KOHTUJURISTI ETTEPANEK

MELCHIOR WATHELET

esitatud 29. mail 2018 ( 1 )

Kohtuasi C‑21/17

Catlin Europe SE

versus

O. K. Trans Praha spol. s r. o.

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nejvyšší soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus))

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviil‑ ja kaubandusasjades – Määrus (EÜ) nr 1896/2006 – Euroopa maksekäsumenetlus – Maksekäsust teatamine koos maksekäsu avaldusega – Selle tõlke puudumine – Täitmisele pööratavaks tunnistatud Euroopa maksekäsk – Läbivaatamistaotlus pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist

1. 

Käesoleva eelotsusetaotlusega palub Nejvyšší soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus) Euroopa Kohtul tõlgendada määrust (EÜ) nr 1896/2006 ( 2 ) kahe äriühingu (Catlin Europe SE ja O. K. Trans Praha spol. s r. o.) vahelises vaidluses Euroopa maksekäsumenetluse üle.

I. Õiguslik raamistik

A.   Määrus nr 1896/2006

2.

Nagu ilmneb määruse nr 1896/2006 põhjendustest 1 ja 2, peab Euroopa Liit selle vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala elluviimisel, kus on tagatud isikute vaba liikumine, võtma piiriülese mõjuga tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

3.

Seega on nimetatud määruse eesmärk selle põhjenduste 9 ja 29 kohaselt luua vaidlustamata rahaliste nõuete kiire ja tõhus ühtne sissenõudmismehhanism Euroopa Liidus.

4.

Määruse nr 1896/2006 artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva määruse eesmärk on:

a)

lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menetluskulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse,

ning

b)

lubada Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmesriikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist.“

5.

Selle määruse artikli 2 lõikes 1 on nähtud ette:

„Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumite korral tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes või erikohtutes. […]“

6.

Sama määruse artiklis 7 on sätestatud:

„1.   Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel kasutatakse I lisas toodud tüüpvormi A.

2.   Avalduses märgitakse:

a)

poolte ning, kui see on asjakohane, nende esindajate nimed ja aadressid ning selle kohtu nimetus ja aadress, kellele avaldus esitatakse;

b)

nõude suurus, sealhulgas põhinõue ning, kui see on asjakohane, intress, leppetrahvid ja kulud;

c)

kui nõudelt taotletakse intressi, intressimäär ning ajavahemik, millelt intressi nõutakse, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lisatakse põhinõudele automaatselt seadusjärgne intress;

d)

hagi alus, sealhulgas hagi aluseks olevate asjaolude kirjeldus ning, kui see on asjakohane, nõutav intress;

e)

nõuet toetavate tõendite kirjeldus;

f)

kohtualluvuse alused,

ning

g)

asja piiriülene olemus artikli 3 tähenduses.

[…]“

7.

Määruse nr 1896/2006 artiklis 8 on nähtud ette:

„Euroopa maksekäsu avalduse saanud kohus otsustab avalduse alusel nii kiiresti kui võimalik, kas artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud ning kas nõue tundub olevat põhjendatud. […]“

8.

Selle määruse artikkel 12 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Kui artiklis 8 nimetatud tingimused on täidetud, annab kohus nii kiiresti kui võimalik ja tavaliselt 30 päeva jooksul avalduse esitamise kuupäevast välja Euroopa maksekäsu, kasutades V lisas toodud tüüpvormi E.

[…]

2.   Euroopa maksekäsk antakse välja koos avalduse vormi koopiaga. […]

3.   Euroopa maksekäsus teatatakse kostjale, et tal on võimalik:

a)

maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa,

või

b)

keelduda maksekäsu täitmisest, esitades päritoluriigi kohtusse vastuväite, mis on saadetud 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.

4.   Euroopa maksekäsus teavitatakse kostjat sellest, et:

a)

maksekäsk anti välja ainult nõude esitaja poolt esitatud teabe põhjal, mille õigsust kohus ei ole kontrollinud;

b)

juhul kui kohtule ei esitata vastuväidet vastavalt artiklile 16, muutub maksekäsk täidetavaks;

c)

kui esitatakse vastuväide, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevates kohtutes tavalise tsiviilkohtumenetluse korras, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist.

5.   Kohus tagab, et maksekäsk toimetatakse kostjale kätte kooskõlas siseriikliku õigusega selliselt, et oleks täidetud artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud miinimumstandardid.“

9.

Selle määruse artikli 16 lõigetes 1–3 on sätestatud:

„1.   Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes […].

2.   Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.

3.   Kostja märgib vastuväites, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.“

10.

Sama määruse artikkel 18 näeb ette:

„1.   Kui artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse aega, mis on piisav vastuväite kohalejõudmiseks, ei ole vastuväidet päritoluriigi kohtule esitatud, tunnistab kohus viivitamata Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades VII lisas toodud tüüpvormi G. Kohus kontrollib kättetoimetamise kuupäeva.

