EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
27. juuni 2018 ( *1 )
Eelotsusetaotlus – Liidu kodakondsus – ELTL artikli 21 lõige 1 – Direktiiv 2004/38/EÜ – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Liidu kodaniku kolmanda riigi kodanikust pereliikme õigus elada selles liikmesriigis, mille kodakondsus on liidu kodanikul – Selle pereliikme sisenemine asjaomase liikmesriigi territooriumile pärast liidu kodaniku tagasipöördumist nimetatud liikmesriiki
Kohtuasjas C‑230/17,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Østre Landsret’i (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani) 21. aprilli 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 2. mail 2017, menetluses
Erdem Deha Altiner,
Isabel Hanna Ravn
versus
Udlændingestyrelsen,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president L. Bay Larsen, kohtunikud J. Malenovský, M. Safjan, D. Šváby ja M. Vilaras (ettekandja),
kohtujurist: N. Wahl,
kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,
arvestades kirjalikku menetlust ja 7. märtsi 2018. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
–
Erdem Deha Altiner ja Isabel Hanna Ravn, esindaja: advokat E. O. R. Khawaja,
–
Taani valitsus, esindajad: M. S. Wolff, J. Nymann-Lindegren ja C. Thorning, keda abistas advokat R. Holdgaard,
–
Belgia valitsus, esindajad: C. Pochet, L. Van den Broeck ja M. Jacobs,
–
Iirimaa, esindajad: A. Joyce ja L. Williams,
–
Norra valitsus, esindaja: I. S. Jansen, keda abistas advokat K. B. Moen,
–
Euroopa Komisjon, esindajad: E. Montaguti ja M. Wilderspin, keda abistas advokat H. Peytz,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada asi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1
Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada ELTL artiklit 21 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).
2
Taotlus on esitatud Erdem Deha Altineri ja Isabel Hanna Ravni vaidluses Udlændingestyrelseniga (Taani migratsiooniamet) viimase 3. juuni 2016. aasta otsuse üle (edaspidi „3. juuni 2016. aasta otsus“) jätta muutmata Statsforvaltningen’i (Taani riigi kohalik haldusasutus) varasem otsus, millega oli jäetud rahuldamata Erdem Deha Altineri taotlus anda talle kui liidu kodaniku I. H. Ravni pereliikmele Taani elamisluba.
Õiguslik raamistik
Direktiiv 2004/38
3
Direktiivi 2004/38 artiklis 1 „Teema“ on sätestatud:
„Käesoleva direktiiviga sätestatakse:
a)
tingimused, mis reguleerivad liikmesriikide territooriumil vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamist liidu kodanike ja nende pereliikmete poolt;
[…]“.
4
Direktiivi artikli 2 „Mõisted“ kohaselt:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
liidu kodanik – isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus;
2)
pereliige:
a)
abikaasa;
[…]
c)
alanejad lähisugulased, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad, ja […] abikaasa […] alanejad sugulased […]
[…]
3)
vastuvõttev liikmesriik – liikmesriik, kuhu liidu kodanik oma vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamiseks liigub.“
5
Direktiivi artikli 3 „Soodustatud isikud“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide liidu kodanike suhtes, kes liiguvad liikmesriiki või elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, ja nende artikli 2 punktis 2 määratletud pereliikmete suhtes, kes on nendega kaasas või ühinevad nendega.“
6
Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Kõikidel liidu kodanikel on õigus elada teise liikmesriigi territooriumil kauem kui kolm kuud, kui:
a)
nad tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjatena või
b)
neil on enda ja oma pere jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi ja neil on vastuvõtva liikmesriigi üldine ravikindlustus või
c)
–
nad on kantud mõne sellise era- või avalik-õigusliku õppeasutuse nimekirja, mis on vastuvõtvas liikmesriigis akrediteeritud või mida rahastatakse selle riigi õigusaktide või haldustavade põhjal, ja nende peamiseks eesmärgiks on õpingud, sealhulgas tööalane koolitus, ning
–
neil on vastuvõtva liikmesriigi üldine ravikindlustus ja nad kinnitavad asjaomasele liikmesriigi asutusele avalduses või mõnes muus enda valitud dokumendis, et neil on enda ja oma pereliikmete jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi, või
d)
nad on punktides a, b või c nimetatud tingimustele vastava liidu kodaniku pereliikmed, kes on temaga kaasas või ühinevad temaga.
