust võtta arvesse tühistamistaotluse esitamisest hilisemaid asjaolusid, mis võimaldavad kinnitada või paremini hinnata kaubamärgi kasutamise ulatust asjaomasel ajavahemikul ning selle omaniku tegelikke kavatsusi vastaval ajavahemikul (27. jaanuari 2004. aasta kohtumäärus La Mer Technology, C‑259/02, EU:C:2004:50, punktid 29–33, ja 2. veebruari 2016. aasta otsus kohtuasjas Benelli Q. J. vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Demharter (MOTOBI B PESARO), T‑171/13, EU:T:2016:54, punkt 87).
19
Esiteks ja vastupidi sellele, mida väidab hageja, tuleb märkida, et kohtupraktika, mis käsitleb kaubamärgiomaniku õiguste tühistamist kaubamärgi tegeliku kasutamise puudumise tõttu, on mutatis mutandis kohaldatav kaubamärgi tühistamise taotluse analüüsimisel sel põhjendusel, et kaubamärk on kaubanduses muutunud asjaomase kauba või teenuse üldnimetuseks. Niisuguse lahenduskäiguga tuleb nõustuda eelkõige seetõttu, et määruse nr 207/2009 artikli 55 lõikes 1 sätestatud eeskiri kuulub kohaldamisele olenemata sellest, milline määruse artikli 51 lõikes 1 sätestatud tühistamise põhjus on asjakohane.
20
Teiseks nähtub toimikust, et vastupidi eespool punktis 18 osutatud kohtupraktikast tulenevatele nõuetele ei ole hageja soovinud tühistamistaotluse esitamisest hilisemate tõendite esitamisega kinnitada või selgitada sel kuupäeval või varem esinenud asjaolusid. Ta hoopis soovib tagada endale õiguse tõendada, et tühistamise põhjus võis pärast tühistamistaotluse esitamist puududa. Hageja argumendiga nõustumine tähendaks seega määruse nr 207/2009 artikli 55 lõike 1 sätete rikkumist, kuna nimetatud sättes ei ole sellist olukorda ette nähtud.
21
Kolmandaks väidab hageja, et arvesse tuleb võtta kaubamärgiomaniku jõupingutusi pärast tühistamistaotluse esitamist, kuna nende jõupingutuste tulemusel on asjaomase avalikkuse arusaam muutunud. Kui lähtuda sellest eeldusest, siis pidas asjaomane avalikkus kõnealust tähist üldnimetuseks tühistamistaotluse esitamise ajal, kuid tähis lakkas olemast üldnimetus ning muutus kõnealuse avalikkuse silmis uuesti kaubamärgiks ajaks, mil tehti tühistamisotsus.
22
Isegi kui nõustuda, et selline arusaama muutus on võimalik, ei muuda see olematuks määruse nr 207/2009 artikli 55 lõikes 1 sätestatud eeskirja, mille kohaselt kontrollitakse tühistamise põhjuse olemasolu vastavalt faktilistele ja õiguslikele asjaoludele hiljemalt tühistamistaotluse esitamise päeval. Igal juhul tuleb märkida, et hageja võib kaubamärgi registrisse kandmist EUIPO-lt uuesti taotleda, kui arusaam on tõesti muutunud.
23
Viimasena väidab hageja hagiavalduse punktis 8, et tal on sõnalise tähise SPINNING olemuse avalikkusele selgitamiseks või kõnealuse kaubamärgi kaitsmiseks õigus esitada enne seda, kui EUIPO otsus jõustub, menetluse kõikides etappides tõendeid pärast tühistamistaotluse esitamist tehtud jõupingutuste ja tegevuse kohta.
24
Nende argumentidega ei saa nõustuda.
25
Esiteks on see argument vastuolus väidetega, mis on esitatud hagivalduse punktis 7 ning milles viidatakse kaudselt määruse nr 207/2009 artikli 76 lõikele 2 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 95 lõige 2), mille kohaselt tohivad pooled esitada tõendeid üksnes EUIPO määratud tähtaja jooksul.
26
Teiseks on EUIPO määratud tähtaja jooksul esitamata jäänud, kuid hiljem esitatud tõendite arvesse võtmine määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 2 alusel lubatud üksnes nende tõendite täiendamiseks, mis esitati ettenähtud tähtaja jooksul (vt selle kohta 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus New Yorker SHK Jeans vs.