[…]

3.   Kohus saadab täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsu nõude esitajale.“

11.

Määruse nr 1896/2006 artikkel 19 on sõnastatud järgmiselt:

„Päritoluliikmesriigis täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsku tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma vajaduseta täidetavust tõendada ning ilma võimaluseta vaidlustada selle tunnustamist.“

12.

Selle määruse artiklis 20 „Erandjuhtude läbivaatamine“ on sätestatud:

„1.   Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui:

a)

i)

maksekäsk toimetati kätte ühel artiklis 14 sätestatud viisidest,

ning

ii)

maksekäsku ei toimetatud kätte piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanud kostjal temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada,

või

b)

kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud,

tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata.

2.   Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel.

3.   Kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatamiseks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääb Euroopa maksekäsk jõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks.“

13.

Määruse nr 1896/2006 artiklis 27 „Seos määrusega (EÜ) nr 1348/2000“ on täpsustatud:

„Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta [EÜT 2000, L 160, lk 37; ELT eriväljaanne 19/01, lk 227] kohaldamist.“

14.

Vastavalt määruse nr 1896/2006 artikli 33 teisele lõigule kohaldatakse seda alates 12. detsembrist 2008.

15.

Selle määruse I lisa sisaldab vormi A „Euroopa maksekäsu avaldus“.

16.

Vorm E Euroopa maksekäsu väljaandmiseks on toodud sama määruse V lisas.

B.   Määrus nr 1393/2007

17.

Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb määruse nr 1393/2007 ( 3 ) põhjenduse 2 järgi parandada ja kiirendada tsiviil- ja kaubandusasjades kättetoimetatavate kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist liikmesriikide vahel.

18.

Selle määruse põhjendustes 7 ja 10–12 on eelkõige märgitud:

„(7)

Kiire edastamise huvides on tarvis kasutada kõiki kohaseid vahendeid, arvestades et järgitakse teatavaid kättesaadud dokumendi loetavuse ja usaldusväärsuse kohta kehtestatud tingimusi. Turvalise edastamise huvides tuleb edastatavale dokumendile lisada tüüpvorm, mis täidetakse kätteandmiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või muus keeles, mille asjaomane liikmesriik on heaks kiitnud.

[…]

(10)

Käesoleva määruse tõhususe tagamiseks tuleks dokumentide kättetoimetamisest keeldumist lubada üksnes erandjuhtudel.

(11)

Dokumentide edastamise lihtsustamiseks liikmesriikide vahel kasutatakse käesoleva määruse lisas esitatud tüüpvorme.

(12)

Vastuvõttev asutus peaks tüüpvormi kasutades adressaati kirjalikult teavitama, et isik võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest kättetoimetamise ajal või tagastada dokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädala jooksul, kui dokument ei ole adressaadile arusaadavas keeles või kättetoimetamise koha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Kõnealune kord peaks kehtima järgnevate kättetoimetamiste korral ka pärast seda, kui adressaat on juba korra kasutanud oma õigust keelduda. Keeldumise korda tuleks kohaldada ka kättetoimetamisel diplomaatiliste või konsulaaresindajate kaudu, postiteenuseid kasutades ning otse kättetoimetamise puhul. Tuleks sätestada, et dokumendi, mille vastuvõtmisest on keeldutud, kättetoimetamisel tehtud vea saab parandada adressaadile dokumendi tõlke kättetoimetamise teel.“

19.

Määrust nr 1393/2007 kohaldatakse selle artikli 1 lõike 1 järgi tsiviil‑ ja kaubandusasjades, kui kohtu- või kohtuväline dokument tuleb kättetoimetamiseks edastada ühest liikmesriigist teise.

20.

Määruse nr 1393/2007 II peatükk sisaldab sätteid, milles on nähtud ette kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise erinevad viisid.

21.

Selles peatükis paikneb muu hulgas selle määruse artikkel 8 „Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine“, milles on sätestatud:

„1.   Vastuvõttev asutus teavitab adressaati, kasutades selleks II lisas esitatud tüüpvormi, et ta võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest vastuvõtmise ajal või tagastades dokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädala jooksul, kui see ei ole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte järgnevatest keeltest:

a)

keel, millest adressaat aru saab, või

b)

adressaatliikmesriigi ametlik keel, või kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest.

2.   Kui vastuvõttev asutus saab teada, et adressaat keeldub lõike 1 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, teavitab ta artiklis 10 sätestatud teatisega sellest viivitamata edastavat asutust ning tagastab taotluse ja dokumendid, mille tõlkimist nõutakse.