2. Lõikes 1 ettenähtud elamisõigus laieneb ka pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, kuid kes on liidu kodanikuga vastuvõtvas liikmesriigis kaasas või ühinevad temaga, kui kõnealune liidu kodanik vastab lõike 1 punktides a, b või c nimetatud tingimustele.“
Taani õigus
7
Euroopa Liidu õigusega hõlmatud välismaalaste Taanis elamist käsitleva 12. mai 2011. aasta määruse nr 474 (bekendtgørelse nr. 474 om ophold i Danmark for udlændinge, der er omfattet af Den Europæiske Unions regler) § 13 kohaselt:
„Niivõrd kui see on liidu õigusega lubatud, on Taani kodaniku pereliikmetel õigus elada Taanis kauem kui välismaalaste seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 lubatud kolm kuud.“
8
Migratsiooniamet on vastu võtnud 10. detsembri 2014. aasta EL suunise nr 1/14 „Suunis riigi kohalikule haldusasutusele liidu õiguse alusel esitatud perekonna taasühinemise taotluste menetlemiseks olukorras, kus viiteisik on Taani kodanik“ (EU-orientering nr. 1/14, Orientering til Statsforvaltningen om behandling af ansøgninger om familiesammenføring efter EU-retten, hvor referencen er dansk statsborger) (edaspidi „suunis nr 1/14“).
9
Nimetatud suunise punktis 4.1.5. „Ajaline seos Taani kodaniku Taanisse tagasipöördumise ja liidu õiguse alusel perekonna taasühinemise taotluse esitamise vahel“ on ette nähtud:
„Ei nõuta, et välisriigi kodanikust pereliige peaks sisenema Taani samal ajal kui Taani kodanik.
Kui sellise Taani kodaniku pereliige, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda mõnes teises liikmesriigis, taotleb liidu eeskirjade alusel perekonna taasühinemist alles pärast seda, kui Taani kodanik on Taani tagasi pöördunud, tuleb eraldi hinnata, kas pereliikme taotlus on esitatud Taani kodaniku Taani tagasipöördumise loomuliku jätkuna.
Selle hindamisel tuleb tähelepanu pöörata Taani kodaniku tagasipöördumise ja taotluse esitamise vahelisele ajale, sealhulgas sellele, kas pereliikme taotluse esitamine lükkus edasi mingitel konkreetsetel töö või haridusega seotud põhjustel, ja selle ajavahemiku pikkusele. Näiteks võib taotluse esitamine edasi lükkuda põhjusel, et taotleja lõpetab varem alustatud õpinguid, mida on muu hulgas võimalik dokumentaalselt tõendada diplomite jms esitamisega. Edasilükkumise põhjuste hulgas võivad olla ka terviseprobleemid, sealhulgas taotleja või tema pereliikmete raske haigus.
Siiski ei saa mitme kuu pikkust edasilükkumist põhimõtteliselt õigustada üldise sooviga jätkata töötamist või säilitada perekondlikud sidemed.
Kui aga esineb spetsiifilisi tööga seotud kaalutlusi, sealhulgas lepinguliste kohustuste täitmist, mis põhjustavad taotluse esitamise edasilükkumist mitme kuu võrra, loetakse taotlus üldjuhul esitatuks Taani kodaniku tagasipöördumise loomuliku jätkuna. Seda võib dokumentaalselt tõendada töölepinguga, kus on näiteks kirjas, et kõnealune isik osaleb mingis konkreetses ehitusprojektis.
[…]
Olukorras, kus pereliige on sisenenud Taani koos sinna tagasipöörduva Taani kodanikuga või tema tagasipöördumise loomuliku jätkuna, ent esitab taotluse perekonna taasühinemiseks liidu eeskirjade alusel alles hiljem, ei pea taotlus olema esitatud Taani kodaniku tagasipöördumise loomuliku jätkuna, juhul kui see isik täidab muul viisil tingimused, mis on nõutavad perekonna taasühinemiseks Taani kodanikuga liidu õiguse alu