3.   Kui adressaat on keeldunud lõike 1 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, võib dokumendi kättetoimetamisel tehtud vea heastada, toimetades vastavalt käesoleva määruse sätetele adressaadile kätte dokumendi, millele on lisatud tõlge ühte lõikes 1 sätestatud keeltest. Sellisel juhul on dokumendi kättetoimetamise kuupäev see kuupäev, millal dokument koos tõlkega toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, loetakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetavaks kuupäevaks algdokumendi kättetoimetamise kuupäeva, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 9 lõikele 2.

[…]“

22.

Tüüpvormil „Adressaadi teavitamine tema õigusest jätta dokument vastu võtmata“ määruse nr 1393/2007 II lisas on dokumendi saaja kohta järgmine märge:

„Te võite keelduda dokumenti vastu võtmast, kui see ei ole koostatud Teile arusaadavas keeles või kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kui dokumendile ei ole lisatud tõlget ühte nimetatud keeltest.

Kui Te soovite nimetatud õigust kasutada, peate keelduma dokumenti vastu võtmast vahetult selle kättetoimetamise ajal, tagastades dokumendi seda kättetoimetavale isikule, või tagastama dokumendi allpool esitatud aadressile ühe nädala jooksul, märkides, et Te keeldute selle vastuvõtmisest.“

23.

See tüüpvorm sisaldab ka „Adressaadi avaldust“, mille viimane peab asjaomase dokumendi vastuvõtmisest keeldumisel allkirjastama ja mis on sõnastatud järgmiselt:

„Keeldun lisatud dokumendi vastuvõtmisest, kuna see ei ole kirjutatud ei mulle arusaadavas keeles ega kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest ning dokumendile ei ole lisatud tõlget ühte nimetatud keeltest.“

24.

Lõpuks on selles tüüpvormis ette nähtud, et adressaat peab vastuvõtmisest keeldumisel märkima Euroopa Liidu ametlike keelte hulgast selle keele või keeled, millest ta saab aru.

25.

Määruse nr 1393/2007 artiklis 25 on sätestatud:

„1.   Määrus (EÜ) nr 1348/2000 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

2.   Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele […].“

26.

Vastavalt määruse nr 1393/2007 artikli 26 teisele lõigule kohaldatakse seda määrust alates 13. novembrist 2008.

II. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

27.

Eelotsusetaotlusest ilmneb, et Tšehhi õiguse alusel asutatud äriühing O.K. Trans Praha esitas Okresní soud Praha – západile (Lääne‑Praha ringkonnakohus, Tšehhi Vabariik) avalduse anda välja Euroopa maksekäsk Catlin Innsbruck GmbH vastu, asukoht Austria. Menetluse jooksul ühines Catlin Innsbruck teise kontserni Catlin kuuluva äriühingu, nimelt Catlin Europe’iga, asukoht Köln (Saksamaa). Catlin Europe on Catlin Innsbrucki õigusjärglane põhikohtuasjas.

28.

Okresní soud Praha – západ (Lääne‑Praha ringkonnakohus) rahuldas selle avalduse, andes taotletud Euroopa maksekäsu välja 1. augustil 2012.

29.

See maksekäsk toimetati Catlin Europe’ile kätte 3. augustil 2012 ja see muutus täitmisele pööratavaks 3. septembril 2012.

30.

Catlin Europe esitas 21. detsembril 2012, s.o pärast määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud vastuväite esitamise tähtaja möödumist selle määruse artikli 20 lõike 2 alusel nimetatud maksekäsu läbivaatamise taotluse.

31.

Catlin Europe põhjendas seda taotlust asjaoluga, et määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõiget 1 rikkudes ei olnud teda selle määruse II lisas toodud tüüpvormi abil teavitatud tema õigusest keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest sel põhjusel, et sellega ei olnud kaasas tõlget.

32.

Nimelt oli käesoleval juhul maksekäsu avaldus, mille koopia oli vastavalt määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõikes 2 ettekirjutustele lisatud 1. augusti 2012. aasta maksekäsule, koostatud ainult tšehhi keeles ning sellega ei olnud kaasas tõlget saksa keelde.

33.

Selles osas leiab Catlin Europe, et kuna maksekäsu avalduse vorm ei olnud tõlgitud, ei olnud tal võimalik menetluse algatamise dokumendist aru saada, mis kujutab endast niisugust erandlikku asjaolu selle määruse artikli 20 lõike 2 tähenduses, mis õigustab maksekäsu uuesti läbivaatamist selle sätte alusel.

34.

Okresní soud Praha – západ (Lääne‑Praha ringkonnakohus) jättis selle läbivaatamistaotluse siiski rahuldamata 8. aprilli 2013. aasta otsusega, mille Krajský soud v Praze (Praha maakonnakohus, Tšehhi Vabariik) jättis apellatsiooniastmes 17. juunil 2013 muutmata.